Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid. Oma kohalolekust annavad nad teada animatsioonide, helide, meloodiate, ekraanile ilmuvate teadete ja muude selliste tegevustega. Seda tüüpi viirused on programmeeritud aktiveeruma mingil kindlal tingimusel. Näitena võib välja tuua aktiveerumise mingi kindla kuupäeva, kellaaja, kõvaketta vaba ruumi või klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel. 1.2 Andmeid hävitavad viirused Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks:
3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad. Tegelikult on väga raske identifitseerida ja klassifitseerida arvutiviiruseid. Igaüks, kes avastab arvutiviiruse annab sellele nime ja iseloomustab seda. Paljudel juhtudel aga
Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega. Heal juhul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga kahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju. ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid. Oma kohalolekust annavad nad teada animatsioonide, helide, meloodiate, ekraanile ilmuvate teadete ja muude selliste tegevustega. Seda tüüpi viirused on programmeeritud aktiveeruma mingil kindlal tingimusel. Näitena võib välja tuua aktiveerumise mingi kindla kuupäeva, kellaaja, kõvaketta vaba ruumi või klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel Andmeid hävitavad viirused Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks:
sõdureid, kes Trooja linna vallutasid, on tänapäeva trooja hobused arvutiprogrammid, mis näivad kasulikud, kuid tegelikult ohustavad teie turvalisust ja võivad teha palju hävitustööd. Hiljuti levis üks trooja hobune meilisõnumina koos manusfailidega, näiliselt Microsofti turvavärskendustega; tegelikkuses osutusid need viirusteks, mis üritasid välja lülitada viirusetõrje- ja tulemüüritarkvara. Trooja hobused levivad, peibutades inimesi käivitama programme, mis näivad pärinevat ohutust allikast. Kasutajate parema kaitse huvides saadab Microsoft turvabülletääne sageli meiliga, kuid mitte kunagi pole nendega kaasas manuseid. Enne meiliga klientidele saatmist avaldame oma turvahoiatused ka oma Turvabülletäänide lehel. Trooja hobuseid saab kaasa panna ka tarkvarale, mida te tasuta alla laadite. Ärge kunagi laadige alla tarkvara allikast, mida te ei usalda. Microsofti värskendusi ja
praegu kasutaja mõtleb. Kõvakettad olid sel ajal väga väiksed, et lõpuks sai see lihtsalt täis ning arvuti muutus aeglaseks. Hiljem kirjutati mängu ka sisse, et ta kopeeriks end ise(muutus ka mängu nimi Animal tõlkes loom), sest looja ei viitsinud selle levitamisega tegeleda. Selleks, et kettad vabaks saada ja mängu levimisele lõpp teha, mindi sama teed mis Creeperiga tehti programm HUNTER(tõlkes kütt,) mis käis läbi kogu ketta ning eemaldas vana versiooni mängust. Päris piiri Animali vohamisele ei pandud see lõppes ära alles uue Exec operatsioonisüsteemi ilmumisega. Valijad(Dialers) on tänapäevaks kadunud, nemad jäid dial-up ühenduste aega, aga hakkavad tagasi tulema nutitelefonidesse. Nende ülesandeks oli helistada kõrge hinnaga numbritele. Kuuluvad trooja hobuste alla. 1981. aastal Apple II arvutid hakkasid muutuma populaarseks ning see tähendas ka pahavarale uut pinda
(s.o. interneti eelkäijas) viirus nimega Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga. Creeper kasutas ARPANET'i võrku, et nakatada TENEX-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10 arvuteid. Olles saanud ligipääsu, kopeeris programm end teistesse süsteemidesse, kus kuvati sõnum ,,Mina olen Creeper, püüa mind kinni, kui suudad!" (inglise I'm the creeper, catch me if you can!). Viiruse eemaldamiseks loodi programm nimega Reaper. Elk Cloner oli esimene arvutiviirus, mis ilmus väljaspool selle loomiskeskkonda: arvutit või laborit. Kirjutatuna aastal 1981 Richard Skrenta poolt, kinnitas programm end operatsioonisüsteemile Apple DOS 3.3 ning levis diskettide abiga. See pahavara, mis loodi ilma tõsisemate eesmärkideta ajal, mil R. Skrenta õppis veel keskkoolis, levis andmekandjal oleva mänguga. Pärast 50 kasutuskorda aktiveeriti viirus ning kuvati lühike luuletus algusega: ,,Elk Cloner: Iseloomuga programm".
............................... 8 Makroviirused ......................................................................................................................... 8 Soovitusi arvuti ja andmete kaitseks....................................................................................... 9 Kasutatud allikad:.................................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda, kui tavalist arvutikasutajat see ei puuduta. Kuid on ka neid, kes kardavad ülearu ja tekitavad paanikat. Tihti kardetakse, et viirused rikuvad ära arvuti riistvara, kuid arvutiviirused on ikkagi kahjulikud tarkvarale. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programmi, mis on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale
Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo Ehk CIH (Tsernobõli "Troojalased" viirus) NewLove LoveLetter Good Times Kurikuulsatest arvutiviirustest lähemalt. Michelangelo aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot - ketta info. Good Times asjatundlikult käima pandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e - maili teemareaga "Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega "Good Times", mis aktiveerub siis, kui lugeda viirust sisaldavat kirja. Kõik kirjad teemareaga "Good Times" kästi kohe ilma lugemata hävitada. Paljud kasutajad ei mõistnud, et see hoiatus oli nali üldiselt ei võimalda
Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975.........................................................................................................
Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan tunnuseid, mis annavad märku arvuti võimalikust nakatumisest viirusesse. Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega. 1 Arvutiviirus on tahtlikult loodud arvutiprogramm, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. 3 1. Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad? Arvutiviiruseks nimetatakse tahtlikult loodud arvutiprogrammi, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. Arvutiviirus võib võimaldada häkkerite ligipääsu arvutile, koguda infot kõikvõimalike paroolide kohta, mis viirusega nakatunud arvutist sisestatud on, häirida võrguliiklust ning üsnagi
Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega. 3 1. Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad? Arvutiviiruseks nimetatakse tahtlikult loodud arvutiprogrammi, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. Arvutiviirus võib võimaldada häkkerite ligipääsu arvutile, koguda infot kõikvõimalike paroolide kohta, mis viirusega nakatunud arvutist sisestatud on, häirida võrguliiklust ning üsnagi sagedastel juhtudel rikkuda ja isegi hävitada kõvakettal olevaid andmed. Arvutiviiruse esmaseks ülesandeks on enda levitamine teistesse arvutitesse. Arvuti võib viirusega nakatuda Internetis ebaturvalistel lehekülgedel liikudes, meilisõnumite, allalaaditud failide ning erinevate suhtlustarkvarade kaudu.
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta
Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................
üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse . Viiruse levimisekiirus võib olla väga suur ja nende likvideermine väga tülikas. Viiruste poolt tekitavat kahju võin olla erinega ulatusega, Heal juhul viitus lihstalt kuvada polte ja teateid , halvemal juhul aga kahjustada faile, kasutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju . Kust tulevad arvutiviirused? Kõik kellel on kunagi arvutiviirus olnud või midagi muud ebasündsatmasinas toimuma hakkanud , need vaadaku seda veebisaadet.Ehk tuleb midagi tuttavat ette . Veebisaate pikkus on umbes pool tundi ,kuid varuge kannatust . Vahel on üksnes selles ,et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad , vaid arvutid , mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teise ,,suhtlusvahendite ,, vahendusel konkanteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad . Arvutiviirused .
· Saavutada resistentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega 3. Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale · operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile · muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda 4. Nakatada teisi programme · omaenda koodi lisamise teel, tavaliselt lõppu, muutes vastavalt programmi sisendpunkti (nt Friday 13th) · programmikoodi osalise ülekirjutusega (nt Lehigh) · omaenda koodi lisamisega alglaadimissektorisse (nt Brain) 5. Vältida avastamist · lihtsalt kasutaja tähelepanematusele ning turvavahendite ja -menetluste puudumisele arvestatuna
kahjustuks, võeti internetikeskkonnast http://www.malwaredomainlist.com/mdl.php joonisel väljatoodud viirused. Joonis 2.1. Viiruste domeenlist 6 Edasi hakati viiruseid erinevate viirusetõrjeprogrammidega eemaldama ning kahjustunud faile ravima. Eksperimendi käigus võeti arvesse viirusetõrjeprogrammide efektiivsust ning nende puhastusprotsessi kiirust. Proovikivina eemaldati mõned viirused kasutamata selleks ettenähtud programme. 2.2 Viiruste eemaldamine programmiga AVG Avasime eelmises joonises antud veebilehed ning nakatasime virtuaalarvuti kuue viirusega. Pahavara efekte ei olnud märgata, kuid AVG tundis kohe ära, et arvuti on nakatanud, seega tuli AVG viirusetõrje ajutiselt väljalülitada, et skanneri testimisel oleks kõikidel programmidel võrdsed võimalused. Alustades skanneerimist oli teada, et arvutisse oli paigaldatud seitse viirust, mida AVG antiviirus oleks pidanud leidma.
operatsioonisüsteem. Üldiselt on viirus omaette tegutsev programm ja seega on tal enamasti ka programmile omane faililaiend: EXE, COM, BAT, VBS (Visual Basicu laiend), JS või PIF (Program Info laiend). Lisaks sellele võib viiruse kirjutada juba olemasolevate süsteemifailide sisse, mille tulemusel ta levibki ainult teiste programmifailide sees. Kontoritarkvara võib nakatuda lisaks ka makroviirustega, mis levivad Wordi dokumentide (DOC-laiend) sees. ANTIVIIRUS Viirusetõrjeprogrammid on enamasti tasulised, kuid neile kulutatud raha on seda väärt, sest andmete hävimisest ja sellest põhjustatud tööajakaost maksavad nad kindlasti vähem. Tüüpiline tasuline antiviiruse programm maksab vähem kui 1000 krooni ning sel juhul on tagatud viirusetõrje failide uuendamine Interneti teel 1 aasta jooksul. Enamasti on nende programmide kodulehelt võimalik tõmmata ka prooviversiooni, mis töötab piiratud tingimustel
Seejärel käivitas viirus EXEfaili ning programm käivitus probleemideta. Starship Starship loob naka tamisel uue DBR sektori, säilitades endise ja säilitades ka programmikoodi MBR sektoris, kuid muutes MBRis viita nii, et kõigepealt käitatakse viiruse DBR ja alles seejärel algne DBR. Stealthviirus tema tööpõhimõte seisneb BIOSi rutiinide saboteerimises nii, et nad annaksid ketta kohta valeinformatsiooni. Lihtsamad stealth viirused näitavad nakatunud faili suuruse asemel algse faili suurust. Stoned Kui arvuti käivitatakse viirusega nakatunud kettalt, siis installeerib Stoned end süsteemimälu algusesse residentselt. Katkestusvektor 12 liigutatakse ära ja CHKDSK teatab, et arvutil on 2Kb vähem mälu kui installeeritud. Tehes algkäivituse flopikettalt püüab viirus samuti nakatada
Leiutatud viiruseid hakkas aga kahjuks uus põlvkond kurjasti ära kasutama. Arvutiviiruste levik Viirused levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades.. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tüütu. Arvutiviirustest hoidumine Oma failide ja arvuti kaitseks tuleks arvutis kasutada kindlasti viirusetõrje programme. Need ei taga küll 100 % kaitset kuid vähendavad arvutiviiruste tekkimist . Tuleks avada oma e-kirju ettevaatlikusega ja kontrollida nende saatjat ja kirja pealkirja. Kindlasti tuleks hoiduda reklaamitest ja kirjatest mis veenavad sind, et oled võitnud 1000 000 0000 dollarit jmt. Ära 4 kasuta korraga mitut viirusetõrjeprogrammi, kuna see võib arvuti aeglaseks teha ja erinevad viirusetõrjeprogrammid võivad hakata teineteist halvasti mõjutama. Oma arvuti kaitseks kasuta
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võr
võrreldes varem kindlaks tehtud andmetega. Kui programmil on piisavalt suur ülevaade süsteemist, siis avastab see 100% viirustest, kuid selle probleemiks on sagedased valehäired. Mõlemad ülaltoodud tarkvaratüübid sisaldavad residentset skannerit, mis püsib arvuti mälus. Kõige populaarsemad viiruste vastases võitluses on skannerid, peamiselt tänu nende võimele identifitseerida viiruseid. Enamik skanner-takvara suudab avastada kahjulikke mitte- viiruslikke programme (Trooja hobuseid, usse, nuhkvara). Kõige tuntum (ja laiemalt levinum) skaneeriv programm on McAfee Associates SCAN, mis on loonud sellele ka probleemi - see on ainuke antiviirusprogramm, mille vastu on loodud seda hävitav viirus. Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed Paljud kasutajad paigaldavad arvutisse antiviirustarkvara, mis on võimeline viiruseid tuvastama ja eemaldama. Enamlevinud lisaks signatuuride võrdlemisele on veel heuristilise
Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve kõik varad, mitte ainult infovarad. Org suhted väliste osapooltega. Turvafirma, kliendid. Ruumide kaitse. TEINE LOENG 1. Viirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele
Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veebibrauseris sisse, kui ka kasutaja klahve lugema mis viib välja lõpuks mingi sugusete paroolide salvestamiseni.
(Arvutiviirused 2009). Viirusetõrje tarkvara Oma failide kindlustamiseks ning tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll täielikku garantiid, et arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest. Mitte mingil juhul ei tohiks arvutisse panna korraga kahte või rohkemat viirustõrje programmi. Eelnevast pole mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord päevas uute viiruste tunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga (Arvutiviirused 2009). · Norton 360 All-In-One v3.0 - Autasustatud täisautomaatne lahendus, mis kaitseb viiruste, nuhkvara, uss tüüpi viiruste, veebikelmuste ja häkkerite eest. Kasutab vähe mälu ja ei aeglusta arvutit. Hind: 1490 kr · Norton Internet Security 2010 - Norton Internet Security on disainitud
aasta jooksul. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 6286 inimesel, kuid tegelik nakatunute arv võib olla isegi kuni kaks korda kõrgem. Inimene võib elada pikemat aega, teadmata, et ta on HIVi nakatunud, sest haigus võib mitme aasta vältel kulgeda ilma sümptomite ja kaebusteta. Esimene HIV-nakatunu avastati 1988. aastal; aastatel 1989 1999 oli uusi juhtusid aastas kümmekond. Uute juhtude arv hakkas kasvama aastast 2000. Kontsentreeritud epideemia (see tähendab nakkuse levik mingis kindlas inimeste ringis) süstivate narkomaanide hulgas kuulutati sotsiaalministri poolt välja 14.02.2001. Aastast 2002 on uute registreeritud juhtude arv aasta-aastalt langenud (vt joonis 2). 8 1500 1000 Uued HIV juhud Eestis 500 0
Keskendume nüüd arvutiviirustele. Arvutiviiruste ajalugu sai alguse 1986. aastal Pakistanis. „Arvutiviirused on väikesed programmijupikesed, mis „kleepuvad olemasolevate programmide külge ja käivituvad siis, kui käivitada põhiprogramm“ (Praust 1997, lk 180). Viiruseid loovad inimesed on enamasti matemaatika või informaatika kõrgharidusega (Laanemäe 2003, lk 80). Viiruste loojad ei halda loodud viiruse levikut, kuna arvutiviirus paljuneb iseenda kopeerimise teel (Kaseorg & Leping 1998, lk 121), on selle levikt raske jälgida. Arvutiviirused võivad edasi kanduda erinevate seadmetega, mis arvutiga ühendatakse või Interneti ühenduse olemasolu korral. Kindlasti tasub mainimist, et muutmata kujul, ei saa ühes operatsioonisüsteemis töötav viirus tööle hakata teises, kuid Wordi viirused toimivad erinevais operatsioonisüsteemideski (Laanemäe 2003, lk 78 ja lk 79). Arvutiviiruseid on väga mitmesuguseid
.............................................................................................2 ESET NOD32..................................................................................................................... 3 Avast! Antivirus..................................................................................................................3 Avira AntiVir Personal....................................................................................................... 4 Microsoft Security Essentials..............................................................................................5 ClamWin............................................................................................................................. 6 Programmide haldamine............................................................................................................. 7 Paigaldus (Näide Avira AntiVir Personal baasil).............................................................
Referaat Arvutikasutamise turvalisus 1 Sisukord 1.Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada...........................................................................3 2.Mis on arvutiviirus...................................................................................................................3 3.Võimalused arvuti kaitsmiseks................................................................................................4 3.1.Tulemüür...............................................................................................................................4 3.2.Viirusetõrje...........................................................................................
Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV) • Granulovirus (GVs; Gydia pomonella GV) Perekondadesse jagun
GSM GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. Lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900). 1994.a. algul oli maailmas 1,3 miljonit GSM abonenti ja 1997.a. juba 55 miljonit. Kuigi Põhja-Ameerikas GSM kasutuselevõtt viibis, eksisteerivad GSM võrgud praegu kõigil mandritel
.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 4 ARVUTIVIIRUSED................................................................................................................................................5 MIS ON ARVUTIVIIRUS?.........................................................................................................................................5 MILLE JÄRGI SAAD ARU, ET SUL ON ARVUTIVIIRUS?...........................................................................6 PEAMISED TUNNUSED:.......................................................................................................................................... 6 KUST VÕITE SAADA ARVUTIVIIRUSE?........................................
Tallinna Õismäe Gümnaasium Viiruste mõjust inimesele Ainealane uurimistöö Johanna Oras 11a. Juhendaja õpetaja Inga Ehrpas Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning aastaid tagasi kaotasin
ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
