Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002 Unepäeviku pidamine Magamine ning hea unekvaliteet on igapäevase täisväärtusliku funktsioneerimise juures väga olulised komponendid. Minu uni on viimased mitu aastat olnud väga rahutu, millest tingituna väsin tihti päeva jooksul ära. Olen väga aktiivse loomuga inimene, käin mitu korda nädalas trennis, liigun võimalikult palju värskes õhtus ning püüan oma toidulauda tervislikuna hoida. Siiski on uni miski, mis õhtul hästi tulla ei taha, öösel aeg-ajalt ära kaob ning hommikul kuidagi ära ei lähe
seksuaaldüsfunktsioonid 2. Tekkepõhjused Üldistunud ärevushäire tekkepõhjusi tuntakse üsna vähe ja need on mitmetahulised nagu paljude psüühikahäirete puhul tavaline. On väidetud, et aju neurotransmitterid toimivad osaliselt valesti. Aju uurimisel on tehtud kindlaks aju ainevahetuse muutused. Ärevuse all kannatavad inimesed on öösiti rohkem üleval kui terved inimesed ja nende unekvaliteet on kokkuvõttes halvem. Häire tekkimisele aitavad kaasa negatiivsed elujuhtumid, samas mõjutavad seda ka pärilikud tegurid. Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi –ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine.
muutis minu vaatevinklit ja pani mõtlema suuremale tähelepanu pööramisele oma magamisharjumustele. 9 KASUTATUD ALLIKAD 1. Vikipeedia. Uni [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Uni (29.01.2012) 2. Unehügieen [WWW] http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=85 (29.01.2012) 3. Naistemaailm. Unetuse vastu aitab õige unehügieen [WWW] http://naistemaailm.ee/? art_magaz=2&id=13497 (29.01.2012) 4. Uneraamat [WWW] http://www.tartuarstid.ee/uneraamat.html (29.01.2012) 5. Uurimustöö. Unekvaliteet ja unenägude nägenise sagedus Kuressaare Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õpilastel. [WWW] http://www.oesel.ee/maidu/teadus/2008/h%C3%A4li.pdf (29.01.2012) 10
Patsient tarbib tema päevasest aktiivsusest sõltuvalt piisaval hulgal kaloreid. 18 Patsient on leidnud talle sobivad raua, foolhappe ja vitamiin B12 rikkad toidud ja sööb neid regulaarselt. Patsient on leidnud talle sobivad raua ja foolhappe preparaadi/toidulisandi ja kasutab seda kasutab seda regulaarselt raviskeemi alusel. Patsiendi unekvaliteet on paranenud ning ta puhkab end öö jooksul välja. Patsiendi hemoglobiini, hematokriti ja punaste vereliblede väärtused on normi lähedal või normis. Õendustegevused: 1. Hinda patsiendi võimekust sooritada ADL tegevusi. 2. Hinnata patsiendi väsimuse tõsidust skaalal 0-10; hinnata väsimuse sagedust ning koos patsiendiga leida tegevused, mis põhjustavad probleemi enim. 3. Jälgi patsiendi hemoglobiini, hematokriti ja punaste vereliblede arvu (k.a noored
siis vanemaks saades hakkab järjest rohkem häirima. PARASOMNIAD on uneaegsed ebanormaalsed nähtused. Nende hulka kuuluvad niisugused asjad, mida tuleb mõnikord ette meil kõigil; kui aga seda juhtub liiga palju, siis muutuvad need ebanormaalseks. Näiteks kiristavad kõik inimesed aeg-ajal hambaid, aga kui selle tõttu juba hambad murduvad, siis on see kindlasti haigus. Kui inimene väga tugevasti hambaid kiristab, võib ta ka selle peale üles tõusta ning tema unekvaliteet on kindlasti halvem kui muidu. Me kõik oleme tundnud unealguse võpatust, kui hakkame magama jääma. Iseenesest on see pindmisest unest sügavasse üleminekul normaalne nähtus. Ebanormaalseks aga kujuneb võpatus siis, kui seda esineb nii tihti, et inimene ei jäägi enam magama. Arvatavasti on kõik inimesed unes rääkinud. Aga kui see muutub nii sagedaseks, et halvendab une kvaliteeti, siis on see unehäire. Kõigi nende asjade pärast võivad inimesed üles ärgata ja olla unetud
Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine. Üldistunud ärevushäire tekkepõhjusi tuntakse üsna vähe ja need on mitmetahulised nagu paljude psüühikahäirete puhul tavaline. On väidetud, et aju neurotransmitterid toimivad osaliselt valesti. Aju uurimisel on tehtud kindlaks aju ainevahetuse muutused. Ärevuse all kannatavad inimesed on öösiti rohkem üleval kui terved inimesed ja nende unekvaliteet on kokkuvõttes halvem. Häire tekkimisele aitavad kaasa negatiivsed elujuhtumid, samas mõjutavad seda ka pärilikud tegurid. Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Pikaleveninud kurbusereaktsioon; depressioon- meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu,
Kortisooli tase tõuseb kõige kõrgemaks kell 8 ja siis hakkab sakiliselt vähenema, st päeval kõrge, öösel madal. Kasvuhormooni tase öösel kõrge, päeval madal. Kehatemp öösel madal, päeval kõrge. Insomnia Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel. Insomnia korral on peamisteks kaebusteks: uinumisraskused; katkendlik uni; liigvarajane ärkamine. Unekvaliteet võib olla halvenenud ka näiliselt normaalse une korral. Insomnia sagedasemad põhjused: 1)psühholoogilised 2)psüühikahäired 3)unehäired uneapnoe 4) ajukahjustused 5) somaatilised 6) ravimid 7) psühhoaktiivsed ained (alkohol) Diagnostilised juhised - Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused: a) kaebused unehäirete üle, mis väljenduvad kas uinumisraskustes, katkendlikus unes või une halvas
annaabi.ee 
