Muusika ja tekst: Mait Vaik ARMU NEEDUS Muusika: Mait Vaik/Kaupo Kaldmäe Tekst: Mait Vaik Loeb: Jan Uuspõld MUSTALE MERELE Muusika ja tekst: Mait Vaik Taustalaul: Pille Kallas 1905 Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik/Jekaterina Koort "XX sajandi lapsed". Sõpruse Puiestee teine kauamängiv helikandjal "XX Sajandi Lapsed" ilmus 2004 aasta sügisel. Kokku on plaadil 13 muusikapala. Plaadi vahelehele on kirjutanud XX sajandi lastest ja nende lootusetusest ja lootusest vaimulik Vello Salum. Nii nagu ikka räägivad meie lood erinevatest ajastutest ja inimestest ja jätkame muusikalist stiilitust - seinast - seina, küsides "mis on elu, miks me elame ja miks me armastame". XX sajandi lapsed Muusika: Sõpruse Puiestee Tekst: Mait Vaik Ära pahanda Muusika: Allan Vainola Tekst: Alar Aigro, Alar Tammela, Mait Vaik Kaotaja-2 Muusika ja tekst: Mait Vaik Jäätisekohviku ees Muusika: Mait Vaik Tekst: Andres Rooväli, Mait Vaik Mahavok Muusika: Allan Vainola, Kaupo Kaldmäe
Populaarseim meessaatejuht Urmas Ott, - 1994.a. 1. juuni - ETV aastapreemiad - Televollid - said Urmas Ott (meessaatejuht) - 1993.a. 27. juuni - Esimesed "Tele-Vollid" said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott - 1992.a. jaanuar - Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna, - 1990.a. 9. - 10. juuni - Pikim saatepäev ETV ajaloos - kokku 24 tundi, sealhulgas "Öö-TV" (20.45 - 9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Sein, Raul Rebane, Maire Aunaste, Madis Salum, rezissöörid Tiit Kimmel, Toivo Kõster, Riho Raie. - 1989.a. 24. detsember - 31. detsember - "Öö-TV" programm. Organisaatorid Reet Oja, Toivo Kõster, saatejuhid Reet Linna, Hagi Sein, Enn Eesmaa, Reet Oja, Urmas Ott, Mati Talvik. - 1988.a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988
üritatakse tagada lastele parem elukvaliteet. 11 Kasutatud kirjandus 1. Medar E., Medar M. Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja -teenused : käsiraamat.Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, 291 lk. 2. Eesti Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg. www.sm.ee 3. Jürgenson S., Kaplan S., Möll L., Petoffer S., Reinsoo A., Reinsoo S., Salum M., Suvi H., Tamjärv H. Hetkeolukorra kirjeldamine lapsendamisest Eestis. [http://www.omapere.ee/et/hetkeolukorra_kirjeldamine_lapsendamisest_Eestis]. Tallinn:2007. 4. Riigi tegevus laste laste riikliku hoolekande korraldamisel. Riigikontrolli audit- 26.06.2009.[www.riigikontroll.ee]. 25.11.2009. 5. Lastehoid Eesti peredes.Rahvastikuministri büroo. [http://www.rahvastikuminister.ee/public/Lastehoid.pdf]. 26.11.2009.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid.........
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra...
Everaus, H. (2013) Aneemia. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/aneemia/id-97 (16.04.2018). WebMD. Understanding Anemia - Symptoms. https://www.webmd.com/a-to-z-guides/under standing-anemia-symptoms#1 (16.04.2018). Siamak, N. (2018) Anemia. https://www.emedicinehealth.com/anemia/article_em.htm#anem ia_facts (16.04.2018) Elutähtsate näitajate mõõtmine. https://elutahtsatenaitajatemootmine.weebly.com/ (16.04.2018) Rähni, A., Salum, T. (2018) Hemogramm. https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasir aamat/HIJ/hemogramm.pdf (16.04.2018) Poane, R. (2013) Poop and Urine Chart. https://drpoane.com/content/u, ploads/POOP-URINE -9-final-Nov-full.jpg (16.04.2018) Eastern Idaho Public Health. WIC newsletter. (2015, mai/juuni) https://eiph.idaho.gov/WIC/ News/2015%20Newsletters/May%20June.pdf (16.04.2018) St. Joseph's Healthcare Hamilton. (2013) Energy Conservation. https://www.stjoes.ca/patie
Eessõna Jalgrattasport on spordiala, mida harrastatakse jalgrattal. Läbi aegade Eestis ühe edukama spordiala, jalgrattaspordi juurde ulatuvad XIX sajandisse, täpsemalt astasse 1886. Just sel tähelepanuväärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Juba kolm aastat hiljem (1889) sai teoks esimene pikamaasõit marsruudil Riia-Tallinn, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti,et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti täpselt 20 aastat varem-1869 Prantsusmaal, trassil Pariis-Rouen. Võitja keskmine kiirus oli tollal 11 km/h, tänapäevaste tegemiste juures tundub tegu olevat trükiveaga. Juba jalgrattaspordi algaastail tegid Eesti sportlased endale nime. Nii võitis aastal 1900 pikamaasõidu Moskva-Peterburi ootamatult haapsallane Karl Tamman. Mõeldes tagasi Eesti jalgrattaspordi värviküllasele 115 ...
3.A 3.B 3.C 3.D Andreas Kurjama Hank -Gerhard Hausenberg Timo Tomberg Mattias Meresaar Johannes Jahhu Marcus Pariots 20 Tauri Tens Mattias Tätte Henri Salum Kristjan Lepp Kristofer Kööp Gerrit Mõttus Hannes Tamm Marcus Jakustand 3.E Taavet Daum Rauno Kleimann Richard Saaron Norman Sepp Ingmar Sepp Roven Juhanson Sebastian Karuse 21 Lisa 2. Turniiri kuulutus 22 Lisa 3. Turniiri tabelid A alagrupp Võit Viik Kaotus Väravad Punktid Koht 4.A 3.A 4.B 3.B
Tulemuslikult on töötanud 1950-ndatest aastatest Rein Tammla, Erni Reinloo Paides, Ülo Vainomäe Türil, Uno Aan Koerus, Arnold Kuningas Jänedal, Hans Lööper Säreveres, 1960-ndatel aastatel Ilmar Värk ja Raimond Palk Paides, 1970-ndatest aastatest töötavad Türil Leonhard Soom, Paides Jüri Järvik ja Liina Molotovskaja. Hiljem tulnutest tuleb lisada Lea ja Veiko Valang Säreveres. Alates 1990-ndatest aastatest tegutsevad Paides Toivo Evardi, Ahto Salum ja Andres Siilak ning Toomas Aan Koerus kõik töötavad või töötasid kohakaaslastena. Eelpoolnimetatuist töötavad hetkel maakonnas kergejõustikutreeneritena Leonhard Soom Türil, Lea ja Veiko Valang Säreveres, Toivo Evardi Paides ja Toomas Aan Koerus ning neile lisandub noorima liikmena Väätsal õpetussõnu jagav Ilmar Mõttus. Maakonna spordiliikumises ei saa mööda minna endise staazika tegevsportlase ja spordipedagoogi Hans Lööperi osast
Ford 416GJO 7014 KOOL JAKO Elisa Honda 750RLI 17667 INDREK PENK Tele2 BMW 711WLT 8597 ANDRES SAAR EMT Mazda 649CNU 3706 GALINA KOZÔREVA Tele2 BMW 396WQQ 5430 INGA KALDVEE EMT Ford 572QBO 16472 MARIKA JÄRVE EMT Audi 231YYQ 5943 HANNA KUUSMANN EMT Ford 159XUL 15107 TEET KAALMA Elisa Ford 232SHK 14151 ALAR SALUM Tele2 Mazda 472DNM 4215 BOLDMARK MEER EMT Mercedes-Benz 760LSE 9276 VIKTOR JOGANSON Tele2 Volkswagen 15NDF 14083 LIISI VENTSEL Tele2 Honda 0AMM 125 KRISTJAN VRAGER Tele2 Toyota 51ADN 935 ANU MEIER Elisa Toyota 418PKH 11750 VALDUR VÄRK Elisa Toyota 708WYA 15848 KAIRE JOOSEP EMT Toyota 328GNU 2273 AS STANDARD Elisa
766317097 MERIKE MARGE EMT 1600 0.7689212404 REET IGEL Elisa 700 0.7706302193 RAUL JAKOBSON Elisa 2400 0.7729004651 JEFF SYNERTEC EMT 2100 0.7745696378 EINO MUUL EMT 1300 0.7765303648 EINO ROHTMETS EMT 900 0.7817447629 MARGUS RAIDMA Tele2 1800 0.7821345118 BENNO MAARING Elisa 1000 0.7822617962 TOOMAS URBLA EMT 1700 0.7832495667 TIIT KÄBIN Elisa 3000 0.7860015685 ALAR SALUM Tele2 2200 0.7873703048 ANDRES SAAR EMT 1300 0.7880063365 ELEMENT EEH Tele2 1600 0.7891756245 ARVO PESTI Elisa 900 0.7910159993 ANTS TAEL Elisa 2900 0.7914101471 ANDRES HION Elisa 2700 0.7918312975 JÜRI AGEJEV Tele2 500 0.7919045536 AAVO MARTIN Elisa 2900 0.7939066192 KAI VAHE Elisa 900 0.7965498111 KAUR RAIG EMT 2400 0.7974951917 REET MATHEAS EMT 2300 0.7983962397
1074 1388 Sagaja Martin Harju 03:59:54 M21 718 678 Sagim Janar Pärnu 03:42:18 M21 1103 963 Saksing Siim Tartu 04:01:23 M21 980 970 Saksniit Priit Harju 03:55:17 M21 2213 737 Salikovs Semjons Läti 05:15:48 M21 2122 1658 Salk Marek Pärnu 05:03:09 M21 1358 1912 Salo Heiki Tartu 04:12:43 M21 1749 2124 Salum Siim Tartu 04:34:09 M21 2144 1528 Saluveer Lauri Viljandi 05:05:47 M21 879 563 Samarüütel Andres Tartu 03:50:21 M21 125 156 Sander Marek Pärnu 03:05:26 M21 188 211 Sarakovs Renars Läti 03:10:23 M21 1912 2754 Sarapuu Sten Tallinn 04:46:31 M21 1978 2759 Sarmet Margus Harju 04:51:43 M21 229 665 Sars Martins Läti 03:12:45 M21
meetodid. +UCC HB1 HB2 HB3 SÜLEM Ülemine Paisu pinge transistor PÜLEM generaator ~U SALUM Alumine Paisu pinge transistor PALUM generaator -UCC a. PALUMINE ~U
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
