Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine (1)

ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID 2
„Süütud” viirused 2
Andmeid hävitavad viirused 3
Programmifaile nakatavad viirused 3
Spawing-tüüpi viirused 4
Parasiitviirused 4
Süsteemiviirused ehk boot -sektori viirused 4
Makroviirused 4
„ Antiviirus ” viirused 5
Kaitse arvutiviiruste eest 5
Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ? 5
Viirusetõrje tarkvara 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7
MIS ON ARVUTIVIIRUSED ?
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.
Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime – nende sarnasus „ elavate ” viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid , mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste „suhtlusvahendite” vahendusel konktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad.
Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse.
Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega. Heal juhul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga kahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju.

ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID

„Süütud” viirused

„Süütud” on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning
andmeid. Oma kohalolekust annavad nad teada animatsioonide, helide, meloodiate,
ekraanile ilmuvate teadete ja muude selliste tegevustega. Seda tüüpi viirused on
programmeeritud aktiveeruma mingil kindlal tingimusel. Näitena võib välja tuua
aktiveerumise mingi kindla kuupäeva, kellaaja, kõvaketta vaba ruumi või
klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel

Andmeid hävitavad viirused

Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks:
• Korraga hävitavad viirused, mis kirjutavad üle terve kõvaketta või osa sellest.
• Astmeliselt hävitavad viirused, mis kustutavad või rikuvad kõvakettal
paiknevaid andmeid aegamööda.
Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning
arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on
arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine.

Programmifaile nakatavad viirused

Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks:
• Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad
neid igakordsel käivitamisel.
• Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel
käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme.

Spawing-tüüpi viirused

Seda tüüpi viiruste eesmärk on nakatada EXE-fail. Samas jääb fail muutmata. Viirus
kasutab ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili,
juhul kui mõlemad failid on sama nimelised. Viirus loob samanimelise viiruse koodi
sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti .

Parasiitviirused

Parasiitviirusteks nimetatakse viiruseid, mis kirjutavad oma koodi peremees-faili otsa (EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel mõnede EXE- ja COM-failide nakatamist pannakse käima õige programm. Seda tüüpi viirused enamasti hävitavat koodi ei sisalda. Viiruse olemasolust annab märku faili suurenemine viiruse koodi võrra ja viirusele iseloomulik string faili lõpus. Samas ei ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene.

Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused

Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse
nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna
destruktiivsed , sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal
eelnevalt asunud info ketta kohta.

Makroviirused

Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda tüüpi viiruste lemmikobjektideks on MS Wordi ja MS Exceli dokumendid.

„Antiviirus” viirused

„Antiviirus” viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid
sisaldavad ka teatud antiviiruse koodi. Sellised viirused sisaldavad mootorit, mis on
võimeline võimetuks tegema või isegi kõrvaldama antiviiruse programme ja ka
konkureerivaid viiruseid.

Kaitse arvutiviiruste eest

Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ?

• Kontrolli, et sinu Windows -il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update 'id.
  
• Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic.
  
• Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Näiteks viirustõrjetarkvara Symantec Antivirus.
  
• Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne.
  
• Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu.
  
• Kasuta personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Tasuta personaalseks kasutuseks mõldud tulemüüri ZoneAlarm saad aadressilt http://www.zonelabs.co m.
  

Viirusetõrje tarkvara

Oma failide kindlustamiseks ning tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll täielikku garantiid , et Su arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest.
Eelmisest punktist pole mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord päevas uute viirusetunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga. Näiteks nakatas Nimda ühe ööpäevaga 2.2 miljonit arvutit. Viirusetõrjetarkvara tootjatel kulus paar-kolm tundi vajalike paranduste tegemiseks.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2006_kevad/Margit_Virkoja/Margit_Virkoja_Seminari_Too.pdf

www.htg.tartu.ee/~c7riina/Soo_Arvutiviirused.doc

http://web.zone.ee/arvutiviirused/