DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Majandus

4 HEA

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
R 12
Andre Kalda
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL
Praktikaaruanne
Kooli poolne juhendaja : Malle Kasearu , MA
Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel , BA
Mõdriku
2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1ETTEVÕTTEST 4
2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus 5
2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis 6
2.2Raamatupidamise aastaaruande koostis ja koostamise käik 8
3Eneseanalüüs 11
4Kokkuvõte 13
5Lisad 14
Lisa 2. Bilanss
Lisa 3. Kasumiaruanne
Lisa 4. Majandusaasta aruanne 2013

SISSEJUHATUS

Praktika kohaks kujunes MikMak Trade OÜ. Praktikakoha leidmine kujunes keeruliseks, kuna alustasin praktikakoha otsimisega liialt hilja. Eelneva kogemuse põhjal tuleks märkida, et praktikakoha otsimisega tuleks alustada minimaalselt 3 kuud enne praktikale minekut. Alustasin kuu aega enne ettenähtud praktika algust, ning nagu selgus, olid paljudes ettevõtetes ja asutustes praktikandid selleks ajaks olemas.
Viimaks aitas mind hädast välja hea sõber Mikk Paavel, kes on juhatuse liige põllumajanduslikus ettevõttes MikMak Trade OÜ. Ettevõte on arenev ja tegeleb marjakasvatusega.

ETTEVÕTTEST

MikMak Trade OÜ põhitegevusala on marjakasvatus ning marjade jae- ja hulgimüük. MikMak Trade OÜ on vaarikate kasvatamise ja turustamisega tegelev ettevõte. Tooteid turustatakse jae- ja hulgimüügi korras nii Eestis kui Skandinaavias. Peamine kokkuostja Eestis on Saarek AS, kelle peamised kliendid külmutatud metsamarjade valdkonnas on Euroopa toiduainetööstused. Ettevõtte vaarikakasvatuse istandus asub Tartu vallas ja on kahe hektari suurusel maa-alal. Vaarikasort, mida kasvatatakse, on Euroopas üldlevinud Polka , mille vili on tumepunane, keskmisest suurem, väga maitsev ning talub hästi transporti.
PRIA MAK 1.2 raames saadud Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusega tehti 2013. aastal vajalikud investeeringud tootmise edendamiseks. Soetati peamiselt transpordivahendeid, et toodang jõuaks kiiremini koostööparteriteni. Samuti investeeriti uutesse istanduse hooldusseadmetesse, et muuta tootmine automatiseeritumaks ja efektiivsemaks, vähendamaks tööjõukulusid. Ettevõte jätkab oma põhikirjalist tegevust. Toodangu- ja müügimahtude kasvatamisega võib ettevõtte finantseisu lugeda heaks, kus on tagatud kõigi võetud kohustuste täitmine. Marjade toodang ja müügimahud on suurenenud igal tegevusaastal . Ettevõte alustas tegevust aastal 2010.
Ettevõtet juhivad kaks juhatuse liiget, kellest üks tegeleb rohkem administratiivse poolega ja teine hooajaliste töötajate (korjajate) leidmisega ja istanduse korrashoiuks vajalike hooldusvahendie soetamisega ning istanduse laienemiseks uute taimede hankimisega. Uute klientide ja turgude leidmine on mõlema juhatuse liikme ülesanne. Istanduse korrashoiu eest vastutab üks töölepinguga töötaja .

Ettevõtte Raamatupidamise korraldus

Ettevõtte raamatupidamist korraldab ja haldab OÜ Rimester. Rimester on raamatupidamise teenust osutav firma, mis asub Tartus. Kogu Rimesteri tööd koordineerib raamatupidaja Riina Gross. Raamatupidamise lihtsustamiseks kasutab ettevõte raamatupidamise programmi Merit Aktiva .
Majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast nende toimumist. Kuna ettevõte tegutseb hooajaliselt, siis alates mai kuust kuni oktoobrini eksisteerib majandustehinguid rohkem. Üldjuhul kirjendatakse majandustehingud programmi 1-2 korda kuus. Majandustehingu toimumist tõendab algdokument, mis vastab RPS-s sätestatud nõuetele. Kõik majandustehingulised dokumendid esitatakse raamatupidamise büroole, kus nad programmi sisestatakse.
Majandustehingud aktsepteeritakse juhatuse liikmete poolt. Majandustehingu aktsepteerimisega annavad juhatuse liikmed nõusoleku kirjendada majandustehing raamatupidamisarvestuses. Suurem osa majandustehinguid on tavalised ostu- ja müügiarved.
Raamatupidamisarvestuse aluseks on algdokumendid (arve, palgaleht, raamatupidamise õiend, otsus, pangadokument).
Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja. Sularaha limiiti ei kehtestata, samas hoitakse sularaha kassas minimaalsel hulgal. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order . Kassaraamatut peetakse programmis , trükitakse välja vastavalt vajadusele.
Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes.
Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse järgmistest kasuliku eluea vahemikest:

transpordivahendid 6-10 aastat;
muud masinad ja seadmed 4-10 aastat
muu inventar 2-7 aastat

Oluliste või ebastandartsete objektide puhul määratakse amortisatsioonimäär igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast.
Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis tähendab, et finantsvara või finantskohustuse algset soetusmaksumust on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega:

põhiosa tagasimaksed (näiteks võetud või antud laenu puhul);
väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). (SME IFRS 11.15; RTJ 3).

Osaühing kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile 1. Kulusid kajastatakse samas perioodis , kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel , kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodil, mil nad loovad majanduslikku kasu. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Sihtfinansteerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5. Vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Kui kättesaadud finantseerimise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse finantseeerimist kohustusena.

Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis

Ettevõtte raamatupidamise sise- eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, raamatupidamise toimkonna juhenditest ja ettevõtte juhtkonna otsustest.
Ettevõtte raamatupidamist korraldavad ja kontrollivad ettevõtte juhatuse liikmed, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud äriseadustikus. Raamatupidamisarvestus on korraldatud nii, et on tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.
Raamatupidamise sise-eeskiri sisaldab ettevõtte kontoplaani ja koosneb järgnevatest peatükkidest:

Raamatupidamise algdokumentide kontrollimine, kus on sätestatud RPS-st tulenevad nõuded algdokumentidele.
Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamisregistrite pidamine, kus on esitatud majandustehingute dokumenteerimise ja raamatupidamisregistrite pidamise üldine kord.
Dokumendikäibe korraldus, mis sätestab majandustehingut tõestavate dokumentide haldamise korra.
Rahaliste vahendite arvestus, mis sätestab arvelduskontode, kassa, aruandvate isikute, ja muu käibevara raamatupidamisliku arvestuse.
Nõuete arvestus, kus on esitatud täiendav kord nõuete kajastamisel.
Arveldused aruandvate isikutega, deebet - ja krediitkaartidega ning hankijatega sätestab vastava korra.
Töötasude arvestuses on välja toodud palkade ja muude rahaliste tasude arvestamise ja maksmise kord.
Maksude arvestuse korra peatükis on välja toodud üldsätted, mis kordavad erinevatest seadustest tulenevat, mis sätestavad maksude maksmise korra.
Varude arvestuses on toodud vastav kord ja üldsätted.
Varade arvestuses on esitatud varade (sh bioloogiliste varade) arvestamise kord.
Amortisatsiooni arvestuses on sätestatud põhivarade kuludesse kandmise kord.
Toetuste kajastamine raamatupidamisarvestuses, kus esitatud sätetes lähtutakse ennekõike RTJ 12 toodud üldnõuetest.
Kulude- ja tulude arvestuses on sätestatud tulude-kulude arvestamise ja kajastamise kord.
Inventeerimise all on toodud varade ja kohutuste inventeerimise kord.

Sise-eeskirja viimase sättena on esitatud dokumentide säilitamise kord. Raamatupidamisüksuses säilitatakse raamatupidamise algdokumente, raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid, pikaajaliste kohustuste ja õigustega seotud dokumente ja muid majandustehinguid tõendavaid dokumente RPS § 12 sätestatud tähtaegadeni. Nimetatud dokumente hoitakse raamatupidamisteenust pakkuvas büroos kuni kolm aastat ning seejärel antakse üle ettevõtte juhatusele.

Raamatupidamise aastaaruande koostis ja koostamise käik

Raamatupidamise aastaaruande koostamist alustatakse varade ja kohustuste inventeerimisega majandusaasta lõpul. Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised.
Aruandeaasta lõpetamisel viiakse läbi alljärgnevad raamatupidamistoimingud:

varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel tehakse reguleerivad paranduskanded;
tehakse tekkepõhised lõpetamiskanded avatud kontodel;
tulu- ja kulukontode sulgemine ;
aastaaruande koostamine.

Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes.
Ettevõtte majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb finantsaruannetest ja lisades avalikustavast informatsioonist. Majandusaasta aruande kinnitavad juhatuse liikmed ja esitavad äriregistrile. Audiitorkontrolli ja ka ülevaatuse kohustust ettevõttel ei lasu , kuna bilansimaht jääb selgelt alla 500 000 euro, müügitulu alla miljoni euro ja keskmine töötajate arv ei ületa 15 töötajat majandusaastas.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Säilitama raamatupidamise dokumente. Ettevõtte raamatupidamise korraldus on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga ja raamatupidamisseadusega.
Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod , hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded.
Ettevõte suurim vara, bioloogilised varad , kajastatakse bilansis tema õiglases väärtuses, mis on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Õiglase väärtuse määramisel võetakse arvesse tootvate bioloogiliste varade (marjapõõsaste) bioloogilist muundumist, mis hõlmab bioloogilise vara kasvamist, vananemist , tootmist ja paljunemist, mille tulemusena bioloogilised varad kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt muutuvad. Bioloogiline vara võetakse esialgu arvele tema soetusmaksumuses. Tootvad bioloogilised varad hinnatakse nende õiglasse väärtusesse konservatiivsuse printsiibist lähtuvalt, kus välditakse bioloogiliste varade ülehindamist.
Varade ja kohustuste inventuur ning materiaalse põhivara füüsiline inventuur viiakse läbi vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad pangakontode saldode võrdlus panga väljavõtetega ja materiaalse põhivara inventuur. Pangakontode ja pangaväljavõtete saldode vastavust võrreldakse kord kuus juhataja poolt. Maksude saldosid võrreldakse kord kvartalist. Vähemalt kord aastas viiakse läbi põhivarade inventuur.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud aruandluse koostamise alusprintsiipidest:

Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, võlausaldajate, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Ettevõtte varad on lahus juhatuse liikemete isiklikust varast. Juhatuse liikmed ei kasuta ettevõtte vara isiklikul otstarbel .
Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Äriühing on jätkuvalt tegev ning plaanib ka edaspidi tegutseda. Pankroti ohtu ei ole.
Arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon on esitatud nii, et see on ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes toodud finantsinformatsioon on arusaadav ja üheselt mõistetav.
Olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes on kajastatud kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte on arvestatud ja kajastatud lihtsustatud viisil.
Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme.
Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud.
Objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon on neutraalne ja usaldusväärne. Raamatupidamislikud tulemused on esitatud erapooletust silmas pidades, ei ole kunstlikult tõstetud varade väärtust.
Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruanne on koostatud ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. Bioloogilised varad on hinnatud konservatiivsuse printsiipi silmas pidades.
Avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes on esitatud kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.
Sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .

Majandusaasta aruanne koostatakse OÜ Rimester poolt programmis toodud arvestusregistrite põhjal. Majandusaasta aruanne on koostatud vastavalt Eesti heale raamatupidamise tavale ja on vastavuses raamatupidamisseadusega. Majandusaasta aruande kinnitavad juhatuse liikmed ja esitavad äriregistrisse . Majandusaastal juhatuse liikmetele tasusid ei makstud.

Eneseanalüüs

Tulin Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestust õppima kindla eesmärgiga omandada kindlad kompetentsed oskused ja teadmised ennekõike raamatupidamisest, aga ka majandusest ja õiguse valdkonnast. Olen senise õppe ja prakilise kogemusega aru saanud, et laiahaardelisus on ühe hea raamatupidaja üks märksõnu. Selle laiahaardelisuse seoksingi siinkohal ikkagi erialase kompetentsusega, kus algteadmised majandusest ja õigusest on olulised, ja tegelikult kriitilise tähtsusega raamatupidaja töös. Olen kindel, et vastavad teadmised on omandatud, ning lisaks ka läbi praktiliste kogemuste vastavad oskused.
Kindlasti, mida laiemad ja kompetentsemad teadmised ja oskused on, seda efektiivsem ja optimaalsem on ka vastav majandusarvestulik töö. Siinjuures märgiksin taas, et majandusarvestulik töö ei pruugi alati piirduda puhtalt igapäevase raamatupidamisliku arvestusega, sealjuures mulle ehk pakuvadki enim rõõmu teistsuguste teadmiste ja oskuste rakendamine, alustades näiteks finantsandmetest tuleneva statistika välja toomisega ning lõpetades finantskalkulatsioonidega finantsjuhtimise tarbeks. Isiklikult hindangi väga saadud põhjalikke algteadmisi finantsanalüüsist ja -juhtimisest. Tuleviku sihid oleksidki just pigem selles suunas.
Omandatud raamatupidamislikud teadmised, julgen väita, on kindlasti põhjalikud ning näen end asjatundliku majandusarvestajana. Ja mitte ainult praegu, kus kõik teadmised on veel värsked, vaid tulevikus veel kompetentsena, kuna nõuab raamatupidaja töö pidevat kursis olemist muutustega ja pidevat täiendamist. Võib väita, et majandusarvestaja on tööga seotud pidevalt. Sa pead pidevalt olema kursis nii ettevõtte siseste kui ka väliste muutustega.
Võib tunduda kõrvalt jälgijatele teinekord, et raamatupidaja töö on üksluine, igav ja tüütu. Kuid vaidleksin vastu, ja toonitaksin, et igav ja tüütu võib see olla neile, kelle teadmised ja oskused jätavad soovida ning ei oska avada selle töö mitmeid erinevaid tahke.
Erinevate praktikate läbimiseks eelnevalt omandatud teadmised olid piisavad. Ehk võib väita, et teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase oli alati piisav ja hea. Kõigil läbitud praktikatel tulin ilusti etteantud ülesannetega toime ning juhendajatega konsulteerides omandasin uusi oskusi ja ka teadmisi praktiliseks tööks.
Enim jäid mulle meelde kaks praktikat. Üks eelmise aasta kevadsuvel PRIA-s ja nüüd talvel finantsanalüüsi ja -juhtimise praktikat AS Sangar tehes. Mõlema praktika puhul oli ka minu enda panus just see, miks ma uusi teadmisi ja oskusi paremini omandasin, kui teiste puhul. Praktika Sangaris oli rohkem iseseisvam, aga see-eest äärmiselt põnev minule, kuna finantsjuhtimine on selline subjektiivsem pigem ja puhtalt sinu enda nö käsitöö, ka just prognooside koha pealt. PRIA-s seevastu sai tunda end kui suurema raamatupidamisbüroo üks täiesti toimiv hammasratas (või pigem lihtsalt üks hammasratta hammas). Väga erinevaid ülesandeid sai täidetud ja sai selge arusaama riigiasutuse raamatupidamisest ning suurema büroo töökorraldustest ja -kultuurist.
Viimane praktika oma mastaabilt siiski nii kõrgele ei küündinud, kuid sain lõpuks ülevaate ka mõne väiksema osaühingu raamatupidamislikust korraldusest. Kuna ettevõtte tegevus on hooajaline, siis sellest tulenevalt ka raamatupidamine , kus rohkem tööd on suve lõpu poole. Siiski sain ammendava praktilise kogemuse, kus õppisin programmis kokku panema raamatupidamise aastaaruannet.
Igal praktikal puutusin kokku erineva majandustarkvaraga, mis oluliselt laiendas silmaringi ning tõstis erinevate programmide kasutamise taset. Erinevate programmide kasutamisest joondus kindlasti väga palju erinevaid jooni, kuidas üht ja teist kasutada, aga veel olulisem oli teha tähelepanekuid sarnasuste osas, mis teeb tulevikus taas mõne uue programmiga töötades elu kindlasti kergemaks.
Lõpetuseks tooksin veel esile, et töötan käsunduslepingu korras alates detsembrist 2014 AS Eesti Post Tallinna piirkonna avalike asutuste ostuarvete sisestajana E-Arvekeskuse keskkonnas. Vastavat tööd ma kindlasti ei teeks , kui mul ei oleks teatavaid algteadmisi, mis ma omandasin just Lääne-Viru Rakendukõrgkoolist. Olen oma valikuga väga rahul. Hindan kõrgelt saadud teadmisi ja oskusi.

Kokkuvõte

Praktika läbimiseks vajalik programm sai täidetud ning omandasin täiendavaid oskusi ja teadmisi. Lisaks oskustele ja teadmistele on läbi kõigi praktikaprogrammide kogunenud juba ka teatavad kogemused. Antud praktika oli küll iseseisvama iseloomuga , kuid järgides etteantud programmi koostasin programmis finantsaruandeid vastavalt arvestusregistritele. Usun, et programm sai täidetud ammendavalt. Omandatud said lisateadmised ja -oskused.

Lisad

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 156 allalaadimist

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #1

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #2

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #3

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #4

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #5

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #6

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #7

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #8

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #9

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #10

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #11

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #12

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #13

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL #14

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

156 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ants8877 Õppematerjali autor

varad majandusaasta soetusmaksumus inventuur kassa raamatupidaja istandus trade oü majandustehingud juhatuse liikmed sularaha

Sarnased õppematerjalid

pdf

Finantsaruandluse praktikaaruanne

Sigrid Ruul FINANTSARUANDLUSE PRAKTIKA PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: ARUANDLUSE PRAKTIKA Teenusmajanduse intituut Õpperühm: KMA 51/61 Juhendaja: Malle Kasearu Mõdriku 2021 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE OÜ DOLOSTARIS .............................................4 1.1 Pearaamatupidaja tööülesanded ...................................................................

Finantsraamatupidamine

docx

Raamatupidamise alused

arvutusvead, infot saab kiiresti edastada töötlemiseks ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase:

Raamatupidamine

doc

Praktika aruanne, aastaaruande koostamine

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.

Majandusarvestus

doc

Raamatupidamise mõisted ja teemad

tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. RPS on kohustuslik: riigile, KOV üksusele, juriidilistele iskutele ja FIE'dele. RPS põhinõuded: 1) korraldama raamatupidamist nii, et see võimaldaks olulise ja võrreldava informatsiooni saamise RPK finants-seisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid RP registrites; 4) koostama ja esitama vajalikke aruandeid; 5) säilitama RP dokumente. 6. Algdokumendi nõuded, millised nõuded peavad olema täidetud dokumendi jõudmisel RP-sse, mis RP-s juurde kirjutatakse, lisanõuded käibemaksukohustuslasel. Kui dokument ei ole nõuete kohaselt koostatud, siis mida võib ise juurde kirjutada. Algdokument-majandustehingu toimumist kinnitav tõend

Raamatupidamine

docx

Raamatupidamise alused

esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil

Raamatupidamise alused

docx

Praktikaaruanne. Raamatupidamine

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas.

Raamatupidamine

docx

MINIUURING

piisavad finantsalased teadmised;  olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. 9 Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;  järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Esitusviisi ja arvestuspõhimõtteid tohib muuta, kui see võimalus tuleneb käesolevast seadusest või kui uus arvestuspõhimõte

Kategoriseerimata

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse

Raamatupidamise alused

Rohkem sarnaseid