Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutiviirused ja viirusetõrjed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on üldse arvutiviirused?
Arvutiviirused ja
viirusetõrjed.
Koostanud Geisy Meiner,
Pärnu 2008
Mis on üldse arvutiviirused?
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud
ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega
lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks
arvutiviirused.
Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise
paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end
peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara.
Arvutiviiruste tüübid.
"Süütud" viirused
Andmeid hävitavad viirused
Programmifaile nakatavad
viirused
Spawing ­ tüüpi viirused
Parasiitviirused
Süsteemiviirused
Makroviirused
"Antiviirus" viirused
Kuulsaimad viirused.
Trooja hobused
Michelangelo Ehk
CIH (Tsernobõli "Troojalased"
viirus)
NewLove
LoveLetter Good Times
Kurikuulsatest arvutiviirustest
lähemalt.
Michelangelo ­ aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil
hävitades kogu boot - ketta info.
Good Times ­ asjatundlikult käima pandud kirjakett, kuid mitte viirus.
Autor lasi ringlusse e - maili teemareaga "Good Times". Kirjas oli hoiatus,
et mööda e ­ postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega "Good Times",
mis aktiveerub siis, kui lugeda viirust sisaldavat kirja. Kõik kirjad
teemareaga "Good Times" kästi kohe ilma lugemata hävitada. Paljud
kasutajad ei mõistnud, et see hoiatus oli nali ­ üldiselt ei võimalda
elektrooniline kirjasüsteem kirja lugemise peale programmide käivitamist
­ ja saatsid hoiatuse sõpradele edasi.
Kurikuulsatest arvutiviirustest
lähemalt.
LoveLetter ­ ilmus 4. mail 2000 ja levis e ­ posti teel. Teemareaga
"ILOVEYOU" elektronkirja avades käivitus programm, mis kirjutas Windowsi
operatsioonisüsteemis üle teatud registrid, jpg ­ laiendiga pildifailid ning
mp3 ­ laiendiga helifailid. Viirus paljundas ennast , saates kirja edasi kõigil
MS Outlooki aadressiraamatusse sisestatud aadressidel.
NewLove ­ ilmus 19. mail 2000 ja sarnaselt LoveLetteriga levis e ­ posti
teel. Kirja teema rida varieerub, mis teeb viirust sisaldava kirja avastamise
keerulisemaks. Teemarida algab edasisaatva kirja tähisega "FW:", millele
järgneb arvutist leitud suvalise faili nimi. Saadetis sisaldab vbs ­ laiendiga
faili. Viirus käivituks, kui kasutaja selle avaks. Sedasi hävitab ta kõvakettal
olevad failid, mille tulemusena arvuti kinni jookseb ja enam ei käivitu. Viirus
on programmeeritud nii, et ta aina oma koodi muudab lisades sellele
juhuslikke tekstikatkendeid. See kasvatab viirust levimisel aina suuremaks
ja suuremaks.
Kurikuulsatest arvutiviirustest
lähemalt.
CIH (Tsernobõli viirus) - CIH paljuneb ja aktiveerub ainult arvutites, kus
operatsioonisüsteemiks on Windows 95 ja Windows 98. Viirus võib üle
kirjutada kõvaketta alguse, kus asuvad olulised andmed kõigi failide
paiknemise kohta (FAT). Lisaks üritab CIH üle kirjutada BIOS - kiibi sisu,
see õnnestub viirusel vaid teatud tüüpi BIOS 'ide korral. Arvuti, kus CIH
on BIOSi üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks.
Halvemal juhul ootab siis ees kulukas emaplaadi vahetus.
Trooja hobused ehk "Troojalased" - parasiitprogramm, mis kahjustab
arvuti tark- ja riistvara. Paljundab end arvutisüsteemides, lülitudes teiste
programmide koosseisu. Muudab arvuti kaitsetuks rünnete vastu. On veel
lisaks Tagaukse Troojalased, mis lubavad teise kompuutri omanikul
kehtestada Sinu arvuti üle kontroll ja seda tehakse Interneti kaudu.
Kuidast kaitsta arvutiviiruste eest
oma arvutit?
Üks võimalus on kasutada Teine variant on Windowsiga
antiviirustarkvara: kaasaskäiv tulemüür:
Viirustõrjetarkvara on programm, mis kontrollib Arvutil on juba Windowsiga kaasas tulemüür.
arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse
Tulemüüri eesmärk on seista sisevõrgu, kus
nakatumise eest. Oma failide kindlustamiseks ning
tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis paiknevad olulisi andmeid sisaldavad
kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll tööjaamad ja failiserverid, ning ebaturvalise
täielikku garantiid, et Su arvuti viirustest välisvõrgu vahel, edastades ainult seda osa
puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku liiklusest, mis on sisevõrgu seisukohast ohutu.
praegu levivatest viirustest. Eelmisest punktist pole Tänapäeval tähendab see lisaks väljast
mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje sisevõrku suunatud päringute keelamisele ka
programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord rämps- ning viiruskirjade ja ohtlikke faile
päevas uute viirusetunnustega ei uuenda, sest
moodsad viirused levivad päevaga. Näiteks nakatas
sisaldavate veebilehekülgede filtreerimist.
Nimda ühe ööpäevaga 2,2 miljonit arvutit. Nordtechi tulemüür teeb seda kõike ning soovi
Viirusetõrjetarkvara tootjatel kulus paar-kolm tundi korral on võimalus lisada tulemüürile ka teisi
vajalike paranduste tegemiseks. funktsioone.
Viirusetõrje.
Esindatud on kõikide suuremate pakkujate litsentsid:
F ­ Secure litsentsid:
· F Secure Viirusetõrje F ­ Secure
Mobile Anti ­ Virus
· F Secure Viirusetõrje Internet
Security 2008 IN
Kaspersky litsentsid:
· Kaspersky Viirusetõrje
Karspersky Anti ­ Virus 7.0
Symantec litsentsid:
· Symantec Viirusetõrje Norton
AntiVirus 2008 UPG
Viirusetõrjete kasutamine.
Vasakule Paremale
Arvutiviirused ja viirusetõrjed #1 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #2 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #3 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #4 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #5 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #6 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #7 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #8 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #9 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #10 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #11 Arvutiviirused ja viirusetõrjed #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor geisy meiner Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine
5
doc

Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine

Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta

Arvuti õpetus
Arvuti Õpetuse referaat-Arvutiturvalisus ja Viirused
10
docx

Arvuti Õpetuse referaat (Arvutiturvalisus ja Viirused)

poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid

Arvutiõpetus
Arvuti viirused - referaat
17
docx

Arvuti viirused - referaat

Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...........................................

Arvutiõpetus
Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine
7
doc

Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine

ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID....................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7

Informaatika
Andmeturve ja viirusetõrje
11
docx

Andmeturve ja viirusetõrje

kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist .

Arvutiõpetus
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine
24
pptx

Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine

Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.

Arvuti
Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse
11
doc

Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse

Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................

Informaatika
Arvutiviirused
12
doc

Arvutiviirused

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................

Arvutiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun