AJALUGU (ROOTSI AEG) (0)

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED
2) ISELOOMUSTA ÜLDISELT RÜÜTELKONNA VÕIMUPIIRE ROOTSI AJA I POOLEL. MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV ? TOO 3 NÄIDET
Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi , mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi.
3) ISELOOMUSTA KUBERNERI VÕIMUPIIRE ÜLDISELT. NIMETA 3 OLULISEMAT VALDKONDA, MIS OLID TEMA HALDUSES.
Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
4) ISELOOMUSTA RAHVASTIKU OLUKORDA ROOTSI VÕIMU KEHTESTAMISEL PÕHJA-EESTIS KUNI 17.SAJANDI KESKPAIGANI(SÕJAS ENIM KANNATANUD PIIRKONNAD, RIIGISISENE MIGRATSIOON , SISSERÄNNE JNE) TOO VÄLJA 3 ÜLDISEMAT SUUNDUMUST
Talurahva arvuks hinnati vähem kui 100 000 inimest. Saaremaal oli iga neljas eestlane. Võõramaalased võtsid kiiresti omaks eestlaste kobed, keele ja töövõtted.
5) MILLINE OLI RAHVASTIKU OLUKORD 17.SAJANDI KESKPAIGAST 1721. AASTANI. (MAJ, SÕJAD , MIGRATSIOON) TOO VÄLJA 3 ÜLDISEMAT SUUNDUMUST
Majandus- Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantistlik majanduspoliitika. Kuna Euroopa kaubateed olid nihkunud, olid Eesti linnad kaotanud oma eelisseisundi kaubanduses Käsitöö püsis tsunfti raames. 17. sajandi II poolel hakati rajama manufaktuure.
Sõjad- 1645. aastal läks Saaremaa Taani käest Rootsile. Rootsi Liivimaa valdused jaotati Eesti- ja Liivimaa kubermangudeks. Sõjas kannatanud maarahvas kosus XVII sajandi jooksul uuesti. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas . Lõplikult liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga Põhjasõja lõpus 1721. aastal.
Migratsioon- iseloomulik oli sisemigratsioon - asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asusutsega paikadesse. Selline ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid.
Rohkesti asus Eesti aladel ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmeh ija kalureid. Samuti ka soomlasi , kes pagesi kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Lõuna- Eestis asus rohkesti lätlasi. Lisaks veel hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased jt. Sisserännanud inimesed eestistusid ning nede side päritolumaaga jäi nõrgaks.
6) VÕRRELGE EESTI LINNADE ARENGUT ROOTSI AJAL. TOO VÄLJA 3 MUUTUST
Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid .
7) TOO VÄLJA 2 PEAMIST LINNADE ARENGUSUUNDA ROOTSI AJAL. MIS PIDURDAS LINNADE ARENGUT? MILLINE LINN JA MIKS SAAVUTAS ROOTSI AJAL KIIREMA ARENGU? NIMETA 3 TÖÖSTUSHARU , KUS ASUVAD TEGUTSEMA MANUFAKTUURID. KES OLI ''TALURAHVAKAUPMEES''?
2 peamist arengusuunda Rootsi ajal olid käsitöö ja manufaktuurid. Linnade arengut pidurdas see, et kaup liikus mujal-läbi Narva, Tallinna või Pihkvast iidset maanteed mööda Riiga. Narva saavutas kiirema arengu, sest see on Venemaa naaber ja kaup liikus sealt kõige paremini. 3 tööstusharu on klaasi-, tellise- ja hiljem ka riidemanufaktuurid. Talurahvakaupmehed müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu
8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS
A) Tekkisid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Näiteks raja Jacob de la Gardie Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuride keskus oli Narva, kus oli võimalik kasutada Narva kose energiat.
B) 17. sajandil vilja väljavedu jätkus , sest Eestist hakkas kujnema rotsi riigi viljaait , kuid idakaubandus käis alla ja palju linnad kiratsesid, eriti Tartu.
9) HINDA ROOTSI AJA MÕJU EESTI ALA MAJANDUSLIKULE ARENGULE. PÕHJENDA !
Vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eesti ala majanduse aregnu viis see alla, sest puudus Hansa liidu toetus. Vähenes samuti ka kauplus idamaadega Narva linn saavutas suure õitsengu ning Rootsi lausa mõtles sellest teha enda teise pealinna, kus kuningas elaks ja valitseks igal neljandal aastal.
10) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU POOLA KUNINGA VALDUSES JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS
Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Rootsi aja lõpul mõisas: Küsimused on vakuraamatus kirjas. Talupoegadelt tahetakse rohkem tööd, teoorjus. Neile surutakse luteriusku peale. Talud on hinnatud. Arvestatakse maksustamse talu.
Poole kuninga valduses:
11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS
Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja. Eluolu on vaesem kui mandrul, sest maa on kehv , maksud suured.
12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES
Rentnik – Ei tohtinud anda ihunuhtlust taluperemeestele. Võis olla aadlik, lihtsalt kodanik või sõjaväelane. Rentis mõisa riigi käest, pidi maksma renti. Makse maksid rahas ja viljas . Kohustused: kirjas Vakuraamatus. Ei tohtinud talupoegadelt suuremat maksu nõuda. Kuninga alam. Ei olnud mõisa ega talupoegade omanik. Sissetulek väike.
Pärusaadel – Mõisa omanik, omab ka talupoegasid. Õigused, kohustused: osaleda sõjaväeteenistuses. Pidi maksma riigile teatud makse, mis ette nähtud. Kohtumõistmine talupoegade üle.
13) VÕRDKE RIIGIVÕIMU SUHTUMIST SAKSA AADLISSE KOLME KUNINGA VÕIMU AJAL TAANI JA POOLA ALADEL. TOO VÄLJA 1 SARNASUS JA 1 ERINEVUS
Sarnasused: Saksa aadlisse – kohalikku elu valitseb rüütelkond nii Taani kui Poola aladel. Otsustab kohaliku elu üle. Mõisnikud koos vallutajatega valitsesid. Aadlike vanu õigusi tunnustati. Toimus mõisate ära võtmine.
Erinevused: Usuline erinevus. Taanis luteriusk . Poolakad püüdsid katoliiklust peale suruda, heaga.
14) VÕRDLE RIIGIVÕIMU SUHTUMIST SAKSA AADLISSE ROOTSI JA POOLA ALADEL. TOO VÄLJA 1 SARNASUS JA 1 ERINEVUSED
Sarnasused: Rüütelkond tegi koostööd vallutajatega. Aadlike vanad privileegid kinnitati. Valitses rüütelkond. Hiljem hakati mõisaid ära võtma.
Erinevused: Rootsis oli luteriusk. Poolas katoliiklus . Oli usuline erinevus.
15)MIKS OLI ROOTSI RIIGIL VAJA LÄBI VIIA MÕISATE REDUKTSIOONI? NIMETA 2 PÕHJUST

• Rootsi oli pidevalt sõdades
  
• Riigimaade kergekäeline loovutamine
  
• 30ne aastane sõda-kiratsev majandus
  
• Riigikassa täitmise lahendus
  
• Said palju maksutulu
  

16) MILLISEID REFORME KAVANDAS KARL XI EESTI ALADEL? A) MÕISAMAJANDUSES B) TALUPOEGADE ELUKORRALDUSES
A) mõisamajanduses – mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele – neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle.
B) talupoegade elukorralduses – talupoegadest said üksnes kuninga alamad ; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale.
17) MILLINE OLI MÕISATE REDUKTSIOONI TULEMUS? A) RIIGI SEISUKOHALT B) MÕISNIKU SEISUKOHALT
A) Hea, kuna sai makse. Riigitulud suurenesid. Riik sai tagasi Liivimaast 5/6, Eestis üle poole. Liivimaal läks riigi kätte väga palju mõisaid
B) Halb, sest pidid makse maksma. Mõisnik polnud nii tähtis kui rentnik.
18) SELGITA MÕISTE – AADLIOPOSITSIOON
Saksa mõisnikud ehk opositsioon oli Rootsi kuninga vastane liikumine. Põhjus: Mõisnikutelt võeti ära maa, mõis ja talupojad.
19) MILLINE OLI PÄRUSAADLI OLUKORD LIIVIMAA KUBERMANGUS PÄRAST REDUKTSIOONI? A) ÕIGUSLIK SEISUND B) MAJANDUSLIK SEISUND C) POLIITILINE SEISUND
A) Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Rootsi kuningavõimul
õnnestus Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksma panna.
Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Kitsenesid õigused
talupoegade üle, neilt võeti ära õigus rääkida kaasa maa valitsemises.
B) kahanesid talupoegade teokoormised , suur osa
eramõisasid läks tagasi riigi kätte, mõisnike võim talupoegade üle vähenes.
Tulud vähenesid, sest osa rahast tuli riigile maksta.
C) Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu.
20) LIIVIMAA KINDRALKUBERNER TULEB 1699. A. KOOSTADA ETTEKANNE ROOTSI KUNINGALE VÕITLUSE KOHTA VÄÄRUSUGA. KOOSTA ETTEKANDE KAVA.
-Taastame kirikud
-Peab kirikuõpetajaid usuteaduskonnas õpetama. Emakeelne jumalateenistus
-Võetakse vastu kirikuseadus. Tõlgitakse Uus Testament Lõuna-Eesti keelde
-Usuraamatud
-Talupoegadele kooliharidus kohustuslik. Piibli järgi lugema õppimine
-Forseliuse õpetajate seminar
-Nõiad tuleriidale
-Tänu sellele on luteriusk kinnitatud
21) MIDA PIDASID ROOTSI VÕIMUD VÄÄRUSUKS? MIKS HOIDSID EESTLASED OMA VANADEST USKUMUTEST JA KOMMETEST VISALT KINNI? MIDA VÕTTIS RIIGIVÕIM ETTE VÄÄRUSUGA VÕITLEMISEKS? TOO 4 NÄIDET. MIS TOIMUS EUROOPA KIRIKUPOLIITIKAS 17. SAJANDIL II POOLEL? VÕRDLE SEALSEID PROTSESSE JA EESTIS TOIMUNUT
-Rootsi võimud pidasid väärusuks loodus- ja maausku. Ka muistne eestlaste usk oli väär.

-Eestlased hoidsid oma vanadest uskumustest ja harjumustest kinni, sest nad olid harjunud nendega ning oli segane aeg. Kõige rohkem usaldati vanu jumalaid. Inimeste elud olid tihti ohus.
-Väärusuga võitlemiseks võeti ette kirikute taastamine, eestikeelse kirjasõna levimine, koolihariduse esiletoomine ja nõidade tagakiusamine .
-Euroopas olid ususõjad, vastureformatsioon . Eestis oli katoliku kirik kaotanud. Nõiaprotsessid olid alles veel vaid Rootsis ja Eestis.

22) MIDA TÄHENDAS LIBAHUNDIKS JOOKSMINE? NIMETA 4 SAGEDASEMAT SÜÜDISTUST ''NÕIDADELE''. MIKS NÕIAPROTSESSID ROOTSI AJAL HOOGUSTUSID? MILLISTE MEETODITEGA KOHTUS ''TÕDE'' VÄLJA SELGITATI. MILLISED OLID SÜÜDISTUSTE TEGELIKUD TAGAMAAD? KUIDAS KARISTATI NÕIDUMISE EEST?
-Libahundiks jooksmine tähendas inimene ja poolhunt. Inimene muundub hundiks ja jookseb koos huntidega.
-Süüdistused nõidadele: Kuri silm (vaatas lehma peale ja piim kadus ära) ; ravitsemine ; loitsud ja ravitsemine ; allikal ohverdamised, muistsete jumalate kummardamine
-Rootsi kirik tahtis luteriusku tugevdada
-Meetodid tõe välja selgitamiseks: veekatse ja tulise raua sulatamine
-Tegelikud tagamaad: pealekaebamine , vihavaen, riigi ja usu vastane tegevus
-Karistati: põletamine tuleriidal, peksmine ja häbipost
23) LIIVIMAA KINDRALKUBERNERIL TULEB ROOTSI KUNINGALE ANDA ARU EDUSAMMUDEST TALURAHVA HARIDUSE VALLAS POOLA AJAST KUNI AASTANI 1689. KOOSTA ETTEKANDE KAVA
-Forseliuse õpetajate seminar
-Hakatakse talurahvakoole rajama
-Ülikool. Sealt tulevad haritud kirikuõpetajad. Emakeelsed jutlused
-Leeritamist sai teha kodus, kodus õppida
- Forselius lasi veerida aabitsast. Esimene aabits Forseliuselt
24) MILLEGA JÄID EESTI AJALUKKU:
- Johan Skytte - Liivimaa kindralkuberner, temast saab ülikooli asutaja .
- Andreas Virginius – 17.sajandi lõpu poole tõlgib uue testamendi Lõuna-Eesti keelde.
- B.G.Forselius – Õpetab välja terve lennu koolmeistreid. Kirjutas esimese aabitsa . Vanakirjanduse looja.
- H.Stahl – Esimene eesti keele grammatika. Esimest korda eesti keeles usuõpetus . On andnud välja käsi ja kodu raamatu.
25) NIMETA 2 TÄHTSAMAT SÜNDMUST ROOTSI AJAL JÄRGMISTES KULTUURIVALDKONDADES:
A) haridus : Tartu Ülikooli asutamine 1632, õpetajate seminar, gümnaasiumid
B) eestikeelne kirjasõna: Uus Testament, aabits, kodu ja käsi raamat
26) NIMETA 3 MUUDATUST EESTIS ROOTSI AJA TALUPOJAKULTUURIS. MILLISE HINNANGU ANNAKSID ROOTSI AJA MÕJUDELE EESTI KULTUURI ARENGUS? PÕHJENDA OMA ARVAMUST
3 muudatust: - Rahvarõivad tulevad Rootsi ajal
-Rootsi ajal tuleb talurahva sekka suitsetamine, piip ja tubakas.
-Kõrtsis käimine. Tõlla peatuses tekivad kõrtsipeatused
Hinnang: Head, sest hakatakse talupoegade haridusele tähelepanu pöörama. Hakatakse grammatika peale mõtlema ja arendama. Ülikool-tekkis sakslaste haritlaskond .
27) SELGITA MÕISTED:
Rüütelkond – baltiaadlike seisuslik esindus , omavalitsuse organ
Usutunnistus – näitab mis usku inimene on
Kirikukogu – tähtsamate vaimulike koosolek
Kapitulatsioon – alistumine, allaandmine
Evangeeliumi usk – usk, mis põhineb luteriusul, piiblil
Maanõunik – rüütelkonna juhtiv tegelane
28) 1577. AASTA. ISELOOMUSTA TEKKINUD OLUKORDA. MIS TÕI SÕJASÜNDMUSTESSE MURRANGU?(ROOTSI,POOLA). MIDA TAOTLESID VENEMAA JA POOLA? MIS TÄHISTAB VANA-LIIVIMAA LÕPPU? MIKS? RAHULEPINGUD PÄRAST LIIVI SÕDA
-Murrang: Rootsi – rootslaste pealetung . Gardie juhtimisel. Ta lasi oma sõduritel Narvat piirates terve ööpäeva karistamatult röövida ja tappa.
Poola – uus kuningas. Venemaa hakkab tänu sellele kaotama
-Mida taotlesid: Venemaa: Läänemerele väljapääs
Poola: Enda alasid laiendada
-Vana-Liivima lõppu: Härgmäe lahing 1560 , sest sõjaline jõud löödi Liivimaal puruks.
-Rahulepingud pärast Liivi sõda: 1582 – Jam Zapolski (Venemaa ja Poola) ; 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti sai Rootsile)
29) MILLISEID HÄDAD KAASNESID ELANIKELE SÕJAGA? NIMETA 3. KUIDAS SÕIDVAD RIIGID PÜÜDSID OMA SÕDIMIST NÄIDATA? MIKS?
- Nälg , katk, sõjas hukkumine
-Taheti eestlasi hirmutada lendlehtedega, et venelaste vastu ikka võitleksid
30) MILLISTE SÕDADE JA RAHUDEGA OLID ROOTSIGA LIIDETUD PÕHJA-EESTI, LÕUNA-EESTI, SAAREMAA, RUHNU ?
-Põhja-Eesti – 1582 Pljussa rahulepingud
-Lõuna-Eesti – 1629 Altmargi rahu
-Saaremaa – 1645 Brömsebro rahu
-Ruhnu – 1660 Oliivia rahu
31) ISELOOMUSTA EESTI ROOTSI SUURIIGI OSANA (ASEND, MAJANDUS,POLIITILINE TÄHTSUS)
-Asend – Eestil oli soodne asend Läänemere ääres
-Majanduslik tähtsus -
-Poliitline tähtsus -
32) MILLINE OLI RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÕHJASÕJA EEL?
Rootsi oli liiga võimas. Venemaa tugevnes. Rootsi vastu olid enamus Euroopa riigid.
33) PÕHJASÕJA PUHKEMISE 2 PÕHJUST
-Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele
-Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel
34) PÕHJASÕJA TAGAJÄRJED EESI, ROOTSI JA VENEMAA JAOKS
-Eesti – Harku kapitulatsioon. Eesti liidetakse Venemaaga. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni 2/3 kogu Eesti rahvastikust. Hävitati täielikult Tartu linn.
-Rootsi - Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja osa territooriumist. Venemaa andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu .
-Venemaa - Põhjasõda lõpetati 1721.a Uusikaupunki rahuga, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
35) KES OLI STEPHAN RAABE EHK RONGA TEHVAN?
Stephan Raabe oli eesti talupoeg, kes olevat Narva lahingus juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganud kiire edu.