Vitamiinid: A-vitamiin RÜ 2850 3300 3600 3900 5400 6600 7800 või karotiin mg 7,1 8,3 9,0 9,8 13,5 16,5 19,5 D-vitamiin RÜ 285 330 360 390 540 660 780 E-vitamiin mg 29 33 36 39 54 66 78 Näitlikud ratsioonid Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. Kitsed on head rohusöötade tarbijad ja nad on võimelised sööma sööda kuivainet rohkem 1 kg kehamassi kohta kui veised. Nii arvatakse, et kits tarbib 3,5...5 % söödakuivainet kehamassist, aga maksimaalselt kuni 6 % kehamassist (The nutrition of goats, 1998). Samas veis tarbib kuni 4 %. Kitse suviseks põhiliseks söödaks on karjamaarohi. Võrreldes veiste ja lammastega on kitsedele omased teatud eripärad. Kits on hea rohusööda tarbija, kuid söödava rohu osas on ta suur valija
Samuti oleneb vasesisaldus ka taime liigist ja arengufaasist, vaske sisaldavate väetiste kasutamisest jne. Vaserikkamad on üldiselt rohundid ja liblikõielised ning vasevaesemad on kõrrelised. Mida vanem on taim, seda vähem võib leida vaske sellest taimest. Vasepuuduse korral kasutatakse vaseväetiseid, eriti veel soomuldadel ning teistel kergematel muldadel.Kuna Eestis on rohkesti vasevaeseid muldi, on ka meil kasvanud söödad sageli vasevaesed. Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis: Vask on vajalik:Vere hemoglobiini sünteesiks; on vajalik organismi kaitsefunktisoonideks;kuulub mitmete ensüümide koostisesse; osaleb karvade ja sulgede pigmentatsiooni ja kreatinisatsiooni protsessides; kesknärvisüsteemi talitluseks. Vase defitsiit
ühendite üldnimetus. Nende ühendite koostis ei ole ühesugune. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitefaktor. Kõik taimsed söödad ei sisalda seda piisavalt. Rohkem kasvatada sobilikke taimi! Meetmed: 1. Laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2. Kasvatada enam ida-kitsehernest 3. Laiendada kaunviljade kasvupinda 4. Rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure I Rohusöödad Loomadele väga sobivad, saab kõike, mis vaja, Vajalik mahukus ja koredus, energia, proteiin, vitamiin ja mineraalainet. Kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Meie maafondis rohkesti heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi. Kasutamata alad sobilik oleks üle viia rohumaadeks. Heintaimede viljelemisel vähem tööjõudu vaja kui teraviljdel. Liblikõielistel heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku.
Tavaliselt arvestatakse jõusööta 200-500 grammi 1. kg piima kohta. Jõusöötadeks on tavaliselt hein, põhk, silo, praak või juurvili. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. Kui söödaratsioonis on rohkesti liblikõielisterikkaid rohusöötasid, tuleb lehmadel puudu fosforist, kui aga söödetakse rohkesti teraviljajahu ja kõrrelisi rohusöötasid, siis ka kaltsiumist. Põhisöödaline söötmistüüp - sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Pooljõusöödaline söötmistüüp - selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250…360 g jõusööta. Jõusöödaline söötmistüüp - sel puhul 3 kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest. Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta. Heinatüübiline
Kitsede söötmisalased uuringud Sissejuhatus · Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. · Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi · Kõik kitsetõud ,sõltumata soost ja vanusest vajavad samu toitaineid [http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml] Kitsede söötmine Ida- Aafrikas · Halva kvaliteediga karjamaad · Suurt rolli mängivad ilmastikuolud- kuiv periood · Banaani, puuvilla kook, maisi jäätmed http://www2.luresext.edu/international/NutrConstraints.htm
Mineraalväetised Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2. Mehaaniline umbrohutõrje= umbrohtude pealtniitmine, kõrgelt 3. Karjatamine, kui ilmastik ei soodusta karjatamist, siis saak siloks või loomasöödaks 4. Lupjamine 5. Väetamine Rohusöödad Märgsilo – puuduseks eralduv mahl, millega kaasneb toitainete kadu Närbsilo – närvutada, kuni kuivaine sisaldus 33-35% Kuivsilo Hein- madal toiteväärtus
Kergesti Kas mineraalelemendid ja vitamiinid on suure energeetilise väärtusega toitained? Jah Seeduv energia leitakse, kui? Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva
Head silo söövad lehmad päevas 40...50 kg, suuremad lehmad isegi kuni 60 kg. Sel juhul kulub heina vähe (ainult paar kilo lehma kohta). PIIMAKARJA SÖÖTMISTÜÜBID. Piimakarja söötmisel tehakse vahet mitme söötmistüübi vahel olenevalt sellest, milline söödarühm on üldise toiteväärtuse alusel võetuna (energia järgi) ratsioonis ülekaalus. Selle järgi tehakse vahet: · Põhisöödaline söötmistüüp. Sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Praktikas loetakse põhisöödaliseks sellist söötmistüüpi, kus 1 kg piima kohta söödetakse 100 g või vähem jõusööta. Selliselt söödetakse madalamatoodangulisi s.o kinnijäävaid ja kinnislehmi. · Vähesejõusöödaline söötmistüüp 110...240 g jõusööta 1 kg piima kohta. · Pooljõusöödaline söötmistüüp on selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250...360 g jõusööta.
määrava tähtsusega on looma tõug. Kas loom on villa-, piima- või lihasuunaline. Loomale on oluline saada toitaineid. Organismi normaalse töötamise jaoks on kindlasti ka vesi oluline. Söötadas leiduvad mitmesugused toitefaktorid. Toitefaktoritest on peale teiste ka olulisel kohal toorkiu sisaldus. Toorkiudu on loomal vaja normaalseks seedimiseks ning see tagab loomal täiskõhutunde. Kõige toorkiurikkamad söödad on kore- ja rohusöödad. Toorkiu sisaldus sööda kuivaines ei tohiks olla suur, kuna mida rohkem toorkiudu seda väiksem on looma seeduv energia. Tehtud tööst võib järeldada, et kiul on suur tähtsus põllumajandusloomade söötmisel. Toorkiud on hea looma söötmisel, kuna parandab seeduvust. Kuid meeles tuleb pidada, et toorkiurikaste söötadega üle pingutada ei tohi. Seda seetõttu, et toorkiurikkad söödad on energiavaesed. Loomapidajad peavad väga suurt
Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja poegimine aasta-ringselt, kuid teatud ajavahemikul poegib üks kindla suu-rusega emiste rühm. See võte võimaldab emiseid intensiivselt kasutada ja siga-laid (sektsioone) hõivata põhimõttel "tühi-täis". 10. Sigade söötmine, seasöödad. Sigade söödaratsioon, toitefaktorid. Söödad: energiasöödad, valgusöödad, rohusöödad, täisratsioonilised segajõusöödad). Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks,
Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja poegimine aasta-ringselt, kuid teatud ajavahemikul poegib üks kindla suu-rusega emiste rühm. See võte võimaldab emiseid intensiivselt kasutada ja siga-laid (sektsioone) hõivata põhimõttel "tühi-täis". 10. Sigade söötmine, seasöödad. Sigade söödaratsioon, toitefaktorid. Söödad: energiasöödad, valgusöödad, rohusöödad, täisratsioonilised segajõusöödad). Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined
Magneesiumi vaeguse tüüpiliseks nähtuseks on karjamaakramp ehk -tetaania. Magneesiumi on piisavalt kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos). Magneesiumirikkad söödad nisukliid, puuvillasrotid, linasrotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi (oder, kaer, mais). Enamus organismis leiduvast rauast on vere hemoglobiini ja lihaste värvaine müoglobiini koostises. Organism vajab rauda erütrotsüütide ja hemoglobiini sünteesiks. Rauarikkad on: rohusöödad (hein, rohi, silo, rohukuivised), srotid. Vähe on rauda: kartul, juurviljad, teraviljad. Väga vähe on rauda on piimas. Rauapuuduse all kannatavadki eelkõige imikud (imikpõrsad, ka tibud), kelle rauatarve on rohke hemoglobiini moodustamise tõttu suhteliselt suur. Tsink leidub kõikides kudedes; rohkem on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Tsingi vaegus põhjustab noorloomadel kasvu aeglustumist, juuste ja karvakasvu häireid, nahakahjustusi
kujundamisel. Maapiirkonnas on põllumajandus üks peamisi keskkonnaseisundi mõjutajaid. Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonna, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus. Loomakasvatuse põhitegevuseks on lihaveiste kasvatamine. Ettevõttel on 500 veist. Taimekasvatuse peamised tootmissuunad on teravilja, õlikultuuride ning heintaimede kasvatus. Ettevõttel on haritavat maad ca 700 ha ja karjatamiseks 200 ha. Osaühingu peamiseks toodanguks on veised, teravili ning rohusöödad. Ettevõtte tooted, loomad ja teravili, on ettevõttele lõpptoodanguks, kuid töötleva tööstuse jaoks tooraineks. Osaühing Piira Talu on asutatud 01.09.1995. aastal. Ettevõte kuulub tootmistüübi ettevõtete hulka, kus põhiline tootmistegevus on loomakasvatus. Lisaks loomakasvatusele tegeleb ettevõte taimekasvatusega, siis on kvaliteetne põhisööt loomadele, milleks on vili, rohusilo ja hein. Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonda, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus.
Sel juhul kulub heina vähe (ainult paar kilo lehma kohta). PIIMAKARJA SÖÖTMISTÜÜBID. Piimakarja söötmisel tehakse vahet mitme söötmistüübi vahel olenevalt sellest, milline söödarühm on üldise toiteväärtuse alusel võetuna (energia järgi) ratsioonis ülekaalus. Selle järgi tehakse vahet: • Põhisöödaline söötmistüüp. Sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Praktikas loetakse põhisöödaliseks sellist söötmistüüpi, kus 1 kg piima kohta söödetakse 100 g või vähem jõusööta. Selliselt söödetakse madalamatoodangulisi s.o kinnijäävaid ja kinnislehmi. • Vähesejõusöödaline söötmistüüp 110…240 g jõusööta 1 kg piima kohta.
c) looduslikud rohumaad Klassikaline põldhein on ristikurohke: varane ja hiline (punane ristik) ning roosa ristik koos põldtimutiga 3) Rohumaade saagipotentsiaal ning rohu kastitusviisid, rohusöötade liigid põllukülvikorras. Tavaliselt kasut. põldheinakamarat kaks aastat. Teraviljakasvatuse ülekaaluga külvikorras Rohusöödad: silo, hein viljeldakse ristikut ilma põldtimutita 1 aasta. Punane ja roosa ristik kestavad kauem, kui neid niita varases Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks. Heina käsutatakse kas väiketootjate arengufaasis. Farmidest kaugel asuvas põllukülvikorrasja taludes, kus loomi ei peeta, saab tavalise org.
protrombiini kontsentratsiooni normaalsel tasemel. Protrombiini kontsentratsiooni langemisel veres alla normi aeglustub vere hüübivus. Veresoonte vigastuste korral tekivad verevalumid kudedes ja organites, eeskätt kaela, rinna, jalgade piirkonnas. Vitamiini K sünteesivad vatsa- ja jämesoolemikroobid, mäletsejalistel ja hobustel selle vitamiini vaegust ei esine. Vitamiini K söötades Vitamiini K allikaks on rohusöödad - karjamaarohi ja muud haljassöödad ning neist valmistatud hea hein, silo. Vähe on seda teraviljades ning loomsetes söötades. Selle vitamiiniga tuleks arvestada lindude söötmisel. Mäletsejaliste, hobuste ja isegi sigade (v.a põrsad) seedeelundites tekib mikroobide elutegevuse kaasabil küllaldasel hulgal K vitamiini. -karoteen - -karoteeni sisaldus vereplasmas korreleerub positiivselt progesterooni produktsiooniga,
Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. Magneesiumi – luudes. Magneesiumi vaegusel – karjamaakramp. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises; kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos). Magneesiumirikkad: nisukliid, srotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi. 13 Raud – vere hemoglobiini koostises. Rauarikkad on: rohusöödad (hein, rohi, silo, rohukuivised), srotid. Sigadele süstitakse rauda, mitte vaske!! Tsink – kõikides kudedes. Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, piim. Seleen – vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni puudusest – valgelihastõbi. Vitamiinid (A, D, E; veeslahustuvad vitamiinid). !! Rasvaslahustuvad: A, D, E, K !! Veeslahustuvad: B-rühma vitamiinid, H, P, C, foolhape, inosiit.
väetamine võimaldavad optimeerida rohusöötade mineraalelementide sisalduse. Mineraalelementide sisaldus oli suurim lutsernisöödas. Toortuha sisalduselt ületab lutsern teisi rohusöötasid ja enamasti on see üle 100 g kg-1 KA. Mineraalelementidest oli lehtede kuivaines esikohal kaltsium (20-30 g kg -1), vartes kaalium (30-35 g kg-1). Võrreldes vartega on lehtedes rohkem fosforit (3-4 ja 2-3 g kg-1, vastavalt lehtedes ja vartes). Rohusöödad segukülvidest Liblikõielised on kõrrelistest erineva keemilise koostise ja toiteväärtuse tunnustega. Segukülvides üks liik täiendab teist. Liblikõieliste-kõrreliste segukülvidel on rida eeliseid võrreldes liikide puhaskülvidega: 1) segukülvid on tavaliselt saagikamad kui seguliikide puhaskülvid; 2) segukülvides on proteiinisisaldus suurem kui kõrreliste puhaskülvides; 3) segukülvide liblikõieliste-kõrreliste suhtega parandame rohusööda seeduvust ja söömust;
lühiajalist põuda. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Savimuldadel. Hea eelvili, küna väetatakse ja haritakse tugevalt. Soodustab umbrohtude hävimist. Valgu probleemid ja lahendused Meetmed: 1) laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda, intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2) Kasvatada rohkem rapsi 3) Laiendada kaunviljade kasvupinda 4) Kasvatada enam valget mesikat ja ida kitsehernest Rohusöödad rahuldavad veiste energia, proteiini, vitamiini ainete tarbe, samalajal vajalike mahutavusi ja korega täidab. Loomad evolutsiooni käigus kohatsunud heintaimede struktuuriga. Palju heintaimede kasvatamiseks kõlblike muldi. Heintaimi külvad korra ja saad niita mitu korda. Liblikõielised akumuleerivad lämmastikuv. 75-85% rohusöötades omandavad täiskasvanud ja noorloomad isegi 100% seeditavust. Rohumaade igaaastane uuendamine: Põldhein ristikurohke 50%
vähendab valgu bioloogilist väärtust, sest ligikaudu 10% lüsiinist muutub aurutamisel omastamatuks. Osaliselt hävivad söödas sisalduvad A-, B^-vitamiin, toimeained ja ensüümid. Aurutamisel suureneb nitriti kui tervistkahjustava aine kontsentratsioon, eriti juurviljades. Hallitusseente poolt produtseeritud toksiinid ei hävi. Aurutamisega suurenevad lisakulutused - vaja on söödakööki ja vastavaid seadmeid, oluliselt kasvab energiakulu. PEENESTAMINE Sigadele antavad rohusöödad (haljassööt, silo) ning mugul- ja juurviljad tuleb peenestada. Peenestatud sööt rikneb ruttu, eriti soojade ilmadega päikesepaistel. Kartul ja juurvili tuleb enne peenestamist pesta. Toorest peenestatud kartulit võib sugusigade ja nuumikute ratsiooni võtta umbes pool antavast aurutatud kartuli kogusest. Mükotoksiinid, aglotoksiinid on väga ohtlikud, tapavad palju noorloomi peab tegema sööda toksilisi proove. Sööväärindus halveneb.
annaabi.ee 
