Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ26kj(S)-2
NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines
Sisehaige õendus
Tallinn
2018 SISUKORD
NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM 3
1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID 4
2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE 5
3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE 7
4. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN 8
Objektiivsed andmed: 8
Subjektiivsed andmed: 8
Õendusplaan 9
5. PATSIENDI NÕUSTAMINE NEERE SÄÄSTAVA DIEEDI OSAS 11
6. PATSIENDI ÕPETAMINE KOMORBIIDSETE SEISUNDIGA TOIMETULEKUL 12
KASUTATUD KIRJANDUS 14
NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM
Kristi
Kaalikas on
32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab
väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet.
Anamneesist
selgub , et
patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi
diabeet . Lisaks on
tal diagnoositud krooniline
neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia
tüsistusena.
Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt
hemodialüüsil.
Kristi Kaalikas on kahvatu,
kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe,
turgor on langenud,
limaskestad kuivad.
Elulised näitajad on
järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x’, HS 18x’, temp 37.7°C.
Patsient räägib, et ta on oksendanud
viimased kaks päeva ja seega
pole ta söönud ega joonud kuigi palju. Samuti
kaebab ta kõhulahtisuse üle.
1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID
Millised sümptomid viitavad dehüdratatsioonile, põhjenda!Dehüdratsioon tekib siis, kui kehast väljub rohkem vett ja
vedelikke kui sinna siseneb. Isegi madal dehüdratatsiooni tase võib
põhjustada peavalusid, kõhukinnisust, patsiendi halba enesetunnet,
väsimust ja uimasust. (Crosta
2017 ).
Dehüdratsioonile viitavad kuivad limaskestad, kiirenenud
pulss ,
kõhulahtisus (keha kaotab vedelikku, elektrolüüte), vererõhu
tõus,
palavik ,
oksendamine (mineraalainete ja vedeliku kadu).
Samamoodi võib palavik põhjustada
higistamise suurenemist ja
patsiendi veetustumist, eriti kui esineb ka kõhulahtisust ja
oksendamist. Diabeet - kõrge veresuhkru tase põhjustab sagenenud
urineerimist ja vedelikukadu. Samuti on ohustatud veetustumisest
kroonilise haigusega inimesed, nagu diabeet,
neeruhaigus ,
neerupealiste häired. (Crosta 2017).
Dehüdratsioonile võib viidata ka see, et patsient on kõhn ja kuna
ta oksendas 2 päeva, ei söönud ega joonud , siis sellega on seotud
ka kuivad limaskestad, nahk ei saa piisavalt niiskust, turgor on
langenud. Inimene vajab vett selleks, et organismist uhutaks välja
mürgid ja et toitained jõuaksid kudedesse. (Crosta 2017).
2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE
Patsiendi käsi näeb
välja selline. Mis see on? Miks see on tekkinud? Mida sellega teha?
Hemodialüüs on protseduur , mis kasutatakse ägeda neerupuudulikkuse ja kroonilise neerupuudulikkuse ravimisel organismist vedeliku ja jääkainete eemaldamiseks, juhul kui neerud ei ole võimelised seda ise tegema (neerude alatalitlus ) ning ka elektrolüütide tasakaalu normaliseerimiseks organismis (Smeltzer jt 2008: 1531).
Enne hemodialüüsiga alustamist on vajalik väike operatsioon ,
tavaliselt käel – valmistatakse arteriovenoosne fistel (AV
fistula) ehk “veretee”, mille kaudu on võimalik juhtida veri dialüsaatorisse ja tagasi patsiendi vereringesse. Fistel on arteri
ja veeni otseühendus, mis tagab vajaliku verevoolu kiiruse: 250-350
ml/min. Iga hemodialüüsi ajal punkteeritakse käsivarrel asuvat
fistlit kahe nõelaga. Need ühendatakse voolikutega, mis
transpordivad vere koos jääkainetega dialüsaatorisse, kus ta
puhastatakse ja viiakse teise nõela kaudu organismi tagasi. (Eesti
Neeruhaigete Liit 2009).
Arteriovenoosse fistelite kasutamisega on seotud palju vähem
potentsiaalseid probleeme kui tsentraalveenikateetri kasutamisel .
Fistlid on selles mõtes palju ohutumad kateetritega
võrreldes.(Garber jt 2010: 268, Eesti Neeruhaigete Liit 2009).
Vaatamata fistli eelistele selle kasutamisega on seotud järgmised potentsiaalsed probleemid: käe turse , hematoomad, verejooksud , haavainfektsioonid, naha nekroos , tromboos , stenoos , valud fistli piirkonnas. Samuti võib arteriovenoosne fistel tromboseeruda ning sellel juhul tuleb kirurgilist operatsiooni korrata (Ilmoja 2011).
Pildil on fistli arm, mis on rikutud arsti vea tõttu. Patsiendi sõnul, mõned tervishoiutöötajad, ei ole teadlikud fistlitest ja teevad vigu patsiendi vere võtmisel või vererõhu mõõtmisel fistli kohal, seetõttu fistli arm on rikutud. Et seda ennetada ja vältida, peab patsient ise ütlema enneigatprotseduuri et ta on hemodialüüsi ravis . Arterio - venoosse fistuliga kätt (ja ka a-v fistulit) ei tohi kasutada vereanalüüside võtmiseks, i/v ravimite manustamiseks või infusioonraviks. (Koidla jt 2005: 10).
Vigastuse risk on seotud fistli paigaldamisega ja infektsioonidega. Õde peab jälgima patsienti et märkima ja ära tundma varajaseid probleeme, hindama patsiendi seisundit .Kindlasti peab jälgima kätehügieeni nõudeid ja fistli punkteerimise piirkondi infektsiooni tunnuste osas.Veeniteed võib nimetada ka dialüüsipatsientide „eluliiniks“. Hoolitseda veenitee eest, seda jälgida ja säilitada.Õe töö aitab võimalikult vara avastada tüsistusi ning vältida komplikatsioone. Seda saavutatakse veenitee korrektse hooldamise, dialüüsiaegse monitoringu ning efektiivsuse hindamisega. (Koidla jt 2005: 11).
Arteriovenoosne fistel (AV Fistula)
3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE
Jätkad läbivaatust ning näed,
et abiõde tuleb patsiendil vererõhku mõõtma ning asetab manseti
tema vasakule käele. Kas sa teed midagi? Mida? Miks?
Kuna patsiendil vasakul käel on fistli arm ja vererõhu mõõtmise
ajal mansett pumbatab, siis proa Kaalikasel võib tekkida valu või
ebamugavuse tunne. Sellel juhul ma peatan abiõde ja palun teda aseta
manseti paremale käele, aga protseduuri pärast selgitan oma
tegevused.
4. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN
Objektiivsed
andmed:
- Naine
- 32 a. v.
- I-tüübi diabeet
- Krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia
- Käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil
- AVR 150/88mmHg
- fr 116x’
- HS 18x’
- Kehatemperatuur 37.7°C
- Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad
Subjektiivsed
andmed:
- Patsient kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet
- Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju.
- Patsient kaebab ta kõhulahtisuse üle.
Õendusplaan
Patsienti nimi: Kristi
Kaalikas
Kuupäev: 28.11.2018a.
Õendusdiagnoos koos seonduva teguriga
Eesmärk
Õendustegevus/õendussekkumised
Hinnang ja kuupäev
Väsimus (00093), mis on seondub kehalise seisundi halvenemisega, millest annab tunnistust unisus , jõuetustunne.
(Herdman 2016 : 223)
- Patsient tunneb end kolma päeva jooksul energilisemalt.
- Väsimustunne ei teki.
-Taga puhkus ja voodirežiim äärmusliku väsimuse leevendamiseks.
-Taga rahu;
-Töö arsti korralduse järgi;
-Jägi patsiendi seisund;
-Dokumenteeri.
(Braunwald 2006: 235)
- Patsiend tundis end kolma päeva pärast energilisemalt.
-Dokumenteeritud.
Naha terviklikkuse kahjustus (00046), mis on seondub naha turgori muutusega, millest annab tunnistust naha terviklikkuse muutus (turgor langenud, nahk kuiv).
(Herdman 2016: 399)
-Naha seisund on paranenud 24 tunni möödudes.
-Teosta haava sidumine;
-Selgita patsiendile ravi põhhimõtteid;
-Jälgi terve keha naha seisundit.
-Dokumenteeri.
( Bryant 2016: 75)
Naha seisund püsis 29.11.18 muutusteta.
Dokumenteeritud.
Ülekuumenemine (00007), mis on seondubvedelikupuudusega ja haigusega, millest annab tunnistust unisus.
(Herdman 2016: 427)
-Patsiendi kehatemperatuur langeb 37.7 kraadi kuni 36.6 kraadini 3 tunni jooksul.
-Manusta patsiendile arsti poolt määratud ravimit;
-Õhuta võimalusel ruumi;
-Taga patsiendile mugav asend;
-Anna patsiendile rohkelt juua;
-Dokumenteeri.
-Patsiend kehatemperatuur oli 3 tunni möödudes 36,7C.
-Dokumenteeritud
Veresuhkru ebastabiilse taseme risk (00179), mis on seondub seisundi halvenemisega, kehakaalu langusega ja vähese toitainete tarvitamisega viimased ajal.
(Herdman 2016: 00179)
-Ennetada veresuhkru ebastabiilse taseme risk.
-Jälgi patsiendi veresuhkru seisund;
-Selgita patsiendile veresuhkru mõõtmine reeglid;
-Selgita, milline on sobiv dieet.
-Dokumenteeri.
(Past 2005: 6)
-Veresuhkru ebastabiilse taseme risk ei tekkinud.
-Dokumenteeritud.
Elektrolüütide tasakaalutuse risk (00195), mis on seondub kõhulahtisusega, oksendamisega ja neerude talitluse häirega.
(Herdman 2016: 175)
-Elektrolüütide tasakaalutuse risk kaob 12 tunni jooksul.
-Anna patsiendile juua mineraalaineid sisaldavat vett;
-Jälgi vedelikubilanssi;
-Jälgi ravimi toimet ja kõrvaltoimeid;
-Dokumenteeri.
-Elektrolüütide tasakaalutuse risk kadus 12tunni pärast.
5. PATSIENDI NÕUSTAMINE NEERE SÄÄSTAVA DIEEDI OSAS
Patsient saadetakse hemodialüüsile ning 24 h pärast on tema seisund
paranenud. Ta saab iseseisvalt süüa ja juua. Samas on patsient
mures, et ta ei ole korrektselt mõistnud dieedispetsialisti
soovitusi neere säästva dieedi osas. Kuidas sa patsienti aitad ,
sinu soovitused?
Anamneesis
kirjas, et patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt
hemodialüüsil.
Hemodialüüs
ehk HD on protseduur, mille käigus eemaldatakse organismist
ureemilised jääkained (uurea, kreatiniin) ja liigne vedelik
spetsiaalse hemodialüüsiaparaadi abil. HD ajal liigub mööda ühte
vereliini veri organismist HD aparaati, kus toimub vere puhastamine
ureemilistest jääkainetest ja vedelikust ning seejärel mööda
teist vereliini liigub puhastatud veri aparaadist tagasi organismi.
Hemodialüüsi teostatakse dialüüsikeskuses tavaliselt kolm korda
nädalas, kestusega 4–5 tundi. (Tamm : 2017 ).
Neerusid
peetakse elutähtsateks elunditeks , mille töö häirumine ja/või
lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa
nendeta igapäevast tööd jätkata.Neerud aitavad kontrollida ka
vererõhku, toota punaseid vereliblesid ja reguleerivad luu
ainevahetust. Neeruhaiguse riskitegurid on diabeet, kõrge vererõhk,
ülekaalulisus, vanus üle 50 aasta, suitsetamine ning varasem
südame- ja neeruhaigus või diabeet perekonnas (Eesti Neeruhaigete
Liit : 2009 ).
Õe
poolt võib anda järgmised soovitused neeru säästva dieedi puhul :
1.
Patsient peab järgima arsti korraldusi.
2.
Patsiendil , kellel on diagnoositud suhkurtõbi eriti peavad jälgima
dieet ja nälgus nende jaoks on keelatud.
3.
Patsient peab aru saama , et dieeti jälgimine ja suhkurtõbi ravi on
elutähtis.
Dialüüsravi
ajal ei ole vaja järgida erilist madala valgu dieeti, mis tähendab,
et saab tagasi pöörduda peaaegu normaalse toitumise juurde. Siiski
tuleb pöörata tähelepanu toitumisreziimile ja piirata vedeliku
tarbimist, sest dialüüsravi vaheajal jõuab organismi koguneda
jääkaineid ja vedelikku.
6. PATSIENDI ÕPETAMINE KOMORBIIDSETE SEISUNDIGA TOIMETULEKUL
Kroonilise neerupuudulikkusega
patsiendil on suur tõenäosus komorbiidseteks seisunditeks.
Identifitseeri viis seisundit, mis sellist patsienti võivad
ähvardada, leia sobiv õendusekkumine ning oodatav tulemus. Samuti
õpeta patsienti nende seisunditega toime tulema .
1.Hüpertoonia
2 rühma terminaalse neerupuudulikkuse korral. Vee ja soolapeetusest
põhjustatud hüpertoonia. Patsiendi elulistest näitajatest võime
näha, et AVR 150/88mmHg, mis viitab kõrgendatule vererõhule.
(Pechter 2008: 16).
Hüpertoonia
kujunemisel vähendada soola tarbimist ja kasutada AKE-inhibiitoreid
(enalarpiil) saavutamaks vererõhu väärtusi 120/80 mmHg.
Kehvveresuse ehk aneemia raviks tarvitada raua preparaate või
erütropoetiini (EPO). (Pechter 2008: 16).
Neerupuudulikkuse
korral on oluline silmas pidada, et paljude ravimite väljutamise
kiirus organismist on vähenenud ning sama efekti saavutamiseks läheb
vaja palju väiksemaid annuseid. Tuleb hoiduda ka neerusid
kahjustavate ainete kasutamisest. (Pechter 2008: 18).
2.
Kroonilise neerupuudulikkuse
korral võivad esineda kesknärvisüsteemi häired. Kontsentreerumise
Nõrkus, somnolents kuni kooma , psühhoosid, polüneuropaatia,
toonilis-kloonilised krambihood (hüpertoonia tagajärjel), sageli reflekside elavnemine. (Pechter 2008: 18).
Kroonilise
neeruhaigusega patsientidele on soovitatav mõõduka intensiivsusega aeroobne treening võimalusel vähemalt 30 minutit korraga viis korda
nädalas. Arvestama peab patsiendi füüsilist võimekust, kroonilise
neeruhaiguse raskusastet ning kaasuvaid haigusi. Kroonilise
neeruhaigusega patsientidel on soovitatav alkoholi tarvitamist hoida
väikese riski piirides. (Pechter 2008: 19).
3.
Mao-sooletrakt
Ureemiline
gastroenteriit oksendamise kõhulahtisusega (wink) võimalikud
eksikoosid), sooleverejooksud. (Patsient räägib, et ta on
oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud
kuigi palju. Samuti kaebab ta kõhulahtisuse üle.) Sageli
kasutatakse maohappe toimet ning tootmist vähendavaid ravimeid —
Almagel, tsimetidiin, ranitidiin , omeprasool. (Höckerstedt 2003:
45).
Helicobacter
pylorit ei ravita kõigil inimestel, vaid ainult neil, kellel see
põhjustab seedetrakti kaebusi. Helicobacterit ravitakse 7 päeva
kestva niinimetatud kolmikraviga, mis tähendab mao soolhappe
tootmist vähendava ravimi (omeprasooli) ja kahe antibiootikumi
(näiteks amoksitsilliini ja klaritromütsiini) samaaegset
kasutamist. (Höckerstedt 2003: 45).
4.
Ureemiline vina , nõrkus, sügelus. peavalu, naha värvus (= aneemia
+ urokroomid).
Neerupuudulikkuse dekompenseerimisel kuseerituse vähenemine +
kehakaalu tõus, võivad esineda tursed (kehakaalu kontroll). (Beers
2005: 23).
Vee,
elektrolüütide
ia happe-aluse tasakaalu kontroll ja hälvete korrigeerimine,
Reeglipärane
elektrolüültide
( seerumis uriinis, bilanseerimine), urini hulga ja kehakaalu
kontrollimine.
Keedusoolavaequs
on saqedasim kuseerituse vähenemise põhjusi Igapäevasel
NaCl
manustamisel
lähtuda selle eritumisest uriiniga. (Beers
2005: 23).
5.
Trombotsütopeenia
(-) võimalik terminaalne hemorraagiline diatees
Ravi
sõltub põhjustavast haigusest, näiteks ravimist põhjustatud
trombotsütopeenia korral tuleb ravimi kasutamine lõpetada.
Immuuntrombotsütopeenia raviks kasutatakse kortikosteroide.
(Braunwald
2006: 126).
KASUTATUD KIRJANDUS
Beers MH., Berow R.
(2005). The Merck Manual of Diagnosis and Therapy . USA.
Braunwald,
E.,
Isselbacher,
k.J., Wilson ,
J.D. (2006). Harrison 's
Principles of Internal Medicine. Mcgraw-Hill; 14th edition .
Bryant, R. (2016).
Acute & Chronic
Wounds: Current Management Concepts. Elsevier
eBook on VitalSource,
5th Edition.
Crosta, P. (2017) What you should know about dehydration?
Medical News Today https://www.medicalnewstoday.com/articles/153363.php (29.11. 2018 ).
Eesti Neeruhaigete Liit. (2009).
http://www.neer.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=NewsFront&f=viewNews&id5
(27.11.2018).
Garber, J. S., Slonim, A. D., Gross, M. (2010). Avoiding
Common Nursing Errors. Lippincott Williams & Wilkins .
Herdman, T., Kamitsuru S. (Eds.) (2014). NANDA. International
Nursing Diagnoses: Definitions and Classifications, 2015-2017.
Oxford: Wiley Blackwell.
Höckerstedt, K. (2003). Gastroenteroloogia . OY Duedecim/AS Medicina
Ilmoja, M. (2011). Neerude asendusravi . Eesti Diabeetide Liit. http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=13615 (29.11.2018).
Koidla, K., Tikkop, T., Sarap-Kont, E. (2005). Muljed
rahvusvaheliselt neeruasendusravi konverentsilt. Eesti õde,
4, 10-11.
Past, M. (2005). Diabeet II tüüp. Eesti Diabeediliit.
Tallinn.
Pechter, Ü., Ots, M., Maaroos , J. (2008). Vee ja
soolapeetusest põhjustatud hüpertoonia. Eesti Arst. 82 (1):
16–21.
Smeltzer, S. C., Bare , B. B. (2008). Textbook of Medical
Surgical Nursing. USA: Lippincott Williams and Wilkins.
https://www.kidneybuzz.com/fistula/ (28.11.2018).
Tamm,
T. (2017).
Millised on tõsise neeruhaiguse tunnused? Ida - Tallinna Keskhaigla. Uroloogia osakond .
http://www.terviseuudised.ee/kusi-arstilt/2017/09/21/millised-on-tosise-neeruhaiguse-tunnused (25.11.2018 ).
Eesti
Neeruhaigete Liit , (2009). Hemodialüüs. Põhja-Eesti Neeruhaigete
Selts. http://www.neer.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=66&sm_id=212 (25.11.2018 ).
Kõik kommentaarid