Finantsarvestus II Põhivara arvestus (0)

PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi:
RTJ 3  Finantsinstrumendid RTJ 5  Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka
RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS
Varad  ja  kohustused  liigitatakse  bilansis   lühi-   ja  pikaajalisteks  varadeks   ja  kohustusteks.
Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks.
Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana:
1. Finantsinvesteeringud
2. Nõuded ja ettemaksed 
3. Kinnisvarainvesteeringud
4. Materiaalsed põhivarad
5. Immateriaalsed põhivarad
6. Bioloogilised varad  Pikaajalised finantsinvesteeringud on investeeringud teiste ettevõtete aktsiatesse ja osadesse,
aga ka pikaajalised nõuded emaettevõtetele, tütar- ja sidusettevõtetele.
Nõuded   ja   ettemaksed  sisaldab   endas   pikaajalisi   laenu-   ja   muid   nõudeid,   edasilükkunud
tulumaksu.
Kinnisvarainvesteeringud  on   kinnisvaraobjektid   (maa   või   hoone   või   mõlemad),   mida
raamatupidamiskohustuslane   hoiab   eelkõige   renditulu   teenimise   või   väärtuse   kasvu
eesmärgil:
 ettevõtte omanduses olev kinnisvaraobjekt:  ettevõtte poolt kapitalirendi tingimustel renditav kinnisvaraobjekt. Ettevõtte enda poolt kasutatavat või tavapärase äritegevuse käigus müügiks olevat kinnisvara
ei kajastata kinnisvarainvesteeringuna.
Materiaalsed   põhivarad  on   materiaalsed   varad,   mida   ettevõte   kasutab   toodete   tootmisel,
teenuste osutamisel, rendile 
andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui
üks aasta. Materiaalse põhivara alla kuuluvad ka raamatupidamiskohustuslase, kelle põhiülesanne on
teatud varade säilitamine ja eksponeerimine (näit. arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt
alalhoidmisele määratud varad. Teatud  juhtudel  võib vara omada nii materiaalsete  kui immateriaalsete  varade tunnuseid.
Sellisel juhul klassifitseeritakse varad vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem.
Näiteks   arvutitarkvara   klassifitseeritakse   materiaalseks   põhivaraks   juhul,   kui   see   on
lahutamatult   seotud   teatud   riistvaraga.   Kui   kasutamine   on   sõltumatu   riistvarast,
klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks.


Lähtudes olulisuse printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi
juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-
eeskirjades   alampiiri,   millest   kõrgema   soetusmaksumusega   varasid   tuleb   kapitaliseerida
põhivarana ja madalamaga kanda kuludesse nende kasutuselevõtmise hetkel. Väheväärtusliku
pika kasutuseaga varade üle võib ettevõtte juhatuse vajadusel arvestust pidada bilansiväliselt. Immateriaalsed põhivarad on füüsilise substantsita varad, mida raamatupidamiskohustuslane
kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb
kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Bioloogilised  varad  on loomne või taimne elusorganism.  Näiteks koduloomad ja -linnud,
istandused, kasvav mets.  1.1 MATERIAALSETE PÕHIVARADE ESMANE ARVELEVÕTMINE RTJ 5 tuleb rakendada materiaalse- ja immateriaalse põhivara arvestamisel ja kajastamisel  
raamatupidamise aastaaruandes. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb:  ostuhinnast   (ka.   tollimaks   ja   muudest   mittetagastatavatest
maksudest) ja   otseselt soetamisega seotud kulutustest,   samuti   vara   tulevase   demonteerimisega   ja   asukoha   taastamisega
seotud   hinnangulised   kulutused   nüüdisväärtuses   juhul,   kui   selle
kajastamine vastab RTJ 8 põhimõtetele. Otseselt soetamisega seotud kuludeks on:
 vara projekteerimisega seotud kulud;  vara valmistamisega seotud töötajate palgad koos palgamaksudega;  vara valmistamisega seotud materjalikulud;  transpordikulud;  vara asukoha ettevalmistamise kulud;  vara soetamisega seotud teenustasud – riigilõiv, notaritasud;  vara testimisega seotud kulud (va. testimise käigus toodetud toodete müügist saadud
tulu);  vara tulevase demonteerimisega seotud hinnangulised kulutused nüüdisväärtuses. Põhivara soetamisega on lubatud kapitaliseerida ka laenukulutusi (vt RTJ 5):
 otseselt vara valmistamisega seotud laenu kulud;  alates vara valmistamise alustamise hetkest kuni vara valmimiseni;  juhul   kui   ettevõte   on   otsustanud   kasutada   laenukulude   kapitaliseerimise   meetodit,
tuleb seda rakendada kõikidele laenuga valmistatavatele varadele.  laenukulud   –   intress,   laenuvõtmisega   seotud   teenustasud   jms.
kulud. Maa soetusmaksumus moodustub maa ostuhinnast, mis koosneb maa eest väljamakstavast
summast, maa ostja poolt üle võetud ostetud maaga seotud võlgadest (tasumata maamaksu
võlg), notarile makstud ostu vormistamise tasudest jne.
Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb hoone eest väljamakstavast summast, hoone ostja
poolt   üle   võetud   ostetud   hoonega   seotud   võlgadest,   ostu   vahendavale   kinnisvarafirmale
makstud tasudest, notarile ja teistele makstud ostu juriidilise vormistamise tasudest.


Uusehituse   puhul   moodustub   ehituse   soetusmaksumus   projekteerimise   kuludest,
ehitusorganisatsioonile   lepingu   kohaselt   makstavast   summast   või   oma   ehituse   puhul
tegelikest ehituskuludest, laenukuludest jne.
Masinad,   seadmed,   sisseseade   ja   muu   inventar   võetakse   arvele   soetusmaksumuses,   mis
koosneb   vara   ostuhinnast   hankija   arve   põhjal   ja   otseselt   soetamise   seotud   kulutustest
( transpordikulud, paigalduskulud, katsetuskulud ).
Juhul, kui vara koosneb üksteisest eristatavatest erineva elueaga komponentidest, võetakse
need arvele eraldi varadena. Lähtuda tuleb olulisuse printsiibist. Näiteks   ettevõte   soetab  tootmisliini  soetusmaksumusega  10  miljonit.  Tootmisliini  kasulik
eluiga on vähemalt 10 aastat, kuid see sisaldab teatud komponente, mis tuleb välja vahetada
iga kolme aasta tagant. Väljavahetatavate komponentide hinnanguline soetusmaksumus on
üks miljon. Ettevõte võtab nad arvele eraldi varaobjektidena:
* tootmisliin 9 miljonit * komponendid 1 miljonit. Sihtfinantseerimise teel ja kapitalirendi teel soetatud põhivara soetusmaksumuse määramisel
lähtutakse vastavalt RTJ-st 14 ja RTJ-st 9. Põhivarade sünteetiline ja analüütiline arvestus
Põhivarade seisu ja liikumise sünteetiliseks arvestuseks avatakse kontod vastavalt ettevõtte
vajadusele. Võib avada sünteetilised kontod bilansirühmade järgi:
pikaajalised finantsinvesteeringud
kinnisvarainvesteeringud
materiaalne ja immateriaalne põhivara.
Võib avada sünteetilised kontod bilansikirjete järgi, näit materiaalse põhivara osas: Maa
ehitised
masinad ja seadmed
IT seadmed
muu materiaalne põhivara
lõpetamata põhivara
ettemaksed tarnijatele Kui ettevõttel on suur põhivara liikumine, siis on soovitav avada veel iga bilansikirje osas
soetuskulude konto, kuhu enne põhivara arvele võtmist soetuskulud koondatakse.
Näiteks: Maa
Maa soetuskulud
ehitised
ehitiste soetuskulud
masinad ja seadmed
masinate ja seadmete soetuskulud jne. Nimetatud   kontod   on   aktivakontod,   mille   deebetisse   kirjendatakse   põhivara   sissetulek,
kreeditisse   väljaminek.   Deebetsaldo   näitab   ettevõttes   olemasolevate   põhivarade   seisu
üldjuhul soetusmaksumuses.
Põhivara analüütilise arvestuse objektiks on iga konkreetne põhivara või tema komponendid.
Raamatupidamises avatakse igale inventariobjektile eraldi arvestuskaart (kas paberkandajal
või   arvutis),   kus   kajastatakse   seda   põhivaraobjekti   iseloomustavad   andmed:   nimetus,
soetusmaksumus, soetamise aeg, amortisatsiooninorm, materiaalselt vastutav isik jne.
Materiaalse põhivara soetamise (esmase arvele võtmise) arvestus kontodel


Ostetud põhivara võetakse arvele ostudokumentide alusel (arved, maksedokumendid).
Ettevõttes valminud varad võetakse arvele ettevõttes koostatud algdokumentide alusel (aktid
jne.). Kõik arvele võetavad varad tuleb anda materiaalselt vastutavate isikute hoiule. Kõige
tavalisem   põhivara   soetamine   on   selle   ostmine.   Ostmine   või   toimuda   kas   rahas   (kas
arvelduskonto või kassa kaudu) aga ka täielikult või osaliselt lühi- või pikaajalise võla arvelt.
Lühiajalise   võla   puhul   krediteeritakse   kontot   tarnijatele   tasumata   arved,   pikaajalise   võla
puhul kontot pikaajalised võlakohustused.
Materiaalse põhivara arvele võtmise soovitatavad kanded on järgmised:
1. Ostetud maa ja ehitiste arvele  võtmine, mille eest tasutakse arveldusarvelt: D- Maa
D - Ehitised
K- Võlg tarnijale 2. Ostetud maa ja ehitiste arvele võtmine, kui jäädi tarnijatele võlgu:
D- Maa
D - Ehitised
K- Tarnijatele tasumata arved või Pikaajalised võlakohustused 3. Ostetud masinate ja seadmete arvele võtmine tarnija arvele alusel:
D- Masinad ja seadmed
D- Käibemaks K- Tarnijatele tasumata arved 4. Ostetud masinate ja seadmete transport arve alusel:
D- Masinad ja seadmed
D- Käibemaks
K- Tarnijatele tasumata arved 5.   Ostetud   masinate   ja   seadmete   soetuskulude   koondamiseks   võib   kasutada   soetuskulude
kontot.  a) Näiteks masinate ostuarve:
D- Masinate ja seadmete soetuskulud 100 000.- D- Käibemaks
K- Tarnijatele tasumata arved
Masinate transpordiarve:
D- Masinate ja seadmete soetuskulud  20 000.- D- Käibemaks
K- Tarnijatele tasumata arved   b)
D- Masinad ja seadmed 120 000.- K- Masinate ja seadmete soetuskulud 120 000.- 1. Poolelioleva ehituse kulude koondamiseks võib kasutada lõpetamata ehituse kontot. Näiteks:.
a) Tehti kulutusi hoone valmistamiseks:
D- Lõpetamata ehitus
K- Materjal
K- Võlad töövõtjatele
K- Sotsiaalmaks
K- Töötuskindlustusmakse
K- Tarnijatele tasumata arved jne.
b) Hoone valmimisel:
D- Maa ja ehitised
K- Lõpetamata ehitus 2. Aktsionäride sissemaksed põhivaraga ( soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert) D- Maa; ehitised, masinad ja seadmed jne.


K- Arveldused aktsionäridega MAKSETÄHTAJA ARVESSEVÕTMINE SOETUSMAKSUMUSE MÄÄRAMISEL:
Juhul,   kui   materiaalse   põhivara   eest   tasutakse   tarnijale   tavapärasest   pikemaajalise
järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. Vahet tasu
nominaalväärtuse   ja   nüüdisväärtuse   vahel   kajastatakse   intressikuluna   järelmaksu   perioodi
jooksul.
Näiteks:
Ettevõte   ostab   auto   hinnaga   10 000   ühikut,   tasumine   toimub   kahe   aasta   pärast.   Autode
keskmine järelmaksu intress on turul 10%.
1. Makstava tasu nüüdisväärtus: NPV=10000/(1+0,1)2 =8264 ühikut
D masinad ja seadmed 8264 K pikaajaline kohustus 8264 2. Esimese aasta lõpus lisatakse intressikohustus: 8264 x 10%=826 ühikut D intressikulu    826 D pikaajaline kohustus 8264  K Lühiajaline kohustus 9090 3. Teise aasta intress: (8264+826) x 10%=910 ühikut D intressikulu 910 K Lühiajaline kohustus  910 4. Tasumine: D Lühiajaline kohustus  10000 K Raha  10000 Kontroll: Lugeda: RP 81/jaanuar 2014 1.2 MATERIAALSE PÕHIVARA EDASINE KAJASTAMINE Amortisatsiooni arvestus (vt RTJ 5)
Materiaalseid   põhivarasid   (piiratud   kasutusajaga   põhivara)   kajastatakse   bilansis   nende
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused
Erandiks on piiramatu kasutuseaga objektid, mida ei amortiseerita:
 maa  püsiva väärtusega kunstiteosed  muuseumieksponaadid  raamatud Ilma püsiva väärtuseta raamatud, kunsti- ja muuseumiobjektid, mis kuuluvad teatud aja järel
väljavahetamisele, kuuluvad amortiseerimisele.
Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on:
 aeg, mille jooksul ettevõte vara tõenäoliselt kasutatakse  toodangu hulk, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Vara amortiseeritav osa on soetusmaksumus – lõppväärtus (lõpetamisväärtus).
Lõppväärtus on summa, mida ettevõte loodab vara eest saada selle kasuliku eluea lõppedes.


Lõppväärtuse ja kasuliku eluea hinnangud põhinevad ettevõtte varasemal kogemusel sarnaste
põhivaradega, aga peegeldavad ka praegust olukorda ja juhtkonna tulevasi plaane. Juhul kui
vara lõppväärtus on ebaoluliselt väike, võib seda lugeda nulliks. Põhivara kuludeks kandmisel on mitmeid erinevaid amortisatsioonimeetodeid:
 lineaarne meetod  kahaneva jäägi meetod  tegevus- või tootmismahul põhinev meetod. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist kasuliku eluea jooksu, mitte ilmtingimata
tema   väärtuse   muutumist,   Seega   ei   ole   amortisatsioonimeetodi   ja   –määrade   valiku
eesmärgiks   mitte   vara   jääkmaksumuse   hoidmine   võimalikult   ligilähedane   tema
turuväärtusega, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus.   Ettevõte   võib   arvestusmeetodid   ise   valida   ja   need   seadustada   raamatupidamise   sise-
eeskirjaga (vt RTJ 5), kuid valitud meetod peab kõige täpsemalt jaotama amortiseeritava
väärtuse arvestusperioodide vahel vastavalt vara kasutamisest saadava majandusliku kasuga. Lineaarset   meetodid  kasutatakse   praktikas   kõige   sagedamini.   S.o.   ühtlane
mahaarvestusmeetod, kus kuludesse kantakse igal aastal võrdne summa. Siin on oluline teada
põhivara soetusmaksumust, lõppväärtust ja kasutusaega. 1 Amortisatsioonimäär = --------------- x 100% n n – kasutusaeg aastates Aastane amortisatsioonisumma = amortisatsioonimäär x (soetusmaksumus – lõppväärtus) Vara hakatakse amortiseerima tema kasutusele võtmise hetkest ja lõpetatakse tema täielikul
amortiseerimisel või kasutusest eemaldamisel. Kui täielikult amortiseeritud vara on ettevõttes
veel kasutusel, siis sellist vara bilansist maha kanda ei tohi. Kui selgub, et algselt hinnatud kasulik eluiga erineb tegelikust kasulikust elueast, siis tuleb
amortisatsiooninorme   muuta.   Selle   mõju   kajastatakse   aruandeperioodis   ja   järgmistel
perioodidel, mitte tagasiulatuvalt. Põhivara amortisatsiooni arvestuseks avatakse üks või mitu (bilansikirjete järgi) kontraaktiva
kontot, mille kreeditsaldo vähendab põhivara soetusmaksumuse jääkmaksumuseni. 
Konto   kreeditis   toimub   kulumi   arvestus,   deebeti   kaudu   toimub   kulumi   vähenemine
(väljaläinud põhivarade osas). Näiteks:  Kontorihoone amortisatsiooni arvestus: D- Amortisatsioonikulu või üldhalduskulu
K- Hoone kulum Põhivara mahakandmisel (akt) kirjendatakse, kui põhivara on täielikult amortiseerunud: D Hoone kulum
K Kontorihoone Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud, kuid põhivara kantakse maha, kirjendatakse
amortiseerimata osa Muu ärikuluna. D Hoone kulum
D Muu ärikulu
K Kontorihoone


Näide: 
1.   Jaanuaris   soetas   ettevõte   tootmisseadme,   mille   maksumus   on   200000   €   ja
lõpetamismaksumus 0 €. Kasulik tööiga 5 aastat. 2. Oletame, et samale põhivarale määrati lõpetamismaksumus 25000 €. Mahaarvamise graafik: Aasta Amortisatsioonikulu Akumuleeritud kulum Põhivara   jääkmaksumus   aasta lõpus 1
2
3
4
5 Tegevusmahul põhinev meetod: 
Tegevusmahul põhineva meetodi rakendamisel määratakse igale toote- või teenuseühikule
teatud   kindel   amortisatsioonisumma,   mida   nimetatakse   amortisatsioonimääraks.
Amortisatsioonimäär saadakse põhivara soetusmaksumuse ja kasuliku eluea jagatisena. Amortisatsioonimäär =  Soetusmaksumus – lõpetamismaksumus
Eeldatav kasulik tööiga (töömaht kokku) Amortisatsioonikulu   määramiseks   korrutatakse   perioodi   tegevusmaht   leitud
amortisatsioonimääraga. Amortisatsioonikulu = amortisatsioonimäär x perioodi tegevusmaht
Näide:
Koopiamasina   soetusmaksumus   on   4500€   eeldatav   töömaht   on   80000   koopiat,   eeldatav
lõpetamismaksumus on 500€. Oletame, et koopiamasinaga tehakse:
1. aastal  28 000 koopiat 2. aastal  35 000 koopiat 3. aastal  17 000 koopiat. Mahaarvamise graafik: Aasta Amortisatsioonikulu Akumuleeritud kulum Põhivara   jääkmaksumus aasta lõpus 1
2
3 Kahekordselt alaneva jäägi meetod
See meetod on kiirmahaarvamise meetod. Selle meetodi puhul kantakse suurem osa kuluks
vara kasutusperioodi alguses. Amortisatsiooni arvutamisel kasutatakse kahekordset lineaarse
meetodi amortisatsioonimäära, kusjuures aluseks võetakse põhivara jääkmaksumus. Selleks
tuleb:
1. Teha kindlaks lineaarne amortisatsioonimäär aasta kohta.
2. Korrutada leitud määr kahega.
3.   Kahekordne   lineaarne   amortisatsioonimäär   korrutatakse   põhivara   jooksva   ……………
jääkmaksumusega.
Viimase   aasta   amortisatsioonikuluks   võetakse   summa,   mis   vähendab   põhivara
jääkmaksumuse lõpetamismaksumuseni.


Näide:
Jaanuaris soetas ettevõte tootmisseadme, mille maksumus on 20000 € ja lõpetamismaksumus
2500 €. Kasulik tööiga 5 aastat. Mahaarvamise graafik: Aasta Amortisatsioonikulu Akumuleeritud kulum Põhivara   jääkmaksumus   aasta
lõpus 20000 1
2
3
4
5 Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod
Selle meetodi puhul on tegu kiiramortisatsioonimeetodiga. Amortisatsioonikulu arvutatakse
järgmise valemiga: (Põhivara kasutusaeg+1) – kasutusaasta järjenumber 
--------------------------------------------------------------X soetamismaksumus-lõpetamismaksumus
Kasutusaastate järjenumbrite summa Näide:
Jaanuaris soetas ettevõte tootmisseadme, mille maksumus on 20000€ ja lõpetamismaksumus
2500€. Kasulik tööiga 5 aastat.
Mahaarvamise graafik: Aasta Amortisatsioonikulu Akumuleeritud kulum Põhivara   jääkmaksumus   aasta lõpus 20000 1
2
3
4
5 Kui põhivara soetatakse aasta keskel, arvutatakse amortisatsioonikulu arvestusperioodi lõpul
proportsionaalselt põhivara tegelikule kasutusajale. Kui põhivara soetatakse kuu keskel, siis
alustada amortisatsiooni arvestamist soetamiskuul Materiaalsete põhivarade remondi, hoolduse ja parenduste arvestus
Põhivara   töökorras   hoidmiseks   on   vaja   neid   remontida.   Põhivarade   remondikulude   korra
kehtestab iga ettevõte oma raamatupidamise sise-eeskirjadega. Arvestuskorra kehtestamisel
tuleb kulusid põhivarade parendusteks ja täiendamiseks (rekonstrueerimiseks) eristada nende
hoolde- ja remondikuludest. Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset ( remont ja
hooldus), kajastatakse perioodikuludes.
Hoolde- ja remondikulud kantakse ettevõttes kuludesse vastavalt sellele, millist tootmisharu
või töölõiku remonditav põhivaraobjekt teenindab. Kanded sõltuvad sellest kas remonditööd
tellitakse väljastpoolt või teostatakse remont oma ettevõtte jõududega. Näiteks: a) Remondifirma teostas tootmishoone remonti ja esitas remondiarve. D- Tootmiskulu D- Käibemaks


K- Tarnijatele tasumata arved b) Ettevõtte oma jõududega remonditi kontori kabinette D- Üldhalduskulu
K- Materjal
K- Võlad töövõtjatele
K- Sotsiaalmaks
K- Töötuskindlustusmakse jne. Kulutused, mis tõstavad vara tootlustaset kõrgemale selle esialgselt hinnatud tootlustasemest,
loetakse parendusega seotud kuludeks ja need lisatakse vara soetusmaksumusele.  Sellisteks kulutusteks on kulutused, mille tagajärjel:
 pikeneb vara kasulik eluiga  suureneb tootmisvõimsus  paraneb toodangu kvaliteet ja müügist saadav tulu  vähenevad tootmiskulud. Parendamiskulude   arvestuseks   võib   avada   vastavanimelise   konto   või   kasutada   kontot
lõpetamata   ehitus.   Parenduskulud   koondatakse   konto   deebetisse   ja   tööde   lõpetamisel
kantakse kulud vastava põhivara maksumusele juurde.  Näiteks teostas töid ehitusfirma, kes esitas jooksvalt  arveid:
a) D- Parenduskulud
D- Käibemaks
K- Tarnijatele tasumata arved b)  Tööde lõpetamisel lisatakse kulutuste summa põhivara maksumusele b D- Masinad ja seadmed K- Parenduskulud Peale   seda   hinnatakse   ümber   põhivara   kasulik   eluiga   ning   jätkatakse   amortisatsiooni
arvestamist uuelt tasandilt. Näide RTJ-st!
Halvas seisukorras hoonel vahetatakse välja katus (maksumus 700 tuhat), ja põrandad 
(maksumus 200 tuhat) ning värvitakse seinad (maksumus 20 tuhat). Uue katuse eeldatav 
kasulik eluiga on 30 aastat (ühtib hoone järelejäänud elueaga). Uue põranda eeldatav 
kasulik eluiga on 10 aastat, mille järel tuleb põrand uuesti välja vahetada. Seinu 
värvitakse vastavalt vajadusele iga 1–3 aasta tagant.
Nii katuse kui põranda komponent vastavad nii materiaalse põhivara mõistele kui vara 
bilansis kajastamise kriteeriumitele, kuna:
    (a) nad osalevad tõenäoliselt tulevikus majandusliku kasu tekitamisel;
    (b) nende soetusmaksumus on usaldusväärselt määratav; ja
    (c) neid kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Teada on, et eelmise põranda bilansiline jääkmaksumus on 10 tuhat. Eelmise katuse 
bilansiline jääkmaksumus on teadmata (kuna see soetati koos hoonega), kuid lähtudes 
hoone bilansilisest jääkmaksumusest ja katuse hinnangulisest osast selles, võib tuletada 
vana katuse hinnanguliseks jääkmaksumuseks 20 tuhat. Samaaegselt uue katuse ja 
põranda kajastamisega kantakse kulusse vana katus ja põrand.
Seinte värvimine on jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulu, mis kajastatakse 
lähtudes olulisuse printsiibist perioodikuludes.


Raamatupidamises tehakse järgmised kanded:
D Hooned – uus katus (amortiseeritakse 30 a jooksul) 700,000   D Hooned – uus põrand (amortiseeritakse 10 a jooksul) 200,000   D Remondikulu 20,000   K Raha 920,000   D Materiaalse põhivara allahindlus 30,000   K Hooned – vana katus 20,000   K Hooned – vana põrand 10,000   Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulud kajastatakse perioodikuludes.
Näiteks: autodel –õlivahetus, hoonetes – tapeedi vahetus, seinade üle värvimine jne… Vara väärtuse langus
Allahindluse vajaduse tuvastamine:
RAA koostamisel peab juhtkond kriitiliselt hindama (inventuur!), kas on märke, mis võiksid
viidata varade väärtuse langusele. Sellisteks märkideks võivad muuhulgas olla  (a) sarnaste varade turuväärtus on langenud oluliselt kiiremini kui aja möödumise või vara tavapärase kasutamise tulemusena võik eeldada; (b) üldine   majanduskeskkond   ja   turusituatsioon   on   halvenenud,   mistõttu   on tõenäoline, et varast genereeritav rahavoog/tulu väheneb; (c) turu   intressimäärad   on   tõusnud,   mistõttu   varade   kasutusväärtuse   arvutamisel
kasutatav diskontomäär on tõusnud ja vara kasutusväärtus langenud; (d) ettevõtte netovara väärtus on suurem ettevõtte  hinnangulisest õiglasest väärtusest;
(e) varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;
(f) varast või varade grupist saadavad tulud on väiksemad planeeritust;
(g) ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi või sulgeda mõningaid osakondi. Juhul, kui ettevõtte juhtkonnal on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla
tema   bilansilise   väärtuse,   viiakse   läbi   vara   väärtuse   test,   mille   käigus   leitakse   vara   neto
müügihind ja vara kasutusväärtus, ning hinnatakse vajadust vara allahindluseks. Juhul, kui
selgub, et kas vara neto müügihind või tema kasutusväärtus ületab vara bilansilise väärtuse,
puudub   vajadus   teise   näitaja   leidmiseks,   kuna   vara   kaetav   väärtus   on   igal   juhul   kõrgem
bilansilisest väärtusest. Näiteks on ettevõtte bilansis tootmisliin jääkväärtusega 950 000.-.Tootmisliin kavatsetakse 2
aasta pärast välja vahetada. Siit viide asjaolule, et tootmisliini kaetav väärtus võib olla alla
tema bilansilise jääkväärtuse. Ettevõtte   kapitali   kaalutud   keskmine   hind   on   12%.   Tootmisliini   on   võimalik   müüa
vanarauaks, lootes saada kahe aasta pärast tootmisliini eest 25000.- Kui palju peaks tootmisliini alla hindama???? Toodangu müük 1 100 000 900 000 Toote kulud -500 000 -360 000 Tootmisliini remont ja hooldus -60 000 -60 000 Raha tootmisliini müügist 25 000 Netorahavoog 540 000 505 000 Dirkonteerides   kahel   järgneval   aastal   laekuvat   rahavoogu   12%-ga,   kujuneb   rahavoo
nüüdisväärtuseks ehk vara kasutusväärtuseks:        2 540000/1,12+505000/1,12 = 884 726.-


Järelikult   on   vara   kaetavaks   väärtuseks   884725.-.   Vara   tuleb   alla   hinnata   950000-
884725=65275.-
Vormistatakse   Raamatupidamisõiend,   millele   lisatakse   vara   väärtuse   test,   raamatupidaja
kirjendab: D Põhivara kulum ja väärtuse langus (või sk 2 funktsiooni järgi!) 65 275.-
K Vastav materiaalse või immateriaalse põhivara kulumi konto   65 275.- Bilansis jt finantsaruannetes kajastub korrigeeritud soetusmaksumus e jääkmaksumus. Näiteks 
  Põhivara soetusmaksumus on 90000.-, kulumit on arvestatud 45000.-. Vara väärtuse testi
järgi on põhivara tuleviku netorahavoog 28000.-.
Arvutada ja kirjendada allahindlus. 1. Jääkväärtus 90000-45000=45000.-
2. Allahindlus 45000-28000=17000.- Deebet  Põhivara kulum ja väärtuse langus (KA kirje)
Kreedit Põhivara kulum (- Bilansi konto kontraaktiva) Näiteks
Masina soetusmaksumus on 32000.-, kulumit on arvestatud 14000.-. Masin hinnatakse alla
summani 5000.-.
Arvutada ja kirjendada allahindlus. Deebet Põhivara kulum ja väärtuse langus
Kreedit Masina kulum Põhivarade mahakandmine
Põhivarade mahakandmine võib toimuda mitmel põhjusel:  Vara muutub kasutamiskõlbmatuks;  Vara ei ole enam vaja majandustegevuses;  Muud põhjused. Põhivarad, mis maha kantakse, võib müüa või likvideerida. Mahakandmisel (likvideerimisel), kui põhivara on täielikult amortiseerunud: D PV kulum 40000 K Põhivara  40000 Mahakandmisel (likvideerimisel), kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud: D PV kulum ja väärtuse langus (KA konto) 8000 (5000+3000)
D Põhivara kulum 35000 K Põhivara 40000 K jt likvideerimisega seotud kulud (töötasu, SM, TKM, tarnijateenuse võlg …) 3000 Kui põhivara likvideerimisel saadakse kasutuskõlbulikke materjale: D Tooraine ja materjal             K PV kulum ja väärtuse langus (KA konto so kulu vähend) vt RTJ 2Lisa2  Põhivara mahakandmisel tekkinud kulude ja tulude arvestamiseks lähtutakse kasumiaruande
kirje sisust, milles on öeldud: Põhivara kulum ja väärtuse langus Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja 
soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt 
kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud 
amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest 


(allahindlustest ja/või mahakandmistest) 
tekkinud kulu. Näiteks:
Kantakse   arvelt   maha   kasutuskõlbmatuks   muutunud   seade   soetusmaksumusega   50   000€,
kulumiga 45 000€. Seadme likvideerimisel saadakse varuosi summas 3 00€. AKT: D Põhivara kulum ja väärtuse langus   4700 (5000-300) D Tooraine ja materjal     300  D Masinate ja seadmete kulum 45000 K Masinad ja seadmed 50000 Põhivarade müümisel  tekkinud kasum või kahjum kantakse kasumiaruandes vastavalt kas
muudesse ärituludesse või muudesse ärikuludesse. Näiteks:
Müüdi   seade   (soetusmaksumus   25 000.-,   kulum   7 000.-)   müügihinnaga   20 000.-   +   ?   €
käibemaks.
Akt:     D Muu ärikulu 18000 D Masinate ja seadmete kulum   7000 K Masinad ja seadmed 25000 ja:
Müügiarve. D Nõuded ostjate vastu/Raha 24000 K Muu äritulu / või kasum-kahjum põhivara müügist 20000 K KM võlg   4000 Müügitulemus 20000-18000=2000 KA Muu äritulu VÕI D NOV 24000 D Pv kulum   7000 K Põhivara 25000 K KM võlg   4000 K Muu äritulu   2000 Põhivarade   mahakandmisel   või   likvideerimisel   vormistatakse   tavaliselt   komisjoni   poolt
AKT!
Tulude ja kulude kontod suletakse majandusaasta lõppkuupäeva seisuga tavapärases korras
kas esialgu tulude-kulude koondkonto kaudu või otse aruandeaasta kasumi-kahjumi kontole,
lõpetamiskanne vormistatakse Raamatupidamise õiendiga. NÄITEKS  Likvideeriti hoone: Soetusmaksumus  110 000.- Kulum         88 000.- Töötasu lammutamisel   3 000.- (bruto)


Saadi kasutuskõbulikku ehitusmaterjali 6 000.- ja küttepuid 2 000.- Kirjendada tehingud ja tuua välja likvideerimistulemus . NÄITEKS  Müüdi tootmisliin: Soetusmaksumus 234 000.-, kulum 230 000.-. Saadi müügist  8 000.- sh käibemaks. Kirjendada tehingud ja tuua välja müügitulemus. 1.3 IMMATERIAALSED PÕHIVARAD (ainetu põhivara) Iseloomulikud tunnused on:  füüsilise substantsi puudumine;  tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus;  oodatav tuluperiood on limiteeritud kas lepinguga või kasutajaga;  omab väärtust vaid antud ettevõttele. Esmane arvele võtmine
Immateriaalseid varaobjekte kajastatakse bilansis ainult juhul, kui: (a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
(b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu;
(c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.  Majanduslik kasu võib väljenduda ka kulude kokkuhoius. Immateriaalsed   põhivarad   võetakse   algselt   arvele   tema   soetusmaksumuses,   mis   koosneb
ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest
Immateriaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel lähtutakse samadest põhimõtetest 
nagu materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel. Alljärgnevaid väljaminekuid ja kahjumeid ei võeta arvele immateriaalse põhivarana, vaid 
need kajastatakse nende tekkimise perioodil kuludena: (d) asutamisväljaminekud (majandusüksuse asutamisega seotud kulud, nagu näiteks  riigilõivud, juristidele makstud tasud jne.); (e) uurimisväljaminekud);
(f) koolitusega seotud kulutused;
(g) reklaamile tehtud kulutused;
(h) üldised halduskulutused;
(i) kahjumid tootmise algfaasis;
(j) kolimisega ja ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulutused. Uurimisväljaminekud   on   uute   teaduslike   või   tehniliste   teadmiste   genereerimise   või
informatsiooni   kogumise  eesmärgil   läbiviidud  uuringute  ja   teadustööga  seotud  kulutused.
Uurimisväljaminekud   on   seotud   teadusliku   või   tehnilise   aluse   loomisega   uute  võimalike
toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel.  Arenguväljaminekud   on   kulutused,   mida   tehakse   uurimistulemuste   rakendamisel   uute
konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks
või testimiseks. Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana juhul, kui
täidetud on kõik alltoodud kriteeriumid 


(k) On olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti  elluviimiseks; (l) Ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara;
(m) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu (või kulude kokkuhoidu) on 
võimalik hinnata (sh. turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete või 
teenuste jaoks): (n) arenguväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kui  uurimisfaasis  tegeletakse   võimalike   alternatiivide  otsimise,   uurimise  ja  valikuga,   siis
arengufaasis   toimub   töö   juba   konkreetselt   välja   valitud   uute   toodete   või   teenuste
väljatöötamisega, mille jaoks on koostatud eelarve ja võetud vastu põhimõtteline otsus viia
arendustegevus lõpule. Juhul, kui uurimisfaas ei ole eristatav arengufaasist, tuleb kõiki antud
projektiga   seotud   kulutusi   lugeda   uurimisväljaminekuteks   ning   kajastada   kuluna   nende
toimumise hetkel. Juhul, kui hiljem selgub, et osa kulutustest siiski vastas kapitaliseerimise
kriteeriumitele, ei tohi neid tagasiulatuvalt kapitaliseerida. Näide.
Ettevõte arendab välja uue veebilehe, et hakata selle kaudu oma tooteid müüma. Peale
klientidele   mõeldud   välise   veebilehe   luuakse   veel   teine   veebileht   firma   siseseks
kasutamiseks   (intra-net),   et   selle   abil   kiirendada   saabunud   taotluste   läbivaatamist   ning
hoida   kokku   firma   kulusid.   Milliseid   alljärgnevatest   kulutustest   tohib   kapitaliseerida
immateriaalse põhivarana (kui nad vastavad paragrahvis  48  sätestatud kriteeriumitele) ja
millised tuleb kanda kulusse: 1. Turu-analüüs, projekti äriplaani ja eelarve väljatöötamine
2. Klientidele mõeldud veebilehe struktuuri, disaini ja tehniliste lahenduste väljatöötamine
3. Firma siseselt kasutatava veebilehe struktuuri, disaini ja tehniliste lahenduste  väljatöötamine 4. Uute veebilehtede registreerimisega seotud kulud
5. Veebilehtedele riputatava materjali väljatöötamise kulud
6. Veebilehtede opereerimiskulud (sh. materjalide jooksev uuendamine)
7. Kulud, mis on seotud uue veebilehe reklaamiga teistel interneti lehekülgedel
8. Töötajate koolituskulud, mida tehakse uute veebilehtede kasutamise õpetamiseks Vastus: arenguväljaminekutena tohib kapitaliseerida kulutusi 2-4, ülejäänud kulutused 
kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel. D veebileht/immateriaalne põhivara
K palgavõlg
K SM võlg
K TKM võlg
K võlg tarnijatele
K (registreerimiskulu) kassa või arvelduskonto Sisemiselt genereeritud firmaväärtust (s.o. ettevõtte turuväärtuse ja tema raamatupidamisliku 
omakapitali vahe) ei kajastata varana ettevõtte bilansis. Edasine kajastamine
Immateriaalset   põhivara   kajastatakse   bilansis   tema   soetusmaksumuses,   millest   on   maha
arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Immateriaalse  põhivara   amortiseerimisel  tuleb  kasutada  lineaarset   meetodit,  välja  arvatud
juhul, kui mõni muu meetod peegeldab objektiivsemalt varast saadava majandusliku kasu


jagunemist  vara  kasulikule   elueale.  Alternatiivsete   meetoditena   on aktsepteeritavad  ainult
sellised amortisatsioonimeetodid, mille rakendamisel on akumuleeritud kulum igal ajahetkel
vähemalt sama suur kui lineaarse meetodi rakendamisel.
Immateriaalse põhivara lõppväärtuseks loetakse null, välja arvatud juhul, kui on äärmiselt
tõenäoline,   et   vara   on   võimalik   pärast   selle   kasuliku   eluea   lõppu   müüa   (näiteks   varale
eksisteerib aktiivne turg või kolmandad osapooled on kohustunud vara välja ostma). Kehtib eeldus, et immateriaalse põhivara kasulik eluiga ei ületa üldjuhul 20 aastat. 20 aastat
ületava   amortisatsiooniperioodi   kasutamine   on   aktsepteeritav   ainult   juhul,   kui   leidub
veenvaid   tõendeid   selle   kohta,   et   vara   kasulik   eluiga   on   pikem   kui   20   aastat   (näiteks
tegevuslitsents 30 aastaks, eeldusel, et litsentsi kasutamisest tulenevad tulud on kogu litsentsi
kehtivusperioodil   suuremad   vastavatest  kuludest).   Juhul,  kui  ettevõte  amortiseerib  mõnda
immateriaalset vara pikema perioodi jooksul kui 20 aastat, tuleb igal bilansipäeval viia läbi
selle vara väärtuse test – koos materiaalse põhivaraga. Deebet - amortisatsioonikulu või tootmiskulu, üldhalduskulu...
Kreedit - immateriaalne põhivara Bilansis kajastub immateriaalne põhivara jääkmaksumuses.
Goodvilli ei amoriseerita!!! KAJASTAMINE BILANSIS JA KASUMIARUANDES
Materiaalset   ja   immateriaalset   põhivara   (välja   arvatud   müügiootel   põhivara)   kajastatakse
bilansis   selleks   ettenähtud   kirjetel;   amortisatsioonikulu   ja   kahjumeid   väärtuse   langusest
kajastatakse   kasumiaruande   skeemis   1   selleks   eraldi   ettenähtud   kirjel   ning   skeemis   2
sobivatel kirjetel sõltuvalt varade funktsioonist ettevõttes. Kasumeid/ kahjumeid materiaalse
ja immateriaalse põhivara müügist kajastatakse kirjetel Muud ärikulud / Muud äritulud.  Ülesanne 3.25 (M. N-K.)
Esimese aasta jooksul kulutas AS uuringutele 17000€, mille tulemusel patenteeriti uus toode
nimega UAK. Patent saadi 01.10.01.Patendi kehtivusaeg on 20 aastat ja hinnanguline kasulik
eluiga 9 aastat. Patendi registreerimiseks tehti kulutusi õigusabile 5600€ 01.10.01. a) Kirjendada   immateriaalse   põhivaraga   seotud   tehingud   1-l   ja   2-l aastal. b) 3-da   aasta   alguses   hindas   AS   juhtkond,   et   patent   muutub väärtusetuks   31.12.04   konkurendi   uue   toote   tõttu.   Kirjendada
tehingud 3-l ja 4-l aastal. 1.4 KINNISVARAINVESTEERING RTJ 6 Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa või hoone või osa hoonest või mõlemad), 
mida hoitakse (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu 
teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete tootmisel 
või teenuste osutamisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus
Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka selline objekt, mida raamatupidamiskohustuslane ei 
oma, vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel. On kinnisvarainvesteering Ei ole kinnisvarainvesteering Maa, mida hoitakse pikaajaliselt 
turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja  Maa, mida ettevõte on seni kasutanud oma 
otstarbeks, kuid nüüd otsustab müüa (kajastada 


mida ettevõte ise ei kasuta kui varusid) Hoone, mida ettevõte omab või rendib 
kapitalirendi tingimustel ning rendib välja 
kasutusrendi tingimustel Hoone, mida ettevõte omab või rendib 
kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda 
äritegevuses (kajastada kui materiaalset 
põhivara) Hoone, mida ettevõte soovib välja rentida, 
kuid hetkel on kasutuseta, kuna rentnikke 
pole leitud Hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel 
(kajastada kui pikaajalist ehituslepingut) Hotellihoone, mille omanik ei tegele hotelli
opereerimisega, vaid see ostetakse täielikult
sisse rendi- või juhtimislepingu alusel Hotellihoone, kui hotelli omanik tegeleb hotelli 
opereerimisega, isegi juhul, kui osa teenuseid 
ostetakse sisse (kajastada kui materiaalset 
põhivara) Kinnisvaraobjekti,   mida   ehitatakse   või   arendatakse   selleks,   et   seda   tulevikus   kasutada
kinnisvarainvesteeringuna,   kajastatakse   kuni   ehitus-   või   arendustegevuse   lõpetamiseni
materiaalse   põhivarana   (kui   lõpetamata   ehitust).   Alates   objekti   valmimise   ja
kinnisvarainvesteeringuna   kasutuselevõtmise   hetkest   klassifitseeritakse   see   ümber
kinnisvarainvesteeringuks ning kajastatakse vastavalt käesolevale juhendile.
Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab 
ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. D kinnisvarainvesteering 50000.- K võlg tarnijale 50000.- Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse kas õiglase väärtuse meetodist või 
soetusmaksumuse meetodist. Õiglase väärtuse meetod
Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel hinnatakse kinnisvarainvesteering igal bilansipäeval
tema   õiglasele   väärtusele.   Väärtuse   muutusest   tulenevad   kasumid/kahjumid   kajastatakse
aruandeperioodi   kasumiaruandes.   Õiglase   väärtuse   meetodil   kajastatavatelt
kinnisvarainvesteeringutele ei arvestata amortisatsiooni. Parimaks   indikaatoriks   kinnisvarainvesteeringu   õiglasest   väärtusest   on   tema   turuväärtus.
Turuväärtuseks   loetakse   soodsaimat   hinda,   mida   müüja   võiks   saada   avatud   turul   objekti
müümisel   või   ostja   selle   ostmisel.   Turuväärtuseks   ei   loeta   eritingimustel   toimuva   müügi
hinda, näiteks kiirmüügihinda. Aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata mõnel
muul   meetodil,   näiteks   diskonteerides   kinnisvarainvesteeringust   saadavaid
tulevikurahavooge.   Diskonteeritud   rahavoogude   meetodi   kasutamisel   tuleb   võtta   arvesse
eksisteerivaid rendilepinguid ja tõenäolisi arenguid kinnisvaraturul. Õiglase väärtuse hindamisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete hindajate abi,
välja arvatud juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste. Raamatupidamise Toimkonna selgitused kinnisvarainvesteeringute hindamise osas (RTJ 6). Juhtkond otsustab, kas kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse usaldusväärne 
hindamine on mõistliku kulu ja pingutusega võimalik. Selleks, et audiitor väljastaks 
märkusteta järeldusotsuse, peab tema omakorda juhtkonna põhjendustega nõus olema. 
Eksperthinnang selle otsuse tegemiseks ei ole sealjuures nõutud. 


Hindamaks, kas õiglane väärtus on usaldusväärselt mõistliku kulu ja pingutusega 
leitav, tuleks kaaluda järgmisi aspekte:   Kulu - kui kallis ja/või aeganõudev on õiglase väärtuse leidmine? Juhul, kui see on ettevõtte finantsnäitajate üldises kontekstis ebaoluline kulu, siis tuleks
kinnisvarainvesteeringute kajastamisel pigem kasutada õiglast väärtust; vastasel
juhul   võib   olla   põhjendatud   kinnisvarainvesteeringute   kajastamine
soetusmaksumuses.  Usaldusväärsus - kui usaldusväärselt on õiglane väärtus leitav? Juhul, kui kinnisvaraobjekt asub kohas, kus eksisteerib aktiivne turg (näiteks büroohoone
Tallinna kesklinnas), siis on tänu müügi- ja renditehingute piisavale infole õiglane
väärtus tõenäoliselt usaldusväärselt hinnatav. Juhul, kui objekt asub kohas, kus
aktiivne turg puudub (või objekt on spetsiifilise otstarbega), siis on usaldusväärse
õiglase   väärtuse   leidmine   keerulisem.   Mida   madalam   on   õiglase   väärtuse
hinnangu usaldusväärsus, seda väiksem on sellest informatsioonist saadav kasu
aruande   lugejatele   ja   seda   vähem   on   hindamiseks   tehtud   kulu   ja   pingutus
õigustatud.  Kasu aruande lugejatele  - kes on aruande tarbijad ja millist infot nad vajavad? Juhul, kui ettevõttel on mitmeid omanikke, kellest osa ei puutu jooksvalt
kokku ettevõtte finantsinfoga, on õiglase väärtuse hindamine olulisem. Samuti
võivad   ettevõtte   varade   õiglase   väärtuse   vastu   põhjendatud   huvi   tunda   teised
aruande   kasutajad   -   näiteks   võlausaldajad,   tarnijad   ja   kliendid.   Juhul,   kui
ettevõttel   on   vähe   omanikke,   kes   ei   näe   vajadust   kinnisvarainvesteeringute
regulaarseks hindamiseks ning puuduvad muud olulised välised osapooled, kes
vajaksid põhjendatult infot varade õiglase väärtuse kohta, siis on tõenäoline, et
õiglase väärtuse hindamiseks tehtav kulu ja pingutus ei pruugi olla õigustatud. Kui juhtkond leiab, et õiglase väärtuse hindamine ei ole mõistliku kulu ja pingutusega 
võimalik, peab seda aruande lisades põhjendama. Õiglase väärtuse/turuväärtuse tõusul suurendatakse olemasoleva objekti maksumust: D Kinnisvarainvesteering 6500.- K Muu äritulu 6500.- Nüüd on kinnisvara maksumus 56500.- Või turuväärtuse langemisel 4000.- D Muu ärikulu 4000.- K kinnisvarainvesteering 4000.- Nüüd on kinnisvara maksumus ?.-. Teatud olukordades võib juhtuda, et kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust ei ole võimalik
usaldusväärselt   hinnata.   Selliseid   investeeringuobjekte   tuleb   bilansis   kajastada
soetusmaksumuse meetodil, kuigi raamatupidamiskohustuslane rakendab kõikide ülejäänud
kinnisvarainvesteeringute kajastamisel õiglase väärtuse meetodit. Soetusmaksumuse meetod
Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse kinnisvarainvesteeringut analoogiliselt
materiaalsele   põhivarale,   see   tähendab   soetusmaksumuses,   millest   on   maha   arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest (vt. RTJ 5 “Materiaalne
ja   immateriaalne   põhivara.   Soetusmaksumuse   meetodi   rakendamisel
kinnisvarainvesteeringute hindamismudelina tuleb kõiki kinnisvarainvesteeringuid kajastada


nende   soetusmaksumuses,   millest   on   maha   arvatud   akumuleeritud   kulum   ja   võimalikud
allahindlused   väärtuse   langusest.   Ei   ole   aktsepteeritav   teatud   kinnisvarainvesteeringute
kajastamine   lähtudes   õiglase   väärtuse   meetodist   ning   ülejäänute   kajastamine   lähtudes
soetusmaksumuse meetodist. •Näide  – kinnisvarainvesteeringute ümberklassifitseerimine, ümberhindlus ja müük Ettevõtte poolt kasutatava põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks (mida kajastatakse
õiglase väärtuse meetodil) tuleb ümberklassifitseerimise päeval eksisteerinud vahe põhivara 
õiglase väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahel kajastada kasumiaruandes. Objekti   ümberklassifitseerimisel   ettevõtte   poolt   kasutatavast   põhivarast
kinnisvarainvesteeringuks   kajastatakse   positiivne   vahe   põhivara   õiglase   väärtuse   ja
jääkmaksumuse vahel muu ärituluna. D Kinnisvarainvesteering (hinnang) 10000000.- D Põhivara (akumuleeritud kulum)   2000000.- K Põhivara (soetusmaksumus)   8000000.- K Muu äritulu     4000000.- Vastavalt kinnisvarabüroo hinnangule oli hoone turuväärtus seisuga 31.12  langenud 
9 miljonile. 
Kuidas tuleks toimunud muutust kajastada aastaaruandes? Kõiki edasisi muutusi õiglases väärtuses kajastatakse aruandeaasta kasumi/kahjumina 
kasumiaruandes:
D Kahjum kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutusest  (muu ärikulu) 1000000.- K Kinnisvarainvesteering 1000000.- Müüdi sama kinnisvaraobjekt maha 11 miljoni  eest. 
Millised on kanded raamatupidamises? 
D Raha 11000000.- K Kinnisvarainvesteering      9000000.- K Kasum kinnisvarainvesteeringu müügist (muu äritulu)   2000000.- Sellise   kinnisvarainvesteeringu,   mida   kajastati   lähtudes   õiglase   väärtuse   meetodist,
muutumisel   ettevõtte   poolt   kasutatavaks   põhivaraks   tuleb   objekti   uueks   tuletatud
soetusmaksumuseks   lugeda   tema   bilansilist   väärtust   ümberklassifitseerimise   kuupäeval.
Alates   sellest   kuupäevast   hakatakse   kinnisvaraobjekti   raamatupidamises   amortiseerima
analoogiliselt muu materiaalse põhivaraga, lähtudes objekti järelejäänud kasulikust elueast. KAJASTAMINE BILANSIS JA KASUMIARUANDES 
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse bilansis selleks ettenähtud eraldi kirjel. 
Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest tekkivaid
kasumeid/kahjumeid   kajastatakse   kasumiaruandes   kas   eraldi   kirjel   Kasum/kahjum
kinnisvarainvesteeringute   ümberhindlusest»   või   kirjetel   Muud   ärikulud   /   Muud   äritulud.
Soetusmaksumuse   meetodil   kajastatavate   kinnisvarainvesteeringute   amortisatsioonikulu   ja
kahjumeid   väärtuse   langusest   kajastatakse   kasumiaruandes   analoogiliselt   materiaalse
põhivara   amortisatsioonikuluga.   Kasumeid/kahjumeid   kinnisvarainvesteeringute   müügist
kajastatakse kas eraldi kirjel Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist või kirjetel
Muud ärikulud / Muud äritulud. Ülesanne õiglase väärtuse kajastamise kohta.


OÜ soetas   30.09.16 hoone maksumusega 345987.-€, riigilõivu kulu 1234€. Hoone hinnati
kinnisvarainvesteeringuks,   sest   seda   kasutatakse   renditulu   teenimise   eesmärgil.
Raamatupidamise   sise-eeskirja   järgi   näidataks   kinnisvara   bilansis   õiglases   väärtuses.
31.12.16 hinnati hoone õiglaseks väärtuseks 350000€.   31.12.17 hinnati majandusolukorra
languse tõttu hoone õiglaseks väärtuseks 310000€. Kirjendada eelnevad majandustehingud.
Lugeda lisaks RTJ 6 Leida Maa ja Hoone soetusmaksumused järgmistel andmetel:
AS ostis 180000€ eest kinnistu, tootmishoone ehitamiseks. Kinnistu koosneb maast ja ühest
hoonest.   Ekspert   hindas   maa   väärtuseks   160000€   ja   hoone   väärtuseks   40000€.
Eksperthinnangu eest maksis AS 1200€. AS lammutas hoone ja maksis töö teostajale 5500€.
Lammutamisel   saadud   jäätmed   müüs   AS   maha   500€   eest.   Uue   hoone   keskkonnauuring,
ehitusload ja projekt läks maksma 15000€. Hoone ehitamise eest maksti 200000€. Ülesanne 1
Ettevõte ostis sõiduauto. 
Tarnija esitas arve: sõiduauto maksumus 15 000.- käibemaks   kokku Kohaletoimetamisel arvestati tasu 1400.-, sotsiaalmaksu 33%, töötuskindlustusmakset 0,8%.
Tarnijale tasuti arveldusarvelt. Sõiduauto võeti arvele põhivarana. Kirjendada tehingud. Ülesanne 2
AS ostis arvega põhivaraseadme 24 000.- sh käibemaks ?. AS sai transpordiettevõtte arve
selle   põhivaraseadme   kohaletoimetamise   kohta   summas   600.-   sh   käibemaks   ?.-   AS   sai
montaažifirma arve seadme ülesmonteerimise kohta summas 3 600.-, sh käibemaks. Kõik
arved on tasumata. Põhivaraseade võeti arvele. Kirjendada operatsioonid. Ülesanne 3
Firma ostis tootmisliini, tarnijalt saadi arve: seade 17 200.- KM 20% 3440 kokku tasumiseks 20640 Montaažifirmalt saadi arve seade montaaži kohta: montaažitööd 4 000.- KM 20% 800 kokku tasumiseks 4800 Transpordifirma esitas arve seadme kohaletoimetamise kohta: veotööd 300.- KM 20% 60 kokku tasumiseks 360 Tootmisliin võeti arvele. Koostada lausendid.
1 D tootmisliin/seade 17200€ 2 D tootmisliin/mondaaz 4000€ 3 D tootmisliin/transport 300€
   D KM 3440€    D KM 800€          D KM 60€    K võlg tarnijale 20640    K võlg tarnijale 4800€          K võlg tarnijale 360€ Tootmisliin: 1)17200+2)4000+3)300=21500 Ülesanne 4
Müüdi tööriist, mille soetusmaksumus oli 13 500.-. Kulumit oli arvestatud 11 500.-. Ostjale
esitati arve, millel oli näidatud müügihind 5 000.- ja 20% käibemaksu.  Koostada lausendid ja
tuua välja põhivara müügi tulemus.


Ülesanne 5 01.07.2011 soetati tootmisliin tarnija arve alusel 375000.-, lisaks käibemaks?.- kokku summas ?.-. Kohaletoimetamise eest esitas transpordifirma arve: 17 000.- lisaks KM 20 %
kokku summas ?.-. Kasutuseaks   määrati   8   aastat   ja   lõpetamismaksumuseks   52   000.-.   Kasutatakse amortisatsiooniarvestus lineaarset meetodit. Täna  anti   tootmisliin   müüki.   Ostjale   esitati   arve   müügihinnas   250   000.-,   millele lisandub käibemaks 20%. Kirjendada kõik majandustehingud kuni tänaseni (k.a.) ja tuua välja müügitulemus. Kontrollida töö õigsust
Ülesanne 6 07.05.2007 soetati tootmishoone soetushinnaga 337 500.-.  Tasuti arvelduskontolt. Kasutuseaks määrati 30 aastat. Amortisatsiooni arvestati lineaarse meetodi alusel üks kord kvartalis. Eile anti tootmishoone müüki. Ostjale esitati arve müügihinnas 273 000.-. Notaritasu 570.- tasus müüja sularahas. Kirjendada kõik majandustehingud kuni tänaseni ning tuua välja müügitulemus. Ülesanne 7
AS ostis „Firma“  380 000€ eest,  mille bilanss on järgmine: Aktiva Passiva Raha 100 000 Võlad tarnijatele 50 000 Maa  70 000 PA pangalaen 300 000 Ehitis  200 000 Seadmed 175 000 Aktsiakapital 200 000 Autoriõigus 30 000 Jaotamata kasum 25 000 Varad kokku 575 000 K+OK kokku 575 000 Ekspertanalüüsist selgus, et maa maksumust on alahinnatud 50 000.-€ võrra; ja seadmed on
ülehinnatud 5000.-€ võrra.
Koostada AS-i raamatupidamiskanne „Firma“ soetamise kohta. Ülesanne 8
Õiglase väärtuse meetodi rakendamine: 
01.09.   2019   soetati   kinnisvaraobjekt   maksumusega   175000.-€.   31.12.2019   hinnati   objekt
õiglases väärtuses 210 000.-€. 31.12.2020 hinnati objekti õiglaseks väärtuseks 16300.-€.
Kirjendada majandustehingud. Ülesanne 9
Materiaalse   põhivarana   arvel   olev   hoone   soetusmaksumusega   8   miljonit,   kulumit   oli
arvestatud 3 miljonit, klassifitseeritakse KINNISVARAKS, tema õiglaseks väärtuseks võeti
eksperthinnang, mis on 7 miljonit. Ülesanne 10 
Kinnisvaraobjekt   õiglases   väärtuse   305 000.-€   klassifitseeritakse   ringi   materiaalseks
põhivaraks. Kirjendada tehing. Ülesanne 11
Ettevõte vahetab auto, soetusmaksumusega 18000.- , millelt oli arvestatud amortisatsiooni
3000.- Tööpingi vastu, mille turuväärtus on 17000.-. Kirjendada tehing.


Ülesanne 12
Ettevõte soetas 01.01.2017 kapitalirendi tingimustes töömasina turuväärtusega 220 000.-€.
Intressimäär 15%, rendiperiood 4 aastat. Rendimaksed tasutakse aasta lõpus. Intress Põhimakse Rendimakse Võla jääk 01.01.2017 220000 31.12.2017 33000 44058 77058 175942 31.12.2018 26391 50667 77058 125275 31.12.2019 18791 58267 77058 67008 31.12.2020 10050 67008 77058 0 Kirjendada majandustehingud, kasutades kindlasti võla periodiseerimist. Ülesanne 13
Osaühing ostis 1. jaanuaril 2017 töömasina, mille soetusmaksumus oli 48 900 eurot. Masina 
kasutusaeg on neli aastat ja lõpetamismaksumus 900 eurot. Firma kavatseb seda masinat 
kasutada esimesel aastal 1500, teisel aastal 2100, kolmandal aastal 1500 ja neljandal aastal 
1200 masintundi.
Arvutada amortisatsioonikulukulu aastatel 2017-2020, kasutades a) lineaarset meetodit;
b) tegevusmahupõhist meetodit; 
c) kasutusaastate järjenumbrite summa meetodit;
d) kahekordselt alaneva jäägi meetodit  Aasta Lineaarne Tegevusmaht Kasutusaastate
järjenumbrid Kahekordselt
alaneval jäägil 2017  2018 2019 2020  Kokku

Document Outline

• PÕHIVARA ARVESTUS
  • 1.1 MATERIAALSETE PÕHIVARADE ESMANE ARVELEVÕTMINE
  • 1.2 MATERIAALSE PÕHIVARA EDASINE KAJASTAMINE
  • 1.3 IMMATERIAALSED PÕHIVARAD (ainetu põhivara)
  • 1.4 KINNISVARAINVESTEERING RTJ 6