1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük...
manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina paberivarik. XVIII saj teisel poolel hoogustus manufaktuuride rajamine. Mis olid karl XII valearvutused ja kuidas mõjutasid sõjakäiku? De Croy - Poltaava lahing - Uusikaupunki rahu - Hernhuudid? Vennaskondade tagajärjed? Ilmalikud kirjandusvoolud`? Põhjasõja põhjused? Mis muutus pärast Uusikaupunki rahu? Miks on tähtis aasta 1709? Kapitulatsioon - Narva lahing - Räägi pietistidest. Mida näitas aadlimatrikkel?
pidama ka Mandzuuria kriisi ehk Mukdeni vahejuhtumit 1931. aasta septembris, millega algasid Jaapani Hiinasse tungimise vahejuhtumid ja nendest tulenevalt ka 1932. aastal alanud NSV LiiduJaapani piirisõjad (Niall Ferguson; Normann Davies). Niisamuti on erinevaid tõlgendusi sõja lõpu kuupäeva osas. Selleks võidakse lugeda nii Jaapani kapituleerumist 2. septembril 1945 kui ka relvarahu päeva 14. augustil 1945. Euroopa jaoks lõppes sõda 7. (Saksamaa kapitulatsioon Reimsis), 8. (kapituleerumine Berliinis) või 9. mail (Berliini kapitulatsioon Moskva aja järgi) 1945. Rahuleping Jaapaniga sõlmiti alles 8. septembril 1951 San Franciscos ning NSV Liidu ja Jaapani vahelise sõja lõpetas alles ühisdeklaratsioon 19. oktoobril 1956. Saksamaa jaoks aga lõpetas sõja alles 12. septembril 1990 Moskvas sõlmitud 2+4 leping, mis lubas Saksamaal taasühineda. Niall Ferguson toob maailmasõja lahingutegevuste lõpuna välja Korea sõja lõpu 1954. aastal.
punkti. Jaapan oli ägeda pommitamise ja mereblokaadi tulemusena nagunii jõudnud kokkuvarisemise äärele. Liitlaste juhid olid Potsdamis teinud Jaapanile ettepaneku tingimusteta kapituleeruda, kuid 30. juulil keeldus Jaapan seda tegemast. USA valitsus koos liitlastega otsustas heita aatomipommid Jaapanile, et aatomiplahvatustest põhjustatud õud sunniks Jaapanit koheselt alistuma ja hoiaks ära pika ja kuluka invasiooni. Kuid jaapanlased nõudsid, et kapitulatsioon jätaks puutumata nende konstitutsioonis fikseeritud keisri jumaliku staatuse. Isegi pärast Hiroshimat ja Nagasakit, kui Jaapani valitsus palus rahu, ei taganetud nõudest, et jumal-keisrit ei kõrvaldataks. Kapitulatsiooniakt kirjutati alla 14. augustil, kui liitlased selle tingimusega nõustusid. Rahumeelse rahu lahendamine Kindralid Eisenhower ja MacArthur pidasid aatomipommide kasutamist õigustamatuks, olles veendunud, et see kahjustaks Ühendriikide rahvusvahelist mainet
SAKSAMAA HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist thendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) sda 1870-1871 Phjused(Preisimaa poolsed): Prantsusmaa takistas Saksamaa hendamist, teda oli vaja sjaliselt purustada. Ph...
· W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B.Mussolini Itaalia fasistide juht · G. Zukov Punaarmee väejuht · J.v.Ribbentrop Saksamaa välisminister · D.Eisenhower USA vägede juht Euroopas · V.Quisling Norra natside juht 7.Isikud · Suurbritannia peaminister, Teherani ja Jalta konverents Churchill · Briti kindral, juhtis sõjategevust Põhja-Aafrikas Montgomery · NSVL juht II MS ajal Stalin · USA kindral, Jaapani kapitulatsioon MacArthur · Saksamaa juht II MS ajal Hitler · NSVL välisminister, sõlmis 1939 mittekallaletungi lepingu Saksamaaga Molotov · Suurbritannia peaminister, kes sõlmis Müncheni kokkuleppe Chamberlain · Vichy valitsuse juht Petain
-riigi aktiivsem sekkumine -noorte demokraatiate kokkuvarisemine (diktatuuride tõus) -inimeste vaesumine 29.10.1929-USA-s börsikrahh, mille tagajärjel varises kokku kogu pangandus 1.09.1939- Teise maailmasõja algus, kui saksamaa otsustab Poolat rünnata 17.09.1939- NSVL tungis Poolale kallale (Ida-poola aladele) 30.11.1939- Talvesõja algus Soomes 22.06.1940-saksa-prantsuse Compiegne vaherahu nr2. 22.06.1941- sakslased ületasid Barbarossa plaani kohaselt NSVL-i piiri 8.05.1945-saksamaa kapitulatsioon, sõja lõpp Euroopas 6.08.1945-Hiroshima aatomipomm Jaapanis, USA poolt, 3 päeva hiljem Nagasaki 2.09.1945-Jaapani Kapitulatsioon, lõppeb teine maailmasõda Demokraatia levik I maailmasõja järel -demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid -demokraatlike vabaduste laienemine (valimisõigus ka naistel) -mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, mille põhjuseks olid traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus Uus kurss
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
· koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama
eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1943. aasta lõpul toimus Teheranis konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustasid USA ja Suurbritannia, et avavad Prantsusmaal teise rinde ning alustavad sakslaste vastu pealetungi Normandias.NSV Liidu sõjavägi pidi toetama üldpealetungiga idast. 6. Kuidas toimus Natsi-Saksamaa sõjaline purustamine? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll (II rinne) selles? Saksamaa kapitulatsioon. Jaapani purustamine ja kapitulatsioon. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA, Kanada, Suurbritannia ja Poola sõjajõud Normandias ja see muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. 1944. aasta teisel poolel vabastati kogu Prantsusmaa ja jõuti välja Saksamaa piirile. Idarindel jõudsid venelased välja Ida-Preisimaa piirini. Septembris-oktoobris vallutas Punaarmee Eesti ja Läti. 1945. aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, kus otsustati, kuidas Saksamaa lõplikult purustada
kik see liina rahvast väest, Mo patt mulle tegi seda, esändä ning emändä et mul johtu nii suur häda, ülihallest ikiva seda peä nüüd tundma siin. Venemaale minnen siin. Oh, ma vaene Tarto liin!... Oh, ma vaene Tarto liin! Sõja lõpp 1710. aasta katkuepideemia oli Eesti ajaloo üks tõsisemaid epideemiaid. Katk algas 1710. aastal ning kestis 1713. aastani. 1710 – kapituleerusid vene vägedele Riia, Pärnu 1710.a. septembris Harku kapitulatsioon – Tallinna rae ja Harju-Viru aadlike esindajad 1721 – Uusikaupunki rahu, millega Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene tsaaririigiga Rahvapärimus Kui 1703. aastal korraldati Ida- ja Lõuna-Eestisse järjekordne suurem rüüsteretk, andis tsaar Peeter I oma vägedele korralduse hävitada kõik, mis tee peale jääb. Sellele üleskutsele vastas siinne Vene vägede ülemjuhataja, ratsaväekindral Boriss Šeremetjev: “Mu isand, ei ole enam
– Jaapani lõplik purustamine, 2 tuumapommi. NSVL kuulutas sõja Jaapanile. Kuriili saared Venemaale (Siiani konflikt) Saksa lõplik purustamine 30.apr, Hitleri enesetapp. Saksamaa jaotati neljaks tsooniks: USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL. 4 de-d: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. 8.mai Saksa kapitulatsioon. Kirjutavad alla W.Keitel ja Žukov. Hirohito – Jaapani keiser 2. Sept 1945 Jaapan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile. MacArthur – USA kindral Lääneliitlaste kartus, et Vene väed jõuavad Saksamaale varem. Kohtumine Elbe jõel Aprill 1945 põhi lahingud Berliini pärast. Isikud F.Franco – Hispaania diktaator
MAJANDUS,POLIITILINE TÄHTSUS) -Asend – Eestil oli soodne asend Läänemere ääres -Majanduslik tähtsus - -Poliitline tähtsus - 32) MILLINE OLI RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÕHJASÕJA EEL? Rootsi oli liiga võimas. Venemaa tugevnes. Rootsi vastu olid enamus Euroopa riigid. 33) PÕHJASÕJA PUHKEMISE 2 PÕHJUST -Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele -Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel 34) PÕHJASÕJA TAGAJÄRJED EESI, ROOTSI JA VENEMAA JAOKS -Eesti – Harku kapitulatsioon. Eesti liidetakse Venemaaga. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni 2/3 kogu Eesti rahvastikust. Hävitati täielikult Tartu linn. -Rootsi - Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja osa territooriumist. Venemaa andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. -Venemaa - Põhjasõda lõpetati 1721.a Uusikaupunki rahuga, mille põhjal Venemaa sai endale
22.06.1941 Johannes Vares-Barbaruse valitsus, kukutati eestis eelmine valitsus ja moodustati uus Barbarusega nõukogude liidu valitsus 9.03.1944 (Eesti) Nõukogude õhuväed pommitavad Tallinna, palju hooneid hävineb; sitaks palju kahju 22.09.1944 (Eesti) Punaarmee marsib Tallinna, NSVLi okupatsioon 27.01.1945 Auschwitzi koonduslaagri ellujäänud vabastas Punaarmee, inimesed vabanesid koonduslaagist 8.05.1945 Saksamaa kapitulatsioon, Euroopas lõppeb II MS 6.08.1945 Hiroshima pommitamine USA poolt, USA tahtis Jaapanit sõjast välja saada, aga nad ei teadnud, et see pomm nii võimas oli, Sureb väga palju (Hiroshima oli tööstuslinn, mis asus orus) 2.09.1945 Jaapani kapitulatsioon, lõppeb II MS Olulisemad lahingud (aasta, osapooled, tulemused, tähtsus sõjas): Pearl Harbori ründamine 7.12.1941 Jaapan-USA Jaapan korraldas PH mereväebaasile üllatusrünnaku
Armeesse kutsuti vanu mehi ja alaealisi poisse Hitlerjugendist. · Käsk pidada vastu viimseni. · Hitler lootis imerelva peale, mis pidi muutma sõja käiku ja sundima Briti ja USA sõlmima rahu. · 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja ballistiliste rakettidega V-2 (14m, 1-tonnise lõhkepeaga) Madalmaadest. · Neid toodeti maa-alustes vabrikutes Harzi mägedes, aga mitte piisavalt, et muuta sõja käiku. Berliini vallutamine ja Saksamaa kapitulatsioon · Hitler ja Braun lõpetasid elu 30.IV enesetapuga. · Goebbels mürgitas oma kuus last, sooritas koos naisega enesetapu. · Himmler langes Briti vägede kätte vangi ja sooritas enesetapu (kaaliumtsüaniid). · Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Bormann. · 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest. · Linn varemetes. Vägivald tsiviilelanike kallal. · Maavägede ülemjuhataja Keitel kirjutas 8.V 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. VE-Day
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL OMARIIKLUSE KAOTUS 1939. esitas Moskva nõudmise sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise leping ja luua Eesti Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks Eesti valitsus alistus ning allkirjastas 28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtides...
Moskvalt rahu. Moskva tingimused saavad olema rängad, aga rahu sõlmitakse ja tänu vastuhakule säilib riigi formaalne iseseisvus. Sõjavangide saatus No kuulge! Poola valitsusega ei sõlminud ei natsid ega sovetid mingit rahulepingut. Rahvaarvult ligi 30 korda ja pindalalt üle kaheksa korra Eestist suurem Poola lakkas olemast. Stalin ja Hitler ei alustanud ühegi sõjaliselt löödud riigi valitsusega läbirääkimisi. Meie saatus olnuks tingimusteta kapitulatsioon ja 50 000 60 000 sõjavangi. Kui kaugele oleks türann läinud oma kättemaksus vastuhakanud rahvale, jäi õnneks nägemata. Ent see, mida tegi Stalin sõjavangidega poolakatest sakslasteni , pole kellelegi saladus. Kindlamast kindel, et need eestlastest relvakandjad, keda poleks maha lastud, oleksid Venemaale vangilaagritesse saadetud. Aga sõjavangide pered, sõjakurjategijateks tembeldatavad tsiviilelanikud..
Kuulutab sõja Saksamaale. Oli aelgane, sest maaväig oli väike ja väljaõpetamata. Woodrow Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahu. Saksamaa lükkab selle tagasi. 40. Esimese maailmasõja lõpp – Saksamaal puhkeb 1918 revolutisoon, keiser loobub troonist. Kuulutaakse välja Weimari vabariik. 11.nov 1918 kuulutatakse välja Compiegne vaherahu. Rahulepingu väljatöötamine – Versailles rahuleping 28.juuni 1919. 41. Saksamaa kapitulatsioon – Saksamaa kuulutatakse sõja põhjustajaks. 42. Pariisi rahukonverents – 18.jaanuaril 1919, kust võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõidnud riiki. Sülmitit Versailles’ leping Saksamaaga. 43. Versailles` rahuleping – 28.juuni 1919, eesmärgiks teha kokkuvõta I maailmasõjast, uue maailmakorralduse määramine. 44. Suur nelik - Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. 45
Jaapanit tunnustatakse rahvusvaheliselt kui uut suurriiki · 1907 sõpruslepingud Prantsusmaa ja Venemaaga · 1910 Korea annekteerimine · 1927 Tanaka memorandum Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 Mandzuuria okupeerimine · 1936 Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 Kolmikpakt · 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi
võimu alla 1 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 17101713 viimane ning suurim katk Eestis, suri umbes 200 000 pool rahvastikust · 1710, 4. juuli sõlmiti Liivimaa kapitulatsiooniakt · 1710, 12. august venelased vallutasid Pärnu · 1710, 15. september venelased vallutasid Kuressaare · 1710, 29. september Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees, Harku rahulepingu sõlmimine · 1713 Peeter I otsustas alustada töid Tallinna sadama ümberehitamiseks ja kindlustamiseks, et teha see baasiks Vene laevastikule · 1714, 2. veebruar käivitas Peeter I Tallinna sadam ehituse · 1714, 27. juuni Hankoniemi merelahing, kus venelased saavutasid suure võidu Rootsi üle, seega olid Vene väed vallutanud Rootsilt kogu Soome
Saksamaaga võitlusse astunud suurriikide eesmärkide ja põhimõtete deklaratsioon.Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ning rahvaste enesemääramisõiguse austamist. b) lend-lease USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati. c) V-1, V-2 Esimesed uut liiki raketid, kasutati ligi 4000 sellist raketti, mis tapsid umbes 10000 inimest. d) Kapitulatsioon Alla andmine e) Kvisling Isikud, kes tegid okupantidega koostööd (kollaboratsionistid, reeturid) f) Barbarossa plaan 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus, mis oli mõeldud Leningradi, Moskva ning Donetsi söebasseini vallutamiseks. g) Operatsioon ,,Merelõvi" Saksamaa plaan sundida Suurbritannia sõjast välja astuma. Loodeti, et GBR murdub, kuna selle plaani ajal oli ta ainuke liitlasriik, kes veel sõjas oli. USA
Veebruar (Musta mere ääres) Stalin, Roosevelt, Churchill -Määrati URO kokkukutsumise aeg ja koht -Sõjajärgne maailmakorraldus : Saksa ja Berliin jagatakse okupatsioonitsoonideks. -Sõjakahjude hüvitamine Saksa poolt. -Sõja jätkamine Jaapaniga -Jäeti alad Moskvale 3)Potsdami konverents 1945a. 17 juuli -2. august (Saksa) Stalin, Churchill, Truman -Saksamaa sõjajärgne olukord (pol. Maj.) -Sõjaroimarite karistamine (Nürnbergi sõjatribunal) -Jaapani tingimusteta kapitulatsioon. -Loodi välisministrite nõukogu, kes töötaks välja rahulepingud. II ms. algus ja Eesti -MRP mõju Eestile NL valmistus lepingus temale lubatud riikide hõivam. NSVL otsis ettekäänet ründamiseks. Poola allveelaeva Orzeli juhtum võimaldas NL laevastiku viia Balti merele ja blokeerida Eesti merelt. Eesti valitsus sõitis Moskvasse, kus nõuti NSVL vastastikuse abistamise pakti sõlmimist, millega loodaks sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardati kasutada jõudu. Eestit
Kordamiseks. Teine maailmasõda 1.sept 1939- 2.sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provoka...
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1
Stalingradi lahing algas juulis 1942, 19.novembril alustasid venelased pealetungi Žukovi juhtimisel ja nelja päeva pärast võeti 330 000-meheline saksa väekoondis kotti - andsid alla (marssal von Paulus) 2.veebruaril 1943.a. - Hitler püüdis kriisist välja tulla 18.veebruaril 1943 totaalse sõja väljakuulutamisega IV Liitlaste otsustav pealetung 1943.a. - jaanuaris 1943 toimus USA-I valitsusjuhtide (Roosevelt, Churchill) Casablanca konverents - eesmärk Saksamaa kapitulatsioon. 1. a) Idarindel - Leningradi blokaadi murdmine - Stalingradi all alanud pealetungiga samal ajal asusid venelased pealetungile ka mujal - laiendati avaust Leningradi blokaadi rõngas ja jaanuaris 1943.a. murti blokaad. - tankilahing Kurski kaarel juuli-august Suvel üritasid sakslased uut pealetungi - koondati kõik jõud Kurski piirkonda - 50 kõige lahinguvõimelisemat diviisi, neist 20 tanki- ja motoriseeritud diviisi 5.juulil algas pealetung Kurski kaarel
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
riigipöörded. 1944.aasta oktoobris juhtus sama asi ka Jugoslaavias ja novembris Albaanias vasakpoolsed riigpöörded. Oktoobris 1944 püüdis Ungari NSVLiga rahu sõlmida, aga toimus hoopis vasakpoolne riigipööre. Aprilliks 1945 olid nii NSVLi kui ka lääneriikide väed jõudnud Berliini, 25.aprillil jõudsid vene ja lääneriikide väed Elbele. 10. Mõisted: Jalta, Saksamaa kapitulatsioon, Hiroshima, Nagasaki, Jaapani alistumine, kapituleerumine. Jalta konverents 4.-11.veebr 1945. Churchill, Roosevelt ja Staliln. Peaküsimuseks teise maailmasõja lõpetamine (Venemaale jäid tema maad). Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Berliini jõudnud venelased peatasid kõik Saksamaa vastupanukatsed, Hitler nägi, et on lootusetus seisus ning 30.apr 1945 võttis enalt elu. 2
Kokkuvõtteks võib öelda, et 1943.-1944.a vandenõulased ei olnud siiski veendunud reziimivastased, vaid nähes selle paratamatut kokkuvarisemist, püüdsid hävingule leida alternatiivi, mis oleks vastaspoolele vastuvõetav. Nad mõistsid, et Hitler kui kogu süsteemi sümbol tuleb hävitada. Paraku ei arvestanud nad seda, et lääneliitlastel puudus sõja lõpuaastatel kompromissivalmidus. Viimased keeldusid pidamast antihitleriku blokiga läbirääkimisi. Saksamaa täielik kapitulatsioon oli sõja ainuke võimalik lõpplahendus. Selliste jäikade seisukohtadega võtsid lääneliitlased vandenõulastelt trumbid ning andsid need Hitlerile võitluse pidamiseks viimase veretilgani. Sõja ajal oli Hitleri töökoormus väga suur, mis tingis ka tervise halvenemise. Pärast Stalingradi lahingut hakkas ta vasak käsi tõmblema, vaevasid unetus, valud maos ning peavalu. Liitlaste eduka dessandi teate tagajärjel 1944.a tabas Hitlerit südameatakk
· 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine
Sõjaplaani nimi oli Barbarossa · Holokaust juutide massiline tapmine · Atlandi harta Usa ja inglismaa sõlmitud leping. Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus · Teine rinne - USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt avatud rinne · Kapitulatsioon Teine Ms lõppes Jaapani allaandmisega · Nürnbergi protsess - Kohtuprotsess Saksa faistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegude s ja c) kuritegudes inimsuse vastu. 23. Kuidas on need isikud seotud II maailmasõjaga? · Jossif Stalin - viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vap...
· Moodustus koalitsioon Rootsi vastu Venemaa, Taani, Saksi-Poola 4) osapooled, Karl XII, Peeter I · Rootsi kuningas Karl XII · Venemaa tsaar Peeter I · Taani kuningas Frederik IV · Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev 5) tähtsamad sõjasündmused millal, kes võitis: I Narva lahing, Erastvere lahing, II Narva lahing, Tartu vallutamine, Tartu hävitamine, Pärnu ja Tallinna alistumine Harku kapitulatsioon · I Narva lahing: 1700 november; venelaste suur lüüasaamine; · Erastvere lahing: 1701 detsember; venelased võitsid rootslasi; · II Narva lahing ja Tartu vallutamine: 1704 suvi; Vene väed vallutasid Tartu ja Narva; · Tartu hävitamine: 1708 · Pärnu ja Tallinna alistumine: 1710 · Harku kapitulatsioon: 1710 september; Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid vene vägedele; 6) Uusikaupunki rahu: millal, kelle vahel, milles kokku lepiti
(Soome oli küll Jätkusõjas sakslaste liitlane, kuid ei kirjutanud Kolmikpaktile alla) 1942 ÜR deklaratsioonis kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid 1943 nov-dets TEHERAN (Stalin-Roosevelt- Churchill) -Saksa tingimusteta kapitulatsioon -teise rinde avamine -NL abi Jaapani vastu 1945 veebruar JALTA (Stalin-Roosevelt- Churchill) -Saksa lõplik purustamine -sõjajärgne maailmakorraldus Euroopa · 8.mai 1945
Osapooled: Jaapan ja Usa. Tagajärjed: Sagenesid liitlaste õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele (maatasa pommitati terveid linnu, näiteks Hamburg). Jaapan sai lüüa. El Alameini lahing- oktoober-november 1942, Põhja-Aafrika. Osapooled: Inglise- Egiptuse , Saksa-Itaalia väed. Tagajärjed: Saksa väed said lüüa. Selle lahinguga lõppesid II maailmasõja lahingud Põhja-Ameerikas. 9. Sõjategevus Euroopas 1944.-1945. Normandia dessant. Berliini vallutamine. Saksamaa kapitulatsioon. Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaal Normandias. Sellega muutus Saksamaa olukord lõplikult lootusetuks, enam ei päästnud käiku lastud nn inimrelvad (reaktiivhävituslennukid jms), meeleheitlik täiendav mobilisatsioon ( 16- 60 aastased saksa mehed pidid astuma maakaitseväkke). Osa saksa armee juhtkonnast üritas 1944
2) Erastvere lahing - 1701.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit 3) II Narva lahing - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Narva neile 4) Tartu vallutamine - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Tartu neile 5) Tartu hävitamine - 1708.a venelased hävitasid suure osa linnast 6) Pärnu ja Tallinna alistumine - 1710.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja alistumislepinguga saadi Tallinn omale. 7) Harku kapitulatsioon - 1710.a alistumisleping, et mitte lõpetada samamoodi, nagu Pärnu ja Riia (varemetes). Vene vägede võit. Uusikaupunki rahu - 1721.a Rootsi ja Venemaa vahel, lõpetas Põhjasõja ning Venemaa sai omale Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa alad jne. Balti erikord - kehtestati, et saksa aadlikud oleksid rahul. 1) säilitas siinse maa kultuurilise omapära 2) hoidis ära venelaste kolonisatsiooni 3) tihedad sidemed Lääne-Euroopaga
30. aprillil 1945 Hitler koos Eva Brauniga sooritavad enesetapu. 2. mail 1945.a. Berliin kapituleerus. 7. mail kindralooberst Jodl kirjutas Eisenhoweri peakorteris Reimsis alla Saksa Wehrmachti tingimusteta kapitulatsioonile. 8. mail 1945 Saksamaa lõplik kapituleerumine , mil kordasid kapitulatsiooniakti kindralfeldmarssal Keitel, kindraladmiral von Frieburg ja kindralooberst Strumff Punaarmee peakorteris marssal Zukovi juures. Üldine kapitulatsioon jõustus 9. maist 1945.a. Teise m aailm asõja lõpp, Jaapani kapituleerum ine Sundimaks Jaapanit alistuma, heitsid ameeriklased 6.augustil Hiroshimale ja 9. augustil 1945.a. Nagasakile aatompommi. Hiroshima 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Jaapani vastu astus sõtta Nõukogude Liit. 14. augustil 1945 kapituleerus Jaapan. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
kujunemine ❧ August 1941 sõlmisid USA ja Suurbritannia Atlandi harta ❧ ei taotleta territoriaalseid nõudmisi ❧ kõigi okupeeritud riikide iseseisvuse taastamine ❧ Natsi-Saksamaa purustamine ja rahu tagamine maailmas ❧ Roosevelt ja Churchill Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Nov-dets 1943 Teherani konverents ❧ Saksamaa tingimusteta kapitulatsioon ❧ Lääneriigid avavad teise rinde ❧ NSV Liidu 1941. a piiride tunnustamine ❧ Stalin, Roosevelt, Chruchill Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Veebruar 1945 Jalta konverents ❧ ÜRO asutamine ❧ Kesk- ja Ida-Euroopa jääb NSV Liidu mõjusfääri ❧ Saksamaa okupatsioonitsoonid ❧ Churchill, Roosevelt, Stalin Ardennide lahing ja
eest võidelda ent ei tahtnud jätta seda ka Rootsile) ● 1709 - Poltaava lahing - Venemaa võit Sõja lõpp ● Peeter I ei pidanud kinni kokkuleppest Poolaga (suur osa Eestist talle), sest Poola oli sõjast väljas. Venemaa jätkas sõjategevust Eestis. ● 1710. a katkuepideemia (1710. - 1713. a) ● 1710. a kapituleerusid vene vägedele Riia ja Pärnu. ● 1710. a septembris Harku kapitulatsioon - Tallinna rae ja Harju-Viru aadlike esindajad sõlmisid lepingu Venemaaga (Venemaa lubas reduktsiooni käigas riigistatd mõisad anda tagasi). Algab Vene võimu aeg Eestis. Sõjategevus Eesti aladel lõppeb. ● 1721. a - Uusikaupungi rahu (Rootsi ja Venemaa), millega Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene Tsaaririigiga. Eesti talupojad põhjasõjas. ● 15’000 eestlast teenis Rootsi sõjaväes (peamiselt maamiilitsas - 1701. a kokku kutsutud,
Kokkuvõtteks võib öelda, et 1943.-1944.a vandenõulased ei olnud siiski veendunud reziimivastased, vaid nähes selle paratamatut kokkuvarisemist, püüdsid hävingule leida alternatiivi, mis oleks vastaspoolele vastuvõetav. Nad mõistsid, et Hitler kui kogu süsteemi sümbol tuleb hävitada. Paraku ei arvestanud nad seda, et lääneliitlastel puudus sõja lõpuaastatel kompromissivalmidus. Viimased keeldusid pidamast antihitleriku blokiga läbirääkimisi. Saksamaa täielik kapitulatsioon oli sõja ainuke võimalik lõpplahendus. Selliste jäikade seisukohtadega võtsid lääneliitlased vandenõulastelt trumbid ning andsid need Hitlerile võitluse pidamiseks viimase veretilgani. Sõja ajal oli Hitleri töökoormus väga suur, mis tingis ka tervise halvenemise. Pärast Stalingradi lahingut hakkas ta vasak käsi tõmblema, vaevasid unetus, valud maos ning peavalu. Liitlaste eduka dessandi teate tagajärjel 1944.a tabas Hitlerit südameatakk. Abi
I pettumus Smaale 1940 sügis, SB vastupanek saksa lennuväele II pettumus idas NSVL säilitas vastupanutahte o Nõrgestatud rasketest lüüasaamistest o Kaotanud pea terve armee & ulatusliku territooriumi USA sõttaastumine andis Hitleri-vastase koalitsiooni käsutusse selle maa tohutu tööstuspotentsiaali 8. II maailmasõja lõpp. Normandia dessant, Berliini operatsioon, II maailmasõja lõpp: Saksamaa ja Jaapani kapitulatsioon. *LÄÄNERINNE 1944 6juuni nn Dpäev, op ,,Overlord" o Normandia dessandi algus (,,II rinne") Vägede juhiks USA kindral Eisenhower Miks õnnestus? o Sõjaline üleolek o Edukas luure- ja vastuluuretegevus o Meteoroloogide roll 25aug Pariisi vallutus Sept Smaa piirideni Õhusõda Atendaadi katse Hitlerile *1945a Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, vallutati Varssavi
4) osapooled Karl XII Rootsi kuningas, Peeter I Vene tsaar 5) tähtsamad sõjasündmused millal, kes võitis: I Narva lahing: 30.november 1700, rootslased suutsid alistada venelased Erastvere lahing: 1701, venelased suutsid tugevalt alistada rootslased, kes kaotasid 2000 meest II Narva lahing: 1704 Tartu vallutamine: Juuli 1704 Tartu hävitamine: 1708, kõik küüditati, linn lasti õhku Pärnu ja Tallinna alistumine Harku kapitulatsioon: 1710 6) Uusikaupunki rahu: millal, kelle vahel, milles kokku lepiti: Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene tsaaririigiga + lõpetati Põhjasõda. Rootsi ja Venemaa vahel 10. Septembril 1721 7) Balti erikord - miks kehtestati, sisu, tähendus Eestile: Kehtestati sellepärast, et Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks taas Rootsi võimu alla.
nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele. Usuvabadus ja usuõpetus Astronoom Martin Vällik on välja tulnud kiiduväärt algatusega, mille eesmärgiks on tagada usuvabadus Eesti Vabariigis ja lõpetada ühe usuhullude kamba riiklik doteerimine. Martin kogub toetajate allkirju avaliku pöördumisega. Aidake usuhullud koolidest eemale hoida. Usk 11 on mõistuse alistumine ja teadmiste kapitulatsioon ning sellel ei ole kohta koolis (muudes õppeasutuses, avalikussektoris jne)(Priit Kallas 2005). See avalik pöördumine näeb välja järgmine: Avalik pöördumine Eesti Vabariigi kodanike, lapsevanemate, seadusloojate, õpetajate, teadlaste, omavalitsuste, inimõiguste ja vabaduste eest seisjate ning kõigi teiste asjast huvitatute poole. Meie, allakirjutanud, pidades silmas Eesti Vabariigi Põhiseadust (§§ 12, 40 ja 41) [1] ja 1
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; e...
II Adolfi kasvataja, hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, ning tema palvel muudeti see üsna pea Tartu ülikooliks 26. Põhjasõda 1700-1721 Lk. 125-130 Põhjasõja kaart, peamised lahingud (Peeter I, Karl XII, Narva lahing 1700, Erastvere lahing 1701, Kastre lahing 1704, Tartu vallutamine 1704, Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks, 29. sept. 1710 kapitulatsioon, Uusikaupunki rahu 1721) *Peeter I- Vene tsaar Põhjasõja ajal. *Karl XII- Rootsi kuningas Põhjasõja ajal. *Narva lahing 1700- Rootslaste eelvägi kohtus Pühajõel seremetjevi ratsaväega, kes löödi ka kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. 19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormi abile võitsid rootslased
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
venelastele vastu sada, võitsid rootslased, kuigi neil oli 3 korda vähem mehi. Erastvere lahing 1701: Rootsi kaotas. Kastre lahing 1704: Peipsi venelaste kätte. Nüüd said venelased Peipsi kaudu suurtükid Tartusse ja Narva vedada. Tartu vallutamine 1704: Koos Narvaga tehti tümaks. Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks: Ukraina aladel. Rootsi-Vene. Rootsi vägi lõõdi täielikult puruks. Polnud enam jõudu Eesti- ja Liivimaad enda valduses hoida. 29. sept. 1710 kapitulatsioon: Rootsi andis alla. Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Uusikaupunki rahu 1721: Venemaa-Rootsi. Rootsile anti Soome alad tagasi. Venemaale anti Eestimaa ja Liivimaa aladi tagasi. 27. Balti erikord Balti erikord: See oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aidates hoida siinset kultuurieripära (usku ei surutud peale, saksakeelne asjaajamine, tollimaksud, kohtusüsteemi muudatused.) Venemaa püüd aadli poolehoidu võita. Balti aadlil ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
