Muusika ja tekst: Mait Vaik ARMU NEEDUS Muusika: Mait Vaik/Kaupo Kaldmäe Tekst: Mait Vaik Loeb: Jan Uuspõld MUSTALE MERELE Muusika ja tekst: Mait Vaik Taustalaul: Pille Kallas 1905 Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik/Jekaterina Koort "XX sajandi lapsed". Sõpruse Puiestee teine kauamängiv helikandjal "XX Sajandi Lapsed" ilmus 2004 aasta sügisel. Kokku on plaadil 13 muusikapala. Plaadi vahelehele on kirjutanud XX sajandi lastest ja nende lootusetusest ja lootusest vaimulik Vello Salum. Nii nagu ikka räägivad meie lood erinevatest ajastutest ja inimestest ja jätkame muusikalist stiilitust - seinast - seina, küsides "mis on elu, miks me elame ja miks me armastame". XX sajandi lapsed Muusika: Sõpruse Puiestee Tekst: Mait Vaik Ära pahanda Muusika: Allan Vainola Tekst: Alar Aigro, Alar Tammela, Mait Vaik Kaotaja-2 Muusika ja tekst: Mait Vaik Jäätisekohviku ees Muusika: Mait Vaik Tekst: Andres Rooväli, Mait Vaik Mahavok Muusika: Allan Vainola, Kaupo Kaldmäe
Populaarseim meessaatejuht Urmas Ott, - 1994.a. 1. juuni - ETV aastapreemiad - Televollid - said Urmas Ott (meessaatejuht) - 1993.a. 27. juuni - Esimesed "Tele-Vollid" said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott - 1992.a. jaanuar - Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna, - 1990.a. 9. - 10. juuni - Pikim saatepäev ETV ajaloos - kokku 24 tundi, sealhulgas "Öö-TV" (20.45 - 9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Sein, Raul Rebane, Maire Aunaste, Madis Salum, rezissöörid Tiit Kimmel, Toivo Kõster, Riho Raie. - 1989.a. 24. detsember - 31. detsember - "Öö-TV" programm. Organisaatorid Reet Oja, Toivo Kõster, saatejuhid Reet Linna, Hagi Sein, Enn Eesmaa, Reet Oja, Urmas Ott, Mati Talvik. - 1988.a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988
üritatakse tagada lastele parem elukvaliteet. 11 Kasutatud kirjandus 1. Medar E., Medar M. Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja -teenused : käsiraamat.Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, 291 lk. 2. Eesti Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg. www.sm.ee 3. Jürgenson S., Kaplan S., Möll L., Petoffer S., Reinsoo A., Reinsoo S., Salum M., Suvi H., Tamjärv H. Hetkeolukorra kirjeldamine lapsendamisest Eestis. [http://www.omapere.ee/et/hetkeolukorra_kirjeldamine_lapsendamisest_Eestis]. Tallinn:2007. 4. Riigi tegevus laste laste riikliku hoolekande korraldamisel. Riigikontrolli audit- 26.06.2009.[www.riigikontroll.ee]. 25.11.2009. 5. Lastehoid Eesti peredes.Rahvastikuministri büroo. [http://www.rahvastikuminister.ee/public/Lastehoid.pdf]. 26.11.2009.
Rollimäng Kooleelsete laste mängus on suur tähtsus rollil, mille laps enda peale võtab. Rolli teostumisel kujuneb ümber lapse tegevus ja tema suhtumine tegelikkusesse (Elkonin 1978:6). Eelkooliealiste laste rolli- ehk nn. loovmäng kujutab endast tegevust, milles lapsed võtavad endale täiskasvanute rolle (funktsioone). Üldistatud kujul ning spetsiaalselt loodud mängutingimustes reprodutseerivad nad täiskasvanute tegevust ja nendevahelisi suhteid (Salum 1983:11). D. Elkonin (1978) rõhutab seda, et laste rollimäng on eriliselt tundlik täiskasvanute maailma suhtes. Teadmised täiskasvanute töötegevusest, töövahendite kasutamisest, omavahelisest suhtlemisest ja koostööst on aluseks rolli tekkele ja arengule. Mida rikkalikumad, emotsionaalsemad ja eredamad on vaatlustelt saadud muljed ja kogemused seda soovitum on lapse jaoks ka mäng, milles ta rahuldab oma tarvet tegutseda kui täiskasvanu (Saar 1997:178)
kontekstile. Nooruki käitumine kui tema isiklike kogemuste ja isiksuseomaduste ning sotsiaale keskkonna omavahelise interaktsiooni tulemus. Inimese-keskkonna omavahelise interaktsiooni mudelite kasutamine aitab selgitada erinevusi indiviidide reaktsioonides pealtnäha sarnastele situatsioonidele ning täiendab ja avardab meie arusaamist delinkventsest käitumisest. ALLIKAD Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK Trükikoda. Salum, M. (1983). Mäng koolieelses eas. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium Kivisalu, K.(2005). Miljon mängu eest. Pere ja Kodu.4,6-7.
2 (27....33 pg) MCHC 318 (317....357 g/L) Kaalium 3.8 (3.5.... 5.0 mmol/L) Naatrium 139 (135....145 mmol/L) Kaltsium 2.27 (2.15....2.60 mmol/L) Magneesium 0.85 (0.53....1.11 mmol/L) (Salum, Rähni, 2018) Varasemalt patsient haiglas viibinud pole ning eelnevaid operatsioone pole patsiendil olnud. Patsient võtab kodus sünnituseelset vitamiini Pregnacare (Vitabiotics) ning rauasiirupit Floradix FERRUM. Seitse aastat tagasi on patsiendil diagnoositud rauavaegusaneemia. 4 Perekondlikult on emal diagnoositud aneemia, isal kõrge vererõhk ja koronaarsündroom, vanaemal artriit. 3
aasta suveolümpiamängudel Ateenas. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas alates 1984. aasta suveolümpiamängudest Los Angeleses. Alates 1996. aasta suveolümpiamängudest tohivad olümpiamängudel osaleda ka elukutselised sportlased. Ainus Eesti meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, oli Aavo Pikkuus, kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku maanteesõidu. Jalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile (1988 kuldmedali NSV Liidule ja 1992 kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel. 1992. aasta suveolümpiamängudel tuli meeste grupisõidus kaks Eesti sportlast esikümnesse: Lauri Aus oli 5. ja Raido Kodanipork 9.
3.A 3.B 3.C 3.D Andreas Kurjama Hank -Gerhard Hausenberg Timo Tomberg Mattias Meresaar Johannes Jahhu Marcus Pariots 20 Tauri Tens Mattias Tätte Henri Salum Kristjan Lepp Kristofer Kööp Gerrit Mõttus Hannes Tamm Marcus Jakustand 3.E Taavet Daum Rauno Kleimann Richard Saaron Norman Sepp Ingmar Sepp Roven Juhanson Sebastian Karuse 21 Lisa 2. Turniiri kuulutus 22 Lisa 3. Turniiri tabelid A alagrupp Võit Viik Kaotus Väravad Punktid Koht 4.A 3.A 4.B 3.B
Tulemuslikult on töötanud 1950-ndatest aastatest Rein Tammla, Erni Reinloo Paides, Ülo Vainomäe Türil, Uno Aan Koerus, Arnold Kuningas Jänedal, Hans Lööper Säreveres, 1960-ndatel aastatel Ilmar Värk ja Raimond Palk Paides, 1970-ndatest aastatest töötavad Türil Leonhard Soom, Paides Jüri Järvik ja Liina Molotovskaja. Hiljem tulnutest tuleb lisada Lea ja Veiko Valang Säreveres. Alates 1990-ndatest aastatest tegutsevad Paides Toivo Evardi, Ahto Salum ja Andres Siilak ning Toomas Aan Koerus kõik töötavad või töötasid kohakaaslastena. Eelpoolnimetatuist töötavad hetkel maakonnas kergejõustikutreeneritena Leonhard Soom Türil, Lea ja Veiko Valang Säreveres, Toivo Evardi Paides ja Toomas Aan Koerus ning neile lisandub noorima liikmena Väätsal õpetussõnu jagav Ilmar Mõttus. Maakonna spordiliikumises ei saa mööda minna endise staazika tegevsportlase ja spordipedagoogi Hans Lööperi osast
Rein Kuusik Raja 15-138 620 2301 Rein Paluoja II 301A 620 2103 Risto Serg II 310 620 2119 Rivo Öpik Akad.tee 15A-111 Roman Zuravljov Raja 15 - 132a 620 2303 Sergei Devadze Raja 15-307 620 2255 Sergei Kostin Raja 15-231 620 2263 Sirje Urb Raja 15 - 139 620 2300 Stanislav Vassiljev Raja 15-403 620 2308 Taavi Salumäe Akad.tee 15A 525 4418 Taivo Kangilaski II 312A 620 2117 Taivo Lints II 310A 620 2119 Tanel Tammet Raja 15 - 223 620 3457 Tarmo Robal Raja 15-210 620 2263 Tarmo Uustalu Akad.tee 21-B402 620 4250 Tarmo Veskioja Raja 15 - 408 620 2307 Tarvo Treier Raja 15-117 620 2300 Tatjana Kalinina II 404 620 2352
Rein Kuusik Raja 15-138 620 2301 Rein Paluoja II 301A 620 2103 Risto Serg II 310 620 2119 Rivo Öpik Akad.tee 15A-111 Roman Žuravljov Raja 15 - 132a 620 2303 Sergei Devadze Raja 15-307 620 2255 Sergei Kostin Raja 15-231 620 2263 Sirje Urb Raja 15 - 139 620 2300 Stanislav Vassiljev Raja 15-403 620 2308 Taavi Salumäe Akad.tee 15A 525 4418 Taivo Kangilaski II 312A 620 2117 Taivo Lints II 310A 620 2119 Tanel Tammet Raja 15 - 223 620 3457 Tarmo Robal Raja 15-210 620 2263 Tarmo Uustalu Akad.tee 21-B402 620 4250 Tarmo Veskioja Raja 15 - 408 620 2307 Tarvo Treier Raja 15-117 620 2300
1074 1388 Sagaja Martin Harju 03:59:54 M21 718 678 Sagim Janar Pärnu 03:42:18 M21 1103 963 Saksing Siim Tartu 04:01:23 M21 980 970 Saksniit Priit Harju 03:55:17 M21 2213 737 Salikovs Semjons Läti 05:15:48 M21 2122 1658 Salk Marek Pärnu 05:03:09 M21 1358 1912 Salo Heiki Tartu 04:12:43 M21 1749 2124 Salum Siim Tartu 04:34:09 M21 2144 1528 Saluveer Lauri Viljandi 05:05:47 M21 879 563 Samarüütel Andres Tartu 03:50:21 M21 125 156 Sander Marek Pärnu 03:05:26 M21 188 211 Sarakovs Renars Läti 03:10:23 M21 1912 2754 Sarapuu Sten Tallinn 04:46:31 M21 1978 2759 Sarmet Margus Harju 04:51:43 M21 229 665 Sars Martins Läti 03:12:45 M21
meetodid. +UCC HB1 HB2 HB3 SÜLEM Ülemine Paisu pinge transistor PÜLEM generaator ~U SALUM Alumine Paisu pinge transistor PALUM generaator -UCC a. PALUMINE ~U
annaabi.ee 
