antioksüdant tasakaalu häirumine ja õhuväljumise takistus seoses põletikulise bronhide ava ahenemisega ning alveoolide sisene rõhku tõusega ja järgneva rebenemisega . Mati Maasika emfüseem on tõenäoliselt arenenud kroonilise bronhiidi tõttu, mis omakorda esile kutsutud pneumooniaga. Seda tõendavad produktiivne köha kollakas-roheline rögaga ja febriilne temperatuur, mis viitab põletikulise protsessile. 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Kuna esineb emfüseem, siis väheneb gasi vahetuseks vajalik pind. Antud patsiendi SpO2 on 88%, mis signaliseerib ka kudede hüpoksiast ehk ebapiisava O2 varustusega. Seega reageerib organism suurenedes hingamis sagedust ja suurenedes südametööd (Siebenmann 2015). Teisiti öeldes kävituvad kompensatoorsed mehanismid. Aga aiguseloos esines hüpertoonia, 5
ÕENDUSDIAGNOOS Rühmatöö. 49aastane mees toodud kiirabiga haiglasse tänavalt. Möödujate sõnul oli kõndimise pealt seisma jäänud, veidralt häälitsenud ja vabisedes maha kukkunud. Suust eritub rohkelt verist sülge, liigutab aktiivselt kõiki jäsemeid ja tahab kuhugi minna. Verbaalset kontakti ei saa, arusaamatu hääl. RR 175/110, pulss 115, regulaarne, hingamissagedus 24, SpO2 93%. Välja näeb hoolitsemata, taskutes...
kuid tema sõnul need liikumist hetkel ei raskenda. Patsient liigub iseseisvalt, ei kasuta liikumisel abivahendeid. Tahab võimalikult palju kõndida. Tasakaaluhäireid ei esine. Hingamiselundkond: Hingamissagedus 17 korda minutis nii pre- kui postoperatiivselt. Hingamisel probleeme ei esine, hingab ühtlaselt. Esineb köha vähese rögaeritusega. Peale operatsiooni teostab hingamisharjutusi. Südame-veresoonkond: Haiglasse tulles vererõhk 128/80 mmHg, pulsisagedus 86 x’ ning SpO2 96%. Patsiendil esineb hüpertooniatõbi. Südamestimulaator puudub. Urotrakt: Patsiendil ei esine urineerimisel probleeme. Urineerib umbes 5 korda päevas. Öösiti tualetis ei käi. Uriin värvuselt kollane. Uni: Patsient magab päevas umbes 9 tundi. Läheb magama tavaliselt 22.00-23.00 vahel ning ärkab hommikul 7 paiku. Ei ole probleeme uinumisega ning öösiti üles ei ärka. Hommikul tunneb end puhanuna. Ei tarvita unerohtu. Valu: Osakonda tulles patsient valu ei kaevanud.
..................................................................................13 Testi läbiviijad .. Vastutav organisatsioon Tallinna Tehnika Ülikool Andmed kasutatud seadme kohta 1. Datex Seerianumber: 410501 Kaitseklass: 1 Patsiendikontaktide tüübid: CF ja BF Tüüp: OSE-123-23-01 Toite ühendus: DPS Lisad: toitejuhe, Sattelite PLUStm pulse wave oximeter with combined ECG Display, maandusjuhe, SPO2 (kõrvalest), SPO2 (näpu külge), EKG patsendikaabel. Seadme eesmärk: Jälgida patsiendi südametööd ning hemoglobiini taset mõõta. 2. Metron QA-90 Mk IISafety Analyzer Seerianumber: 12737 Kaitseklass: I Seadme eesmärk: Mõõteseade eeltoodud seadme testimiseks. Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta Katsed viidi läbi kontrollitud keskkonnas, TTÜ biomeditsiini laboris. Seadmete visuaalsel vaatlusel selgus, et kummalgi seadmel ei ole vigastusi.
viis on võrdlemine patsiendi varasema seisundiga, mis aga eeldab kõigilt kvaliteetset tööd meeskonnas. Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Organismi vedelikusüsteemi seisundit ( janu, vaatlusega limaskestad nahk, diurees ja RR mõõtmine, organismist ebaloomulukult suurte vedelikukadude mõõtmine) Südame funktsiooni (pulsi sagedus, regulaarsus; RR mõõtmine) Hingamisfunktsioon ( vaatlusel huuled, nahk; hingamise sagedus mõõtmine; SpO2; arteriaalse või veeniveres O2 ja CO2 sisalduse mõõtmine- ASTRUP Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Hinnang teadvusele Valu hindamine Opereeritud jäseme (-te) seisundit, haavade ja dreeni (-de) eritise hulka ja välimust Enamus jälgimisest on võimalik teostada hinnates seisundit võrreldes varasema seisundiga Meil ravil olevate haigete jaotus lähtudes ravitavast seisundist. PAH- perifeersete arterite haigus jäsemetel
Õe vastuvõtule pöördub 66. aastane naisterahvas, kes kaebab sümptomitena palavikku, valusid rinnus, külmavärinaid ja 2 nädalat kestnud köha. Visuaalsel vaatlusel märkab õde, et patsiendi huuled ja küüned on sinaka tooniga. Anamneesi võttes selgub, et patsient suitsetab umbes pool pakki päevas ning alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Kopsude auskulatsioonil on kuulda raginaid ning pulssoksümeetria näitab SpO2 92%. Õde kahtlustab kopsupõletikku, mille tõttu määrab õde patsiendile diagnostikaks rindkere röntgenülesvõtte ja vereanalüüsid
kaudu Keskmise raskusega Ühekordselt deksametasooni 0,6 mg/kg suu kaudu või i/m Kui seisund ei parane 4 tunni jooksul, siis anda ratseemilist adrenaliini (0,6-1,0 mg/kg, max 12 mg) inhaleerides inhalaatoriga. Kui kasutatakse levoadrenaliini (teisne valik), siis annus on (0,3-0,6 mg/kg, max 6 mg) Inhalatsioone võib teha 1-2 tunni jooksul, samal ajal jälgides pulssi (FR< 180x’) ja SpO2 < 1 a antakse 11,25 mg ratseemilist adrenaliini või 5 mg levoadrenaliini Raske Manustada ravimeid nagu ka keskmise raskusega Vajadusel anda lisahapnik Kui seisund ei parane, siis viia haiglasse võibolla ka IRO-sse. Larüngiidi kliiniline pilt lastel on tavaliselt tüüpiline. Enne diagnoosi panekut, tuleb jälgida, et
patsiendi verest külmemat vedelikku ja mõõdetakse nii kopsuarteri kateetri termistorilt temperatuuri langust aja funktsioonina. Võetakse kolme mõõtmise keskmine näitaja 3 Ekg südame elektrilise aktiivsuse registreerimine. EKG peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja –juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris pulssoksümeetria organismi oksügenatsiooni monitoring. SpO2 mitteinvasiivne määramine küünevallilt, kõrvalestalt SpO2 > 95% (vähemalt > 90% !)arteriaalne rõhk ja kanüül Arteriaalne rõhk – rõhk mille all asetseb veri soonestikus ja mille varal ta “surub” veresooneseinale Otsene mõõtmine - mõõdetakse RR otse arterist. Arterisse viiakse kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri ja registreerimisseadmetega. Näidustused: invasiivse rõhu pidev mõõtmine; kui kaudne mõõtmine
3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : 1. Primaarne atroofiline emfüseem (normaalne vanadusemfüseem) 2. Sekundaarne emfüseem: 1) bronhostenootiline emfüseem (sagedasim vorm, enamasti kroonilise bronhiidi tagajärjel), 2) armistumisemfüseem (kopsukoe ülevenitus kootunud kopsupiirkonna ümbruses), 3) ülevenitusemfüseem (jääkkopsu ülevenituse tõttu pärast kopsuresektsiooni). 2. Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Patsiendil on kõrge vererõhk 162/84 mmHg (norm. AVR on alla 120/80 mmHg) ja kõrge kehatemperatuur 38.9C (norm. on 36-37 C). Pulss on üle 100 korra minutis (tahhükardia) - 124 x’, HS 36 x’. SaO2 88% - küllastus hapnikuga on madal. Normaaltase on 95% - 100%. Vere hapnikusisalduse (CO2) määrab Hb kontsentratsioon (Hb ), selle küllastus hapnikuga (SaO2) ja veres lahustunud hapniku hulk
KOPSUHAIGE PÕETUS Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on
Elamistingimused: head, elab koos vanematega suures majas Kaebused saabumisel: kuu aja jooksul kõrvetis, tugevad valud maos ööseti ja 2-3 tundi peale sööki Ülitundlikkus: Põetud haigused: ülemiste hingamisteede haigused Ravimite kasutamine: almageel, analgin, ibuprofen Kogemused seoses tervishoiuasutuses viibimistega: puuduvad Füsioloogilised näitajad: Pikkus: 190 cm Kaal: 90 kg Kehatemperatuur: 36,7 C Pulss: 60 x min. Hingamissagedus: 12 x minutis. Vererõhk: 120/60 mmHg. SPO2: 99 % Kuupäev:15.09.2009 Õe allkiri: Brattsik 6 3. ÕENDUSHOOLDUSPROBLEEMIDE PÜSTITAMINE LÄBI 12 ELAMISTOIMINGU Elamistoimingu kirjeldus lähtuvalt Aktuaalne/potentsiaalne probleem/id valitud kliendi ealistest normidest, aluseks kliendil Roper jt elamismudel Turvalisus: Kliendil puudub koogemus Aktuaalsed probleemid:
Ise kiirabi kutsuda ei soovinud, kuid kolleegid käisid peale. Perearsti juures ei olnud käinud aastaid, ise usub, et on terve. Ravimeid ei tarvita. Suitsetab pool pakki päevas, alkoholi tarbib mõõdukalt. Kolleegid mäletavad, et paar päeva tagasi oli hommikul veider moment, kus sama mees ei suutnud telefoni vastu võtta ja pillas selle korduvalt põrandale, kuid päeva jooksul töötas normaalselt edasi. Vererõhk 205/130, pulss 110, regulaarne, hingamissagedus 18, SpO2 96%. Sündmuskohal suudab paremat kätt pisut tõsta, kuid koordinatsioon...
Stress Suur kehakaal Vähene füüsiline aktiivsus Kõrge vererõhk Suhkrutõbi Südame rütmihäired Suur kolesterooli sisaldus Liigne soola tarbimine INSULDIHAIGEGA TEGELEVASSE MEESKONDA KUULUVAD: Arst/ Õde / Hooldaja Füsioterapeut Logopeed Psühholoog Sotsiaaltöötaja INSULDIHAIGE RAVI/JÄLGIMINE Lamamisreziim 24h Monitooring 3h. järel(RR, t. SpO2, GKS) Kordus KT 24h möödudes T.ASA 300 mg p/o( peale kordus KT) INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED: Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus) Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9 Funktsionaalsed treeningud igapäevaoskuste arendamiseks Positiivsed muutused võimalikud pikaaegse tegevuse tulemusena
tellijale; Analüüs teostatakse kemoluminestsentsmeetodiga; Analüüsi teostas laborispetsialist. ÕE TEGEVUS POSTANALÜÜTILISES FAASIS Õe koostöö arstiga, õde täidab arsti korraldusi. Kuna cTnT referentsväätuse piir oli kõrgenenud, siis arst määras täiendava uuringu (teha kordusanalüüs 1 tunni pärast); Õde jälgib patsiendi seisundit monitooring (RR, pulss, kehatemperatuur, saturatsioon, SpO2); Kordussanalüüs näitass sama tulemust (kõrgenenud S-hs-cTnl), arst korraldab patsiendi hospitaliseerimise; Õde informeerib patsienti, rahustab ja seletab kõik lahti.
kurtis ka keskendumisraskusi tööl ning töökohustuste täitmisel puudujääke. Edasisel vestlusel avaldub, et naine on viimasel ajal olnud isutu ning tarbib kaloreid päevasest vajadusest vähem. Sageli sööb ta lihtsalt sellepärast, et peab. Patsiendi anamneesist tuleb välja, et ta ei suuda end öösel välja puhata ja tunneb hommikuti sageli väsimust. Hommikul järsult voodist tõustes tunneb kerget peapööritust (Siamak, 2018). Objektiivselt: HS 15x', pulss 70x', RR 105/55mm/Hg, SpO2 95%, Pikkus 163cm, kehakaal 55kg (KMI 20.7), nahk kahvatu (Elutähtsate näitajate mõõtmine, 2018). Hemogramm: WBC 5.5 (3,5....8,8 E9/L) RBC 4.0 (3.9....5.2 E12/L) Hb 95 (117....153 g/L) Hct 33 (35....46%)
Funktsionaalsete tasemete kood: Tase 0: Tuleb täielikult ise toime enda eest hoolitsemisega Tase I: Vajab varustust või seadeldist Tase II: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist Tase III: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist Tase IV: On sõltuv ning ei osale Füüsiline läbivaatus: Haiglasse tulles vererõhk 110/65 mmHg, pulsisagedus 82 x', regulaarne, tugevus normaalne, SpO2 98%. Patsiendil esineb hüpertooniatõbi. Hingamissagedus 18 korda minutis nii preoperatiivselt. Postoperatiivselt 16 korda minutis. Hingamisel probleeme ei esine, hingab ühtlaselt. Peale operatsiooni teostab hingamisharjutusi. Käepigistus on normaalne. Lihastoonus ka normaalne. Patsiendil on diagnoositud ühepoolne gonartroos, kuid tema sõnul see liikumisele mõju ei avalda. Patsient liigub iseseisvalt, vahepeal kasutab keppi
ka valu roiete piirkonnas, olevat endiselt alles. Ei õnnestu leida üheselt mõistetavaid infarktisümptomeid, samuti pole patsiendil olnud eelnevaid sellelaadseid haigestumisi. Patsient jäetakse endiselt tema mugavana kirjeldatud istuvasse asendisse. Paralleelselt patsiendiga rääkimisega mõõdetakse elutähtsaid parameetreid, samal ajal kui vestlust juhtiv õde neid meetmeid ja nende eesmärki selgitab. Ükski nendest väärtustest (RR, südame löögisagedus, SpO2, Gly) ei ilmuta kõrvalekaldeid normaalsetest väärtustest. Olulisi varasemaid haigestumisi teatavasti pole, kuid viimasel ajal olevat tal tegemist suure töökoormusega. Patsient on tavapärastest leidudest hoolimata endiselt rahutu, kahvatu ja higistav. Veel vestluse käigus väljendab patsient siis oma tohutut hirmu, et roie on jälle murdunud ja kopsu tunginud. Sellega seletab ta ka subjektiivset hingamisraskuse tunnet.
hemoglobiini hapnikuga küllastatuse taset veres ja kudedes. Pulssoksümeeter registreerib punase- ja infrapunasekiirgumise neeldumist anduri vahel paiknevas koes. Mõõdetakse veres hemoglobiini hapnikuga küllastatust ehk saturatsiooni ehk hapnikuga seotud hemoglobiini hulka protsentides. Pulssoksümeetria andur paigutatakse lastel tavaliselt sõrmeotsale ja vastsündinutel käe- või jalalabale, et mõõtmine toimuks perifeersetel veresoontel. Lühenditeks on SaO2 või SpO2 ning normi piirideks lastel on 96-100%. (Jaanson 2001, Kliegman jt 2008 , Kelsey & McEwing 2008.) 5.2. Intubeeritud lapse monitooring ja südametegevuse ning vereringe jälgimine 5.2.1. Intubeeritud lapse monitooring Intubeeritud lapse südametegevuse ja vereringe jälgimiseks kasutatakse lasteintensiivravi osakondades monitore. Lisaks südametegevuse (EKG-d, frekvents) ja vereringe (pulss, vererõhk)
annaabi.ee 
