VARAUUSAEG (0)

Valitsemine
1. Iseloomustage rüütelkonna võimupiire Rootsi aja esimesel poolel. Millistes valdkondades oli rüütelkonna sõna otsustav? Tooge näiteid
Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi.
2. Iseloomustage kuberneri võimupiire. Nimetage 3 olulisemat valdkonda, mis olid tema halduses.
Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
3. Kandke kaardile Eestimaa Kubermangu piir, tähistage kubermangu keskus nimega, märkige maakonnad ja nimed. Kaart lk 98
4. Kandke kaardile Liiivimaa kubermangu piir, tähistage keskus nimega ja maakonnad ja nimed. Kaart lk 98
Talu ja mõis
1. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladele :
a) mõisamajanduses – mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele – neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle.
b) talupoegade elukorralduses – talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale.
2. Selgitage mõiste aadli opositsioon
Aadlike vastuseis reduktsioonile. Liivimaa aadliopositsiooni juht oli J.R. Patkul . Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi.
3. Milline oli pärusaadli olukord Liivimaa kubermangus pärast reduktsiooni:
a) õiguslik seisund - kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Rootsi kuningavõimul õnnestus Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksma panna. Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Kitsenesid õigused talupoegade üle, neilt võeti ära õigus rääkida kaasa maa valitsemises.
b) majanduslik seisund - kahanesid talupoegade teokoormised, suur osa eramõisasid läks tagasi riigi kätte, mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Tulud vähenesid, sest osa rahast tuli riigile maksta.
c) poliitiline seisund - Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Tänu Patkuli tegevusele aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu.
4. Võrdle riigimõisa rentnikku ja pärusaadlikku peamisi õigusi ja kohustusi riigivõimu suhtes.
Rentnik pidi riigile mõisa kasutamise eest renti maksma, pärusaadlik seda tegema ei pidanud.
5. Milline roll oli kunigavõimu ja aadli vastasseisus ning Põhjasõja eelloos Johann Reinohld Patkulil?
J. R. Patkul oli Liivimaa aadliopositsiooni juht, kes sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II Tugevaga alistumislepingu, omamata selleks volitusi. Patkul juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
6. Seletage mõisted:
adramaade revisjon – talude suuruse ja mõisate majandusliku kandevõime väljaselgitamine; pandi kirja ka kõik töövõimelised talupojad
riigimõis – ehk kroonumõis; ametikorter, mis anti teenistuse eest kuninga juures.
pärusmõis – põlvest põlve pärandatud mõis
reduktsioon – erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine
7. Milline oli mõisate reduktsiooni tulemus:
a) riigi seisukohalt – riik sai raha juurde, kuna mõisi renditi välja.
b) mõisnike seisukohalt - aadlis tekitas tugevat vastuseisu , kes peale oma majanduslike huvide kahjustamise nägi ka oma õiguste rikkumist.
8. Miks oli Rootsi riigil vaja läbi viia mõisate reduktsioon? Nimetage 2 põhjust.
Raha saamiseks - riigil oli raha juurde vaja ja mõisnikud pidid nüüd hakkama renti maksma. Teine põhjus oli, et kaotada pärisorjus ja sellega kergendada talupoegade elu.
Linnad ja kaubandus
1. Tooge välja 2 peamist linnade arengu suunda Rootsi ajal.
Kaugkaubandus ja sisekaubandus?????
2. Mis pidurdas/edendas linnade arengut?
Linnade arengut pidurdas nälg, sõjad, ikaldus .
Linnade arengut edendas soodne asukoht, kaubateed , sadamad.
3. Milline linn ja miks saavutas Rootsi ajal kiireima arengu?
Kiireima arengu saavutas Narva, sest Narval on soodne asend Vene piiri läheduses, Narva on sadamalinn , kus käis tihe kaubandus ja see oli manufaktuuritootmise põhikeskus. Oma positsiooni säilitas ka Tallinn.
4. Nimetage 3 tööstusharu, kus asuvad tegutsema manufaktuurid .
Paberitööstus, ehitusmaterjalid (klaas, tellised, vase- ja saeveskid) ning tekstiil ( kanep ,lina).
5. Seletage mõiste talurahvakaupmees.
Kaupmehed, kes müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllumajandussaaduste vastu.
6. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal. Tooge välja 3 muudatust .
Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid.
7. Hinnake Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjendage (mis ma ise arvan?)
Majandusellu tuli üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati senised tsunftipiirangud ning käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents . Kaotati ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus.
Haridus ja kultuur
1. Millega jäid Eesti ajalukku
B.G. Forselius – õpetas koolmeistreid välja, alustas talupoiste tasuta õpetamist, 1684 oli Tartus tema rahvakooliõpetajate Seminar .
H. Stahl – koostas esimese eesti keele grammatika
J. Skytte – tema eestvõttel loodi 1630.a Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis kujunes omamoodi eelastmeks ülikooli rajamisele
Andreas Virginius – tõlkis ja toimetas Uue Testamendi
2. Nimetage 2 tähtsamat sündmust Rootsi ajal järgmistes kultuurivaldkondades:
a) haridus – Forseliuse seminar (1684); Tartu ülikooli asutamine (1632)
b) eestikeelne kirjasõna – Esimene eestikeele grammatika ilmumine (1637); Uue Testamendi tõlkimine ja toimetamine (1686; 1715 )
3. Ebausk ja nõidumine.
Luteri pastorid pidasid eestlaste uskumusi ebausuks ning hävitasid ohverdamispaiku. 1642.a Pühajõe mäss - mõisnik ehitas pühale Võhandu jõele veski , pärast mida tabas maad ikaldus ning talupojad pidasid seda jõe rüvetamisest tingitud kättemaksuks ning hävitasid veski ja tammi . Kohalik pastor tõdes, et talupojad ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk ja nõidus ületavad igasuguse piiri.
Protestantlik kirik hakkas agaralt nõidu jälitama. See põhjustas üle kogu maa läbi viidavaid nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal, Rootis ajal ka mõõgaga surmamine.
Sõjad
1. Iseloomustage Liivi sõjas 1577 . aastal tekkinud olukorda:
1)Mida olid saavutanud sõjas osalejad: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola, hertsog Magnus ?
Taani sai omale Saaremaa; Rootsi sai omale Hiiumaa, hiljem ka Põhja- ja Lääne-Eesti; Poola sai Lõuna-Eesti, Riia ja Läti alad; Venemaa sai ülemvõimu ja Eesti+Liivi alad ; hertsog Magnus sai
2) Mis tõi sõjasündmustesse murrangu
a)Rootsi poolelt - Karl XI võimuletulek.
b)Poola poolelt - Sigismund III võimuletulek.
3) Millised olid Liivi sõja algul Vana-Liivimaa naaberriikide taotlused (Venemaa ja Poola)
Venemaa tahtis Läänemere sadamaid . Teised riigid tahtsid maid vallutada ja rikkusi juurde saada.
2. Milline sündmus tähistab Vana-Liivimaa lõppu?
28.nov 1561 lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik.
3. Kelle vahel ja milliste rahulepingutega jaotati Vana-Liivimaa?
4. 1660. a oli Rootsi territoriaalse võimsuse tipul .
1) Milliste sõdade ja rahudega olid Rootsiga liidetud
Põhja-Eesti – 1538 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel
Lõuna-Eesti – 1629 Altmargi vaherahuga Poolalt
Saaremaa – 1645 Brömsebro rahuga Taanilt
Ruhnu saar – 1660 Oliwa rahu Kuramaa piiskopkonnaga
2) Iseloomustage Eestit Rootsi suurriigi osana:
Asend - Eestil oli soodne asend Läänemere ääres
Majanduslik tähtsus -
Poliitiline tähtsus -
3) Rahvusvaheline olukord Põhjasõja eel.
Rootsi Kuningriik oli oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. Kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Venemaa ja Poola suhted olid paranenud , Türgi neid ei ohustanud. Rootsi liitlased olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord ei olnud kiita (näljahäda, Karl XI surm). Poola, Venemaa ja Taani sõlmisid liidu Rootsi vastu. Rootsi säilitas oma sõjalise võimsuse.
4) Põhjasõja puhkemise 2 põhjust.
Venemaa tahtis Läänemerele pääseda. Teised riigid tahtsid vallutada ja rikkusi juurde saada.
5) Põhjasõja tagajärjed.
Põhjasõda lõpetati 1721.a Uusikaupunki rahuga, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu . Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja osa territooriumist. Preisimaa võimsus kasvas. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni 2/3 kogu Eesti rahvastikust. Hävitati täielikult Tartu linn.
6) Kes oli ja mida tegi Stephan Raabe?
Stephan Raabe oli eesti talupoeg , kes olevat Narva lahingus juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganud kiire edu.