Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale (0)

lääne-viru rakenduskõrgkool
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
R12KO2
Helen Toomsalu -Sääsk
Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale
Kursusetöö
Juhendaja: Siiri Luts, MA
Mõdriku
2014
SISUKOR
Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine 4
Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele 4
Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele 4
Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele 4
SISSEJUHATUS 5
1.BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 7
1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus 7
1.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted 8
1.2.1 Õiglase väärtuse määramine aktiivse turu korral 8
1.2.2 Õiglase vääruse määramine aktiivse turu puudumisel 9
1.2.3 Õiglase väärtuse määramine kui turuhinda ei ole võimalik määrata 9
1.2.4 Õiglase väärtuse määramine soetusmaksumuses 10
1.3Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses 11
1.3.1 Bioloogiliste varade esmane arvelevõtmine 11
1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine 13
1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine 14
1.4Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes 15
1.4.1 Bioloogiliste varade kajastamine bilansis 16
1.4.2 Bioloogiliste varade kajastamine kasumiaruandes 18
1.4.3 Bioloogiliste varade kajastamine aastaaruande lisades 20
1.4.4 Bioloogiliste varadega toimunud sündmuste kajastamine rahavoogude aruandes 22
2.RAKENDUSUURINGU METOODIKA 23
3.BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS oÜ-S PIIRA TALU 25
3.1 Uuritava ettevõtte tutvustus 25
3.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted 26
KOKKUVÕTE 27
KASUTATUD KIRJANDUS 28
LISAD 29
SISSEJUHATUS 4
1. BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 5
1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus 5
1.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted 6
1.2.1 Õiglase väärtuse määramine aktiivse turu korral 7
1.2.2 Õiglase vääruse määramine aktiivse turu puudumisel 7
1.2.3 Õiglase väärtuse määramine kui turuhinda ei ole võimalik määrata 7
1.2.4 Õiglase väärtuse määramine soetusmaksumuses 8
1.3 Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses 9
1.3.1 Bioloogiliste varade esmane arvelevõtmine 10
1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine 11
1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine 13
1.4 Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes 14
1.4.1 Bioloogiliste varade kajastamine bilansis 15
1.4.2 Bioloogiliste varade kajastamine kasumiaruandes 16
1.4.3 Bioloogiliste varade kajastamine aastaaruande lisades 19
1.4.4 Bioloogiliste varadega toimunud sündmuste kajastamine rahavoogude aruandes 21
2. RAKENDUSUURINGU METOODIKA 22
KOKKUVÕTE 24
KASUTATUD KIRJANDUS 25
LISAD 26
Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine
Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele
Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele
Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele
SISSEJUHATUS
Kursusetöö teemaks on bioloogiliste varade arvestus vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Kursusetöö teema osutus valituks, kuna põllumajandusega tegeldakse Eestis ja Lääne-Virumaal palju kuid bioloogilisi varasid puudutavaid uurimustöid on koostatud vähe.
Põllumajandusel on oluline koht Eesti majanduses. Sealt tuleb meie toit, tooraine teistele majandusharudele, samuti saab põllumajanduses tööd suur osa Eesti elanikkonnast. Põllumajandus hõlmab erinevaid alasid: metsandus , juurviljakasvatus, kalakasvatus , kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, lillekasvatus , linnukasvatus, loomakasvatus , mesindus, piimakarjakasvatus , puuviljakasvatus, seakasvatus , teraviljakasvatus . Eesti astumine Euroopa Liitu oma toonud põllumajandusse lisatoetusi, mis on kaasa aidanud põllumajanduse arengule.
Mida aeg edasi, seda täpsemaks ja loogilisemaks on muutunud raamatupidamine ja seda rohkem on hakatud otsima meetodeid , kuidas kajastada keerulisi bioloogilisi protsesse varade arvestamisel ja aruandluses. Põllumajanduslik raamatupidamisarvestus on eripärane, kus tavaprintsiibid ettevõtte varade hindamisel ei anna täpset ülevaadet. ( Blank , 2011, lk 3)
Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida iseloomustab tsüklilisus, tootmiseks kulutatavad bioloogilised varad ja tootmistegevusest genereeritavad nii uued bioloogilised varad kui ka põllumajanduslik toodang. See tähendab aga , et raamatupidamislikul kajastamisel ja hindamisel ei anna paljudel juhtudel nn tavaettevõtte arvestusprintsiipide rakendamine põllumajandusettevõtte varadest ega finantspositsioonist kõige täpsemat ülevaadet. (Vooro, 2011, lk 5)
Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada bioloogilise vara arvestuspõhimõtted vastatavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Uurimise alla võetakse järgmised küsimused:

• millist vara kajastatakse bioloogilise varana ;
  

• millised on bioloogilisele varale õiglase väärtuse määramise võimalused;
  
• kuidas võetakse bioloogiline vara esmaselt arvele;
  
• kuidas toimud bioloogilise vara edasine kajastamine;
  
• kuidas toimud bioloogiliste varade mahakandmine;
  
• kuidas kajastatakse bioloogilist vara finantsaruannetes.
  

Töö teoreetilise osa kirjutamisel tuginetakse valdavalt finantsarvestust ja –aruandlust käsitlevatele praktilise suunitlusega ajakirjadele (nt Raamatupidamis Praktik ja Raamatupidamisuudised), teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine ). Oluliseimaks andmeallikaks on Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ 7 „Bioloogilised varad“. Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro (2011, 2014), Silling/Lõokene (2001) , Kikas /Treumann (2003) Tälli (2004) Palmipuu (2014), Allikvee (2006), Villems (2007) jt raamatutele.

BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD

1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus

Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism (RTJ 7, 2011, §6).
Bioloogiliste varade all mõistetakse eelkõige põllumajanduslikus ettevõttes kasutamise eesmärgil kasutatavaid elusaid ja elutuid varasid, nagu mets, põllukultuurid , kariloomad ja muud isetaastuvad loodusressursid (Siling & Lõokene, 2001, lk 33). Bioloogiliseks varaks võib olla ka selline vara, mida raamatupidamiskohustuslane ei oma, vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel (RTJ 7, 2011, §10).
Põllumajanduslik tegevus on ettevõtte poolt juhitav protsess, mille käigus toimub bioloogiliste varade muundumine põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks bioloogilisteks varadeks (RTJ 7, 2011, §6). Bioloogiliste varadega toimub pidev bioloogiline transformatsioon , mille tulemusena varad kasvavad, taastoodavad sama bioloogilise klassi esindajaid ning varadest tekib põllumajanduslik toodang (Siling & Lõokene, 2001, lk 33). Põllumajandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks on varadega toimuvate bioloogiliste muutuste juhtimine ja sellest kasu saamine (Siling & Lõokene, 2001, lk 35).
Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang (RTJ 7, 2011, §6). Põllumajanduslik toodang tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega (näiteks langetatud mets; lihakere tapamajas) või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest (näiteks viljapuudelt koristatud saak; lehmadelt lüpstud piim; kanadelt saadud munad . (RTJ 7, 2011, §8)
Bioloogilise varana võetakse toodang arvele ainult põllumajandusliku toodangu bioloogilisest varast eraldamise hetkel, hilisemal kajastamisel lähtutakse juhendist RTJ 4 „Varud“ (Vooro, 2011).
Teoreetilise analüüsi põhjal järeldab autor, et bioloogiliseks varaks on ettevõttes kasutatavad elus ja elutud varad, mida ettevõte võib omada või rentida kapitalirendi tingimustes. Põllumajandusliku tegevuse käigus muudab ettevõte bioloogilised varad põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks bioloogilisteks varadeks eesmärgiga saada nende varade müügist kasu. Bioloogiline toodang saadakse või eraldatakse bioloogilisest varast ja võetakse arvele. Hilisemal kajastamisel lähtutakse RTJ-s 4 „Varud“.

1.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted

Ettevõte määrab arvestuspõhimõtte igale bioloogiliste varade klassile järgnevalt :

• bioloogilisi varasid, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused ;
  
• ülejäänud bioloogilisi varasid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil . (RTJ 7, 2011,§13)
  

Arvestuspõhimõtetega määratakse kindlaks ka see, millises väärtuses vara arvele võetakse ja millises väärtuses vara edaspidi raamatupidamisaruannetes kajastatakse. Levinumad kajastamisviisid on:

• õiglane väärtus;
  
• soetusmaksumus ;
  
• korrigeeritud soetusmaksumus;
  
• soetusmaksumus , millest on maha võetud akumuleeritud kulum , võimalikud väärtuse langusest tingitud allahindlused . (Vooro, 2011, lk 17)
  

Õiglase väärtuse määramisele ja raamatupidamises kajastamisele kehtivad põhimõtted, mille rakendamine võib varaliigiti olla erinev. Praktikas võib turuhinna määramine osutuda problemaatiliseks eelkõige bioloogilisele varale igiomast muundumisvõimest tulenevalt. (Vooro, 2011, lk 19)
Teoreetilisest analüüsist selgus, et bioloogilisi varasid, mille väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega tuleb kajastada esmasel arvelevõtmisel ja järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Kui bioloogilisis varasid pole võimalik hinnata mõistliku kulu ja pingutusega, tuleb nende varade kajastamisel lähtuda soetusmaksumuse meetodist.

1.2.1 Õiglase väärtuse määramine aktiivse turu korral

Aktiivse turu olemasolul on bioloogilise vara õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks tema turuväärtus . Turuväärtuseks loetakse soodsaimat hinda, mida müüja võiks saada aktiivsel turul vara müümisel või ostja selle ostmisel . (RTJ 7, 2011, §18)
Aktiivsena käsitletakse turgu, kus vahetatavad kaubad on samalaadsed, normaalsetel tingimustel on võimalik leida ostjaid ja müüjaid ning informatsioon hindade kohta on avalikkusele kättesaadav. Turuhinnaks ei loeta hüpoteetilist (pakkumise) hinda ja eritingimustel toimuva müügi hinda (kiirmüügihind). (Vooro, 2011, lk 19)
Teoreetilise analüüsi põhjal järeldas autor, et bioloogilise vara parimaks indikaatoriks aktiivse turu korral on tema turuväärtus, milleks loetakse soodsamat hinda aktiivsel turul mida müüja võiks saada vara müümisel või ostja selle ostmisel. Uurija järeldas, et aktiivsel turul on kaubad samalaadsed ning informatsioon hindade kohta on ostjatele ja müüjatele vabalt kättesaadav.

1.2.2 Õiglase vääruse määramine aktiivse turu puudumisel

Aktiivse turu puudumisel võib õiglase väärtuse hindamisel aluseks võtta:

• kõige hilisema turuhinna eeldusel , et tehingu tegid sõltumatud osapoole ning tehingu ja bilansipäeva vahel ei ole toimunud majanduskeskkonnas olulisi muudatusi;
  
• analoogsete või piisavalt sarnaste varade turuhinna, mida on korrigeeritud eksisteerivate erinevuste mõjuga;
  
• põllumajandussektoris tehtud võrdleva analüüsi alusel tuletatud väärtuse. (RTJ 7, 2011, §19)
  

Teoreetilise analüüsi tulemusena leidis autor, et aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata hiliseima turuhinna, analoogsete või sarvaste varade turuhinna või võrdleva analüüsi alusel tuletatud väärtuse alusel.

1.2.3 Õiglase väärtuse määramine kui turuhinda ei ole võimalik määrata

Mõningatel juhtudel on bioloogilise vara õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt mõõta mõistliku kulu ja pingutusega, isegi kui vara kohta ei ole olemas turuinformatsioonil põhinevaid hindasid. Ettevõte peab kaaluma , kas diskonteeritud neto rahavoogude meetod võimaldab usaldusväärselt hinnata õiglast väärtust. (RTJ 7, 2011, §20)
Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi rakendamisel hinnatakse vara kasutamisest tekkivaid rahavoogusid ning arvutatakse nende nüüdisväärtus (RTJ 7, 2011, §22). Oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse määramisel lähtub ettevõte neto rahavoogudest, mida turuosalised eeldavad, et antud bioloogiline vara tema kõige asjakohasemal turul genereeriks ning diskonteerib neid rahavoogusid turuintressiga. (RTJ 7, 2011,§21)
Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi rakendamise eesmärk on bioloogilise vara õiglase väärtuse määramine olemasolevates tingimustes ( Vilu , Põldniit., Maar , Nuut , Trusina, Mõis, 2007, lk 175).
Bioloogilise vara hindamisel diskonteeritud rahavoogude meetodil ei võeta arvesse tulevasest tegevusest või bioloogilise vara muundumisest tulenevat vara väärtuse kasvu, samuti vara finantseerimisega ja maksustamisega ning vara taastamisega kaasnevaid rahavooge (Vooro, 2011, lk 20).
Teoreetilise analüüsi tulemusena tegi autor järelduse, et kui bioloogilise vara turuhinda ei ole võimalik määrata, leitakse vara õiglane väärtus diskonteeritud neto rahavoogude meetodil. Selle meetodi eesmärgiks on õiglase väärtuse määramine olemasolevates tingimustes, ei arvestata tulevasest tegevusest või bioloogilise vara muundumisest tulenevat vara muutuse kasvu.

1.2.4 Õiglase väärtuse määramine soetusmaksumuses

Õiglase väärtuse määramisel võib aluseks võtta bioloogilise vara soetusmaksumuse, kui vara ei ole pärast soetamist oluliselt bioloogiliselt muundunud (näiteks vahetult enne bilansipäeva istutatud õunapuud ) või bioloogilise muundumise mõju vara maksumusele ei ole oluline (näiteks neljakümneaastase männimetsa bioloogilised omadused ei muutu oluliselt poole aasta jooksul pärast soetamist) (RTJ 7, 2011, §23).
Teatud olukordades võib ilmneda, et bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel ei ole õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt hinnata (Vooro, 2011, lk 31).
Bioloogilist vara hinnatakse soetusmaksumuses ainult erandolukordades. Selline olukord võib esineda siis, kui bioloogiliste varade ümberhindlus õiglasele väärtusele ( turuhind ) ei ole olulisuse printsiibist lähtudes otstarbekas. See kehtib siis, kui bilansipäeval ei ole muundumine veel bioloogilise vara väärtust oluliselt tõstnud selle soetusmaksumusega (või eelmise ümberhindlusega) võrreldes ning vara eelseisev muundumisprotsess kuni tema turukõlblikuks saamiseni võtab veel kaua aega. Aktiivse turu tekkimisel tuleb teha varade asjakohane ümberhindlus ning edaspidisel kajastamisel lähtuda kehtivast turuhinnast. (Vooro, 2011, lk 20)
Sellistel juhtudel tuleb bioloogilist vara bilansis kajastada soetusmaksumuses, millest on maha lahutatud akumuleeritud kulum ning kahjum vara väärtuse langusest (Vooro, 2011, lk 31).
Teoreetilise analüüsi põhjal tegi autor järelduse, et erandkorras võib bioloogilist vara hinnata soetusmaksumuses. Selline olukord võib tekkida kui ümberhindlus õiglasele väärtusele ei ole olulisuse printsiibist lähtudes otstarbekas. Aktiivse turu tekkides tuleb edaspidisel kajastamisel lähtuda kehtivast turuhinnast.

Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses

Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. (RTJ 7, 2011, §3)
Arvestuspõhimõtted on spetsiifilised printsiibid , alused, konventsioonid, reeglid ja praktika, mis on ettevõttes omaks võetud finantsaruannete koostamisel ja esitamisel. (Kallas, 2000, lk 11)
Arvestuspõhimõte määrab kindlaks, kuidas üht või teist vara raamatupidamises kajastatakse, seda tuleb arvestada ka bioloogilise vara kajastamisel. Üldjuhul eristatakse tehingute kajastamisel raamatupidamises kolme etappi :

• esmane kajastamine ─ kuidas, millal ja millises väärtuses vara raamatupidamises esmalt arvele võetakse;
  
• edasine kajastamine ─ kuidas ja millises väärtuses seda edaspidi raamatupidamisaruannetes kajastatakse;
  
• kajastamise lõpetamine ─ kuidas ja millistel tingimustel see raamatupidamisest eemaldatakse. (Vooro, 2011, lk 17)
  

Teoreetilisest analüüsist selgus, et bioloogiliste varade kajastamisel raamatupidamise aruannetes lähtutakse olulisuse printsiibist. Arvestuspõhimõtetega määratakse kindlaks kuidas kajastatakse bioloogilist vara esmasel ja edasisel kajastamisel ning kuidas ja millistel tingimustel see raamatupidamisest eemaldatakse.

1.3.1 Bioloogiliste varade esmane arvelevõtmine

Bioloogilisi varasid kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, välja arvatud sellised bioloogilised varad, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav (RTJ 7, 2011, §13).
Varade esmane bilansis arvelevõtmine sõltub sellest, kas tegemist on bioloogilise vara soetamisega, täiendava bioloogilise vara tekkimisega taastootmise tulemusena või põllumajandusliku toodangu saamisega koristuse tulemusena. (Vainula, Luiga, Siling, Annus, Ever, Tenberg, Paide, 2012)
Näiteks
Istikute kasvatamisega tegelev ettevõte ostis 10 000 istikut hinnaga 0,2 € tükk . Raamatupidamiskanne soetatud istikute arvelevõtmisel oli:
D Bioloogilised varad ( istikud ) käibevarana ( bilanss )
K Pangakonto (bilanss)
Taastootmisprotsessi tulemusena saadud bioloogiline vara ja koristuse tulemusena saadud põllumajanduslik toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses, millest on lahutatud eeldatavad müügikulud, siis on õiglaseks väärtuseks hind, millega sõltumatu osapool oleks valmis seda vara ostma (turuhind) (Vooro, 2011, lk 18).
Näiteks
Aasta jooksul sündis 20 lehma. Ühe lehmvasika turuhind on 50 €. Turuväärtus seega lehmvasikatel 20 x 50= 1000 €. Raamatupidamiskanne vasikate arvelevõtmisel oli:
D Bioloogilised varad (lehmvasikad) põhivara (bilanss)
K Kasum bioloogilise põhivara väärtuse kasvust (kasumiaruanne)
Koristatud põllumajandustoodang võetakse arvele varuna ning edaspidisel kajastamisel rakendatakse sellele juba varude arvestuse põhimõtteid (Vooro, 2014, lk 6).
Teatud olukordades võib ilmneda, et bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel ei ole õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt hinnata. Sellistel juhtudel tuleb bioloogilist vara bilansis kajastada soetusmaksumuses, millest on maha lahutatud akumuleeritud kulum ning kahjum vara väärtuse langusest. (RTJ 7, 2011, §29)
Õiglase väärtuse määramisel võib aluseks võtta bioloogilise vara soetusmaksumuse, kui vara ei ole pärast soetamist oluliselt bioloogiliselt muundunud või bioloogilise muundumise mõju vara maksumusele ei ole oluline (Vooro, 2014a, lk 29).
Soetusmaksumuse põhine lähenemine on siiski erandolukord, sest pärast aktiivse turu tekkimist tuleb teha varade asjakohane ümberhindlus ning edaspidisel kajastamisel lähtuda kehtivast turuhinnast. Eespool kirjeldatud lähenemine puudutab ainult bioloogilisi varasid, põllumajandusliku toodangu puhul eeldataks, et turuhinna määramisel esimesel arvele võtmisel peab igal juhul olema võimalik. (Vooro, 2014b, lk 6)
Teoreetilise analüüsi tulemusena järeldab autor, et bioloogilised varad võetakse esmaselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Erandiks on sellised bioloogilised varad, mille õiglast väärtus pole võimlik usaldusväärselt hinnata. Taastootmise tulemusena tekkinud bioloogilise vara ja koristuse tulemusena saadud toodangu puhul loetakse õiglaseks väärtuseks turuhinda.

1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine

Õiglase väärtuse hinnang sõltub hindamise kuupäevast. Juhul kui väärtuse hindamine viiakse läbi enne või pärast bilansipäeva, tuleb bioloogilise vara kajastamisel bilansis võtta arvesse bilansipäeva ja hindamispäeva vahelisel perioodil toimunud sündmusi, mis võiksid mõjutada objekti väärtust. (RTJ 7, 2011, §24)
Bioloogilisi varasid tuleb (nii soetatud kui ka taastootmise käigus saadud) hinnata bilansis igal bilansipäeval ümber nende õiglasele väärtusele , mis kehtis bilansipäeval. Ainult siis, kui bilansipäeval ei ole mõnele varale aktiivset turgu, soovitatakse õiglase väärtuse määramisel kasutada kaudseid meetodeid. Kaudse meetodi puhul lähtutakse bioloogilise vara turuhinnast enne bilansipäeva. Ka selle puudumise korral tuleb võtta hindamise aluseks sarnase bioloogilise vara turuhind bilansipäeval. (Vooro, 2014, lk 6)
Õiglase väärtuse määramine võib praktikas osutuda keeruliseks eelkõige bioloogilise vara muundumise tõttu. Näiteks siis, kui bilansipäeval on mõni bioloogiline vara (taim või loom) sellise kasvuetapis, millele lihtsalt pole turgu ning tulu saadakse alles tulevatel aruandeperioodidel. Ka sellisel juhul tuleb vara kajastada õiglase väärtuse alusel. (Vooro, 2014, lk 6)
Näiteks
Ettevõte ostis seemne ja külvas talirukki .
D Kaubad, toore , materjal, teenused (kasumiaruanne)
K Pangakonto (bilanss)
Selline kanne tehakse ostetud talirukki seeme kulusse kandmisel peale seemne külvamist ja kajastatakse kasumiaruande kirjel "Kaubad, toore, materjal, teenused".
Taliviljakülv võetakse arvele valmidusastme järgi:
D Ebaküpsed tarbitavad bioloogilised varad (taliviljakülv) (bilanss)
K Kasum, kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne)
Alates hetkest, mil soetusmaksumuses kajastatud bioloogilise vara õiglase väärtuse hindamine osutub võimalikuks, tuleb vara hinnata tema õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused (RTJ 7, 2011, §31).
Juhul kui ettevõte on sõlminud pikaajalise lepingu bioloogiliste varade või põllumajandusliku toodangu müügiks tulevikus, siis bilansipäeval ei võeta bioloogilise vara või põllumajandusliku toodangu hindamisel arvesse lepingus fikseeritud müügihinda, vaid hindamisel lähtutakse bioloogilise vara või põllumajandusliku toodangu õiglasest väärtusest bilansipäeval. (Kikas & Treumann, 2003, lk 58) Juhul kui lepingus fikseeritud hinnad on ettevõttele kahjulikud, tuleb moodustada eraldis lähtudes juhendi RTJ 8 « Eraldised , potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad» paragrahvidest 28–29 (Vilu, et al., 2007, lk 175).
Teoreetilise analüüsi põhjal tegi autor järelduse, et bioloogiliste varade arvestus on eripärane nende varadega toimuvate muutuste tõttu. Bioloogilised varad on pidevas muutumises ja neid muutusi peavad peegeldama ka finantsaruanded.

1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine

Bioloogilise vara eluea lõpetamine või põllumajandusliku toodangu eraldamine bioloogiliselt varalt on selleks hetkeks, mil bioloogilisest varast saab põllumajanduslik toodang ning RTJ 7 arvestuspõhimõtteid neile edaspidi ei rakendu (Tälli, 2004, lk 20). Bioloogilisest varast põllumajandusliku toodangu eraldamise hetkel hinnatakse põllumajanduslikku toodangut alati õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused (Vilu, et al., 2007, lk 178). Müügikulutusteks loetakse näiteks tasud vahendajatele, riigilõivud ja mittetagastatavad maksud. Müügikulutuste hulka ei loeta vara turustamisel tekkivaid transpordi- ja muid kulutusi, kuid sellised kulutused võetakse arvesse õiglase väärtuse hindamisel (RTJ 7, 2011, §15). Selliselt leitud väärtust loetakse ühtlasi põllumajandusliku toodangu soetusmaksumuseks tema edasisel kajastamisel varuna, lähtudes RTJ- ist 4 „Varud“. (Vooro, 2014, lk 29)
Näiteks
300 tonni omatoodetud otra võetakse arvele
D Oma söödad (omatoodetud oder ) (bilanss)
K Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus (kasumiaruanne)
Jõusööt kantakse täies mahus kuludesse ja varudena seda enam ei kajastata.
D Oma söödad kuluks (kasumiaruanne)
K Oma söödad (omatoodetud oder) (bilanss)
Teoreetilise analüüsi põhjal tegi autor järelduse, et bioloogilistelt varadelt põllumajandusliku toodangu saamisel ei rakendu neile enam RTJ 7 arvestuspõhimõtted vaid lähtutakse edaspidisel kajastamisel RTJ- ist 4 „Varud“.

Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
Majandusaasta aruande koostamine hõlmab järgmisi tegevusi:
1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;
2) tegevusaruande koostamine;
3) majandusaasta aruande heakskiitmine. (RPS, 2014, §14)
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest :

• bilanss;
  
• kasumiaruanne ;
  
• rahavoogude aruanne;
  
• omakapitali muutuste aruanne;
  
• lisad (RTJ 2, 2011, §6).
  

Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. (RTJ 2, 2011, §10)
Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Lisades võib esitada kasumiaruande kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. (RTJ 2, 2011, §21).
Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. (RTJ 2, 2011, §30).
Aasaaruande lisades avalikustatakse aastaaruande koostamisel rakendatud oluliste arvestuspõhimõtete kirjeldus, sealhulgas kõigi selliste objektide arvestuspõhimõtete kirjeldus, mille arvestusel RT juhendid lubavad valida mitme erineva meetodi vahel (näiteks varude soetusmaksumuse arvestusel kasutatavad meetodid, tulu kajastamine liitumistasudelt, varade sihtfinantseerimise kajastamine, arendusväljaminekute kajastamine), kõigi selliste objektide arvestuspõhimõtete kirjeldus, mille arvestust RT juhendid detailselt ei reguleeri (näiteks riskimaandamis instrumentide arvestuspõhimõtted), kõigi selliste objektide arvestuspõhimõtete kirjeldus, millel on oluline mõju raamatupidamiskohustuslase aruannetele. (RTJ 15, 2011, §12)
Teoreetilise analüüsi põhjal järeldab autor, et bioloogilist vara kajastatakse raamatupidamise aastaaruande põhiaruannetes (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne) ning lisades.

1.4.1 Bioloogiliste varade kajastamine bilansis

RTJ 7 kohaselt kajastatakse bioloogilist vara bilansis eraldi kirjetel kas põhivara või käibevara rühmas. Bioloogilist vara või põllumajanduslikku toodangut kajastatakse bilansis ainult juhul, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav; on tõenäoline, et ettevõte saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega (Vooro, 2014, lk 28).
Bioloogilised varad võivad olla nii põhivara grupis kui käibevarades, olenevalt sellest, missugusel eesmärgil on bioloogilised varad soetatud (Allikvee, 2006, lk 142) .
Käibevarana kajastatakse varasid, mis eeldatavasti kasutatakse ära ettevõtte tavapärase äritsükli käigus 12 kuu jooksul. Käibevarana kajastatakse edasimüügiks soetatud vara. Tähtis on silmas pidada, et edasimüük ei pea toimuma järgneva 12 kuu jooksul, vaid hiljemalt äritsükli lõppedes. (Vooro, 2011, lk 11)
Põhivarana kajastatakse bioloogilist vara sellisel juhul, kui selle eesmärk on põllumajandustoodangu saamine (Vooro, 2011, lk 11)
Juhul kui bioloogilise vara hoidmise eesmärk ei ole kindlalt teada, tuleb sellise bioloogilise vara kajastamisel bilansis lähtuda ettevõtte juhtkonna hinnangust tõenäolisema kasutuseesmärgi suhtes (Palmipuu, 2014, lk 14).
Bioloogilisi varasid on soovitatav bilansis ja vastavates aastaaruande lisades kajastada põhiliste rühmade kaupa (vt lisa 1). Näiteks saab varasid klassifitseerida tarbitavateks varadeks ja tootvateks varadeks. (Vooro, 2014, lk 28)
Üldjuhul kajastatakse tootvaid varasid materiaalse põhivara rühmas, tarbitavaid varasid kas põhi- või käibevara rühmas, lähtuvalt varade kasutamise perioodist (Villems, 2007, lk 68).
Tarbitavad varad muudetakse ettevõtte tegevuse käigus põllumajanduslikuks toodanguks või müüakse bioloogiliste varadena (Siling & Lõokene, 2001, lk 43). Tarbitavad bioloogilised varad on näiteks lihaloomade eluskari, müügiks kasvatatav eluskari, kala kalakasvatustes, põllukultuurid nagu mais ja nisu ning lõikuseks kasvatatavad puud (Vooro, 2011, lk 14).
Tootvad varad ise põllumajanduslikuks toodanguks ei muundu, kuid nad toodavad põllumajanduslikku toodangut (Siling & Lõokene, 2001, lk 43).Tootvateks varadeks on näiteks piimakakari, munevad kanad ja puuviljaistandus (Villems, 2007, lk 68).
Teiseks võimaluseks bioloogiliste varade klassifitseerimisel bilansis on nende liigitamine valmidusastme järgi. Eristada võib küpseid ja ebaküpseid varasid (Siling & Lõokene, 2001, lk 42).Tarbitavaid varasid loetakse küpseks siis, kui neid on majanduslikult mõistlik muuta põllumajanduslikuks toodanguks, tootvaid varasid loetakse küpseks siis, kui nad on võimelised tootma põllumajanduslikku toodangut (Villems, 2007, lk 69) .
Teoreetilisest analüüsist selgus et bioloogilist vara kajastatakse bilansis ainult juhul, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav ning tõenäoliselt saab ettevõte selle kasutamisest tulevikus kasu. Samuti peab bioloogilise vara õiglane väärtus või soetusmaksumus olema usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega.
Uurija järeldab, et bioloogilist vara kajastatakse käibevara grupis juhul, kui eesmärgiks on vara edasimüümine ning põhivara grupis juhul, kui eesmärgiks on põllumajandusliku toodangu saamine.
Uurija leiab, et mõistlik on bioloogilisi varasid bilansis ja vastavates lisades kajastad rühmade kaupa. Bioloogilisi varasid võib rühmitada tarbitavateks ja tootvateks varadeks. Teise võimalusena võib bioloogilisi varasid liigitada valmidusastme järgi küpseteks ja ebaküpseteks.

1.4.2 Bioloogiliste varade kajastamine kasumiaruandes

Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate bioloogiliste varade ümberhindlusest tekkivaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel „Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt” (RTJ 7, 2011, §37). Kasum tekib siis, kui võrreldes eelmise ümberhindamise päevaga on bioloogilise varade väärtus suurenenud, ning kahjum siis, kui varade väärtus on vähenenud . Väärtuse muutus kajastatakse bilansis varade suurenemise või vähenemisena ja kasumiaruandes kasumi või kahjumina. (Siling & Lõokene, 2001, lk 52)
Bioloogiliste varade suurenemise korral tehakse kanne:
D Bioloogilised varad (bilanss)
K Kasum/ kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne)
Bioloogiliste varade vähenemise korral tehakse kanne
D Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne)
K Bioloogilised varad (bilanss)
Põllumajandusliku toodangu õiglane väärtus selle esmasel arvelevõtmisel kajastatakse kasumiaruandes põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutusena (Villems, 2007, lk 69). Kasum näidatakse bilansis varade suurenemisena ja kasumiaruandes kasumina, kahjum aga bilansis varade vähenemisena ja kasumiaruandes kahjumina (Siling & Lõokene, 2001, lk 52).
Kasumit kajastatakse järgnevalt:
D Põllumajanduslik toodang (bilanss)
K Kasum põllumajandusliku toodangu tootmisest (kasumiaruanne)
Kahjumi korral kajastatakse seda järgnevalt:
D Kahjum põllumajandusliku toodangu tootmisest (kasumiaruanne)
K Põllumajanduslik toodang (bilanss)
Bioloogilise vara esmasest arvelevõtmisest õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) ja ka hilisemast õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes (Vilu, et al., 2007, lk 177). Kasum võib tekkida bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel, kui uus vara on tekkinud paljunemise tulemusena (näiteks sündinud vasikas ) (RTJ 7, 2011, §27). Kasum kajastatakse läbi kasumiaruande bilansis varade suurenemisena. (Siling & Lõokene, 2001, lk 51). Kahjum võib bioloogilise vara esmasest arvelevõtmisest tekkida siis, kui vara hinnangulised müügikulutused on vara õiglasest väärtusest suuremad (RTJ 7, 2011, §27). Kahjum kajastatakse kasumiaruandes kahjumina ning bilansis kohustusena. (Siling & Lõokene, 2001, lk 51)
Kasumi korral tehakse kanne:
D Bioloogilised varad (bilanss)
K Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne)
Kahjumi korral tehakse kanne:
D Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne)
K Kohustus (bilanss)
Soetusmaksumuses kajastatavate bioloogiliste varade amortisatsioonikulu ja kahjumeid väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt materiaalse põhivara amortisatsioonikuluga (Kikas & Treumann, 2003, lk 91). Kui bioloogiliste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid bioloogiliste varade müügist kajastatakse kirjetel „Muud ärikulud“ / „Muud äritulud“ (Villems, 2007, lk 69).
Kui me koostame bilansi ja kasumiaruannet ettevõtte tarbeks, võib kirjete nimetusi täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi ja kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Majandusaasta aruande taksonoomia alusel Äriregistrile koostatavad aruandevormid kehtestab rahandusminister määrusega, neid vorme muuta ei ole võimalik. (Vooro, 2011, lk 33)
Kasumiaruande ülesehitust mõjutab enim ümberhindluste ja õiglases väärtuses arvele võetud põllumajandusliku toodangu korrektne esitus. Tegemist on ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tuludega ning nende korrektne ja selge esitus on arusaadavuse printsiibi seisukohalt määrava tähtsusega. (Tälli, 2004, lk 20)
Samas ei või unustada seoseid bilansi ja kasumiaruande vahel:

• põllumajandustoodangu varude jääkide muutus kasumiaruandes= põllumajandustoodangu muutus bilansis;
  
• kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt kasumiaruandes = bioloogiliste varade kasv – ostetud bioloogilised varad bilansis;
  
• valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus kasumiaruandes = valmis- ja lõpetamata toodangu muutusega bilansis. (Vooro, 2011, lk 32)
  

Teoreetilise analüüsi põhjal tegi autor järelduse, et bioloogiliste varade pideva muutumise tõttu on tähtis nende muutuste õige ja õiglane kajastamine finantsaruannetes. Bioloogiliste varade väärtuste muutuste ümberhindamise tulemused kajastatakse aruandeaasta kasumite/kahjumite koosseisus kasumiaruandes.

1.4.3 Bioloogiliste varade kajastamine aastaaruande lisades

Iga bioloogilise vara kogumi või põllumajandusliku toodangu kogumi kohta avalikustatakse õiglase väärtuse leidmisel rakendatud meetodid ja olulised õiglase väärtuse leidmist mõjutanud eeldused (Vilu, et al., 2007, lk 180)
Olulisemaid aspekte bioloogiliste varadega seonduva info avalikustamisel aastaaruande lisades on kahtlemata nendega seotud arvestuspõhimõtete ja hinnangute piisavalt detailne selgitus . Kuna võib eeldada, et erinevatele bioloogilistele varadele kohaldatakse erinevaid õiglase väärtuse hindamise meetodeid, on oluline, et oleks avalikustatud õiglase väärtuse leidmise olulised eeldused, sh vajadusel ka kasutatud hinnangute motiveerimine . (Tälli, 2004, lk 20)
Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate bioloogiliste varade kohta avalikustatakse aastaaruandes:

• iga bioloogiliste varade kogumi kirjeldus;
  
• bioloogiliste varade saldo muutuste analüüs;
  
• iga bioloogilise vara kogumi või põllumajandusliku toodangu kogumi kohta avalikustatakse õiglase väärtuse leidmisel rakendatud meetodid ja olulised õiglase väärtuse leidmist mõjutanud eeldused. (RTJ 15, 2011, §41)
  

Koondsummades avalikustatakse kasumid ja kahjumid, mis on aruandeaastal tekkinud põllumajandusliku toodangu esmasel arvelevõtmisel ja õiglase väärtuse muutumistest (Vilu, et al., 2007, lk 180).
Soetusmaksumuses kajastatud bioloogiliste varade kohta tuleb avalikustada aastaruandes järgmine informatsioon:

• soetusmaksumuses hinnatud varade kirjeldus koos selgitusega, miks õiglase väärtuse meetodit ei olnud võimalik kasutada;
  
• kasutatavad amortisatsioonimeetodid ja amortisatsioonimäärad;
  
• varade soetusmaksumus, akumuleeritud kulum (koos akumuleeritud kahjumiga varade väärtuse langusest) ja jääkmaksumus perioodi alguses;
  
• varade soetamisest tingitud väärtuse suurenemine;
  
• varade müümisest tingitud väärtuse vähenemine;
  
• varade väärtuse vähenemine tulenevalt põllumajandusliku toodangu saamisest;
  
• lisandumised äriühenduste kaudu;
  
• amortisatsioonikulu;
  
• allahindlused väärtuse languse tõttu;
  
• varasema allahindluse tühistamine ;
  
• muud muutused;
  
• varade soetusmaksumus, akumuleeritud kulum (koos akumuleeritud kahjumiga varade väärtuse langusest) ja jääkmaksumus perioodi lõpus. (Vilu, et al., 2007, lk 180)
  

RTJ 7 näeb ette peale arvestuspõhimõtete avalikustamise ka eraldi lisa koostamist, milles on esitatud nii õiglases väärtuses kui ka soetusmaksumuses kajastatud bioloogiliste varade saldo muutuse analüüs aruandeperioodil järgnevalt:

• saldo perioodi alguses;
  
• kasum või kahjum varade õiglase väärtuse muutumisest, millest on maha arvatud hinnangulised müügiga seotud kulutused;
  
• varade soetamisest tingitud väärtuse suurenemine;
  
• varade müümisest tingitud väärtuse vähenemine;
  
• varade väärtuse vähenemine tulenevalt põllumajandusliku toodangu saamisest;
  
• lisandumised äriühenduste kaudu ;
  
• muud muutused;
  
• saldo perioodi lõpus. (Vainula, et al., 2012)
  

Teoreetilise analüüsi tulemusena järeldas autor, et majandusaasta aruande lisades tuleb avalikustada nii õiglases väärtuses kui soetusmaksumuses kajastatud bioloogiliste varade saldode muutuste analüüs.

1.4.4 Bioloogiliste varadega toimunud sündmuste kajastamine rahavoogude aruandes

Bioloogiliste varadega tehtud tehingute puhul on põllumajanduslikus ettevõttes tegemist äritegevuse rahavoogudega. Kui üldjuhul kuuluvad materiaalsete põhivaradega tehtavad tehingud investeerimistegevuse alla, sest ettevõtte põhitegevuseks ei ole põhivarade ostmine ja müümine, vaid nende kasutamine toodete või teenuste valmistamiseks, siis põllumajanduslikus ettevõttes on bioloogiliste varade ostmine ja müümine otseselt seostatav ettevõtte põhitegevusega.
Bioloogilise varade väärtuse muutumist ja põllumajandusliku toodangu saamist kajastatakse õiglase väärtuse meetodi korral ettevõtte kasumiaruandes. Kuna tegemist on mitterahaliste tehingutega , siis äritegevuse rahavoogude koostamisel kaudse meetodi järgi tuleb seda arvestada ning mitterahaliste tehingute mõju elimineerida. (Siling & Lõokene, 2001, lk 53)
Teoreetilise analüüsist selgus, et bioloogiliste varadega tehtavad tehingud kajastatakse rahavoogude aruandes äritegevuse rahavoogude koosseisus kuna põllumajanduslikus ettevõttes on bioloogiliste varade ost ja müük ettevõtte põhitegevuseks.

RAKENDUSUURINGU METOODIKA
Põllumajandusel on oluline koht Eesti majanduses. Sealt tuleb meie toit, tooraine teistele majandusharudele, samuti saab põllumajanduses tööd suur osa Eesti elanikkonnast. Eesti astumine Euroopa Liitu oma toonud põllumajandusse lisatoetusi, mis on kaasa aidanud põllumajanduse arengule.
Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida iseloomustab tsüklilisus, tootmiseks kulutatavad bioloogilised varad ja tootmistegevusest genereeritavad nii uued bioloogilised varad kui ka põllumajanduslik toodang. (Vooro, 2011, lk 5)
Kuna põllumajandus ettevõtete raamatupidamine on spetsiifilise iseloomuga ei pruugi tavaettevõtte arvestusprintsiibid anda täpset ülevaadet ettevõtte finantspositsioonist. Selleks, et õigesti ja õiglaselt kajastada bioloogilist vara ja sellega toimuvaid muutusi finantsaruannetes, on oluline bioloogiliste varade iseärasuste tundmine ning bioloogiliste varadega toimuvate muutuste mõistmine.
Rakendusuuringu teema on „Bioloogiliste varade arvestus vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale põllumajandus ettevõttes “. Rakendusuuringu eesmärk on välja selgitada bioloogilise vara arvestuspõhimõtted põllumajandus ettevõttes ja analüüsida nende vastavust Eesti heale raamatupidamistavale.
Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded:

• tutvuda ettevõttega, selle raamatupidamise sise- eeskirja, finantsaruannetega, dokumentide ja registritega;
  
• rakendusuuringu läbiviimine dokumentide vaatluse teel;
  
• vaatluse põhjal saadud andmete võrdlus Eesti hea raamatupidamistavaga;
  
• järelduste tegemine ja tulemuste vormistamine;
  
• puuduste ilmnemisel muudatusettepanekute tegemine ettevõtte juhtkonnale bioloogilise vara arvestuse vastavusse viimiseks Eesti hea raamatupidamistavaga.
  

Töö koostamisel kasutatakse kombineeritud uurimismeetodit ning deduktiivset lähenemist. Deduktiivne lähenemine hõlmab faktide kogumist hüpoteetiliste seoste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks väidetest tuletatud muutujate vahel (Ghauri & Gronhaug, 2004, lk 26). Kvantitatiivses uuringus läheneb uurija teooriale eesmärgiga testida või kinnitada teooriat. Uurija käsitleb püstitatud eesmärgi täitmiseks bioloogilise vara kajastamise nõudeid puudutavaid teooriaid , käesolevas kursusetöös seadusi ja juhendeid ning seejärel vastandab teooria ettevõttes reaalselt rakendatavate arvestuspõhimõtetega. Võrdluse käigus selgub kas ettevõtte arvestusmeetodid vastavad Eesti heale raamatupidamistavale.
Kvalitatiivse meetodina on autor kasutanud osavaatlust, kus lisaks vaatlusele osaleb töö autor uuritava ettevõtte töös. ( Hirsjärv , Remes, & Sajavaara , 2007). Juhul, kui autoril tekib lisaküsimusi, millele dokumentidest vastust ei saa, küsitleb autor raamatupidajat poolstruktureeritud intervjuu käigus.
Andmete kogumise meetodina kasutatakse dokumentide ja registrite vaatlust, kus andmed on esitatud numbriliselt ja statistiliselt. Uurija kasutab vaatlust numbrilise info kogumiseks. Vaatluse alla kuuluvad bioloogiliste varadega seotud dokumendid -bioloogilise vara soetamise arved , bioloogilise vara arvelevõtmise ja mahakandmise aktid, majandusaasta aruanne. Vaatluse käigus saadud andmeid võrdleb uurija Eesti Hea Raamatupidamistavaga ja teeb järeldusi ettevõtte raamatupidamise nõuetekohase korraldamise kohta. Andmete töötlemise meetodina kasutatakse dokumendivõrdlust ja analüüsi. Selline analüüsiviis annab uurimisülesannete täitmisel parima vastuse. (Hirsjärv, Remes, & Sajavaara, 2007, lk 209) Saadud andmetest teeb uurija kokkuvõtted lõputöö praktilises osas.

BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS oÜ-S PIIRA TALU

3.1 Uuritava ettevõtte tutvustus

Uuritavaks ettevõtteks on osaühing Piira Talu, mis on asutatud 1995. aastal Vinni vallas. Ettevõte põhitegevuseks on põllumajandussaaduste tootmine.
Põllumajandus on läbi aegade olnud Eesti elanikkonnale oluliseks tegevusvaldkonnaks ja sissetulekuallikaks. Põllumajanduse osatähtsus on vähenenud, kuid talle on siiski jäänud kandev roll elanike varustamisel põhiliste toiduainetega, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel. Maapiirkonnas on põllumajandus üks peamisi keskkonnaseisundi mõjutajaid.
Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonna, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus . Loomakasvatuse põhitegevuseks on lihaveiste kasvatamine . Ettevõttel on 500 veist. Taimekasvatuse peamised tootmissuunad on teravilja, õlikultuuride ning heintaimede kasvatus. Ettevõttel on haritavat maad ca 700 ha ja karjatamiseks 200 ha.
Osaühingu peamiseks toodanguks on veised , teravili ning rohusöödad . Ettevõtte tooted, loomad ja teravili, on ettevõttele lõpptoodanguks , kuid töötleva tööstuse jaoks tooraineks .
Osaühing Piira Talu on asutatud 01.09.1995. aastal.
Ettevõte kuulub tootmistüübi ettevõtete hulka, kus põhiline tootmistegevus on loomakasvatus. Lisaks loomakasvatusele tegeleb ettevõte taimekasvatusega, siis on kvaliteetne põhisööt loomadele, milleks on vili, rohusilo ja hein.
Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonda, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus. Loomakasvatuse põhitegevuseks on lihaveiste kasvatamine. Ettevõttel on ca 500 põhikarja ja noorlooma. Taimekasvatuse peamised tootmissuunad on teravilja, õlikultuuride ning heintaimede kasvatus. Ettevõttel on haritavat maad ca 700 ha, millest 70% on renditud maad.
EMTAK 2012 järgi hõlmab ettevõtte tegevus põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonna, mis hõlmab taimsete ja loomsete loodusvarade kasutamise. Siia kuulub põllukultuuride kasvatus, loomakasvatus ja - aretus , metsa- ning muude taimsete ja loomsete saaduste varumine talumajapidamises või looduskeskkonnas.
Osaühing Piira Talu peamised tegevusalad:
veiseliha tootmine (EMTAK 01421);
teraviljakasvatus (EMTAK 01111), mille tootmine on spetsialiseerunud söödavilja kasvatusele .
Ettevõtte toodeteks on veised, teravili ning rohusöödad.
Ettevõtte juhtkond koosneb ühest liikmest – juhataja Kalmer Visnapuu.
Ettevõtte struktuur on järgmine:
juhataja;
juhataja KT-agronoom
raamatupidaja (sekretär/ personalitöötaja );
farmijuhataja.
Ettevõttes on keskmiselt 10-11 töötajat.
Raamatupidamisarvestust on palgatud pidama pearaamatupidaja .

3.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted

KOKKUVÕTE

Kursusetöö teemaks on bioloogiliste varade arvestus vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Autori huvi bioloogiliste varade arvestuse vastu tekkis raamatupidamispraktika käigus põllumajandus ettevõttes. Kursusetöö teema osutus valituks, kuna põllumajandusega tegeldakse Eestis ja Lääne-Virumaal palju kuid bioloogilisi varasid puudutavaid uurimustöid on koostatud vähe.
Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada bioloogilise vara arvestuspõhimõtted vastatavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Uurimise alla võeti bioloogilise vara mõiste, õiglase väärtuse määramise meetodid bioloogilise vara puhul, bioloogilise vara esmane arvelevõtmine, nende edasine kajastamine ja kajastamise lõpetamine ning bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes.
Töö teoreetilise osa kirjutamisel tuginetakse Raamatupidamise Toimkonna Juhendile RTJ 7 „Bioloogilised varad“, finantsarvestust ja –aruandlust käsitlevatele praktilise suunitlusega ajakirjadele (nt Raamatupidamis Praktik ja Raamatupidamisuudised)ja teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine). Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro (2011, 2014), Silling/Lõokene (2001) , Kikas/Treumann (2003) Tälli (2004) Palmipuu (2014), Allikvee (2006), Villems (2007) jt raamatutele.
Teoreetiliste uuringu tulemusena leiab uurija, et oma spetsiifilise iseloomu tõttu on ei pruugi tavaettevõtte arvestusprintsiibid põllumajandus ettevõtte puhul anda täpset ülevaadet ettevõtte finantspositsioonist. Selleks, et õigesti ja õiglaselt kajastada bioloogilist vara ja sellega toimuvaid muutusi finantsaruannetes, on oluline bioloogiliste varade iseärasuste tundmine ning bioloogiliste varadega toimuvate muutuste mõistmine.
Rakendusuuringu koostamisel kasutab uurija kombineeritud uurimismeetodit ning deduktiivset lähenemist. Kvantitatiivse andmete kogumise meetodina kasutatakse dokumentide ja registrite vaatlust, kvalitatiivse meetodina osavaatlust ja poolstruktureeritud intervjuud.

KASUTATUD KIRJANDUS

Allikvee, A. (2006). Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tallinn: Teabekirjanduse OÜ.
Blank, T. (2011). Saateks. rmt: A. Vooro, Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamises. Tartu: Tarmest OÜ.
Kallas, K. (2000). Arvestuse korraldamise ja finantsaruannete koostamise põhimõtted. rmt: T. Tehnikaülikool, Majandusarvestus ja finantsjuhtimine (lk 7-31). Tallinn.
Kikas, E., & Treumann, M. (2003). Majandusaasta aruande koostamine. Tallinn: Agitaator OÜ.
Palmipuu, M. (2014). Majandusaasta aruande koostamine. Tallinn: Pandekt OÜ.
RPS. (29. Aprill 2014. a). Allikas: riigiteataja .ee: https://www.riigiteataja.ee/akt/RPS
RTJ 15. (29. 2014 2014. a.). Allikas: riigiteataja.ee: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ%2015.pdf
RTJ 2. (29. Aprill 2014. a.). Allikas: riigiteataja.ee: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ%202.pdf
RTJ 7. (16. aprill 2014. a.). Allikas: Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ%207.pdf
Siling, S., & Lõokene, I. (2001). Bioloogiliste varade raamatupidamisest. rmt: Tallinna Tehnikaülikool, Majandusarvestus & finantsjuhtimine. Tallinn: AS Atlex.
Tälli, I. (2004). RTJ 7 Bioloogilised varad. Raamatupidamisuudised, 18-21.
Vainula, E., Luiga, S., Siling, S., Annus, J., Ever, M., Teinberg, R., . . . Paide, T. (2012). Äripäeva käsiraamat . Tallinn: Äripäeva kirjastus.
Villems, T. (2007). Majandusaasta arunde koostamine. Tallinn: Pandekt OÜ.
Vilu, A., Põldniit, M., Jegers, A., Maar, J., Nuut, A., Trusina, H., & Mõis, T. (2007). Hea raamaupidamistava. Tallinn: Agitaator.
Vooro, A. (2011). Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamises. Tartu: Tarmest OÜ.
Vooro, A. (2014). Bioloogiline vara- mida kajastamisel silma pidada. Raamatupidamisuudised, 26-30.
Vooro, A. (2014). Bioloogilise vara arvestamine . Raamatupidamise praktik, 5-6.

LISAD