Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes pretendeerisid Liivimaa aladele?
  • Mis on Tartu maks?
  • Millal ja millega algas Liivi sõda?
  • Kelle vahel toimus Liivi sõda?
  • Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas?
  • Kuidas millega algab Rootsi aja periood Eesti ajaloos?
  • Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg?
  • Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal?
  • Kes moodustas kohaliku aadli?
  • Mis oli kohaliku aadli ülesanne?
  • Mis on rüütelkond?
  • Milles seisnes maapäeva tähtsus?
  • Milles seisnes ümberasustamise edukus?
  • Kes oli kindralkuberner tema ülesanded nt?
  • Mida tähendab reduktsioon?
  • Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas?
  • Milles seisnes siinse teravilja tähtsus?

Lõik failist

Õ.lk 94-124
Liivi sõda 1558- 1583
  • Kes pretendeerisid Liivimaa aladele ? Naaberriigid . Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa
  • Mis on Tartu maks? Venemaa tahtis Liivimaalt saada väljamõeldud maksu, andamit Tartu linna eest ehk Tartu maksu. Üks mark aastas, iga elaniku pealt.
  • Millal ja millega algas Liivi sõda? 1558.aastal. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda. Samaaegselt ilmusid nad ka Läti alale ja Alutagusele. ( Põhjsed,ajendid: Venemaa soov vallutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Vana- Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas.)
  • Kelle vahel toimus Liivi sõda? Liivi ja Venemaa vahel. Mõnelmääral ka Rootsi.
  • Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Poolast.
  • Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid. Venelastele nad olid abiks, kuna nemad olid nede vaenlaste vaenlased. Nad olid sõja alguses neile teejuhtide ja luurajatena. Hiljem selgus et Vene võim üritab mitmesuguste soodustustega mõisnikuid enda poole meelitada ja seejärel jäi talurahval vaid ise enda eest seista ja 1560. aasta septemris algaski talupoegade ülestõus.
  • Nimeta Liivi sõja tulemusi. Liivi ordu hävitati. Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile. Liivi sõda lõppes Pljussa vaherahuga 1583.aastal. Liivi sõjaga lõppeb keskaeg Eestis.
    Eesti kolme kuninga valduses- TABEL!!!
  • Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Poola kuningas Sigismund II, Rootsi kuningas Karl IX, Taani kuningas Frederik II
  • Kirjelda Poola võimu ala. Maa oli jaotatud presidentkondadeks. Konstitutsioonid – asehaldur. Maapäev! – kohaliku aadli esindus. Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid. Poolale kuulusid Tartu, Viljandi ja Pärnu linnad. Usuks oli Katoliiklus . Gümnaasium oli, tõlkide seminar .
  • Kirjelda Rootsi võimu ala. 4 maakonda . Eestimaa hertsogkond, Tallinna kuberner .Eestimaa rüütelkond. Foogt mõistab kohut. Maksud , teotöö-maksude ühtlustamine. Endiselt sunnitöölised. Rootsi võimu alla kuulusid Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu ja Koluvere . Usk oli luterlus . Kuningas Karl IX lubas talupojad kooli saata, aga need jäid pelgalt sõnadeks.
  • Kirjelda Taani võimu ala. Tekkisid ametikohad. Riigi alasid haldas haldur. Saaremaa rüütelkond – aadli esindus. Redutsioon – mõisnikelt maa tagasivõtmine. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Õigused on suuremad ja paremad elutingimused kui mandril . Kuid olid aga mõisakoormised ,teokohustus.
  • Kuidas/ millega algab Rootsi aja periood Eesti ajaloos? 1629. Altmargi vaherahuga.
    Rootsi aeg
    1583 – Pljussa vaherahu , lõppeb Liivisõda
    1629 – Altmargi vaherahu, Poola loovutas alad Rootsile. Algab Rootsi aeg.
    1645 – Brömsebro rahu. Taani loovutab Saaremaa Rootsile.
  • Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg? Altmargi vaherahuga 1629.aastal
  • Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang . (Põhja-Eesti 4 maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest , Lõuna- Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Saaremaa (liideti Rootsi valdustega alles 1645.a) kuulus Liivimaa kubermangu alla, kui säilitas eriseisundi. )
  • Kes moodustas kohaliku aadli? Kohaliku maa valdajad, rüütelkond.
  • Mis oli kohaliku aadli ülesanne?
  • Mis on rüütelkond? Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel ( iga 3 aasta tagant toimus).
  • Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid ning esitati neid valitsejale. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi.
  • Kohtuvõim. VIHIKUS SUUR SKEEM!
  • Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda. Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra. Umbes 100 000 inimest.
  • Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Ida-Virumaale venelased , Viru-ja Haapsalumaale soomlased , Valga ümbrusesse lätlased.
  • Milles seisnes ümberasustamise edukus? Mõisnikud lubasid maksusoodustusi, iive kasv, eestistumine
  • Kes oli kindralkuberner , tema ülesanded+ nt? Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal. Kindralkuberner kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangust. Johan Skytte.
  • Mida tähendab reduktsioon ? Mõisate riigistamine.
  • Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Reduktsioon tekitas Balti aadlis tugevat vastuseisu .
  • Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Mõisnike võim talupoegade üle vähenes.
  • Vakuraamat . Raamat kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.
  • Teotöö, kuidas jaguneb? talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. See jagunes rakmeteoks ja jalateoks.
  • Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid? Arhangeleski sadam, Narva sadam, Pärnu sadam, Haapsalu sadam, Kuressaare sadam.
  • Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Lääne-Euroopa majanduse elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajaduse toiduainetele.
  • Manufaktuurid . Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Vanimad on telliselöövid ja lubjaahjud. Põhikeskuseks oli Narva.
  • Suur nälg- põhjused ja tagajärg. Kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis. Ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. Ei saanud teha heina, suvivilja hävitas sügisel varane külm. 1697 aasta kevadel sulas asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka neis varitses näljasurm. Nälga suri eestis umbes 70 000 – 75 000 inimest. 20% rahvastikust ehk iga 5s inimene.
    Vaimuelu
  • Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse. Eesti keelse koolivõrgu areng. Forselius kirjutas ise Aabitsa , kuna raamatuid ei olnud. Lugema õppimise uus võte – tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. Alustad talupoegade tasuta õpetamist.
  • Heinrich Stahl. Tallinna toomkiriku õpetaja. Koostas esimese eesti keelse grammatika.
  • Johann Hornung. Avaldas ladina keelse eesti grammatika.
  • Anreas ja Adrian Virgilius . Tõlkisid Uue Testamendi eesti keelseks.
  • Tartu Ülikooli rajamine. 1632. Aastal. Tänu Johan Skytte soovile, muuta gümnaasium ülikooliks. Kuningas nõustus.
  • Bastionid . Uut tüüpi kaitseehitised . Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale.
  • Liivi sõda-Eesti kolme kuninga valduses-Rootsi aeg #1 Liivi sõda-Eesti kolme kuninga valduses-Rootsi aeg #2 Liivi sõda-Eesti kolme kuninga valduses-Rootsi aeg #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor margaretm Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Liivi sõda 1558

    Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Venemaa, Rootsi, Taani, Poola-Leedu ühisriik 2. Mis on Tartu maks? Tartu piiskopkond pidi Vene tsaarile maksma ühe marga aastas iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed tatari khaani Sig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda. 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Venemaa, Rootsi, Poola, Taani 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Taanilt 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Tõi kaasa kannatusi ja koormisi, külad jäid kaitsetuks, talupoegade ülestõus, näljahäda 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Põhja-Eesti oli Rootsi võimu all, Lõuna-Eesti Poola võimu all, Saarema Taani võimu all. 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Sigismund II August(Poola), Karl IX, Gustav II Adolfs, Erik XIV(Rootsi), Frederick

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Kordamisküsimused: Liivi sõda

    Mõisted 1. Liivi sõda ­ 1558-1583 2. Altmargi vaherahu ­ mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) ­ 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond ­ aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev ­ kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner ­ monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon ­ mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion ­ muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Liivi- ja Põhjasõda

    Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 ­ saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 ­ sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 ­ Tartu Ülikooli avamine 1686 ­ Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 ­ Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 ­ Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 1570­1577. Stefan Batory ­ Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

    Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    docx

    Ajaloo mõisted ja küsimused

    Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684  1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak  Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius  Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    docx

    Varauusaeg konspekt 11. klass

    11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 ­ Liivi sõja algus 1561 ­ Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 ­ Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 ­ Tartu ülikooli asutamine 1684 ­ Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 ­ Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 ­ Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 ­ Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 ­ Põhjasõja algus 1710 ­ Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 ­ 1739 ­ I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 ­ II koolikorralduskava, 1783-1796 ­ Asehalduskord 1784 ­ Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler ­ kuramaa hertsog Karl IX ­ Rootsi kuningas Karl XI ­

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

    1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita ­ unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik ­ talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik ­ 14

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Liivi sõda ja Rootsi aeg

    1. Aastaarvud Liivi sõda ­ 1558-1583 Jam Zapolski rahu ­ 1582 Pljussa vaherahu ­ 1583 Altmargi rahu ­ 1629 Brömsebro rahu ­ 1645 Oliwa rahu ­ 1660 suur näljahäda ­ 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad ­ 1684 esimene eesti keelne grammatika ­ 1637 Tartu ülikooli asutamine ­ 1632 2. Isikud Balthasar Russow ­ Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV ­ Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf ­ Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI ­ Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun