Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arvuti viirused - referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Pärnumaa Kutsehariduskeskus

ARVUTIVIIRUSED

Juhendaja :







2010



SISUKORD
SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4
1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5
1.1 „Süütud” viirused ...........................................................................................5
1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5
1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5
1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6
1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6
1.6 Süsteemiviirused ehk boot -sektori viirused ...................................................6
1.7 Makroviirused................................................................................................6
1.8 „ Antiviirus ” viirused......................................................................................6
2 ARVUTIVIIRUSTE AJALUGU...........................................................................7
2.1 1962. aasta......................................................................................................7
2.2 1970-ndate aastate algus ................................................................................7
2.3 1974. aasta......................................................................................................8
2.4 1975. aasta......................................................................................................8
2.5 1981. aasta......................................................................................................8
2.6 1983. aasta......................................................................................................8
2.7 1986. aasta......................................................................................................9
2.8 1987. aasta......................................................................................................9
2.9 1988. aasta....................................................................................................11
2.10 1989. aasta....................................................................................................12
2.11 1990. aasta....................................................................................................13
2.12 1991. aasta....................................................................................................14
2.13 1992. aasta....................................................................................................14
2.14 1993. aasta....................................................................................................15
2.15 1994. aasta....................................................................................................15
2.16 1995. aasta....................................................................................................16
2.17 1996. aasta....................................................................................................17
2.18 1997. aasta....................................................................................................18
2.19 1998. aasta....................................................................................................18
2.20 1999. aasta....................................................................................................19
3
2.21 2000. aasta....................................................................................................21
3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED....................................................................24
3.1 Kurikuulsad viirused....................................................................................24
3.1.1 Michelangelo ........................................................................................24
3.1.2 Interneti uss ( worm ) 2.nov. 1988 - USA..............................................24
3.1.3 Internetiuss „ Good Times ” dets.1994 ..................................................24
3.2 Laastavaimad viirused .................................................................................24
3.2.1 Loveletter .............................................................................................24
3.2.2 NewLove ..............................................................................................25
3.2.3 CIH (Tšernobõli viirus )........................................................................25
KOKKUVÕTE ............................................................................................................26
KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................27
4







SISSEJUHATUS
Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna
arvutiviirus . Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist
olendit kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi
muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa.
Siiski on ka praegu arvamusi , mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib
tuua Trooja hobuse, mida väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks
viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid on
nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid
koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust.
Masin, mida peetakse tänapäeva arvutite eelkäijaks, loomist alustati 1812. aastal.
Aastal 1883 alustati selle masina tootmist. Nimeks oli tal Diferentsiaal mootor ja
loojaks Charles Babbage . On teada, et sellele masinale viiruseid ei leidunud.
Jälgides arvutiviiruste arengut on oluline pidada silmas ka arvuti enda arengut.
Tähelepanu peaks väärima järgmised aasta arvud:
• 1896 – sellel aastal asutas Herman Hollerith firma, millest peale mitmeid
ühinemisi teiste firmadega, sai 1924. aastal IBM.
• 1970 – IBM valmistas esimese „ floppy ” seadme.
• 1976 – ehitati esimene Apple arvuti. Valmistajateks olid Steve Jobs ja Steve
Wozniak .
• 1981 – valmistati esimene personaalarvuti : arvuti sellisel kujul nagu meie seda
tunneme. Valmistajaks oli IBM.
• 1992 – ülemaailmselt hakati kasutama Internetti, kuigi leiutatud oli ta aastal
1962. Kuni seni ajani kasutati enamasti sõjaväele mõeldud APARNetti.
Täpselt nii, kuidas arenes arvuti arenevad ka viirused.
Oma töös käsitlen ma arvutiviiruste tüüpe, nende arengut ehk siis ajalugu ning vaatlen
ka tuntumaid arvutiviiruseid.
5
1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID
Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi
välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad.
1.1 „Süütud” viirused
„Süütud” on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning
andmeid. Oma kohalolekust annavad nad teada animatsioonide, helide, meloodiate,
ekraanile ilmuvate teadete ja muude selliste tegevustega. Seda tüüpi viirused on
programmeeritud aktiveeruma mingil kindlal tingimusel. Näitena võib välja tuua
aktiveerumise mingi kindla kuupäeva, kellaaja, kõvaketta vaba ruumi või
klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel.
1.2 Andmeid hävitavad viirused
Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks:
• Korraga hävitavad viirused, mis kirjutavad üle terve kõvaketta või osa sellest.
• Astmeliselt hävitavad viirused, mis kustutavad või rikuvad kõvakettal
paiknevaid andmeid aegamööda.
Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning
arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on
arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine.
1.3 Programmifaile nakatavad viirused
Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks:
• Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad
neid igakordsel käivitamisel.
• Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel
käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme.
6
1.4 Spawing-tüüpi viirused
Seda tüüpi viiruste eesmärk on nakatada EXE-fail. Samas jääb fail muutmata. Viirus
kasutab ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili,
juhul kui mõlemad failid on sama nimelised. Viirus loob samanimelise viiruse koodi
sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti .
1.5 Parasiitviirused
Parasiitviirusteks nimetatakse viiruseid, mis kirjutavad oma koodi peremees-faili otsa
(EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel
mõnede EXE- ja COM-failide nakatamist pannakse käima õige programm. Seda tüüpi
viirused enamasti hävitavat koodi ei sisalda. Viiruse olemasolust annab märku faili
suurenemine viiruse koodi võrra ja viirusele iseloomulik string faili lõpus. Samas ei
ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili
koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene.
1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused
Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse
nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna
destruktiivsed , sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal
eelnevalt asunud info ketta kohta.
1.7 Makroviirused
Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda
tüüpi viiruste lemmikobjektideks on MS Wordi ja MS Exceli dokumendid.
1.8 „Antiviirus” viirused
„Antiviirus” viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid
sisaldavad ka teatud antiviiruse koodi. Sellised viirused sisaldavad mootorit, mis on
võimeline võimetuks tegema või isegi kõrvaldama antiviiruse programme ja ka
konkureerivaid viiruseid.
7




80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arvuti viirused - referaat #1 Arvuti viirused - referaat #2 Arvuti viirused - referaat #3 Arvuti viirused - referaat #4 Arvuti viirused - referaat #5 Arvuti viirused - referaat #6 Arvuti viirused - referaat #7 Arvuti viirused - referaat #8 Arvuti viirused - referaat #9 Arvuti viirused - referaat #10 Arvuti viirused - referaat #11 Arvuti viirused - referaat #12 Arvuti viirused - referaat #13 Arvuti viirused - referaat #14 Arvuti viirused - referaat #15 Arvuti viirused - referaat #16 Arvuti viirused - referaat #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maix442 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (1)

singiviil profiilipilt
singiviil: ABIKS IKKA
16:32 01-05-2011


Sarnased materjalid

10
docx
Arvutiviirused
7
docx
Arvutiviiruste referaat
10
doc
Arvuti viirused
12
doc
Arvutiviirused
4
doc
Arvutiviirused
19
odt
Arvutivõrkude Referaat
14
pptx
Arvutiviirused
11
ppt
Arvutiviirused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun