Varauusaeg konspekt 11. klass (1)

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks „ Varauusaeg “
Sündmused:
1558 – Liivi sõja algus
1561 – Rootsi väed saabusid Tallinna
1583 – Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium
1632 – Tartu ülikooli asutamine
1684 – Õpetajate seminar , mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius . 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid.
1686 – Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul.
1696-97 – Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest
1699 – Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa )
1700 – Põhjasõja algus
1710 – Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis.
1715 –
1739 – I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel
1765 – II koolikorralduskava,
1783-1796 – Asehalduskord
1784 – Pearaharahutused. Rajati Võrumaa
Isikud:
Gotthard Kettler – kuramaa hertsog
Karl IX – Rootsi kuningas
Karl XI –
Frederik IV – Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus
August II Tugev – Poola kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus
Peeter I – Vene tsaar , kes osales rootsi vastases liidus. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas.
Karl XII – Rootsi kuningas, kes alustas Põhjasõda
Johann Reinhold Patkul – Liivimaa aadel , kes oli reduktsiooni korraldaja
Joachim Jhering – 1641 . laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida.
Johann Fischer – Liivimaa kindralsuperintendent
Bengt Gottfried Forselius – Lõi õpetajateseminari ja oli seal õpetajaks.
Heinrich Stahl – Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keelse grammatika. Usuõpetuse käsiraamatu
Johann Hornung – Ladinakeelse grammatika avaldas, tuntakse kui vana kirjaviis
Johan Skytte – Liivimaa kindralkuberner , kes asutas Tartu Ülikooli
August Wilhelm Hupel – Andis välja esimese ajakirja
August von Kotzebue – Asutas esimese teatritrupi Tallinnas
Anton Thor Helle – kirikuõpetaja, kes tegi esimese tervikliku piibli põhjaeesti keeles
Mõisted:
Kuramaa hertsogiriik – Riik Daugava jõest lõuna pool
Üleväina-Liivimaa – Riik põhja pool Daugava jõest
Liivimaa kubermang - Selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia.
Maapäev – Rüütelkonna kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga kolme aasta tagant.
Maanõunike kolleegium – Maaapäeval valitud maanõunikest koosnev kogu
Rüütelkonna pealik – tegeles igapäevaste küsimustega
Maamarssal – liivimaal kutsuti nii rüütelkonna pealike
Meeskohtud – kohtud Saaremaal ja Eestis, mis tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega
Maakohtud – Liivimaal igapäeva asjade kohtud
Ülemmaakohus – Raskemate kuritegude lahendamise kohus Eestimaal
Õuekohus – Raskemate asjade lahendamise kohus Liivimaal
Adrakohtud – Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega.
Sillakohtud – Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja
Reduktsioon – Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine.
Restitutsioon – Mõisade tagasiandmine nende õigetele omanikele
Aadlimatriklid – Rüütelkonna liikmete nimekirjad
George Browne – Riia kindralkuberner, kes viis täide asehalduskorra
Asehalduskord – Eesti- ja Liivimaa esiotsa pandi ühine asevalitseja
Linnaduuma –
Rüütelkond –  Eestimaa rüütelkond- selle moodustasid aadlikud Põhja-Eestis, mis oli Rootsi võimu all. (Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.)
Jesuiidid – Katoliku mungaordu liikmed
Superintendent – Kubermangu kõrgeim vaimulik
Pietism – saksa protestantismi vabadusliikumine. Rõhutas avatust ja uuendusi
Hernhuutlased – Pietistlike ideede levitajad
Suur reduktsioon- Karl XI alustatud erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. (tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile.)
Vakuraamat- raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.
Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu):
Jam Zapolski – Venemaa ja Poola. 1582.a Venemaa andis kõik Liivimaal vallutatud linnused Poolale
Pljussa – Venemaa ja Rootsi. 1583.a Rootsi valduses olid põhja-Eesti ja Ingerimaa
Täyssinä – Venemaa ja Rootsi, 1595.a ainult Põhja-Eesti kuulus rootsile
Stolbovo – Rootsi ja Venemaa. 1617.a Rootsi sai oma valdusesse ka kogu Ingerimaa
Altmargi – Rootsi ja Poola. 1629.a Rootsi valdusesse jäi kogu mandriala
Brömsebro – Rootsi ja Taani vahel. 1645.a rootsi valdusele liideti Saaremaa
Uusikaupunkki – Rootsi ja Venemaa vahel, 1721. See lõpetas Põhjasõja Eestis. Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra
Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel.
Eestlased, venelased , lätlased, soomlased, rootslased
Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded.
Ta oli monarhi määratud kõrgeim valitsusametnik. Kamandas sõjaväge, kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kuulutamist kubermangus.
Millised maakonnad kuulusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangu koosseisu?
Virumaa, Harjumaa , Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Tartu maakond, Pärnu maakond, Riia maakond, Võnnu maakond
Reduktsioon: põhjused ja tagajärjed.
Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa. Riigi tulude suurendamiseks hakkas ta jagatud maid tagasi võtma. Tagajärg oli see, et
Milles seines Balti erikord?
See kinnitas Baltikumi valitsemise põhijooned, et ei toimuks jälle selliseid ebaõiglasi asju. Balti aadel ja linnad säilitasid omavalitsuse ja kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus
Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega?
Eestimaa kubermangule liitus Paldiski maakond. Liivimaal tekkis Viljandimaa ja Võrumaa. Lõunapiirile tuli Volmari ja Valga maakond
Mõisad: põhitüübid, tuluallikad .
Rüütlimõis, Riigi- ehk kroonumõis, Kirikumõisad. Tulu teeniti viinapõletamisega, teraviljaekspordiga ja mõisade rentimisega.
Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal.
Talurahvas sai mõisalt maa ja tasumiseks käis mõisas tööl. Kõik olid võrdsed ja sotsiaalseid kihte polnud veel tekkinud.
Milles seisnesid nn positiivsed määrused?
Andsid talurahvale juriidilise kindlustunde, sest see oli esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele.
Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida).
Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, kuressaare, Valga, Võru, Paldiski,
Peamised kaubaartiklid varauusajal.
Teravili, kanep , kangad , laevaehituskraam, alkohol ,
Jesuiitide tegevus Liivimaal.
Nad lõid jesuiitide gümnaasiumi ja tõlkide seminari, mille eesmärk oli ettevalmistada preestrikutseks sobivaid.
Hariduskorraldus 18. sajandil.
Lapsed pidid koolis käima. Koolid olid kõikides suuremates mõisades ja suur rõhk oli pigem lugemisel. Loodi ka esimene ülikool – Tartu Ülikool
Eesti kaart (enne Liivi sõda, pärast Pljussa rahu, pärast Altmargi rahu, pärast Brömsebro rahu).