Arvuti Õpetuse referaat (Arvutiturvalisus ja Viirused) (0)

3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED
3.1 Kurikuulsad viirused
3.1.1 Michelangelo
Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot - ketta
info.
3.1.2 Interneti uss ( worm ) 2.nov. 1988 - USA
Autoriks oli Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris . Uss erinev viirustest selle
poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja
paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit,
mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli,
et paljud organisatsioonid , sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast
mõneks ajaks internetist lahti ühendama.
3.1.3 Internetiuss „ Good Times ” dets.1994
Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus . Autor lasi ringlusse e-maili
teemareaga „Good Times”. Kirjas oli hoiatus , et
mööda e-postisüsteeme liigub ringi
ohtlik viirus nimega „Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID
Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi
välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad.
1.1 „Süütud” viirused
„Süütud” on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning
andmeid. Oma kohalolekust annavad nad teada animatsioonide, helide, meloodiate,
ekraanile ilmuvate teadete ja muude selliste tegevustega. Seda tüüpi viirused on
programmeeritud aktiveeruma mingil kindlal tingimusel. Näitena võib välja tuua
aktiveerumise mingi kindla kuupäeva, kellaaja, kõvaketta vaba ruumi või
klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel.
1.2 Andmeid hävitavad viirused
Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks:
• Korraga hävitavad viirused, mis kirjutavad üle terve kõvaketta või osa sellest.
• Astmeliselt hävitavad viirused, mis kustutavad või rikuvad kõvakettal
paiknevaid andmeid aegamööda.
Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning
arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on
arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine.
1.3 Programmifaile nakatavad viirused
Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks:
• Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad
neid igakordsel käivitamisel.
• Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel
käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme.
1.3 Programmifaile nakatavad viirused
Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks:
• Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad
neid igakordsel käivitamisel.
• Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel
käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme.
6
1.4 Spawing-tüüpi viirused
Seda tüüpi viiruste eesmärk on nakatada EXE-fail. Samas jääb fail muutmata. Viirus
kasutab ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili,
juhul kui mõlemad failid on sama nimelised. Viirus loob samanimelise viiruse koodi
sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti .
1.5 Parasiitviirused
Parasiitviirusteks nimetatakse viiruseid, mis kirjutavad oma koodi peremees-faili otsa
(EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel
mõnede EXE- ja COM-failide nakatamist pannakse käima õige programm. Seda tüüpi
viirused enamasti hävitavat koodi ei sisalda. Viiruse olemasolust annab märku faili
suurenemine viiruse koodi võrra ja viirusele iseloomulik string faili lõpus. Samas ei
ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili
koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene.
1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused
Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse
nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna
destruktiivsed , sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal
eelnevalt asunud info ketta kohta.
1.7 Makroviirused
Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda
tüüpi viiruste lemmikobjektideks on MS Wordi ja MS Exceli dokumendid.
1.8 „ Antiviirus ” viirused
„Antiviirus” viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid
sisaldavad ka teatud antiviiruse koodi. Sellised viirused sisaldavad mootorit, mis on
võimeline võimetuks tegema või isegi kõrvaldama antiviiruse programme ja ka
konkureerivaid viiruseid.
”, mis aktiveerub siis, kui lugeda viirust sisaldavat
kirja. Kõik kirjad teemareaga „Good Times” kästi kohe ilma lugemata hävitada.
Paljud kasutajad ei mõistnud, et see hoiatus oli nali – üldiselt, ei võimalda
elektrooniline kirjasüsteem kirja lugemise peale programmide käivitamist – ja saatsid
hoiatuse sõpradele edasi.
3.2 Laastavaimad viirused
3.2.1 Loveletter
Ilmus 4. mail 2000 ja levis e-posti teel. Teemareaga „ILOVEYOU” elektronkirja
avades käivitus programm, mis kirjutas Windowsi operatsioonisüsteemis üle teatud
registrid, .jpg-laiendiga pildifailid ning .mp3-laiendiga helifailid.
Viirus paljundas ennast, saates kirja edasi kõigil MS Outlooki aadressiraamatusse
sisestatud aadressidel.
25
3.2.2 NewLove
Ilmus 19. mail 2000 ja sarnaselt LoveLetteriga levis e-posti teel. Kirja teema rida
varieerub, mis teeb viirust sisaldava kirja avastamise keerulisemaks. Teemarida algab
edasisaadetava kirja tähisega „FW:”, millele järgneb arvutist leitud suvalise faili nimi.
Saadetis sisaldab .vbs laiendiga faili. Viirus käivituks, kui kasutaja selle avaks.
Nagu LoveLetter, saadab viirus käivitudes end edasi kõigile arvuti aadressiraamatus
olevatele aadressidel. Seejärel hävitab ta kõvakettal olevad failid, mille tulemusena
arvuti kinni jookseb ja enam ei käivitu.
Viirus on programmeeritud nii, et ta aina oma koodi muudab lisades sellele juhuslikke
tekstikatkendeid. See kasvatab viirust levimisel aina suuremaks ja suuremaks.
3.2.3 CIH (Tšernobõli viirus)
CIH paljuneb ja aktiveerub ainult arvutites, kus operatsioonisüsteemiks on
Windows 95 või Windows 98. Viirus võib üle kirjutada kõvaketta alguse, kus asuvad
olulised andmed kõigi failide paiknemise kohta (FAT). Lisaks üritab CIH üle
kirjutada BIOS - kiibi sisu, see õnnestub viirusel vaid teatud tüüpi BIOS’ide korral.
Arvuti, kus CIH on BIOSi üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks.
Halvemal juhul ootab siis ees kulukas emaplaadi vahetus.
26
KOKKUVÕTE
Arvutiviiruste teemat käsitledes oli üheks läbivaks teemaks hea ja kurja vaheline
võitlus ehk siis ühelt poolt viirusekirjutajad ja teiselt poolt antiviiruseksperdid.
Vaadeldes seda võitlust jääb mulje, et head kaotavad , kuid tegelikkus on, et
arvutiviirusi on kaugelt rohkem võimalik kirjutada, kui seda siiani on tehtud. Võib ju
isegi öelda, et me oleme alles jäämäe tippu näinud ja ei tea sedagi kui suur see mägi
on. Selliseid asjaolusid arvestades võime öelda, et antiviiruseksperdid teevad väga
head tööd.
Praegusel hetkel võime kindlad olla, et epideemiad, mis on tabanud arvuti maailma, ei
ole veel lõppenud. Alust on arvata, et need lähevad ainult hullemaks, sest täpselt nii,
kuidas antiviiruseksperdid aitavad meil arvutiviirustest vabaneda, kirjutavad
viirusekirjutajad neid juurde ning oodata võib ainult uusi ja hullemaid.
Öeldakse ju, et inimvõimetel ei ole piire . Kuna arvutite maailm on mõne koha pealt
veel alles täiesti tundmatu ala, siis on viirustekirjutajatel võimalik lasta oma fantaasial
lennat. Meie ainus lootus on, et antiviiruseksperdid on neist paremad.
Mis on arvutiviirused
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.
Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime – nende sarnasus „elavate” viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid , mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste „suhtlusvahendite” vahendusel konktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad.
Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse.
Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega. Heal juhul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga kahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju.
 

Kuidas ma saan kaitsta oma arvutit viiruste eest?

Teave selles Spikri teemas käib rakenduste Windows  Internet   Explorer  7 ja Windows Internet Explorer 8 kohta.
Oma arvuti kaitsmine viiruste ja teiste ohtude eest ei ole raske, aga te peate olema kohusetundlik .

• Installige viirusetõrje programm. Viirusetõrje programmi installimine ja värskendatuna hoidmine võib aidata teie arvutit viiruste eest kaitsta. Viirusetõrje programmid otsivad viiruseid, mis proovivad pääseda teie e‑posti, operatsioonisüsteemi või failidesse. Uusi viiruseid ilmub iga päev, seega kontrollige viirusetõrje tarkvara tootja veebisaiti regulaarselt värskenduste järgi. Enamik viirusetõrje programme müüakse aastase abonemendiga, mida saab vajadusel pikendada. Viirusetõrje skanneri leidmiseks külastage veebisaiti Windows Vista Security Software Providers .
  
• Ärge avage e‑posti manuseid. Paljud viirused on manustatud e‑post sõnumitele ja levivad niipea, kui te avate e‑posti manuse. Kui te midagi ei oota, on parem manuseid mitte avada. Microsoft Outlook ja Windows Mail aitavad blokeerida potentsiaalselt ohtlikke manuseid.
  
• Hoidke Windows värskendatuna. Microsoft väljastab perioodiliselt spetsiaalseid turvavärskendusi, mis võivad aidata kaitsta teie arvutit. Need värskendused võivad aidata takistada viiruseid ja häkkerite rünnakuid, sulgedes võimalikud turvaaugud. Veenduge, et Windows saab neid uuendusi , lülitades sisse Windowsi automaatse uuendamise. Lisateabe saamiseks vaadake teemat Automaatse värskendamise sisse- või väljalülitamine.
  
• Kasutage tulemüüri.‌ Windowsi tulemüür või mõni teine tulemüür saab aidata hoiatada teid kahtlasest tegevusest, kui viirus või uss proovib luua ühendust teie arvutiga. See saab samuti blokeerida viiruste, usside ja häkkerite katsed laadida teie arvutisse potentsiaalselt ohtlikke programme.
  

Kaitse arvutiviiruste eest
Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ?

• Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update 'id.
  
• Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic.
  
• Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Näiteks viirustõrjetarkvara Symantec Antivirus.
  
• Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne.
  
• Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu.
  
• Kasuta personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Tasuta personaalseks kasutuseks mõldud tulemüüri ZoneAlarm saad aadressilt http://www.zonelabs.co m.