ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Õendus

5 VÄGA HEA

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
Elina , Osi, Margo Kalamägi
ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS
Rühmatöö
Juhendaja : Marit Kiljako, MSc, lektor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2018

ANEEMIA OLEMUS
Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130–170 g/l ja naistel 120–150 g/l.
Aneemia kujuneb, kui luuüdi ei taga punaliblede küllaldast asendamist.
Aneemia tekke põhjused on järgmised.
1. Erütrotsüütide kaotus või hävimine: – äge verekaotus ( trauma , verejooks elunditest, hüübimispuudulikkus), krooniline verekaotus (haavand, kasvaja )
2. Erütrotsüütide produktsiooni häired, mis seonduvad punalibleloomeks vajalike ainete puudusega .
Aneemial puuduvad ainuomased sümptomid. Haige kaebused sõltuvad suuresti veremahu muutusest, hemoglobiini hapnikukandlusvõime vähenemisest, aneemia kujunemise kiirusest, põhjuseks olevast haigusest ning südame- ja veresoonkonna kohastumisvõimest (Everaus, 2013).
Aneemia tavalisemad sümptomid on:

Kerge väsimuse teke ja energia puudus
Ebatavaliselt kiire südame rütm, eriti trenni ajal
Õhupuudus ja peavalu, eriti trenni ajal
Keskendumisraskused
Pearinglus /uimasus
Kahvatu nahk
Jalgade krambid
Unetus (WebMD, 2018 )

Ravi on otseselt seotud aneemia põhjuse likvideerimisega. Enne ravi alustamist on kindlasti vaja aneemia olemus täpselt välja selgitada (Everaus, 2013).

SITUATSIOONI KIRJELDUS
25-aastane naine tuli perearsti vastuvõtule väsimuse ning sagedaste peavalude tõttu. Vastuvõtul ütles patsient , et väsib kodutöid tehes kiiresti ning trenni tehes on ta südame rütm olnud ebatavaliselt kiire. Samuti tunneb, et ei suuda enam teistega sammu pidada. Naine kurtis ka keskendumisraskusi tööl ning töökohustuste täitmisel puudujääke.
Edasisel vestlusel avaldub, et naine on viimasel ajal olnud isutu ning tarbib kaloreid päevasest vajadusest vähem. Sageli sööb ta lihtsalt sellepärast, et peab.
Patsiendi anamneesist tuleb välja, et ta ei suuda end öösel välja puhata ja tunneb hommikuti sageli väsimust. Hommikul järsult voodist tõustes tunneb kerget peapööritust (Siamak, 2018).
Objektiivselt: HS 15x’, pulss 70x’, RR 105/55mm/Hg, SpO2 95%, Pikkus 163cm, kehakaal 55kg (KMI 20.7), nahk kahvatu (Elutähtsate näitajate mõõtmine, 2018).
Hemogramm :
WBC 5.5 (3,5….8,8 E9/L)
RBC 4.0 (3.9….5.2 E12/L)
Hb 95 (117….153 g/L)
Hct 33 (35….46%)
MCV 83,0 (82….98 fL)
MCH 24.2 (27….33 pg)
MCHC 318 (317….357 g/L)
Kaalium 3.8 (3.5…. 5.0 mmol/L)
Naatrium 139 (135….145 mmol/L)
Kaltsium 2.27 (2.15….2.60 mmol/L)
Magneesium 0.85 (0.53….1.11 mmol/L) ( Salum , Rähni, 2018)
Varasemalt patsient haiglas viibinud pole ning eelnevaid operatsioone pole patsiendil olnud. Patsient võtab kodus sünnituseelset vitamiini Pregnacare (Vitabiotics) ning rauasiirupit Floradix FERRUM. Seitse aastat tagasi on patsiendil diagnoositud rauavaegusaneemia.
Perekondlikult on emal diagnoositud aneemia, isal kõrge vererõhk ja koronaarsündroom, vanaemal artriit .

SEISUNDI HINDAMINE

Koostamise kuupäev: 14.04.2018
Eesnimi : -
Perekonnanimi : -
Sugu:Naine
Vanus: 25
Perekonnaseis: Abielus
Elukoht (maa või linn):Tartu linn
Töökoht: Kontoritöötaja
Õendusanamnees ja füüsiline läbivaatus Gordoni Täiskasvanu terviseseisundi hindamise skeemi abil
Tervisedendus
Patsient tuli perearsti vastuvõtule väsimuse ning sagedaste peavalude tõttu. Naine kaebas, et väsib kodutöid tehes kiiresti ning trenni tehes on ta südame rütm olnud ebatavaliselt kiire ja tal on olnud keeruline teistega sammu pidada. Naine kurtis ka keskendumisraskusi tööl ning tunneb, et tal on tekkinud töökohustuste täitmisel puudujääke.
Varasemalt patsient haiglas viibinud pole ning eelnevaid operatsioone pole patsiendil olnud. Patsient võtab kodus sünnituseelset vitamiini Pregnacare (Vitabiotics) ning rauasiirupit Floradix FERRUM. Seitse aastat tagasi on patsiendil diagnoositud rauavaegusaneemia.
Perekondlikult on emal diagnoositud aneemia, isal kõrge vererõhk ja koronaarsündroom, vanaemal artriit.
Patsiendi hinnang tervisele
Naise sõnul on üldiselt tervis viimasel ajal hea olnud ning midagi erilist ta välja tuua ei oska. Talle teebki muret vaid üldine väsimustunne ja lihasvalu . Õnnetusi tal esinenud pole.
Talvel oli patsiendil umbes nädal nohu ja köha. Palavikku tal enda sõnul polnud ning seetõttu ei pidanud ta ka töölt puuduma.
Tervise hoidmiseks käib patsient kolm korda nädalas trennis ning vabal ajal käib ka abikaasaga jalutamas. Samuti meeldib talle väga juua rohelist teed, mille kasulikkuse kohta on ta internetist lugenud. Tee joomine õhtuti on aidanud tal varasemalt pärast pingelist päeva lõõgastuda ning paremini uinuda (Gunnars, 2018).
Patsient ei suitseta ning ei tarbi narkootikume. Alkoholi tarbib väga harva, viimati paar kuud tagasi.
Arstide ja õdede soovitusi on ta proovinud järgida, kuid alati pole see õnnestunud. Nende soovitusel võtab ta rauasiirupit, kuid tunnistab , et vahepeal unustab ta selle. Ise arvab patsient, et aneemia sümptomite tugevnemine võib olla seotud tema ebakorrapärase toitumisega ning rauasiirupi võtmise unustamisega. Praeguseni pole ta enda sõnul sümptomite osas veel eriti midagi ette võtnud, seega ei saa olla ka tulemusi.
Patsient loodab, et perearst ja -õde aitavad teda nõustades, kuidas saada varasem energia tagasi.
Füüsiline läbivaatus
Patsient on läbivaatuse ajal advekvaatne - mõistab mõtteid ja küsimusi ning vastab neile. Ta kõne on selge ning hääl kindel (ei värise). Patsient peab vestluse ajal silmsidet ja tema tähelepanu on koondatud. Sõnavara on vanusele kohane. Patsient on kogu läbivaatuse ajal rahulik. Naise nahk on hooldatud ja puhas, kuid kahvatu.
Toitumine
Patsiendi toitumine on tema sõnul ebaregulaarne. Söögiisu tal pole ning küllaltki sageli sööb ta vaid sellepärast, et peab.
Hommikul joob ta kohvi ning sööb tavaliselt kaerahelbeputru kirssidega või võtab ühe kohukese. Lõuna ajal ühe väikse kohupiimakreemi ja sidrunivett. Õhtul, kui ka abikaasa kodus on, sööb ta rohkem. Sageli teevad nad õhtusöögiks rohelist salatit kanaga või sealihaga. Kui abikaasa teeb smuutit siis võtab temagi mõne lonksu. Toidulisanditest võtab patsient rauasiirupit kui see tal meeles on. Allergiaid ja muid toitumispiiranguid patsiendil pole. Mainib vaid seda, et keedumuna tervel kujul talle süüa ei meeldi - see peab olema kuskile sisse ära peidetud.
Poes käib patsient sagedamini koos abikaasaga, õhtusöögi valmistab see, kes enne koju jõuab.
Vedelikku tarbib patsient enda sõnul üpriski palju ning sellega tal probleemi pole. Trennis on tal alati veepudel kaasas ning tunni lõpuks on vesi peaaegu otsas.
Kuna patsient on tundnud isutust on ka tema kaal vähenenud umbes kaks kilo. Ta ise on oma kehakaalu ja füüsilise vormiga rahul, kuid rohkem kaalu ta enam eriti kaotada ei sooviks.
Toidu seedimisega patsiendil enda sõnul muresid pole. Tal esineb puhitust ja kõhulahtisust, kuid probleemseteks ta neid enda puhul ei pea.
Kätenahk ja huuled on tal sageli kuivad, kuid arvab, et see on pigem seotud ilmaga ja sagedase kätepesuga. Hammastega tal probleeme pole.
Füüsiline läbivaatus
Suu limaskestad on kahvatud, kuid niisked ja kahjustusi ei esine. Silmnähtavaid hambaauke pole.
Patsient teadis umbes kui palju ta kaalub ning see vastas tegelikule kaalule (55 kg). Naine on 163 cm pikk. Kehatemperatuur on normile vastav - 36 kraadi.
Naise juuksed on pikad, hooldatud ja puhtad, kuid haprad . Peanahal vigastusi ja kõõma ei esine. Küünte alune nahk on kahvatu, kuid küüned on puhtad ja hooldatud. Patsiendil pole kunst - ega geelküüsi. Kõht on normaalne.
Patsiendi nahk on kahvatu. Käed ja jalad on katsudes külmad. Kahjustusi nahal ei esine ning naine on normaalkaalus - luud esile ei ulatu.
Eritamine ja ainevahetus
Patsiendi tunnistab, et tal on kõht vahepeal lahti, kuid vaevusi see temas ei tekita. Probleemi tõttu on ta võtnud söetablette ja Smecta pulbrit. Ravimite manustamisel on kõht nö korda saanud (kõhulahtisus kadunud). Rooja värvi muutust patsient ise tähele pannud ei ole. Alloleval skaalal hindas ta rooja number 5-na. Patsiendi sõnul on tema uriin olnud helekollane. Ebamugavustunnet ei esine patsiendil kummagi tegevuse juures. Lähiajal ta muutusi tähendanud ei ole. Öösel käib patsient wc-s väga harva.
Üleliigse või halva lõhnaga higi tekkimisega patsiendil probleeme pole.
(Poane, 2013)
Aktiivsus/liikumine
Patsiendi üks suurematest muredest on see, et tal pole enam trenni jaoks energiat ning ta ei suuda teistega enam nii hästi sammu pidada. Ta kaebab ka pidevat luu- ja lihasvalu. Samas meeldib talle väga trennis käia ning see aitab tal pärast pikka tööpäeva lõõgastuda ning paremini uinuda.
Tööle ja poodi liigub patsient jalgsi , autoga liigub vaid pikemaid vahemaid. Enda sõnul on tal peaaegu iga päev 10000 sammu täis. Naine jälgib oma südamerütmi ja päevast liikuvust aktiivsusmonotoriga regulaarselt.
Vabal ajal käib patsient abikaasaga jalutamas. Enne meeldis talle ka erinevates söögikohtades käia ning erinevaid uusi asju proovida, kuid isutuse tõttu ei ole viimasel ajal nad enam kuskil käinud. Vastumeelsust toidu sees patsient ei tunnista.
Füüsiline läbivaatus:
Pulss: puhkeolekus 70x’, läbivaatuse ajal on südamerütm ühtlane ja tugevus normaalne
Hingamine : hingamissagedus 15x’, hingamise sügavus normaalne, rütm puhkeolekus ühtlane, hingamisel hääli ei esine ning röga eritus köhimisel on normile vastav
Vererõhk: 105/55mm/Hg
Käepigistus: Suudab pliiatsi kätte võtta: käepigistus on patsiendil normaalne ja pliiatsiga suudab ta kirjutada
Liikuvusulatus ( liigesed ): patsiendi liikuvusulatus on normaalne
Lihastoonus : Tänu sagedale treeningule on patsiendi lihastoonus hea.
Kõnnak/Rüht/Puuduv kehaosa : Patsiendi kõnnak ja rüht on normaalsed,
Hinnang lamatiste tekkeriskile: Bradeni skoori järgi lamatiste riski ei esine.
Uni/puhkus
Patsient ei suuda end ööunega välja puhata ja tunneb hommikuti sageli väsimust. Mõni päev on tal selline tunne, et ainult magakski. Hommikul järsult voodist tõustes tunneb kerget peapööritust. Tal on probleeme ka uinumisega - sageli vähkrleb ta üle tunni voodis enne kui magama jääb. Paremini jääb ta magama trennipäevadel või siis kui on enne magamaminekut joonud piparmündi- või kummeliteed. Vahepeal ärkab ta siiski enne seitset juba üles, kuigi tööpäev algab alles kell 9.
Tavapäraselt magab patsient viis kuni seitse tundi. Enne uinumist on tal enda sõnul aega ka lõõgastuda.
Taju/ tunnetamine
Patsient ei kasuta kuulamisaparaati, kuid kannab kaugele vaatamiseks vahel miinusklaasidega prille (-1.5).
Maitsemeel ja lõhnataju tal enda sõnul muutunud ei ole. Tunneb vaid isutust.
Mälu on patsiendil enda sõnul halvem kui enne, kuid sellele vaatamata saab ta hakkama. Suurem probleem on tal keskendumisvõimega tööl - tähelepanu lihtsalt hajub. Ostustamisega tal probleeme pole ning kui on suutnud oma tähelepanu koondada siis õpib uusi asju sama kiiresti nagu ennegi.
Patsient kaebab sagedasi peavalusid. Samuti tunneb ta, et kogu keha luud- ja liigesed on kanged ja valutavad. Valu on tema sõnul tuim ja küllaltki nõrk, kuid põhjustab siiski ebamugavustunnet, sest on alati kohal. Skaalal hindas valu tugevust hindega 3.
Valu tugevus skaalal: 0 - valu puudub, 1–3 nõrk valu, 4–6 keskmine valu, 7–9 tugev valu, 10 väljakannatamatu.
Valu vaigistamiseks on patsient võtnud valuvaigisteid ( Aspiriin ). Apteekri poole pole murega pöördunud. Eelnevalt on ta perearsti juures käinud sama murega seitse aastat tagasi.
Enesetaju
Patsient kirjeldab end 25-aastase naisena , kelle elul pole viga midagi. Enda kehas tunneb ta end hästi ning muutusi keha tunnetamises pole ta tähendanud.
Vihastab naine enda sõnul väga harva. Praegu on ta suurim mure tervis, kuid masendust see probleem temas ei tekita. Lootus, et asi saab korda, on tal olemas. Eriti toetub ta sellele, et kunagi juba sai.
Rollisuhted
Patsient elab abikaasaga kahekesi. Tema ema ja isa elavad tunniajase autosõidu kaugusel teises linnas. Mõned sugulased elavad ka samas linnas, kuid külas käiakse teineteisel harva.
Pereprobleeme patsiendil tema sõnul pole. Ütleb, et tal on sellega väga vedanud. Tülid/probleemid, kui neid on, lahendavad üheskoos arutades.
Kuna ka patsiendi emal oli diagnoositud aneemia, siis on naine palju asjakohast nõu ja abi saanud just temalt. Abikaasa teab probleemist ja proovib naist igati toetada.
Patsient ei pea end eriti sotsiaalseks inimeseks , kuid tal on lähedasi sõpru, keda saab kõigi oma probleemidega usaldada ning, kes talle vajadusel tuge pakuvad. Üksildasena ta end ei tunne ning üldiselt saab kõigi inimestega läbi.
Patsient on suurfirmas kontoritöötaja - täpsemalt raamatupidaja . Tööl läheb tal enda sõnul hästi ning tavaliselt pingeid see temas ei tekita. Kui siis ainult kuu lõpus kui on rohkem arveid ja kiirem. Töökaaslastega saab ta hästi läbi ning on käinud mitu korda ka firma ühisüritustel.
Seksuaalsus
Seksuaalsuhted pole seoses haigusega muutunud ning muresid ei ole.
Esimene menstruatsioon oli patsiendil 14-aastaselt, viimane eelmine kuu (märtsis). Probleeme tal seoses sellega pole. Rase pole naine enda teada olnud (võtab kombinatsioonipille Lindinette) ja sünnitanud pole.
Plaanib last kui saab probleemile lahenduse ning võtab ettevalmistuseks vitamiini Pregnacare (Vitabiotics).
Toimetulek /pingetaluvus
Patsiendi sõnul pole viimase kahe aasta jooksul tema elus suuri muudatusi toimunud. Ta küll abiellus, kuid kuna elas praeguse abikaasaga juba kaua enne seda koos, siis ei pea seda suureks muutuseks. Kriise pole olnud.
Kõige rohkem on naisele asjade läbi arutamisel ja murede lahendamisel abiks vanemad, sõbrad/sõbrannad ja abikaasa. Nad on talle probleemide tekkimisel alati appi tulnud või nõu andnud.
Patsient enda sõnul viimasel ajal pinges pole olnud. Selles tänab ta trenni, kus saab pingeid maandada. Sellepärast on talle ka eriti tähtis see, et ta ei peaks halva tervise tõttu trenni ära jätma. Stressi vastu on teda aidanud ka tee joomine, jalutamine ja vannis lõõgastumine. Selline tegutsemine on teda tavaliselt aidanud. Alkoholi joob ta väga harva ja narkootikume ei tarvita.
Elupõhimõtted
Patsiendi sõnul saab ta üldiselt elult seda, mida soovib - tal on hea mees, mugav korter , kindel töö ja toetav pere. Raha võiks tema sõnul alati rohkem olla aga puudust pole ta kunagi kannatanud. Tulevikus soovib ta lapsi saada.
Usk pole patsiendi elus tähtsal kohal kunagi olnud ja probleemide lahendamisel ta usule ei mõtle.
Muu
Patsient sooviks teada, kuidas ja kas perearst või õde teda aidata saaks. Kui suur on lootus, et mure laheneb?

ÕENDUSDIAGNOOSID/PLAANID

4.1. Diagnoos : aktiivsuse talumatus
Definitsioon: Psühhofüsioloogilise energia vähesus, talumaks või täitmaks vajalikke või soovitud igapäevaseid toiminguid .
Aktiivsuse talumatus, mis on seotud liikumisvaegusega ja tasakaalu puudusega hapnikuvajaduse ja hapnikuvarustuse vahel ning mis väljendub väsimuses, aktiivsusest põhjustatud ebanormaalses pulsisageduse tõusus, pingutuses põhjustatud ebamugavustundes.
Lähieesmärgid (25.04.2018)
Patsient mõistab rauavaegusaneemia ja aktiivsuse talumatuse vahelisi seoseid ja on valmis elustiili parandamiseks.
Patsient mõistab puhkuse vajalikkust ning prioritiseerib enda jaoks olulisi tegevusi.
Patsient tuvastab tegurid, mis süvendavad aktiivsuse talumatust. Soovi korral kasutab selleks pulsikella/aktiivsusmonitori.
Patsient teadvustab endale, et on võimeline täitma vajalikke igapäevategevusi osaliselt.
Patsient on teadlik energia kontsentreerimise tehnikatest ja kasutab neid..
Patsiendi aktiivsuse talumus on tõusnud.
Patsient teab, mis tegevused põhjustavad temas enim väsimust ning, mis tegevused aitavad probleemi vastu.
Kaugeesmärgid (25.06.2018)
Patsiendi hemoglobiini tase on tõusnud (normi lähedal või normis ) ja tema füüsilise aktiivuse tase ja vastupidavus on tõusnud ning patsient saab jätkata tavapäraste treenigutega. Treeningu järgse laktaasi tase on samuti vähenenud (Gardner, Edgerton, Senewiratne, Barnard, Ohira, 1977,910-917).
Pulsi mõõtmiseks kasutab soovi korral pulsikella/aktiivsusmonitori.
Patsient on võimeline täitma igapäevategevusi pingutusteta.
Patsiendil on kujunenud kindel päevakava, mis sisaldab tema jaoks piisavalt puhkepause.
Õendustegevused:

Hinda patsiendi füüsilise aktiivsuse taset ning liikuvust.

Jälgi ja pane kirja patsiendi võime aktiivsust taluda: pulss, vererõhk, lihaste kasutus, naha värv enne ja pärast aktiivsust.

Jälgi ja palu patsiendil kirjeldada valu taset enne aktiivsust, selle ajal ja pärast seda.

Hinda ja palu patsiendil kirjeldada oma unemustrit viimaste päevade jooksul

Julgustada patsienti külastama füsioteraputi/personaaltreenerit, aitamaks suurendada patsiendi füüsilise aktiivsuse taset ja vastupidavust .

Aidata patsiendil välja töötada tasakaalustatud toitumise kava ja toitumisharjumused , et aidata üldist tervislikku seisundit parandada. (Gulanick, Meyers, 2014)

Julgusta patsienti aja jooksul füüsilist aktiivsust suurendama

Julgusta patsienti olema kehaliselt aktiivne, töötada välja koostöös patsiendiga temale sobilikud treenimisprogrammid ja tagada, et neid regulaarselt jälgitakse, et aidata vältida lihaste atroofiat ja tugevdada patsientide kardiovaskulaarsüsteemi. Füüsiline aktiivsus võib olla positiivne ka patsientide psühholoogilisele seisundile.

Abista patsienti oma tegevuste planeerimisega ning anda otsest tagasisidet tulemuste ja parenduste kohta (Gulanick, Myers , 2014) .
Hinnang:
Patsient on leidnud tegevused, mis ei tekita temas nii suurt väsimust. Patsiendi hemoglobiini tase on normis ning tänu sellele on ka tema aktiivsuse tase ja vastupidavus tõusnud ning tal on võimalik olnud jätkata tavapäraste treeningutega. Tänu päevakavale ja endale oluliste tegevuste prioritiseerimisele kulutab ta ebaolulisele vähem energiat. Lisaks kasutab patsient pärast personaaltreeneri külastust oma energiat tasakaalustatult kui varem.
Pulsi mõõtmiseks kasutab patsient pulsikella.

Diagnoos: Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadusest vähem
Definitsioon: Toitainete tarvitamine, mis on ebapiisav anevahetuse vajaduste rahuldamiseks.
Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadusest vähem, mis on seotud bioloogiliste tegurite ( geneetika , sugu, vanus) ja vähese toitainete tarvitamisega ja mis väljendub kõhulahtisuses, kõhuvalus, toidu tarvitamises soovitavast päevasest kogusest vähem ja limaskestade kahvatuses.
Eesmärgid:
Lähieesmärgid (25.04.2018)
Patsient sööb tema aktiivsusest sõltuvalt piisavalt kaloreid.
Patsient on teadlik temale vajalikest diagnostilistest protseduuridest, mõistab nende tähtsust ja teab kuidas neid läbi viiakse (hemogrammi jaoks vereproov ).
Patsient on teadlik tervislikust toitumisest ning mõistab rauavaegusaneemia ja toitumise vahelisi seoseid.
Patsiendil on toitumisnõustaja kontakt ja ta on seda vajadusel nõus kasutama.
Patsient on teadlik raua, foolhappe ja vitamiin B12 rikastest toitudest ja nende vajalikkusest dieedis.
Patsient on teadlik rauda ja foolhapet sisaldavatest preparaatidest/toidulisanditest ja kasutab neid raviskeemi kohaselt.
Patsient mõistab B12 vitamiini olulisust tema tervisele ning on teadlik erinevatest manustamisviisidest, kaasa arvatud süstimisest.
Kaugeesmärgid (25.06.2018)
Patsient tarbib tema päevasest aktiivsusest sõltuvalt piisaval hulgal kaloreid.
Patsiendil on läbi viidud uus hemogramm, mille tulemused on paremad eelmise omast ( hemoglobiin normile lähemal).
Patsient toitub tervislikult ja on vajadusel kasutanud talle antud toitumisnõustaja kontakte.
Patsient on leidnud talle sobivad raua, foolhappe ja vitamiin B12 rikkad toidud ja sööb neid regulaarselt.
Patsient on leidnud talle sobivad raua ja foolhappe preparaadi/toidulisandi ja kasutab seda kasutab seda regulaarselt raviskeemi alusel.
Õendustegevused:

Selgita diagnostiliste protsetuuride olulisust (hemogramm) ja nende läbiviimist.

Selgita patsiendile dieedi, ravimite ja toidulisandite olulisust (Gulanick, Myers, 2014).
Igapäevaselt on vajalik süüa rauarikkaid toite, nagu näiteks liha, hommikusöögihelbeid ja teraviljatooteid. Rauarikkaid toite on oluline süüa isegi siis kui võetakse rauapretaraate.
Väga head raua allikad: läätsed, oad, herned , veiseliha
Head raua allikad: sojaoad, kalkuni liha, pruun riis, kana , spinat, kuivatatud virsikud ja viigimarjad, koorega küpsetatud kartulid
Teised nõuanded:
Väldi söögikorra kõrvale kohvi või tee joomist . Need takistavad kehas raua imendumist.
Samuti vältida liigse piima joomist, eriti rauapreparaatide võtmisel; kaks tundi pärast ei tohiks piima juua.
Vitamiin C rikkad toiduained, nagu puu-ja juurviljad aitavad kehal rauda efektiivsemalt kasutada ( Eastern Idaho Public Health, 2015).

Vajadusel toitumisnõustaja juurde suunamine/toitumisnõustaja kontaktide andmine.

Õpeta patsienti ja tema peret raua, foolhappe ja vitamiin B12 rikaste toitude olulisusest dieedis.

Õpeta patsienti ja tema peret kasutama raua ja foolhappe preparaate/toidulisandeid.
Raud imendub inimese kaksteistsooles ja peensoole proksimaalsemas osas. Rauapreparaate võetakse üks kord päevas (suurema doosina) või kolm korda päevas (väike doos korraga). Raud imendub kõige paremini happelises keskkonnas, toidulisandit peaks võtma tund enne söögikorda. Vitamiin C võtmine aitab raual imenduda. Kuna raud võib hambaid määrida siis tuleks vedelal kujul rauda juua läbi kõrre. Raud põhjustab seedeelundkonna kõrvalmõjusid, nagu näiteks kõrvetisi, puhitust ja kõhulahtisust. Selleks, et kõrvaltoimeid vähendada võib vähendada päevase raua doosi või kasutada raud glükolaati asendusena (Coyer, Lash, 2008)

Vajadusel selgita B12 vitamiini olulisust ja anna infot antud vitamiini süstimise võimaluse kohta (Gulanick, Myers, 2014).
Hinnang:
Patsient on saanud juhendamist tervisliku toitumise osas nii pereõelt kui ka toitumisnõustajalt ning toitub vastavalt nõuannetele. Samuti tarvitab ta regulaarselt rauda ja foolhapet sisaldavat preparaati Ferretab comp . prolong. Patsient on jätkanud tee joomist õhtuti enne magama minekut, sest see aitab tal lõõgastuda.
Hemogrammi tulemused on paranenud ning hemoglobiini näit on normis.

Diagnoos: Väsimus
Definitsioon: Pidev ületamatu kurnatustunne ning suutmatus teha tavapärasel tasemel füüsilist ja vaimset tööd.
Väsimus, mis on seotud väärtoitumusega, unepuudusega, füsioloogilise seisundiga (rauavaegusaneemia) ja kehalise seisundi üldise halvenemisega ning mis väljendub keskendumisvõime muutuses, unisuses, süütundes kohustuste täitmata jätmise pärast, vähenenud suutlikuses säilitada tavapärast kehalist aktiivsust, vähenenud suutlikuses säilitada tavapärast eluviisi, füüsiliste sümptomite sagenemises (üleüldine väsimustunne, lihasvalu), puhkamisvajaduse suurenemises, väheses energias, mittekosutavas unes ja jõuetustundes.
Eesmärgid:
Lähieesmärgid (25.04.2018)
Patsient mõistab rauavaegusaneemia ja väsimuse vahelisi seoseid ning on valmis enda elustiili parandama.
Patsient on teadlik raua, foolhappe ja vitamiin B12 rikastest toitudest ja nende vajalikkusest dieedis.
Patsient on teadlik rauda ja foolhapet sisaldavatest preparaatidest/toidulisanditest ja kasutab neid raviskeemi kohaselt.
Patsient mõistab puhkuse vajadust ning seostab eluviisi puhkuse vajadusega .
Patsient on teadlik tervislikust toitumisest ning talle olulise dieedi olemusest.
Patsient planeerib päevaseid tegevusi ning prioritiseerib enda jaoks olulisi.
Patsient teab, mis tegevused põhjustavad temas enim väsimust ning, mis tegevused aitavad probleemi vastu.
Patsient kasutab energia kontsentreerimise tehnikaid.
Kaugeesmärgid (25.06.2018)
Patsient tunneb, et ta energia tase on tõusnud ning väsimus vähenenud.
Patsient tarbib tema päevasest aktiivsusest sõltuvalt piisaval hulgal kaloreid.
Patsient on leidnud talle sobivad raua, foolhappe ja vitamiin B12 rikkad toidud ja sööb neid regulaarselt.
Patsient on leidnud talle sobivad raua ja foolhappe preparaadi/toidulisandi ja kasutab seda kasutab seda regulaarselt raviskeemi alusel.
Patsiendi unekvaliteet on paranenud ning ta puhkab end öö jooksul välja.
Patsiendi hemoglobiini, hematokriti ja punaste vereliblede väärtused on normi lähedal või normis.
Õendustegevused:

Hinda patsiendi võimekust sooritada ADL tegevusi.

Hinnata patsiendi väsimuse tõsidust skaalal 0-10; hinnata väsimuse sagedust ning koos patsiendiga leida tegevused, mis põhjustavad probleemi enim.

Jälgi patsiendi hemoglobiini, hematokriti ja punaste vereliblede arvu (k.a noored punaverelibled).

Tutvusta energia kontsentreerimise tehnikaid (Gulanick, Myers, 2014).
Patsient peab teatud tegevusi prioritiseerima ja otsustama, mis on antud hetkel kõige olulisemad. Tähtis on planeerida , et vältida üleliigse energia kulutamist, ning vajadusel võib küsida pere ja sõprade abi.
Päeva jooksul peaks hoidma aeglast ja ühtlast tempot. Ei tohi kiirustada ning vajadusel peaks kindlasti puhkama . Vältida hinge kinni hoidmist. Õpi tundma oma keha ja selle limiite.
Vältida liigset painutamist ja üles ulatamist. Säilita alati istumisel ning seismisel õige rüht. See aitab jõuda suuremal hulgal hapnikul kopsudesse ja keha töötab paremini. Võimalusel peaks istuma , sest see vähendab energia kasutust 25% (St. Joseph’s Healthcare Hamilton, 2013).

Õpeta patsienti päevaseid tegevusi prioritiseerima. Abistada patsienti päevaste tegevuste planeerimisel.

Abista patsienti päevaste tegevuste ja puhkuse planeerimisel. Rõhutada tuleks sagedaste puhkuseperioodide olulisust.

Õpeta patsienti ja tema peret raua, foolhappe ja vitamiin B12 rikaste toitude olulisusest dieedis.

Õpeta patsienti ja tema peret kasutama raua ja foolhappe preparaate/toidulisandeid.

Hinnata une piisavust (Gulanick, Myers, 2014).
Hinnang:
Patsiendi energia tase on tema sõnul tõusnud ja väsimus vähenenud. Naine toitub tervislikult ning tarbib piisaval hulgal kaloreid. Ta tarvitab regulaarselt ja raviskeemi kohaselt rauda ja foolhapet sisaldavat preparaati Ferretab comp. prolong.
Patsiendi unekvaliteet on paranenud ning ta puhkab end öö jooksul välja.
Patsiendi hemoglobiini, hematokriti ja punaste vereliblede väärtused on normis.

Diagnoos: Vähesed teadmised
Definitsioon: Spetsiifilisel teemal tunnetusliku teabe puuudumine või vähesus.
Vähesed teadmised, mis on seotud vähese infoga ja väheste teadmiste ressurssidega ning mis väljendub juhiste ebatäpses järgimises ja vähestes teadmistes.

Lühieesmärgid (26.04.2018)
Patsient mõistab kehvveresust kui haigusseisundit, saab aru ravimite/toidulisandite vajadusest ja saab aru haiguse ravi põhimõtetest.
Patsient oskab selgitada, kuidas ta saaks kaasata uut režiimi oma elus.
Patsiendil on võimeline tegelema oma tervisliku seisundiga ja saavutab selle üle kontrolli.
Patsient näitab motivatsiooni õppimiseks.
Patsiendil on eelnevalt heakskiidetud ressursid /teabe allikad, mida saab kasutada täiendava teabe saamiseks.
Patsient mõistab toitumise olulisust ja järgib dieeti (Swearinger 2008).
Kaugeesmärgid (26.06.2018)
Patsient on leidnud teemakohased teaduslikud allikad ning kasutab neid talle vajaliku info leidmiseks.
Patsient on motiveeritud edasi õppima.
Patsisent tegeleb igapäevaselt oma tervislikku seisundi parandamisega.
Patsient toitub tervislikult ja ta mõistab, miks see on tema jaoks oluline, kasutades erinevaid teaduslikke infoallikaid.
Patsient jälgib järjepidevalt raviskeemi ja toitumissoovitusi.
Õendustegevused:

Hinda patsiendi valmisolekut ja motivatsiooni õppimiseks ning takistusi uute teadmiste omastamiseks.

Õpeta patsiendile ravimi manustamist (doos, sagedus, kuidas võtta).

Selgita patsiendile raviskeemi järjepideva jälgimise vajaduse olulisust.

Selgita dieedi järgimise olulisust, too seoseid toitumise ja haiguse ägenemise vahel (Swearinger 2008).

Anna toidusoovitusi - piirata süsivesikute tarbimist, tarbida pigem kergemini seeditavaid kiudaineid, gluteenivabad toidud. (Graham 2014)

Selgita patsiendile hematoloogilist sõnavara ja nende funktsiooni veres (punaverelibled, valgeverelibled ja trombotsüüdid).

Selgita patsiendile diagnostiliste protsetuuride olulisust (hemogramm) ja nende läbiviimist (Gulanick, Myers, 2014).
Hinnang:
Patsient kasutab leitud ressursse otstarbekalt ning tema teadmistepagas on haiguse osas saanud juurde palju uut informatsiooni.
Patsient toitub tervslikult ning tema toidukorvis on rohkem juur - ja puuvilju. Lisaks on patsient leidnud enda jaoks sobivad raua ja foolhappe allikad. Patsiendi korrektne raviplaani järgimine on näidanud kordushemogrammil tulemuste märgatvat paranemist.
ALLIKALOEND
Herdmann, T.H., Kamitsuru, S. (2014) NANDA International Õendusdiagnoosid: Definitsioonid ja klassifikatsioon 2015- 2017 . Oxford: Wiley Blackwell
Gulanick, M., Myers, J, L. (2014) Nursing Care Plans: Diagnoses, Interventions, and Outcomes. 8th ed. Philadelphia: Elsevier/Mosby
Everaus, H. (2013) Aneemia. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/aneemia/id-97 (16.04.2018).
WebMD. Understanding Anemia - Symptoms. https://www.webmd.com/a-to-z-guides/under
standing-anemia-symptoms#1 (16.04.2018).
Siamak, N. (2018) Anemia. https://www.emedicinehealth.com/anemia/article_em.htm#ane m
ia_facts (16.04.2018)
Elutähtsate näitajate mõõtmine. https://elutahtsatenaitajatemootmine.weebly.com/
(16.04.2018)
Rähni, A., Salum, T. (2018) Hemogramm. https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasir
aamat /HIJ/hemogramm.pdf (16.04.2018)
Poane, R. (2013) Poop and Urine Chart. https://drpoane.com/content/u , ploads/POOP-URINE
-9- final -Nov- full .jpg (16.04.2018)
Eastern Idaho Public Health. WIC newsletter. (2015, mai/juuni) https://eiph.idaho.gov/WIC/
News/2015%20Newsletters/May%20June.pdf (16.04.2018)
St. Joseph’s Healthcare Hamilton. (2013) Energy Conservation . https://www.stjoes.ca/patie
nts-visitors/patient-education/a-e/PD%208278%20Energy%20Conservation.pdf (16.04.2018)
Gardner, G., W., Edgerton, R., V., Senewiratne, B., Barnard, J., R., Ohira, Y. (1977, juuni) Physical work capacity and metabolic stress in subjects with iron deficiency anemia - The American Journal of Clinical Nutrition, nr 30, lk 910-917 https://www.researchgate.net/profile/Victor_Edgerton/publication/22285724_Physical_work_capacity_and_metabolic_stress_in_subjects_with_iron_deficiency_anemia/links/0912f510ace5429c52000000.pdf (16.04.2018)
Coyer, S., M., Lash, A., A. (2008) Pathophysiology of Anemia and Nursing Care Implications. http://www.redorbit.com/news/health/1363639/pathophysiology_of_anemia_and_nursing_care_implications/ (16.04.2018)
Swearinger, P. L. (2008). All-in-One Care Planning Resource : Medical-Surgical, Pediatric, Maternity, and Psychiatric Nursing Care Plans, Second Edition. USA: Elsevier Inc. (16.04.2018)
Graham, C. (2014). Managing ulcerative colitis and Crohn’s disease. Nursing & Residential Care (NURS RESIDENTIAL CARE), Dec2014; 16(12): 687-691. (5p). http://web.b.ebscohost.com/ehost/detail/detail?sid=394513f3-6d3f-4b70-bbb9-18bf542f2e68%40sessionmgr102&vid=19&hid=130&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d%3d#AN=103917357&db=c8h (16.04.2018)
Nursing Diagnosis NIC NOC. Deficient Knowledge . (2013). http://nursing-nic-noc.blogspot.com.ee/2013/10/deficient-knowledge.html # (16.04.2018)

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk · .docx · 67 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

sisehaige iseseisev too

ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS

Valutugevus kümne palli skaalal 8 4-5 palli (keskmine valu). Lisaks esineb patsiendil mõned korrad nädalas peavalud, mis kestavad päris pikalt. Valutugevus kümne palli skaalal üldjuhul 5-6 palli, hooti võib valu minna päris tugevaks (8-9 palli). ENESETAJU Patsient tunneb end oma kehas hästi, kuid viimasel ajal on täheldanud, et vöökoht on suurenenud, kuid ei näe selles erilist probleemi. Patsiendi väitel on tema kehakaal natukene suureks läinud ning sooviks ikka mõned kilod alla saada. Kehatunnetus eriliselt muutunud pole, kuid on märganud, et väsib igapäeva toimetustest palju kiiremini ära kui vanasti. Patsient enda sõnul ei ärritu ega vihastu kergesti. Patsiendil on oma elu üle kontroll ning tal pole vajadust karta, et ta selle kaotaks. ROLLISUHTED Patsient elab koos abikaasa ja kahe lapsega. Perekonnas raskeid probleeme ei esine ning

Õendus

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta

Sisehaigused

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Sisehaigused

docx

KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

.....................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3.1 Patsiendi enda ravimid......................................................................................................6 3.2 Haiglas manustatavad ravimid..........................................................................................6 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL.................................................................7 4.1 Terviseedendus.................................................................

Kirurgia

doc

2. kursuse kirurgia Õenduslugu ja õendusplaan

Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal

Kirurgia

doc

Kirurgilise haige akadeemiline õenduslugu

...........................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Tartu Ülikooli Kliinikumis pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonnas 21.04.2015 kuni 14.05.2015. Koostasin patsiendist õenduslugu vahemikus 23.04 kuni 07.05. Patsiendi diagnoosiks oli parema kopsu ülasagara adenokartsinoom. Kaasuvateks haigusteks südamekahjustusega hüpertooniatõbi kongestiivse südamepuudulikkusega, esmane ühepoolne gonartroos ja esmane ühepoolne koksartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga.

Kirurgia

docx

NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26kj(S)-2 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE...............................................................................7 4. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................8 Objektiivsed andmed:.............................................................................................................8 Subjektiivsed andmed:.........

Sisehaigeõendus

docx

Hematoloogia - Õendussekkumised

Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) HEMATOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD HEMATOLOOGILISE HAIGE JUHTUM............................................................3 1. PERNITSIOOSSE ANEEMIA PATOFÜSIOLOOGIA................................................4 2. B12 VITAMIINI DEFITSIIDI PÕHJUSED...........................................................6 3. PERNITSIOOSSE ANEEMIA SÜMPTOMAATIKA.............................................8 4. RAHVUS JA PERNITSIOOSNE ANEEMIA.......................................................9 5. ASENDUSRAVI VIIS.................................................................................10 6. ASENDUARAVI LÕPETAMINE..........................

Õendus

Rohkem sarnaseid