12.0/12.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja - Complete teenuste väärtus turuhindades. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks Complete töötlemiseks või edasimüügiks. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 3 Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk
organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise või finantseerimisega. 2 Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada: otsesed materjalikulud (puit, kütus); otsesed tööjõukulud (põlevkivikaevur, taimlatööline, harvesterioperaator); tootmise üldkulud (meister, osakonna juhataja) tootmise kapitalikulu (masina amortisatsioon).
kasutatakse tootmisteguritena kogu aeg samas vahekorras). Maatriksbilanss kirjeldab toodangu liikumist erinevate harude vahel. Maatriksiblansi koostamisel on võimalik kirjeldada seoseid ja toodangu liikumist kahel viisil: 1. lähtuvalt tootvast harust - ühe haru toodangut kasutatakse peale lõpptarbimise paljudes teistes harudes tootmisprotsessi sisendina. Kogutoodang jaguneb erinevate harude tarbimiseks ja lõpptoodanguks. Selle seose võib kirja panna üldvõrrandina, 1 mis kirjeldab i-nda haru toodangu tarbimist. Maatriksbilansi rea üldvõrrand on: n xij + yi = xi , j=1 kus: i tootva haru järjenumber (i = 1...n), j tarbiva haru järjenumber (j = 1...n), xij i-nda haru toodang, mis läheb uuesti tarbimisse j-ndas harus, xi i-nda haru kogutoodand,
Vali üks: Tõene Väär Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Suur Depressioon on dateeritud aastatega 1928 - 1931. Vali üks: Tõene Väär Keynes'i rist näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu. Vali üks: Tõene Väär Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Vali üks: Tõene Väär Varimajandus on üks osa varjatud majandusest. Vali üks: Tõene Väär Reaalsissetulek võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega. Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas inflatsiooni kiirenemine. Vali üks: Tõene Väär
SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist . See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel territooriumil loodud rikkusi (võivad olla ka välismaiste tootmistegurite poolt loodud). Küsimus 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Lõpptoodang on see aasta jooksul toodetu, mis läheb lõpptarbimisse (ringlusest välja), ostetakse ja tarbitakse ära. Küsimus 3 Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning 3
pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 46 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 47 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 48 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 49 Õige Hinne 1,0 / 1,0
lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 31 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 32 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 33 Pole vastatud Võimalik punktisumma: 1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas kahandab valitsuse maksutulusid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 34 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
endiseks. - Tõene Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõene Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. - Vale Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõene Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. – Vale Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on maksud. – Tõene Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. - Tõene Range eelarvepoliitika vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule. - Tõene Ühishüvised ei pea olema alati toodetud avaliku sektori poolt. - Tõene
· Investeeringud (ettevõtted) a. Masinad ja seadmed b. Uusehitus (tööstus- ja elamuehitus) c. Varude muutus · Valitsussektori kulud (ei sisalda tuludiirdeid) · SKP = C + I + G +NX SKP tootmismeetodil · SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa · = harude kogutoodang vahetoodang · = kõigi harude lõpptoodang · Lisandunud väärtus on tootmisprotsessid kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust · Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmisprodukti RAHATURG JA INFLATSIOON 11.11.2013 Hinna suhtes langev nõudlus ja tõusev pakkumine hind S D raha Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahetamisel.
Saamaks täpset ülevaadet loodud väärtuste kogusummast, tuleb vältida korduvarvestust. Selleks tuleb lõpptoodangu väärtusest maha arvata vahetoodangu väärtus, mis on ostetud teiste ettevõtete käest ja kajastub juba nende firmade aruandluses. Sellist käsitlust nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja ostetud valmisprodukti (võib esineda ka teenusena). SKP arvestamisel kasutatakse ainult lõpptoodangut. See eeldab, et tootmisprotsessi igal tasandil tuleb pidada ranget arvestust, milline osa toodangu väärtusest lisandus tegelikult ja milline oli varem loodud lisandunud väärtuse osa, ehk teisi sõnu, kui palju väärtust oli juba enne kulutatud vahetoodangu valmistamiseks. Vahetoodang on
Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonna, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus. Loomakasvatuse põhitegevuseks on lihaveiste kasvatamine. Ettevõttel on 500 veist. Taimekasvatuse peamised tootmissuunad on teravilja, õlikultuuride ning heintaimede kasvatus. Ettevõttel on haritavat maad ca 700 ha ja karjatamiseks 200 ha. Osaühingu peamiseks toodanguks on veised, teravili ning rohusöödad. Ettevõtte tooted, loomad ja teravili, on ettevõttele lõpptoodanguks, kuid töötleva tööstuse jaoks tooraineks. Osaühing Piira Talu on asutatud 01.09.1995. aastal. Ettevõte kuulub tootmistüübi ettevõtete hulka, kus põhiline tootmistegevus on loomakasvatus. Lisaks loomakasvatusele tegeleb ettevõte taimekasvatusega, siis on kvaliteetne põhisööt loomadele, milleks on vili, rohusilo ja hein. Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonda, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus. Loomakasvatuse põhitegevuseks on lihaveiste kasvatamine
lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4 Mittetootmiskulud e toimimiskulud (operating e expenses) (perioodikulud) on kulud, mis on seotud toodangu turustamisega e turunduskulud ja ettevõtte üldjuhtimisega ja haldamisega (general and administrative expenses). Näide
kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud (kõik ülejäänud kulud) hõlmavad turunduskulusid, üld- ja halduskulusid ning finantseerimiskulusid. 6 Tootmiskulud jagunevad põhikuludeks (põhimaterjal ja põhitööliste palk) ning lisakuludeks (kõik muud tootmiskulud). - Põhimaterjal on materjal (toore), millest valmistatakse lõpptoodangut ning mida saab üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega. Näiteks mööblitootja põhimaterjaliks
Tootmiskulud määravad ära ettevõtte tootmisomahinna. Summeerides tootmis- ja mittetootmiskulud saame ettevõtte toodangu täisomahinna. [ CITATION Ett11 l 1061 ] Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks lähtuvalt kulude funktsioonidest. (vt Joonis 1) Joonis 1. Kulude funktsionaalne liigitamine (Alver & Reinberg, 2002 ) Tootmiskulud on kulud, mis on vahetult seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks (Alver & Reinberg, 2002, lk 40). Tootmiskulud ehk valmistuskulud on seotud tooteühiku otsese valmistamisega, nad sisaldavad otseseid materjali-, tööjõukulusid ja tootmise lisakulusid. Otseste materjalikuludesse kuulub valmistoodangus sisalduv materjal, mida kasutatakse ainult kindla toote valmistamiseks ja mis on selle tootega selgelt seotav. Otsene tööjõukulu on kindla toote valmistamiseks kulutatud tööjõukulu. Näiteks kuulub otsese tööjõukulu hulka
tootmistegurite poolt loodud. Edaspidises käsitluses nad samastatakse, eeldades, et kodumaiste tegurite poolt välismaal loodud RKP väärtus on võrdne antud riigis välismaiste tegurite poolt loodud SKP-ga. 6.2 RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES TOODANGUST Loodud väärtuste kogusumma arvestamisel tuleb vältida korduvarvestust. Selleks tuleb lõpptoodangu väärtusest lahutada vahetoodangu väärtus (sellist lähenemist nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks). Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmistoodet. Vahetoodang on pooleliolev toodang, mida kasutatakse lõpptoodangu valmistamiseks. RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. Tabel kilelt. Nõukogude perioodil kehtis ka Eestis mitmekordne RKP süsteem, kus ka vaheastmel valmistatud toodang kajastus lõppväärtuses. Näites ongi see 2.5 rahaühikut. 6.3 RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES TULUDEST Makromajanduse levinuim tulunäitaja on RAHVATULU. Rahvatulu on ühiskonna
11. Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul rahvusliku majanduse (residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda valmistatud lõpp toodete ja -teenuste vtitirtus turuhinnad. Õige 12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15
lõpptoodangule, mis on suunatud müügiturgudele. Teataval määral võivad põhi- kulukohad anda ka ettevõttesiseselt tarbitavaid tulemusi. Põhikulukohad jagunevad tüüpiliselt tootmiskulukohtadeks, materjalikulukohtadeks ja turustuskulukohtadeks. Tootmiskulukohtades on kulude ja toodangu vahelised põhjuslikud seosed kõige enam märgatavad. Tootmiskulukohtades teostatakse otseselt tooraine või lähtematerjali töötlemist lõpptoodanguks. Seepärast on tootmiskulukohtadena vaadeldavad ettevõtetes enamus tootmisallüksustest ja nende strukturaalsetest osadest. Materjalikulukohad tegelevad tooraine ja materjali varustuse, ladustamise, hoidmise ja järgnevaks tootmisprotsessiks ettevalmistamisega. Kuid osa varustusega seotud allüksustest võivad olla ka abikulukohtadeks, kuna nad teenindavad teatavaid kõrvalprotsesse. Näitena võib nimetada seadmete varuosade varustamisega tegelevat allüksust või varustusosakonna osa
annaabi.ee 
