KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool 
  
Õe õppekava 
  
  
  
  
 
  
  
  
Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn 
  
  
KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS 
  
  
Iseseisev töö 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Õppejõud:  Marit  Kiljako 
 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
  
  
  Tartu 2018  
SISUKORD 
 
1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 
2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 
3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 
3.1 Puudulik perifeerne  verevarustus  ................................................................................... 11 
3.2 Aktiivsuse talumatus....................................................................................................... 13 
3.3 Akuutne  valu................................................................................................................... 14 
3.4 Ülekaal ............................................................................................................................ 16 
3.5. Perekonna ebatõhus tervisejuhtimine ............................................................................ 18 
4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................... 20 
 
 
 
1 
 
1. SITUATSIOONI KIRJELDUS 
 
Perearsti   vastuvõtule  pöördus  52-aastane  mees,  sest   viimased   paar  kuud  on  vaevanud  teda 
pidevad    valud   liikumisel  säärtes,  mille  tõttu  aeg-ajalt  lonkab.  Puhkeasendis  tunneb  säärtes 
häirivat surinat. Väsib ruttu igapäevastest tegevustest ja vajab palju puhkehetki. Näiteks häirib 
teda, et erinevate füüsiliste majapidamistööde tegemine võtab palju rohkem aega kui vanasti. 
Samuti  kurdab  peavalusid, mis ilmnevad mõned  korrad  nädalas. 2 aastat tagasi diagnoositud 
kõrgevererõhktõbi. 
 
Haiguse anamnees:  patsient  pöördus perearsti vastuvõtule tervisekontrolli, kus vereanalüüsist 
selgus, et patsiendil on kõrgenenud kolesterooli tase (8,9 mmol/l) ning vererõhku kontrollides 
selgus,  et  see  on   normist   kõrgem  (154/95mmHg).  Seejärel  tehti  24  h  monitooruuring,  mille 
tulemusena  sai   patsient   diagnoosiks  hüpertooniatõbi.  Teadaolevalt  pole  perekonnas 
hüpertooniatõve  esinenud . Patsient suitsetab 15-20 sigaretti päevas ja on seda teinud 30 aastat. 
Suitsetamisest loobumine on raske, sest naine  armastab  samuti suitsetada. Kodus tarvitatavad 
ravimid :  vererõhuravim  Noliprel  Arginine,  2,5  mg/0,625  mg  (1  tbl.  1  kord  päevas), 
kolesterooli  alandav   ravim   Atoris,  30  mg  (1  tbl.  päevas),  D-vitamiini   toidulisand .  Patsient 
võtab ravimeid väga ebaregulaarselt.  
 
Analüüsid/uuringud: vere analüüs-kolesterool, 24 h monitooruuring. EKG, uriinianalüüs. 
Patsient on 175 cm/86kg (KMI 28.08). Patsiendile  kehakaal  muret ei tee, kuigi aasta jooksul 
on lisandunud 10 lisakilo (enamasti vöökohale, ümbermõõt 105cm). 
 
Toitumine:  Enamasti  sööb  2  korda  päevas,  lõunal  ja  õhtul.   Hommikul   joob  kanget  musta 
kohvi, lisaks päeva jooksul veel 3-4 tassi. Lõuna on tihti toitainetevaene (võileivad, nuudlid), 
õhtusöök  on  jällegi   koguseliselt   liiga  suur  ja  rammus  (eelistab  vürtsikat  ja  rasvast  toitu). 
Õhtuti armastab vaadata televiisorit ja süüa erinevaid snäkke/maiustusi koos  perega . Alkoholi 
tarbib  enamasti  nädalavahetustel  (2-3  pudelit  lahjat  õlut)  ja  meeldib  juua  aeg-ajalt 
karastusjooke. 
 
2 
 
Elukohaks on oma maja ahiküttega, mida kütab patsient ise.  Koduste  töödega saab iseseisvalt 
hakkama  (muru   niitmine ,  puude  lõhkumine,  lume  rookimine),  kuid  nõuavad  pingutust. 
Füüsilist tehes hakkab hingeldama ja tekitab väsimust.  
Töötab  eraettevõttes  raamatupidajana.  Töö  on   istuv   ja  stressirohke.  Eelistab  vabal  ajal 
füüsilisele  aktiivsusele  teha  tubaseid  tegevusi  (televiisori  vaatamine,  raamatute  lugemine). 
Patsient on keskharidusega, abielus ja  peres on kaks last. Pere on haigusest teadlik, aga see ei 
valmista  pereliikmetele muret, sest mehe seisund tundub vaatamata sellele diagnoosile hea. 
 
3 
 
2. SEISUNDI HINDAMINE 
  
Õendusanamnees  ja  füüsiline  läbivaatus  toimub   Gordoni   Täiskasvanu   terviseseisundi  
hindamise skeemi abil. 
Koostamise kuupäev: 08.03. 2018  
Eesnimi :  Tanel                         Perekonnanimi :  Tammik                   
Sugu: Mees                       
Vanus: 52                            
Perekonnaseis : abielus 
Elukoht (maa või linn): Haapsalu                                      
Töökoht:  raamatupidaja  
 
TERVISEEDENDUS  
Patsient  pöördus  perearsti  vastuvõtule,  sest  viimased  paar  kuud  on  teda  vaevanud  pidevad 
valud  liikumisel  säärtes,  mille  tõttu  aeg-ajalt  lonkab.  Puhkeasendis  tunneb  säärtes  häirivat 
surinat. Väsib ruttu igapäevastest tegevustest ja vajab palju puhkehetki. Näiteks häirib teda, et 
erinevate füüsiliste majapidamistööde tegemine võtab palju rohkem aega kui vanasti. Samuti 
kurdab peavalusid, mis ilmnevad mõned korrad nädalas.  
Kaks  aastat  tagasi  diagnoositud  kõrgevererõhktõbi.  20  aastat  tagasi  toimunud 
mandlioperatsioon, millega seoses viibis kaks päeva haiglaravil. 
Kodus tarvitatavad ravimid: vererõhuravim Noliprel Arginine, 2,5 mg/0,625 mg (1 tbl. 1 kord 
päevas),  kolesterooli  alandav  ravim  Atoris,  30  mg  (1  tbl.  päevas),  D-vitamiini  toidulisand. 
Patsient  võtab  ravimeid  ja  toidulisandit  väga  ebaregulaarselt  –  siis,  kui  meelde  tuleb; 
mõnikord jääb paar päeva vahele. 
Pärilikud haigused teadaolevalt puuduvad. 
Vaatamata  arsti  poolt  pandud  kõrgrõhktõve  diagnoosile  peab  patsient  oma  tervist  üldiselt 
heaks – paar korda aastas on esinenud külmetushaiguseid, aga see ei ole igapäevaelu seganud 
ja  ei  ole  selle  pärast  pidanud  töölt  puuduma.  Tervise  hoidmiseks  võtab  igapäevaselt  D-
vitamiini  preparaate,  peseb  tihti  käsi.  Patsient  suitsetab  15-20  sigaretti  päevas  ja  on  seda 
4 
 
teinud 30 aastat. Alkoholi tarbib iganädalaselt, peamiselt nädalavahetustel (2-3 pudelit lahjat 
õlut). Narkootikume pole kunagi tarvitanud ega proovinud. 
Patsient  on  pärast  kõrgvererõhktõve  diagnoosi  osaliselt  järginud  arstide  ja  õdede   soovitusi . 
Vähendas  näiteks  alkoholi   joomist   (varem  jõi  iga  õhtu  õlut)  ja  hakkas  tarvitama  ravimeid 
(siiski teeb seda ebaregulaarselt). Suitsetamisest tahtis ja proovis  loobuda , aga ei suutnud seda 
teha, sest naine armastab samuti suitsetada ja nad on  harjunud  suitsetades koos aega  veetma . 
Pöördus perearsti vastuvõtule, sest viimasel ajal on teda häirima hakanud jala- ja peavalu ning 
väsimus,  ning  soovib  saada  leevendust.   Arvab ,  et  need  probleemid  ei  ole  kuidagi  seotud 
kõrgvererõhktõvega. 
Patsient näeb  visuaalselt  puhas ja hoolitsetud välja – järgib hügieeni. Mõistab ilusti küsimusi 
ja saab jutust aru. Kõne on selge diktsiooniga, hääl on puhas ja sõnavara tase on hea. Hoiab 
silmsidet  ja  on  meie  vestlusele  keskendunud.  Räägib  kiiresti,  tundub  olekult  viie  palli 
süsteemis pigem närviline (4) ja ennast kehtestav  (4). 
  
TOITUMINE 
Toitumine:  Enamasti  sööb  kaks  korda  päevas,  lõunal  ja  õhtul.  Hommikusöögi  jätab  vahele, 
sest  ei  ole  selleks  aega.  Lõuna  on  tihti  toitainetevaene  (võileivad,  nuudlid),  õhtusöök  on 
jällegi  koguseliselt  liiga  suur  ja  rammus  (eelistab  praetud  ja  rasvast  toitu).  Õhtuti  armastab 
vaadata televiisorit ja süüa erinevaid snäkke/maiustusi koos perega. Võtab toidulisandina D-
vitamiini preparaate, aga ebaregulaarselt – siis, kui meelde tuleb. 
Vedeliku tarbimine: Hommikul joob kanget musta kohvi, lisaks päeva jooksul veel 3-4 tassi. 
Eelistab  veele  magustatud gaseeritud jooke (tavaliselt joob ühe 0,5 liitrise  pudeli  päevas), sest 
need väidetavalt ergutavad. Vett joob rohkem õhtuti, umbes 4 klaasi. 
Patsiendi  isu  on  hea,  toitumispiirangud  ja  toiduallergiad  puuduvad.   Neelamine   on  vaba, 
probleeme seedimisega ei esine. Hambad on  terved , käib kord aastas  kontrollis . Ise ei meeldi 
süüa teha, eelistab osta poest valmistoitu, mida on lihtne soojendada . Naine samuti ei tee palju 
kodus ise süüa ja terve pere toitub enamasti poolfabrikaatidest. 
5 
 
Viimase aastaga on kaal 10 kg tõusnud. Patsient peab oma füüsilist vormi üldiselt heaks, aga 
sooviks kehakaalu langetada 7-10 kg, et parem välja näha. 
Füüsiline läbivaatus: 
Limaskestad on ilusad, puhtad, roosakad ja niisked ; ei esine kahjustusi. Hambad terved. 
Patsiendi öeldud kaal: 83 kg. 
Tegelik kaal: 85 kg. 
Pikkus: 175 cm. 
KMI: 28.08 
Temperatuur: 36,5 °C 
Juukseotsad  on  lõhenenud  ja  küüned  on   haprad .  Kõhu  ümbermõõt  on  aastaga  suurenenud 
(praegu 105 cm, aasta tagasi 95 cm). Nahk on kahvatu ja hallikas, kahjustused puuduvad. 
  
ERITAMINE JA AINEVAHETUS  
Patsiendi kõht käib läbi korrapäraselt – roojab kord päevas, ebamugavustunnet ega probleeme 
ei  esine.   Urineerimine   on  samuti  korras  –  käib  urineerimas  umbes  iga  kolme  tunni  järel, 
värvus  on  kollane.  Öösel  käib  WC-s  väga  harva.  Higistab  enda  sõnul  suhteliselt  palju,  eriti 
rasket füüsilist tööd tehes (näiteks puid lõhkudes). 
  
AKTIIVSUS/LIIKUMINE 
Väsib  igapäevaseid  tegevusi  tehes  kiiresti  ära  ja  energiat  on  vähe.  Liigub  vähe,  sest  töö  on 
istuv  ja  vaba  aega  armastab  veeta  tubaselt.  Tööl  ja  poes  käib  samuti   autoga .  Jalutab 
igapäevaselt  koeraga  umbes  kümme  minutit.   Treppidest   käimine  ja  igapäevased  lihtsamad 
majapidamistööd on viimastel kuudel võtnud võhmale ja vajab palju puhkehetki. Füüsilistest 
tegevustest meeldib kõige rohkem lauatennis, mida käib kord kuus mängimas. 
6 
 
Patsiendi  võimekus   sooritada   järgnevaid  tegevusi  (kood  vastavalt  funktsionaalsuse  tasemete 
koodidele allpool): 
TEGEVUS 
TASE 
 Söömine 
0 
Pesemine 
0 
Tualetis käimine 
0 
Liikuvus voodis  
0 
Enese välimuse korrastamine 
0 
Üldine liikuvus 
0 
Toidu valmistamine 
0 
Kodu korrashoid 
0 
Riietumine  
0 
Poes käimine 
0 
Funktsionaalsete tasemete kood:  
·                    Tase 0: Tuleb täielikult ise toime enda eest  hoolitsemisega 
·                    Tase I: Vajab varustust või seadeldist 
7 
 
·                    Tase II: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist 
·                    Tase III: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist 
·                    Tase IV: On sõltuv ning ei osale 
Füüsiline läbivaatus:  
Pulss  – 80 lööki minutis;  regulaarne ; tugevalt tunda. 
Hingamine  – 18 korda minutis; hingamine normaalne; kõrvalisi hääli ei esine; ei eritu röga. 
Vererõhk - 154/95mmHg 
Käepigistus  tugev,  liikuvusulatus  hea.   Lihastoonus   normaalne.  Kõnnib  vastuvõtul 
normaalselt, aga kurdab aeg-ajalt lonkamist. 
  
UNI/PUHKUS 
Patsient  hindab oma unekvaliteeti heaks  –  ta on  pärast  magamist  üldiselt puhanud ja valmis 
päevasteks  toimetusteks.  Kui  on  tööl  stressi,  siis  on  uinumine  raskem.  Uinuda  aitab,  kui 
vaadata voodis televiisorit või lugemine. Uneaega tuleb iga öö umbes 6-7 tundi. Puhkab õhtuti 
töölt  koju  tulles  ja  nädalavahetustel.  Võõras  kohas  magamine  ei  valmista  raskusi.  Eelistab 
magada  jahedamas – kui toas on väga palav, siis on raske uinuda. 
 
TAJU/ TUNNETAMINE  
 
Patsiendi  silmanägemine  on  aastatega  väheke  halvenenud,  kuid   prille   hetkel  ei  kasuta. 
Viimane  silmakontroll  oli  umbes  kaks  aastat  tagasi.  Kõrvakuulmisega  probleeme  ei  esine. 
Lõhnatundlikkus  on  hea  ning  maitsemeeltes  muutused  puuduvad.  Mäluga  probleeme  pole 
esinenud  ning  otsuste  langetamisel  raskusi  ei  tähelda,  kuid  muidugi  sõltub  teemast. 
Puhkeasendis  esineb    ebamugavustunne-surin  säärtes.  Lisaks    esineb  liikumisel  pidevalt 
säärevalu. Valu alguses  terav , kuid hiljem muutub tuimaks, aga häirivaks. Valu esineb hooti, 
väga pikalt ei kesta (10-20 minutit), aeg-ajalt võtab lonkama. Valutugevus kümne palli skaalal 
8 
 
4-5  palli  (keskmine  valu).  Lisaks  esineb  patsiendil  mõned  korrad  nädalas   peavalud ,  mis 
kestavad  päris  pikalt.  Valutugevus  kümne  palli  skaalal  üldjuhul  5-6  palli,  hooti  võib  valu 
minna päris tugevaks (8-9 palli). 
 
ENESETAJU 
 
Patsient  tunneb  end  oma  kehas  hästi,  kuid  viimasel  ajal  on  täheldanud,  et  vöökoht  on 
suurenenud, kuid  ei  näe selles erilist  probleemi. Patsiendi  väitel  on tema kehakaal  natukene 
suureks  läinud  ning  sooviks  ikka  mõned   kilod   alla  saada.  Kehatunnetus  eriliselt  muutunud 
pole,  kuid  on  märganud,  et  väsib  igapäeva  toimetustest  palju  kiiremini  ära  kui  vanasti.  
Patsient enda sõnul ei ärritu ega vihastu kergesti. Patsiendil on oma elu üle kontroll ning tal 
pole vajadust karta , et ta selle kaotaks.  
 
ROLLISUHTED 
 
Patsient  elab  koos  abikaasa  ja  kahe  lapsega.  Perekonnas  raskeid  probleeme  ei  esine    ning 
väiksemad  arusaamatused  lahendatakse  ühiselt  arutades  ja   lahendust    otsides .  Patsient  on 
perepea  ning  perekond  sõltub  temast-  tulevad  kenasti  toime.  Perekond  on  haigusest  teadlik 
ning  on  haiguse  ja  erineva  ravi  osas   toetav .  Laste  ega  abikaasaga  probleeme  ei  esine, 
läbisaamine on hea. Patsient ei tunne end üksildasena. Tal on mitmeid lähedasi sõpru, kellega 
suhtleb  tihedalt.  Ta  ei  tunne  end  ümbruskonnas  isoleerituna.  Patsient  töötab  eraettevõttes 
raamatupidajana.  Tööl  läheb  tal  hästi,  kuid  töö  on  päris   pingeline   ja  tekitab  stressi.  Töölt 
saadav sissetulek on piisav pere ülalpidamiseks.  
 
SEKSUAALSUS  
 
Patsiendil seksuaalsuhetes probleeme ei esine. 
 
 
 
 
 
9 
 
 
TOIMETULEK / PINGETALUVUS  
 
Viimase  kahe  aasta  jooksul  perekonnas   kriise   esinenud  pole,  kuid  patsient    sai  kaks  aastat 
tagasi  hüpertooniatõve  diagnoosi.  Pinget  esineb   vahepeal ,  peamiselt  töö  pärast,  sest  töö  on 
stressirohke.  Alkoholi  tarbib  patsient  mõõdukalt  (nädalavahetusteti  saunaõhtutel).   Muresid  
lahendab patsient kas ise või räägib naise või lähedase sõbraga ning üritatakse koos lahendust 
leida. Muidugi sõltub kõik sellest, mis sorti murega on tegemist. Asjade arutamisel kaasab ka 
elukaaslast appi, et otsustada koos. Selline murede lahendamise  viis on olnud praegu üldjuhul 
edukas.  
 
ELUPÕHIMÕTTED 
 
Patsiendi elu on läinud siiani enamjaolt plaanipäraselt. Ta on saanud enamvähem  elult , mida 
on soovinud. Tema perekonnas ei ole usk tähtsal kohal ning seda ei puudutata igapäevaelus.  
 
 
 
 
10 
 
3. ÕENDUSPLAAN 
 
3.1 Puudulik perifeerne verevarustus 
 
Patsiendi  esimeseks  diagnoosiks  on  puudulik  perifeerne  verevarustus  –  perifeerse   vereringe  
halvenemine, mis võib tervist kahjustada –, mis on seotud järgnevate teguritega: 
 
●  kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon); 
●  vähesed teadmised raskendavatest teguritest (nt  suitsetamine , istuv eluviis, rasvumus, 
soola tarvitamine, liikumisvaegus); 
●  vähesed teadmised haiguse kulust; 
●  istuv eluviis; 
●  suitsetamine, 
 
ning mida tõendavad järgnevad tunnused: 
 
●  naha omaduste muutus (nt värvus, temperatuur); 
●  jäsemevalu; 
●  naha vääraistingud (surisemistunne); 
●  vahelduv lonkamine  
(Herdman ja Kamitsuru 2014). 
  
 
Eesmärgid: 
 
1. Patsient järgib talle määratud raviskeemi korrapäraselt ja täidab vererõhupäevikut. 
2. Patsient vähendab päevas suitsetavate sigarettide kogust järk-järgult või kui suudab  loobub  
koheselt suitsetamisest. 
3. Patsiendi  füüsilised  kaebused  on leevenenud  (vererõhk püsib valdavalt normipiires  – alla 
140/90 mmHg – valu säärtes on liikumisel leevenenud ja lonkamist ei esine) (Tervise Arengu 
Instituut 2007).  
11 
 
Tegevused: 
 
Selgitan  patsiendile  arusaadaval  viisil  kõrgenenud  vererõhu  võimalikke  tüsistusi  ja  mõju 
südame- veresoonkonna   haiguste  üldise  riski  suurendajana.  Soovitan  käia  regulaarselt 
tervisekontrollis ja selgitan järjepideva ravi olulisust. Et haigust kontrolli all hoida ja vältida 
uute haiguste teket, mida põhjustab hüpertoonia, on oluline võtta ravimit (Noliprel) iga päev. 
(1 tbl.  hommikuti  enne sööki klaasi veega). Ning kui ravim ununeb võtta, ei tohi võtta kahte 
tabletti.  Soovitan  meelespidamise  hõlbustamiseks  ravimikarpe  ja  muude  abivahendite 
kasutamist  ja  pereliikmete  kaasamist.  Selgitan  antud  ravimi  sagedasemaid  kõrvaltomeid 
( pearinglus ,  angiödeem,  bronhospasm), et  patsient  oleks teadlik ja palun  pöörduda sel  juhul 
arsti  poole.  Rõhutan  patsiendile,  et  kõrgvererõhktõve  ravi  on  eluaegne.    Palun  patsiendil 
pidada vererõhupäevikut ja õpetan teda, kuidas vererõhku mõõta ja päevikut täita. Vererõhku 
peaks  mõõtma   istudes   hommikul  ja  õhtul  4-7  päeval.  Igal  korral  tuleb  teha  kaks  mõõtmist 
vähemalt  üheminutilise  vahega.  Diagnoosimisel  jätta  välja  esimese  päeva  tulemused  ning 
võtta  keskmine  kõikidest  teistest  mõõtmistest  (Eesti  Haigekassa  2012).  Selgitan,  et 
suitsetamine ja südame-veresoonkonna haigused on tihedalt omavahel seotud ja samuti räägin 
alkoholi  kahjulikkusest.  Räägin,  milliseid   tubakast   loobumise  abivahendeid  pakutakse 
apteegis.  Tutvustan  patsiendile  Tervise  Arengu   Instituudi   poolt  loodud  Tubakainfo  portaali 
(www.tubakainfo.ee)  ning  soovitan  pöörduda  tubakast  loobumise   kabinetti   (Tervise  Arengu 
Instituut 2015).  
  
 
Hinnang: 
  
Patsiendiga  vesteldes   selgub ,  et  ta  on  hakanud  korrapäraselt  ravimit  võtma  ja  mõõdab 
igapäevaselt oma vererõhku ning paneb tulemused kirja. Täidetud vererõhupäeviku järgi võib 
hinnata,  et  vererõhk  on  valdavalt  püsinud  normi  piirides.  Patsient  käis  Lääne-Tallinna 
Keskhaiglas  tubakast  loobumise  nõustamisel  ning  leidis  sealt  abi  ja  tuge.  Tänu  sellele 
õnnestus kahe nädalaga suitsetamine maha jätta ja pole kuu aega ühtegi suitsu teinud.  Pärast 
raviskeemi  korralikult  järgima  hakkamist  ja  suitsetamisest  loobumist  tunneb  patsient  ennast 
palju paremini – ei tunne enam valu liikumisel ja ebamugavustunne säärtes on  kadunud. 
 
12 
 
3.2 Aktiivsuse talumatus 
  
Patsiendi  teiseks  õendusdiagnoosiks  on  aktiivsuse  talumatus  –  psühhofüsioloogilise  energia 
vähesus,  talumaks või  täitmaks vajalikke või  soovitud  igapäevatoiminguid  –, mis on seotud 
järgnevate teguritega: 
 
●  tasakaalu puudumine hapnikuvajaduse ja hapnikuvarustuse vahel; 
●  liikumisvaegus; 
●  istuv eluviis, 
 
ning mida tõendavad järgnevad tunnused: 
 
●  pingutusest põhjustatud ebamugavustunne; 
●  pingutusest põhjustatud raskendatud hingamine; 
●  väsimus 
(Herdman ja Kamitsuru 2014). 
  
Eesmärgid: 
 
1. Patsient püüab iga päev mõõduka intensiivsusega  liikuda 30-60 min. 
2. Patsient hakkab pidama  liikumispäevikut.  
3. Patsient proovib teha võimetele vastavat kehalist tööd ( Ackley  jt 2017 ). 
  
 
Tegevused: 
 
Selgitan igapäevase liikumise olulisust (liikumine aitab hoida kehakaalu kontrolli all, ergutab 
ainevahetust, mõjutab soodsat vererõhku, vere kolesteroolisisaldust ja veresuhkru tasakaalu) 
ja   eeliseid   (parem  uni,  parandab  keskendumisvõimet,  toetab  üldist  heaolutunnet,  vähendab 
stressi). Soovitan tööl olles iga 30 – 45 min. tagant liikuda (nt minna vett jooma, telefoniga 
rääkides  kõndida).  Vähendada  televiisori,  arvuti  jms  kasutamise  aega.  Võimalusel  käia 
lühikesed   vahemaad   jala,  mitte  bussi  või  autoga.  Kui  esineb  hingeldust  tuleks   puhata   (nt 
13 
 
trepist üles minnes). Pikaaegsel  istumisel  liigutada  jalgu , teha võimlemisharjutusi. Uuringud 
on näidanud, et järjepidev jalutamine ja võimlemine on väga hea viis, kuidas hoida vererõhk 
kontrolli all (Alparslan ja Akdemir 2010). Koostan patsiendile liikumiskava, kus on erinevad 
tegevused ja erineva koormusega. Oluline on, et patsient alustaks kerge kehalise aktiivsusega 
ja samm-sammult koormust tõstes. Selleks palun alustada liikumispäeviku täitmist ja märkida 
üles ka igapäevane enesetunne. Selgitan, miks on kasulik pidada liikumispäevikut ja õpetan, 
kuidas seda täita. Võimalusel kasutab pulsikella, mis annab talle ülevaate oma aktiivsusest ja 
pulsist (Ackley jt 2017). 
  
Hinnang: 
 
Patsient teeb igapäevaselt kergeid treeninguid – kõnnib, käib  ujulas  või sõidab  rattaga . Tal ei 
esine  enam  liikumisvaegust.  Samuti  on   paranenud   hingamistegevus,  s.t  suudab  kergemaid 
füüsilisi tegevusi teha ilma hingeldamata ja ei väsi nii ruttu.  
 
 
3.3 Akuutne valu 
 
Patsiendi   kolmandaks   õendusdiagnoosiks  on  akuutne  valu  –  ebameeldiv  tunnetuslik  ja 
emotsionaalne kogemus, mis on seotud olemasoleva või võimaliku koekahjustustega või mida 
kirjeldatakse  nimetatud  kahjustust  väljendavate  terminitega;  äkki  või  järk-järgult  tekkiv,  eri 
tugevusastmetega alates nõrgast kuni tugeva ning eeldatava või prognoositava lõpuga – ,mis 
on seotud järgnevate teguritega: 
 
●  füsioloogiliste näitajate muutus (vererõhk,  pulsisagedus , hingamissagedus ); 
●  valuväljendus näol;  
●  valu leevendav kehaasend ; 
●  isiklik hinnang valu tugevusele standarditud valuskaala põhjal, 
 
ning mida tõendavad järgnevad tunnused: 
●  bioloogiline kahjutegur 
(Herdman ja Kamitsuru 2014). 
14 
 
Eesmärgid: 
 
1.  Patsient hindab 10 palli skaalal oma valu rahuldavaks ehk 3-4 palli. 
2.  Patsiendi füsioloogiliste näitajad on paranenud (vererõhk, pulsisagedus, 
hingamissagedus) 
3.  Patsient oskab kasutada nii medikamentoosseid kui ka mitte-medikamentoosseid 
ravivõtteid (Ackley jt 2017). 
 
Tegevused: 
 
Esiteks  palun  patsiendil  4  päeva  jooksul  üles  kirjutada  oma  valud:  mis  sorti  valu 
(hootine/püsiv,  tuikav,   tuim ,  näriv),  kui  tugev  valu  (0-10  palli  skaalal),  kus  kohas  valu  on 
kõige  tugevam(lokalisatsioon),  kaua  valu  kestab  ning  mida  valu  leevendamiseks  tegi.  Selle 
põhjal  saab  mõelda  välja  raviskeemi,  et  mis  sorti  ravimeid  patsient  vajab,  et  esialgu 
peavalusid vähendada ja siis neist täiesti vabaneda  ( Wayne  2015). 
 
Teiseks soovitan patsiendil kasutada ka mitte-medikamentoosseid  valuvõtteid peavalu  vastu. 
Selleks võib olla kuum-külm  kompress  kaelale, et ergutada pea ja kaela vereringet ning see 
soodustab  peavaludest  vabanemist.  Lisaks  on  hea  viis  peavaludest  vabanemiseks 
muusikateraapia, kuid aitab ka lihtsalt hea  muusika   kuulamine , et lõõgastuda ja juhtida mõtted 
mujale (Claassens 2017). 
 
Selja ja kaela hõõrumine/kerge massaaž on samuti hea võimalus, kuidas ergutada vereringet ja 
leevendada pingeid sealsetes lihastes. Lisaks on hea viis olla  vaikselt  hämaras ruumis silmad 
kinni ja keskenduda hingamisele. Samuti on hea teha mõtteid mujale viivaid tegevusi, nagu 
näiteks  soe  dušš  või  lühike  jalutuskäik  värskes  õhus.  Lisaks  on  kasulik  loobuda  tubakast, 
kofeiinist   ja  alkoholist,  sest  need  võivad  süvendada  peavalusid.  Alati  ei  pruugi 
lõõgastustehnikad aidata ning seetõttu julgustan patsient kasutama ka valuvaigistava toimega 
rohtusid peavalu leevendamiseks ( paratsetamool ) (Rodriguez 2017). 
 
 
 
15 
 
Hinnang: 
 
Patsiendiga vesteldes selgus, et tema peavalud on vähenenud ja need ei esine enam nii tihti ja 
nii  tugevalt  kui  vanasti.  Ta  oskab  peavaludele  kohe  leevendust  pakkuda,  kasutades  selleks 
sooja  dušši  ja   muusika   abi.  Üldjuhul   piisab   nüüd  valu  leevendamiseks  lõõgastustehnikatest  
ning valuvaigistava toimega ravimeid kasutab harva. 
 
 
3.4 Ülekaal  
 
Patsiendi neljandaks diagnoosiks on ülekaal  – seisund, milles inimene  kogub  tema vanust ja 
sugu arvestades ebaloomulikult või liigselt rasva – ,mis on seotud järgnevate teguritega: 
 
●  keskmine igapäevane kehaline aktiivsus on väiksem kui eale ja soole kohane; 
●  suhkruga magustatud jookide tarvitamine; 
●  sage näksimine; 
●  väga  sagedane  restorani- või praetud toit, 
 
ning mida tõendavad järgnevad tunnused: 
 
●  täiskasvanu kehamassiindeks (KMI) üle 25 kg/m2 
(Herdman ja Kamitsuru 2014). 
 
Eesmärgid: 
 
●  Patsient  täidab  toitumispäevikut  ja  toitub  vastavalt  kindlale  kavale,  mis  toetab  kaalu 
langetamist ja ravirežiimi. 
●  Patsient  on  kaalus  kaotanud  vähemalt  -10  kg  ja  vööümbermõõt  on  vähenenud; 
kehamassiindeks alla 25 kg/m2 (Ackley jt 2017). 
 
 
 
16 
 
Tegevused: 
 
Selgitan  esmalt  patsiendile kaalutõusu põhjusi – istuv eluviis,  tasakaalustamata  toitumine – ja 
miks on oluline vähendada kaalu/vööümbermõõtu. Ülekaalulistel hüpertensiooni diagnoosiga 
patsientidel  on  soovitatav  kaalu  vähendada  kombineerides  mõõdukat  füüsilist  aktiivsust  ja 
kalorite  tarbimise  vähenemist.  Aktiivsuse  talumatuse  juures  sai  juba  käsitletud 
liikumisharjumuste  muutmist,  seega  selle  diagnoosi  tegevused  keskenduvad  toitumisele. 
Palun  patsiendil hakata pidama toitumispäevikut, kuhu ta paneb kirja kõik  toidud ja joogid, 
mida  ta  päeva  jooksul  tarbib.  Tänu  sellele  saab  nii  patsient  kui  ka  tervishoiutöötaja 
põhjalikuma ülevaate toidukordadest, võimaldab hoida toitumist paremini kontrolli all ja aitab 
kaasa kaalu langetamisele ( Lewis jt 2014). 
 
Soovitan patsiendil järgida  DASH - toitumiskava  (Dietary Approaches to Stop Hypertension), 
mis on näidustatud hüpertensiooniga patsientidele. Selle raames peab patsiendi menüüs olema 
kõige rohkem puu- ja köögivilju, täisteratooteid, kala, vähese rasvasisaldusega piimatooteid, 
linnuliha ,  ube,  seemneid  ja  pähkleid.  Lisaks  on  väga  oluline  vererõhu  langetamiseks  piirata 
keedusoola  tarvitamist  (alla  2300mg  päevas),  süüa  vähem  punast  liha  ja  vältida  suure 
suhkrusisaldusega  tooteid,  näiteks  loobuda  magustatud  karastusjookidest.  Uuringud  on 
näidanud,  et  DASH-toitumiskava  parandab  elukvaliteeti  ja  selle  järgimine  on  väga  tõhus 
meetod  vererõhu  alandamiseks  ning  kõrgvererõhktõve  kontrolli  all  hoidmiseks.  Täpsema 
toitumiskava  koostamiseks  suunan  patsiendi  toitumisspetsialisti  vastuvõtule,  kellega  koos 
töötatakse välja kindlad päeva- ja nädalamenüüd, mida järgida (Palmer 2012). 
 
Hinnang 
 
Patsient  käis   soovitatud   toitumisspetsialisti  vastuvõtul  ja  ta  sai  omale  spetsiaalse  DASH-
toitumiskava,  mida  järgida.  Toitumispäevikut  on  täidetud  regulaarselt  ja  sealt  selgub,  et 
igapäevane  toitumine  on  muutunud  tasakaalustatuks.  Kaal  on  vähenenud  10  kg  ja 
vööümbermõõt  vähenenud  10  cm;  KMI  24.82.  Patsient  on  võtnud  soovitusi  kuulda  ning 
muutused toitumise ja kehakaalu juures on toimunud  eesmärgipäraselt.  
 
 
17 
 
3.5. Perekonna ebatõhus tervisejuhtimine 
 
Viiendaks diagnoosiks on perekonna ebatõhus tervisejuhtimine – haiguse ja selle järelmi 
ravirežiimi ning  perekonnaelu ühitamine, mis ei ole piisav konkreetsete tervise-eesmärkide 
saavutamiseks – ,mis on seotud järgnevate teguritega: 
 
●  ravirežiimi  keerukus ; 
●  otsustuskonflikt, 
 
ning mida tõendavad järgnevad tegurid: 
 
●  pereliikme haigussümptomite süvenemine; 
●  vähesem tähelepanu pööramine haigusele; 
●  raskused ettekirjutatud ravirežiimi järgimisega; 
●   suutmatus vähendada riskitegureid; 
●  tervise-eesmärkidega sobimatud perekondlikud tegevused 
(Herdman ja Kamitsuru 2014). 
 
Eesmärgid: 
 
1. Patsient viib koos perekonnaga läbi muutusi oma igapäevastes tegevustes (toitumine, 
liikumine), loobudes tervist kahjustavatest tegevustest. 
 
2. Patsient saavutab koos perekonnaga tervislikuma eluviisi, mis toetab tema ravirežiimi 
(Ackley jt 2017). 
 
Tegevused: 
 
Esmalt  uurin  patsiendilt  tema  mõtete,  tunnete  ja  väärtushinnangute  kohta  ning  üritan  välja 
selgitada põhjused, miks on olnud raskusi elustiili muuta. Selgitan põhjalikult kõiki südame-
veresoonkonna  haiguste  riski  mõjutamise  võimalusi  ja  nõustan   patsienti   vastavalt  Eesti 
südame-  veresoonkonna  haiguste  preventsiooni  juhendile.  Rõhutan,  et  hüpertensioon  on 
18 
 
tõsine  haigus,  mille  kontrolli  all  hoidmiseks  on  vajalik  muuta  oma  elustiili,  et  vältida 
võimalikke  tüsistusi.  Samuti  lisan,  et  igapäevaelu  harjumuste  muutmisega  on  võimalik 
praeguseid kaebuseid leevendada (Ackley jt 2017). 
 
Uuringud  on  näidanud,  et  hüpertensiooni  edukaks  kontrolli  all  hoidmiseks  on  väga  oluline 
lähikondlaste  toetus  ja  eeskuju.  Seega  kutsun  vastuvõtule  ka  patsiendi  naise,  et  teda 
informeerida mehe seisundi ja vajalike muutuste kohta. Soovitan võtta eelnevate diagnooside 
juures  soovitatud  elustiili  muutused  ette  terves  perekonnas  –  naisel  loobuda  suitsetamisest, 
toituda  koos  lastega  tasakaalustatumalt  ja  eelistada  vaba  aja  veetmiseks  füüsilisi  tegevusi. 
Oluline  on  tõsta  iga  pereliikme  teadlikkust  mehe  kõrgvererõhktõve  ja  tervist  kahjustavate 
harjumuste  kohta,  et  patsiendil  oleks  koduses  keskkonnas  piisavalt  toetust  ja   positiivset  
eeskuju ( Costa ja Nogueira 2008).    
 
Hinnang 
 
Uurin  patsiendi  igapäevaelu  kohta  ja  ta  toob  välja  mitmed  positiivsed  muutused,  mis  nende 
pereelus on toimunud. Näiteks teleka vaatamise asemel käib mees koos naise ja lastega kaks 
korda nädalas ujumas. Patsiendi naine pöördus mehe eeskujul tubakast loobumise kabinetti ja 
tegeleb  suitsetamise  mahajätmisega.  Samuti  on  oluliselt  muutunud  terve  pere 
toitumisharjumused   –  järgitakse  DASH-toitumiskava  põhimõtteid  ja  toitumine  on 
tasakaalustatud. 
 
19 
 
4. KASUTATUD KIRJANDUS 
 
 
Ackley, B. J., Ladwig, G. B., Makic, M. B. F. (2017).  Nursing  Diagnosis Handbook, Eleventh 
Edition. St. Louis, Missouri: Elsevier. 
Alparslan,  G.  B.,  Akdemir,  N.  (2010).   Effects   of  Walking  and   Relaxation   Exercises  on 
Controlling  Hypertension. Journal of the  Australian Traditional- Medicine . 16(1): 9-14. 
 
Claassens,  T.  (2017).  Nursing  a   patient   with  acute  pain.  Kai  Tiaki  Nursing  New   Zealand . 
23(7): 15-39. 
 
Costa, R. d. S., Nogueira, L. T. (2008). Family support in the  control  of hypertension. Revista 
Latino-Americana de Enfermagem. 16(5): 871-876. 
 
Eesti  Haigekassa.  (2012).  Täiskasvanute  kõrgvererõhktõve  käsitlus  esmatasandil.  Eesti 
ravijuhend.  
https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/15/taiskasvanute-korgvererohktove -
kasitlus-esmatasandil (10.03.2018). 
 
Herdman,  T.  H.,  Kamitsuru,  S.  (toim.)  (2014).   NANDA   International  Nursing  Diagnoses: 
Definitions & Classification, 2015-2017. Oxford : Wiley Blackwell. 
 
Lewis, S.L., Dirksen, S.R., Heitkemper, M.M., Bucher, L. (2014).  Medical -Surgical Nursing: 
Assessment and Management of  Clinical Problems (9th ed.). St. Louis, Missouri: Elsevier. 
 
Palmer, S. (2012). Eat to  Lower  Blood Pressure . Environmental Nutrition. 35(12): 1-6. 
Rodriguez, 
D. 
(2011). 
Fast  
Headache 
Relief. 
Everyday  
Health. 
https://www.everydayhealth.com/headache-migraine/fast-headache-relief.aspx  (12.03.2018). 
 
Tervise Arengu Instituut. (2007). Kõrge vererõhk. Kuidas kaitsta südant? Tallinn: Lege  Artis . 
20 
 
 
Tervise Arengu Instituut. (2015). Tubakainfo. http://www.tubakainfo.ee/  (11.03.2018). 
 
Wayne, G. (2015). Acute Pain. Nurselabs. https://nurseslabs.com/acute-pain/ (12.03.2018). 
  
21