Antud analüüs on üks kõige sagedamini kasutatavatest laboratoorsetest uuringutest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Esmane hematoloogiline analüüs hõlmab endas rakkude loendamist, hemaglobiinisisalduse mõõtmist ja vereäige mikroskoopilist hindamist. Tänapäeval on kasutusel järgnevad mõisted: · vere automaatuuring · vere automaatuuring leukogrammiga-hematoloogilise analüsaatoriga teostatav uuring ( complete blood count, CBC, full blood count, FBC) · hemogramm- vereäige mikroskoopiline hindamine · leukotsüütide valem või leukogramm, mis ei sisalda erütrotsüütide ja trombotsüütide hindamist Vererakke loendatakse spetsiaalsete hematoloogiliste analüsaatorite abil, mille tööpõhimõte on järgmine: vererakkude loendamine, hemoglobiini kontsentratsiooni mõõtmine. Mõõdetud parameetrite alusel arvutab analüsaator erütrotsüütide ja trombotsüütide indeksid. Sõltuvalt
ROK keelustas rEPO kasutamisele vaatamata analüütilise meetodi puudumisele 2000a. lisati HBOC keelatud ainete nimekirja Põhjused, miks veredoping spordis on keelatud : Ebaeetiline ja ebaõiglane dopingu protseduur ( http://scienceblogs.com ) Tõstab kunstlikult sportlikku sooritusvõimet Omab potentsiaalselt ohtlikku terviseriski Testimise meetodid: ( http://passionwind.com/blog/h=5 ) Kaudne meetod hemogramm ( hematokrit, sreeum EPO, retikulotsüüdid jne. ) Otsene meetod uriin, plasma, seerum, täisveri Kasutatud kirjandus: 1. Bioloogia I osa õpik lk 44-49 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Doping 3. http://www.ap3.ee/?PublicationId=fa153cfe-6b01-4e92-ae4b-acb4f891141e 4. http://www.antidoping.ee/?cat_1=3&cat_2=97&cat_3=106 5. &ID=106 6. http://www.antidoping.ee/failikataloog/Vere%20doping.pdf 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Veredoping 8. http://en.wikipedia
vajadusest vähem. Sageli sööb ta lihtsalt sellepärast, et peab. Patsiendi anamneesist tuleb välja, et ta ei suuda end öösel välja puhata ja tunneb hommikuti sageli väsimust. Hommikul järsult voodist tõustes tunneb kerget peapööritust (Siamak, 2018). Objektiivselt: HS 15x', pulss 70x', RR 105/55mm/Hg, SpO2 95%, Pikkus 163cm, kehakaal 55kg (KMI 20.7), nahk kahvatu (Elutähtsate näitajate mõõtmine, 2018). Hemogramm: WBC 5.5 (3,5....8,8 E9/L) RBC 4.0 (3.9....5.2 E12/L) Hb 95 (117....153 g/L) Hct 33 (35....46%) MCV 83,0 (82....98 fL)
Reaktsioon haigusele: patsient on leppinud oma seisundiga ja diagnoosiga, kui loodab elukvaliteedi parandusele. Hingelised vajadused: pere Hoiakud ja väärtused.: väärtustab oma peret ja tervist Sotsiaalmajanduslik seisund Sotsiaaltoetused: invaliidsuspension Perekond ja sõbrad: patsient elab abikaasaga, on head suhted lastega.. Elutingimused: patsient elab 2 toalises kõige mugavustega korteris. Sissetulek: hetkel invaliidsuspensioon Medikatsioon Uuringud ja analüüsid. 18.04.2012 Hemogramm: WBC: 8,6 E9/L RBC: 4,7 E12/L HCT: 48% 18.04.2011 S,P-Glükoos 7,9mmol/L S,P -Na 131 mmol/L S,P-K 4,9 mmol/l S,P.kreatiniin 258umol/l UURINGU TEOSTAMISE KIRJELDUS: ETTEVALMISTUS: UURINGU KÄIK: Jälgimisleht Pikkus/ kaal 170cm/70kg Toit: dieet - TAV 18.04 19.04 20.04 21.04 22.04
Lootel on avatud (1p): a) ductus arteriosus b) avaalauk c) ovaalmulk Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on, järjesta: sinuatriaalsõlm, atrioventikulaarsõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkinje kiud. Teistel erutusjuhtesüsteemi osadel on (peale sinuatriaalsõlme) on võime erutuse automaatseks tekitamiseks (1): a) sagedusega üle 80 korra minutis b) sagedusega alla 60 korra minutis Erinevate leukotsüütide sisaldust veres kajastab a) hemogramm b) leukogramm c) elektrokardiogramm 8 A- veregrupiga Rh positiivse verega inimesel on vereplasmas a) antiA antikehad, anti-D antikehad c) antikehad puuduvad b) anti-B antikehad c) anti-B antikehad, anti-D antikehad Paremast jalalabast venoossesse verre saabuv lünf läbib: a)õndlalünfisõlmed, kubemelünfisõlmed, rinnajuha ja parema venoosnurga b) kaenlalünfisõlmed, parema
psoase sümptom (retrotsökaalne apenditsiit) Perkussioon astsiididiagnostika, organite suurus, peritoneaalärrituse demonstratsioon, tümpaania (soolesulgus, perforatsioon) Auskultatsioon peristaltika puudumine (paralüütiline iileus, peritoniit), hüperperistaltika (mehhaaniline soolesulgus) Laboratoorsed uuringud vastavalt vajadusele (hemogramm, CRV, lipaas jne) Radioloogilised ja instrumentaalsed uuringud ultraheli, röntgen, KT, EKG Invasiivsed uuringud endoskoopia, kõhuõõne punktsioon, diagnostiline laparoskoopia Diferentsiaaldiagnostika: Ülakõhuvalu müokardiinfarkt, alasagara pneumoonia, pneumothorax, kopsuinfarkt, pleuriit Difuusne ja migreeruv kõhuvalu diabeetiline ketoatsidoos, äge reumaatiline palavik, nodoosne
1. Põhjendage, miks on vaja küsida ja koguda sportlaselt ka subjektiivseid hinnanguid. Vastus: Tagamaks ülevaade sportlase organismi reageeringutest erinevatele treeningukoormustele. 2. Miks on sportlasel ja treeneril vaja jälgida, millises intensiivsustsoonis treenitakse? Vastus: Tagamaks sportlase töövõime optimaalne areng, vältides samal ajal ületreeningut. 3. Millised on spordimeditsiinilises terviseuuringus olulisemad hinnatavad laboratoorsed parameetrid? Vastus: Hemogramm, ferritiin, C-reaktiivne valk, aminotransferaasid (ASAT, ALAT), lihasekahjustuse näitajad (kreatiini kinaas), elektrolüüdid, neerutalitluse näitajad jne. 4. Missugune laboratoorne näitaja peegeldab organismi rauavarusid? Vastus: Seerumi ferritiin näitajad. 5. Mis võib põhjustada C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemist? Vastus: Põletikuliste protsesside, traumade ja müokardiinfarkti korral. Väga tugev ühekordne kehaline pingutus. 6
annaabi.ee 
