Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Aadress: Raplamaa Kehtna alevik Kehtna vald Katastriüksuse moodustamise toimik Koostaja: XXXX Mõõdistamislitsents: 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Kehtna 2011 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 3 Lähteülesanne.............................................................................................................................4 Piiriprotokoll maatükile VIII.......................................................................................................
kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Autonoomsed asutused Eestimaa maapäev kogunesid kõik aadlikud Harjust, Virust, Läänest ja Järvast kuberneri või tema äraolekul rüütelkonna peamehe kutsel (iga kolme aasta tagant). Küsimusi arutati 4 maakonna aadli esindajate vahel. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust, keda valis maapäev. Eesistujaks oli vanem maanõunik või kuberner (tähtsamate asjade arutamisel), kelle kaastöölisteks oli nõukogu. Tähtsam administratiivne organ rüütelkonna pealik (aadlikuna oli ta ka maanõukogu liige). Maapäeva istungite vaheaegadel tuli kokku rüütelkonnakomitee, mis tegi mitmesuguseid otsuseid, mida pidi kinnitama maapäev. Kuna rüütelkonna komitee võis igal ajal kokku tulla, siis oli see Eestimaa rüütelkonna käes elegantsemaks ja mõjuvõimsamaks relvaks oma poliitika ajamisel ja soovide
mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uue- Riisipere. Mõisa päris tema poeg Bengt Heinrich, seejärel pojapoeg Bengt Friedrich (1711- 1773), kes oli samuti maanõunik. Viimase viiest lapsest jäid ellu kolm tütart. Mõisa päris Anna Wilhelmine (1737- 1800), kes abiellus Saaremaa Tumala mõisa Stackelbergide soost vabahärra ja Prantsuse armee brigaadikindrali Karl Georgiga (1725- 1804). Nende poeg, major vabahärra Peter Gustav von Stackelberg (1762- 1826) sai mõisa endale perekonna omandi jaotamisel 1791. aastal. Tema kui Stackelbergide Riisipere haru esiisa viis mõisakeskuse Vilumäele, mida hakati kutsuma Uue- Riisipereks. 1820. aastal valmis seal
Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p) 4. Iseloomusta Eesti talupoja olukorda 18. sajandil. (4p) 1739 – Roseni deklaratsioon, milles Liivimaa maanõunik Otto Fabian von Rosen deklareeris: talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; nii talupoeg kui ka tema varandus kuuluvad mõisnikule; mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; talupoegade koormised pole seadusega piiratud 5. Iseloomusta eestikeelset kirjasõna 18. s. (5p) 1739- esimene eestikeelne Piibel (A.-T. Helle) annavad välja ajakirja ,,Lühhike õppetus..
piirimärgist piirimärki. Piiripunktide 40-50 vahel kulgeb piir pikki kraavitelge, piiripunktide 55-49 vahel kulgeb piir pikki Lasketiiru tee nr45 eralduspiiri 3m tee teljest.piirimärkiseks on punktides 51,52,53 ja 54 metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole. Asjosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse jagamisplaanile, mille on koostanud Kehtna valla maanõunik Heiki Paat 20.12.1999.a. Piiriprotokolli koostamisel on asjaosalistele selgitatud asjaõigusseaduse §128; 129; maakatastriseaduse §22 ja haldusõigusrikkumiste seadustiku §48 sisu (piiri kindlaksegemine, vastutus maakasutuse nõuete ja maakatastri pidamise korra rikkumise eest). Käesolev protokoll on koostatud 1 (ühel) lehel ja 3 (kolmes) eksemplaris. 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3
Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!
ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad · Eesti alal tegutses kolm rüütelkonda 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond · Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. · Maapäevad Rüütelkonna liikmed käisid umbes iga kolme aasta tagant maapäevadel, seal valiti maanõunikku. · Maanõunik - kaksteist kõige lugupeetavamat aadlikku, kes määrati eluks ajaks ametisse, ajasid rüütelkonna asju. Tegelesid kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamistega. · Rüütelkonna pealik (Liivimaal Maamarssal)- tegeles enamasti igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kohtud · Rootsi valitusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja
Saaremaa Oti Mõis T EADAOLEVALT SAAREMAA VANIMA MÕISANA ON OTI (SAKSA KEELES PEUDORF) ERAKÄTESSE LÄINUD JUBA 14. SAJANDI ALGUSEKS. SIINSETEL VILJAKATEL JA TOLLAL TIHEDA ASUSTUSEGA MAADEL ONGI VÄLJA ANTUD MITMED SAAREMAA VANEMAD LÄÄNISTUSED . OTI MÕISA KOHTA PÄRINEVAD ESIMESED TEATED 1309. AASTAST. ORDU SAAREMAISTE VALDUSTE SÜDAMES ASUNUD MÕIS ON KUNI JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI OLNUD ILMSELT KA PÖIDE ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK...
mõis nüüd kuni riigistamiseni. 1788. aasta märtsis sõlmisid krahv Ernst Münnichi pärijad lepingu, millega loovutasid 75000 rubla eest Mooste ja Luunja ning Saksamaal Oldenburgis asunud Neuenhuntorfi ja Münchenau perekonnamõisate omandiõiguse krahvi pojale-riiginõunik krahv Johann Gottlieb Münnichile. 2 Perekonnad 2.1 Esimesed Nolckenid 1815. aastal päris krahv Münnichi tütar Maria Ernestina von Nolcken Mooste, Luunja, Kaagvere ja Vana- Kastre mõisad. Abielust maanõunik vabahärra parun Axel Gustav Friedrich von Nolckeniga oli parunessil neli last. Rootsi õuetallmeistri poeg Axel von Nolcken pärines nimekast Rootsis elutsevast Nolckenite suguvõsast, millele oli 1747. aastal omistatud vabahärra seisus. Abielludes krahvinna Münnichiga sai Nolckenist 1788. aastal Venemaa alam ning 1797. aastal kanti ta Liivimaa aadlimatriklisse. Nolckenite vanimast pojast, kreisisaadik parun Georg Johann Friedrich von Nolckenist kujunes Liivimaa
Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini).
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
Barokk Tallinna ehituskunstis Merlyn Leichter RK12 barokk arhitektuur Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus Barokk arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel 1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maard...
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...
J.Skytte-Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane,Uppsala ülikooli kantsler 1622-45,vabahärra1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-34, TÜ esimene kantsler ja peainitsiataator.G.IIA. isiklik õpetaja J.J.Hastfer-baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.168687 Liivimaa kuberner,168716Liivim kindralkuberner, 169095 TÜ kantsler. Reformis haldust,surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. J.R.Patkul-Liivim aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik,Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid J.Jhering-Piiskop,tegi suure töö luteri kiriku organis-sel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süstm, I eesti k.aabits J.Fischer-Liivim superintendent,edendas k.haridust,andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organisats J.Hornung-1893. ilmus tema ladinak-ne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära
kindralkuberner 1629-1634, Tartu Ülikooli esimene kantsler ja peainitsiataator. Oli Gustav II Adolfi isiklikuks õpetajaks. Jacob Johan Hastfer- oli baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. Oli 16861687 Liivimaa kuberner, 16871695 Liivimaa kindralkuberner, 16901695 Tartu Ülikooli kantsler. Reformis haldust, surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. Johann Reinhold Patkul-Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa. Johann Fischer-Liivimaa superintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organistasiooni.
e) Karl XI reformid ja Liivimaa aadlikevastane tegevus: - Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon (riigitulud kasvasid, mille arvel kaeti provintside valitsemiskulud; eramõisad käsitleti lääniõiguse alusel ei saanud müüs, osta jne) - Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine (J. R. Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhutamises süüdi ; Patkul oli haritud, kuid kiuslik maanõunik, keda stockholmi erakorralises kohtus süüdistati kuninga solvamises ning mässulistes kirjutistes ja tegevuses; mõisteti surma vara konfiskeerimisega, kuid põgenes välismaale ja sai põhjasõja eel vihaseks intriigitsejaks Rootsi vastu) - Aadli omavalitsuse piiramine (maapäev allutati kindralkubernerile) - Uus haldusjaotus (maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega(eesti-läti piir) ; valga linn jäi läti poolele) 3
Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balt...
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir 4. Roseni deklaratsioon- 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. (vihikus miks balti erikord kehtestati all.)
Võim esindusorgan maapäev nimekirjad, mis andsid sinna omavalitsust piirati, nt. kõik kohapeal 12 maanõunikku, rüütelkonna pealik kantud põlisaadlikele mõisnikud said võrdsed õigused, e. maamarssal eesõigusi maanõunike kolleegiumid saadeti LM maanõunik Rosen laiali Haldusjaotus EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, 5+5 4+3 maakonda, 10 linna 4+3 maakonda, 10 linna maakonda, uued linnad Paldiski ja Võru Talupoegade Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad
talurahva olukorda. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes, talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud. 15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Kes on Johann Reinhold von Patkul? Jonann Reinhold von Patuk oli Liivimaa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu reduktsioonile.Ta oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik. oli tuntud arvukate protsessidega vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega. oli tuntud kuritegelike kirjutiste, mässulise tegevusega. Ta mõisteti surma, tal õnnestus põgeneda välismaale ja temast sai Põhjasõja üks vihasemaid intriigipunujaid. 17. Millal oli Eestis Suur näljahäda?palju hukkunuid? Kuidas hindad Rootsi võimude tegevust näljahäda ajal? Põhjendage oma arvamust.Suur näljahäda oli Eestis1695-1697. a.
Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud.15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nende l lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.16. Kes on Johann Reinhold von Patkul? Jonann Reinhold von Patuk oli Liivimaa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu reduktsioonile.Ta oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik. oli tuntud arvukate protsessidega vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega. oli tuntud kuritegelike kirjutiste, mässulise tegevusega. Ta mõisteti surma, tal õnnestus põgeneda välismaale ja temast sai Põhjasõja üks vihasemaid intriigipunujaid.17. Millal oli Eestis Suur näljahäda? palju hukkunuid? Kuidas hindad Rootsi võimude tegevust näljahäda ajal? Põhjendage oma arvamust.Suur näljahäda oli Eestis1695-1697. a.
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
3.luteri usk säilis.4.maksusüsteem ja rootsi raha.5.tollipiir vene kubermangudega.6.restitusioon-vanavara tagastamine.7.võim oli piiramatu. Keisrinnade saj.(18.saj.)-Sest troonile sai 4 kesrinnat- KatariinaI, Anna Ivanovna, Elisabeth ja KatariinaII.Roseni deklaratsioon-Vohnja mõisnik rikkus möldri Jaani suhtes seadusi ja tõstis veskikoha koormisi ja tõstis Jaani lõpuks veskist välja. Jaani kaebekiri jõudis Anna Ivanovnan ja ta päris, et kui suured on aadlike õigused, maanõunik O.F. von Rosen ütles oma vastuses, et talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikule. Talupoeg ainult kasutab vara. KatariinaII asehalduskord-Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt, 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783- maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati,
Tartu Ülikooli lõpetas Baer 1814 aastal ning läks Saksamaale. Ta täiendas end Saksamaal Berliini, Viini ja Würtzburgi ülikoolides. 1819. aastal kolis Baer Königsbergi (Kaliningradi), seal abiellus ta 1.jaanuaril 1820 Auguste von Medemiga. Neil oli kokku 6 last, viis poega ja üks tütar: Karl Julius Friedrich von Baer (18221843) August Emmerich von Baer (18241891), Venemaa kindralmajor Alexander Andreas Ernst von Baer (18261914), maanõunik, Kihlevere ja hiljem Piibe mõisnik Marie Juliane von Baer (18281900), abiellus meditsiini doktor Karl von Lingeniga [3] Hermann Theodor von Baer (18291866), Piibe ja Selli mõisnik Samal aastal valiti ta ka Königsbergi Ülikooli erakorraliseks professoriks, paar aastat hiljem sai temast juba zooloogia korraline professor ning viis aastat hiljem sai ta ka anatoomia professoriks. Baer kolis Königsbergist ära Peterburgi 1834 aastal. Tähtsaimad saavutused
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
saj alguses suure ulatusega katkuepideemia Rootsi-Poola sõja ajal) 1630 - 1695 - ligi 400 000 inimest: toimusid paremuse suunas muutused talurahva elus ning oli pikem suhteliselt rahulik periood 1965 - 1698 - 300 000 inimest: suur näljahäda, puhkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Viljaeksport Soome ja Rootsi suurenes. 1700 - 1711 – umbes 120 000 inimest: puhkes Põhjasõda ning leidis asset järjekordne ikaldus ning katkuepideemia. Ülesanne nr.3 Selgita mõisted: Maanõunik – maanõunikud moodustasid koos raehärradega omavalitsuse ladviku, kusjuures nende amet ei olnud valitav, vaid nad nimetati ametisse kogu eluks kas Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine Reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI)
Põhjasõda · Rootsi kuningriik oli 17.sai teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemerest oli moodustumas Rootsi riigi sisemeri. · See ei meeldinud aga Rootsile, Poolale ja Venemaale. 1699.a moodustasid August2Tugev, Frederik4 ja Peeter1 Rootsi vastase liidu. Sõjalist koalitsiooni aitas organiseerida Liivimaa maanõunik patkul. Ta mõisteti süüdi selles, et ta oli mõisate reduktsiooni vastu ja Rootsi kuninga solvamise eest. Tal aga õnnestus Stocholmist põgeneda · Sõda algas 12.veebruaril 1700a, kui Vene väed tahtsi tormi jooksuga vallutada Riiat, kuid see ebaõnnestus neil. · 1700.a sügisel alustas sõja tegevust Vene tsaar Peeter1, tuue oma väed Narva alla. Rootsi tugevamad väed olid aga võtlemas Taaniga. Taani pidi aga alla andma ja sõjalisest liidust
Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine vilja väljavedu Rootsi vilja müük sõjaväele viinapõletamine ,,hõbedavihma sadu üle Eestimaa" Restitutsioon riigistatud maade tagasiandmine nende endistele omanikele. Taastusid ka mõisnike õigused talupoegade üle. Talupoeg kui õigusteta pärisori Roseni deklaratsioon 1739 (Vohnja mõisa mölder Jaani kaebekiri Annale, keisrinna soovis selgitust talupoegade olukorra kohta, selgituse andis Liivimaa maanõunik Rosen) 1.talupoeg on pärisori, teda võib osta.... 2.talupoja maa ja vara kuulub mõisale 3.maa kasutamise eest koormised, nende suurus pole piiratud 4.kohtuvõim kuulub rüütelkonnale Talupoega kaitses pigem mõisniku majanduslik huvi. Talupojad üritasid ka pageda. Seoses Katariina IIga olukorra mõningane paranemine, keisrinna mõjutatud valgustusideedest Browne patent e positiivsed määrused 1765 Liivimaa kubermang 1.Õigus vallasvarale 2
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis ...
· Aadli omavalitsus Landesstaatid maariik Gustav II Adolf Reduktsioon · 1672. aastal vastuvõetud, tuues kaasa olulise pöörde · Karl XI eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamine · Aadlike vastuseis tulenes nende õiguste rikkumisest · Riigitulud kasvasid · 5/6 maadest Liivimaale · Mõisad anti rendile · Paranesid siinsed kirkuja haridusolud Karl XI Johann Reinhold Patkul · Aadlipositsiooniga juht Liivimaal · Maanõunik · Sai tuntuks kohtuprotsessiga tema vendade vastu · Teendijate erit jõhkra kohtleminse pärast · Süüdistati kuninga solvamises · Teda mõisteti surma, kuid ta põgenes · Patkulist sai Rootsi riigi intriigipunuja Johann Reinhold Patkul Bengt Gottfried Forselius · 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks · 1686.a Forseliuse aabits · 1688.a määrati Eestimaa ja Liivimaa talurahva
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Kaaludega Õiglus ja palmioksaga Rahu naisfiguurid. Keila kiriku altari ja kantsli valmistas? Keila kiriku altari tellis maanõunik Bernhard von Scharenberg ning selle valmistas Tallinna tolle aja parim puunikerdaja Tobias Heintze u.1632.a. Kantsli valmistas Tobias Heintze ja abilisena Hans Wentzel u.1632.a. (Kõlaräästa servas gooti kirjas: Hääl ütleb: ,,Kuuluta! Kõik liha on kui rohi kui lilleke wälja peal, aga Jumala sõna püsib igawesti. Seinatahvlil gooti kirjas: Jeesus ütleb: ,,Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulewad ja seda tallele panewad.")
kokku piibi eestikeelse tõlge ettevalmistamiseks Vana kirjaviis Johan Hornungi poolt kirja pandud põhjaeesti õigekirja reeglid Dispuudid mõttevahetused, avalikud vaidlused ülikoolis Bastion kaitseehitus, kindluse kaitsetorn Vöörmunder kiriku eestseisja Kindralsuperintendant luteri usu kiriku teatud ringkonna vaimulik juht (vastab piiskopile) Academia Gustaviana nii kutsuti Tartu Ülikooli valitseva kuninga järgi 7. Johann Reinhold Patkul haritud maanõunik, kes oli Liivimaa aadlipositsiooni juht Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop, seadis luteri kirikule kindla aluse, (ametis 1638-1657) Johann Fischer nimekaim Liivi superintendant (1675-1699), kutsuti Liivimaa apostliks, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ja kindlustas kirikut organisatsioonina Bengt Gottfried Forselius 1660-1688; asutas 1684 Piiskopimõisa seminari eesti
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik, mis tegutseb ka tänapäeval · 1737 algas Vana Testamendi trükkimine · 1737 avaldas Urvaste pastor Johann Christian Quandt esimese talupoegadele mõeldud lõunaeestikeelse juturaamatu · 1738 sai Eestimaa kindralkuberneriks Gustav Otto Douglas · 1739, 30. november allkirjastas Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Rosen ulatusliku seletuskirja talupoegade õiguste kohta Baltikumis, seega toimus eesti talurahva lõplik pärisorjastamine. · 1739 - ilmus täielik ,,Piibli-Ramat" esmakordselt eesti keeles. · 1740-1743 - vennastekoguduste liikumine Eestis saavutab oma haripunkti, 1743 see keelustati, keeld lõdvenes mõnevõrra aasta l1764, kaotati lõplikult 1817 · 1741 1743 Vene Rootsi sõda, mille Rootsi kaotas; Turu rahuga kinnitati
· kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused Roseni deklaratsioon (1739) Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. Nn positiivsed määrused (1765) Autoriks Liivimaa kindralkuberner G. Browne
-5. saj ja ka hiljem) tugev linnus. Päide küla läbiv Selja jõgi on paisutatud kenaks järvekeseks. Tõrremäe külas asub kaubanduskeskus "Põhjakeskus". Rakverest Pärnu suunal Kullaaru bussipeatusest (700 m paremal) asub Kullaaru mõis, kus aidamehe pojana sündis kirjanik Eduard Bornhöhe (1862-1923). Kirjaniku sünnikohta paigaldati mälestuskivi 1972 a. Arkna Rakverest 5 km põhja poole asub hooneterohke Arkna mõis. Uue, suhteliselt suure härrastemaja ehitas 1877-1879 maanõunik Julius von Schubert. Hoone kauneim osa on tornikestega trepikoda. Mõisas tegutses aastatel 1922-1993 Arkna Põllumajanduskool ning hiljem EPA Katsemajand. Mõisahoonet ümbritseb liigirikaspark (kaitseala),mida läbib Selja jõgi. Seal on rippsild ja paatiminekutrepp, peahoone edelaotsas viib ilusa rinnatisega graniitsild üle kraavi, jõe pool on ringikujuline paviljonimüür. Tagapool läheb külatänav üle algupärase graniitplokkidest silla,
saj. rahvaarvu kõikumised? Eestisse tuli välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased. 1697a. Oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000. 1695- 1697a. Oli suur näljahäda! 14.Selgita reduktsiooni mõistet ja kes selle teostajaks oli ja mis eesmärki see täitma pidi? Reduktsioon on erakätesse antud maade tagasi võtmine, selle eesmärgiks oli täita tühja riigikassat. Selle teostajaks oli Rootsi valitsus eesotsas kuningas Karl XI-ga. 15.Kes oli J.R. Patkul? Liivimaa aadlipositsiooni juht, maanõunik. 16.Millised muutused kaasnesid reduktsiooniga talupoegade elus? * 1645a. Kehtestati Põhja- Eestis sunnimaisus ja pärisorjus. * Koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega. * Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad oli ülekohut teinud või seadusi rikkunud. 17.Mis iseloomustas Rootsi ajal Eesti põllumajandust ja millised olid talupoegade kohustused (rakmetegu, jalategu, mõisavoor) ? * 17. sajandil oli mõisaid üle 1000
Estofiil- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Maltsveti liikumine- 1850-ndatel aastatel Järvamaal ja Harjumaal levinud liikumine, mis seadis eesmärgiks rahvast raskest majanduslikust olukorrast läbi usu päästa. Vohnja Jaan- Eesti talupoeg, kellel õnnestus esitada Katariina II-le kaebekiri Eestimaa kubermangu talupoegade kehva elu üle. O.F.Rosen- Liivimaa maanõunik, kes koostas Roseni deklaratsiooni. W. von Lauw.- Põltsamaal tegutsenud mõisnik, kes tootis pudeleid, aknaklaasi ja isegi kallihinnalist portselani. Katariina II- Venemaa keisrinna, valitses 1762-1796. Taotles Balti aadlike privileegide kaotamist ja üritas venestada Baltikumi alasid. G.Browne- Riia kindralkuberner, kes püüdis valitsemist korraldada sõjaväelise lähenemisega. Üritas parandada talurahva olukorda. A.T
Suurepärase akustikaga saal on armastatud kontserdipaik. Kiriku juurde kuuluvad neli kabelit: · Antoniuse kabel, ehitati 1493. aastal (algselt Püha Matteuse kabel u.1350) Kabelis asub säilinud osa Lüübekist pärit meistri Bernt Notke unikaalsest maalist "Surmatants" (15. sajandi lõpp) ning püha Antoniuse altar (16. sajand). · Bogislaus von Roseni hauakabel (ehitati 1651. aastal) · Püha Jüri kabel, peaportaali ees 14.sajandist · maanõunik Gustav Adolf von Clodti hauakabel (ehitati 1678. aastal) · Peter August von Holstein-Becki kabel kiriku põhjaküljel (ehitatud 1773. aastal) Ehitus,ümberehitused, kahjustused ja restaureerimised läbi aegade 13. sajandi lõpul lisandus neljatahulisele kooriruumile kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest.
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Turismimajandusalused Loodushuviliste täiskasvanute grupp Koostaja: Kaie Aavik 2013 Sissejuhatus: Tutvustada Narvast pärit loodushuviliste gruppile Mulgimaad. Tööeesmärk: Koolitöö koostamine ning endalegi informatsiooni mulgimaa kohta koguda ning huvitavat teada saada. Kasutatud meetodid: Omalooming ja interneti leheküljed. Sihtrühm: Värskes õhus viibimine, roheline mõtteviis, õhtusöök mulgi päraselt. Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: Jõhv...
Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele. Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis s...
Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees, ning lahendasid kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri Rüütelkonnad käisid koos maapäevael, mis toimusid iga 3 aasta tagant Maapäevadel valiti kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse maanõunik Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega Rüütlekonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Uued maanõunikud valiti enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast
.. Üle 100 aadliku ja vapi. Aadlike matusepaigad olid põranda all ja paigaldati kirikusse. Tallinna Toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Sinna maeti näiteks: * Johannes Rekeling (suri 1401)- Tallinna piiskop a13901403 * Karl Henriksson Horn (u. 15501601) - Rootsi väejuht * Lars Persson (surnud 1667) - Kuninglik kirjutaja Tallinna linnuses * Karl von Wrangell (16771758) - Koila, Kohatu, Kirna ja Kirdalu mõisnik, kapten, Eestimaa maanõunik 10. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete
Vene tsaariks Aleksei Mihhailovits. Vallutati Tartu, mis oli ülikoolile väga halb. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu.Kärdi rahumajake Kuningavõimu tugevnemine, eluolu Rootsi ajal Karl XI alustas riigi tagasivõtmist - reduktsiooni. seda tehti riigi tulude suurendamiseks. Pärast redukstiooni kuulud Liivimaal riigile 5/6 maadest. Eestimaal oli näitaja 54% ja Saaremaal üle 3/4. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Johann Reinhold Patkul - maanõunik, Liivimaal aadliopositsiooni juht, reduktsiooni eiraja. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu, talupojad võisid minna Rootsi kuninga juurde kaebama. Enne Liivisõda oli umbes 500 mõisa, siis nüüd oli mõisade arv XVII sajandi lõpuks üle 100. Majanduslik õitseng oli Narvas ja Tallinnas. Tähtsaks olid ka Tartu ja Pärnu. Esikohal kõrgelt hinnatud kaupade seas välismaal oli teravili.
Raskemad kuriteod ja Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus aadlike süüasjad. Rootsi riigivõim ja Balti aadel: Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni tagajärjel: · Tagasivõetud mõisad anti rendile · Riigi sissetulekud tõusid märkimisväärselt · Paranesid haridusolud Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku iseloomuga maanõunik. Balti erikord: Restitutsioon Rootsi valitsus aja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Seda oli vaja teha, et võita Balti aadlike poolehoidu. Balti erikorra ja August 2 privileegide võrdlus: August 2 privileegid: Balti erikord - Usuvabadus - Kehtima jäid senised - Ainuõigus kohalikele seadused ja
lahingu ajal venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. · W.A. von Schlippenbach Rootsi väepealik, kes jäeti koos väikearvuliste garnisoni ja välivägedega pätast 1701. a, kui Rootsi väed Eestist lahkusid, Liivimaad kaitsma · Käsu Hansu Puhja köster, kes Põhjasõja ajal peale Tartu hävitamist kirjutas kaebelaulu Tartu linnast · O.F.Rosen Liivimaa maanõunik. Kirjutas 1739. a. seletuskirja nn Roseni deklaratsiooni, mille järgi siinne talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada ning müüa · Katariina II Venemaa valitseja. Hakkas ajama uut poliitikat, mis taotles piirimaade privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. · E. Von Schwarzenberg Torma kirikuõpetaja. Töötas välja projekti, kuidas parandada talupoegade olukorda · G
Roseni deklaratsiooni aluseks sai Virumaa Vohnja mõisa möldri Jaani kaebus oma mõisniku Heinrich von Baeri vastu. Jaan süüdistas mõisnikku ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. Kohalikes kohtuastmetes õigust saamata pöördus Jaan kaebusega keisrinna Anna poole, kes saatis selle läbivaatamiseks justiitskolleegiumile, sealt pöörduti selgituse saamiseks Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegiumi poole. Vastuse saatis 30. novembril 1739. aastal maanõunik Otto Fabian von Rosen. See on läinud ajalukku Roseni deklaratsiooni nime all. Rosen väitis: · talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; · mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; · nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; · mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; · talupoegade koormised pole seadusega piiratud. Roseni deklaratsiooni alusel mõisteti Jaan valekaebuse esitamise eest sunnitööle, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
