Ajaloo töö küs. vastused (2)

LIIVI SÕDA

1.Sõja aeg ja põhjused.

1558-1583.
Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama.

2.Sõja osapooled.

Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani.

3.Liivi sõjaga seotud isikud.

Gotthard Kettler – Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks.
Ivan IVGoroznõi (Julm) – Vene tsaar
Hertsog Magnus – Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga.
Balthasar Rossow – Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik
Ivo Schenkenberg – Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi
Sigismund II August – Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end
täielikult tema valitsemise alla
Stefan Batory – 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste
vastu.

4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte?

Narva ja Tartu

5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral?

Tallinnat .

6.Liivi sõja ajal, 1560 a. toimus talupoegade ülestõus. Miks?

Maid sõja tõttu rüüstati , kuid talupoegade koormiseid ei vähendatud ning sunniti ikka tegema rasket mõisatööd. Hädas ei saanud talupojad aadlikelt ei abi ega kaitset.

7.Liivi sõja lõpetasid Jan Zapolski vaherahu ja Pljussa vaherahu

Jan Zapolski vaherahu sõlmiti 1582.a. Poola ja Venemaa vahel
Pljussa vaherahu sõlmiti 1583.a. Venemaa ja Rootsi vahel

8. Liivimaa jaotus Rootsi, Taani ja Poola vahel ehk kolme kuninga aeg.

Kolme kuninga ajaks nim. seda aega, sest Eesti oli jagatud kolme riigi kuninga vahel: Põhje-Eestis valitses Rootsi kuningas, Liivimaad Poola-Leedu kuningas ja Saaremaal Taani kuningas.

PÕHJASÕDA

1.Aeg, vastaspooled sõjas, põhjus.

1700-1721. Rootsi vastu sõdisid Taani, Venemaa, Poola ja Saksimaa. Taheti lõpetada Rootsi ülemvõim Läänemerel.

2.Tähendus Eestile, 1710.a.

1700-1710 oli Eesti üks sõja lahingutandreid. Sõda ja sellega seotud katk hävitas 2/3 rahvastikust. Põhjasõjaga algas Eestis Vene võimu aeg.

3.Uusikaupunki rahu, sõja tagajärjed.

Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10.sept. 1721 Soomes. See lõpetas Põhjasõja.1721.a. Eesti-, Liivi ja Ingerimaa liideti Venemaaga.

4.Isikud

Johann Reinhold Patkul – Liivimaa mõisnik, kes läks Rootsi võimuga tülli ning põgenes välismaale ja tegi seal koostööd poolakatega, õhutades neid sõtta astuma .
Karl XII – Rootsi kuningas, oli sõjale pühendunud
August II Tugev – Poola kuningas
Peeter I – Vene tsaar. Ehitas Peterburi linna, võitis Põha sõja.

RAHVASTIK . VALITSEMINE

1.Mis põhjustas suuri eestlaste rahvaarvu langusi?

1550 oli 250 000 – 300 000 elanikku,1620.a-ks Liivi sõja ja katkude tõttu oli rahvastik vähenenud 120 000- 140 000 elanikule, kuna tuli rahuaeg, oli iive sel ajal positiivne. Peagi tuli suur näljahäda ning 1695.a. oli 400 000 elanikku, 1698.a. 330 000 el. 1712a. 170 000. Põhjasõda ja katk.

2. Haldusjaotus- tunne ära kaardilt.

Kolme kuninga aeg enne 1645 a.
Rootsi aeg 1645 kuni Põhjasõjani

3.Selgita mõisted:

Baltiaadel – Enamasti saksa päritolu aadel , väike osa oli neid ka rootslasi ja venelasi.
Kindralkuberner – Liivimaa ja Eestimaa kõrgeim valitsusametnik.
Rüütelkond – Aadlike koondis kubermangude kaupa
Maapäev – Rüütelkonna kokkutulek, toimus iga 3 aasta tagant
Maanõunik – Juhtis maakonda rüütelkonna maapäevade vaheaegadel
Meeskohtud (Est) – maakohtud (Livm) – tegelesid talupoegade süüasjadega
Adrakohtunikud (Est) – sillakohtunikud (Livm.) – tegelesid avaliku korra tagamisega
Hingeloendused – rahvaloendused, hakati korraldama 1782 .a.

4.Selgita reduktsiooni tähendust ja tagajärgi.

Reduktsioon oli erakätesse läinud mõisate riigile tagasi võtmine.
Mõisa omanik jäi rentnikuks ning hakkas riigile renti maksma, riik hakkas rendi pealt kasu saama, osa mõisnikke hakkas mässama. Kärbiti mõisnike õigusi, keelati ihunuhtlus. Riik kontrollis talupoegadele mõeldud koormisi ning jälgis, et neid ülemäära ei tõstetaks. Talupoeg võis kaevata oma mõisniku peale ja ta sai riigilt kaitset.

5.Selgita ja iseloomusta balti erikorda.

Baltimaade eriseisus Vene riigi koosseisus . Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus , kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu.

MAJANDUS. LINNAD

1.Nimeta mõisatüübid

Rüütlimõisad – kuulusid baltisakslastele
Kroonumõisad – kuulusid riigile

Kirikumõisad e. pastoraadid

Linnamõisad

2.Millest said mõisad põhilise osa sissetulekuid?

Teraviljaekspordist ja viina põletamisest.

3.Kirjelda talurahva õiguslikku olukorda Rootsi aja lõpul ja Vene ajal.

Rootsi aja lõpul toimus reduktsioon, mõisad riigistati ning mõisnike õigusi piirati. Koormised määrati kindlaks, piirati ihunuhtlust ja pärisorjust. Talupoeg võis riigilt mingitki tuge aja abi loota .
Vene ajaga tuli aga restitutsioon – mõisad andi jälle nende omanikele tagasi, mõisnikul oli jälle vaba voli talitada oma talupojaga oma äranägemist mööda. Kehtis jälle pärisorjus.

4.Nimeta Eesti linnad 18. saj. lõpul.

Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva, Kuressaare, Paldiski, Võru.

5.Tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad.

Välja – teravili, lina, kanep , laevaehituskraam – mastipuud, plangud, laud, tõrv, tökat.
Sisse – sool, metall (raud, vask), soolaheeringas, tubakas .

5.Millised ettevõtted rajati 17.-18.saj.? Näiteks?

Rajati manufaktuure. Ettevõtteid, kus kasutati masinaid, samas kasutati palgatööjõudu, kehtis tööjaotus. Näit. Hiiumaa Hüti klaasikoda, Räpina paberivabrik, Põltsamaa peegli- ja portselanimanufaktuur.

VAIMUELU

1.Vastureformatsioon Poola ajal. Mida nim. vastureformatsiooniks? Missugused olid vastureformatsiooni edusammud Tartus?

Vastureformatsioon oli katoliku kiriku vastuabinõud oma kiriku tugevdamiseks ja reformatsiooni mõju vähendamiseks. Toimus ainult Poola alal. Taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon . Luterlaste poolt üle võetud kirikud anti katoliiklastele tagasi.
Tartus avati jesuiitide gümnaasium, selle juures avati tõlkide

2.Hariduselu ja kirjasõna Rootsi ajal:

Forseliuse õpetajate seminar – asutati 1684a. Tartu lähedal. Selle ülesandeks oli ette valmistada köstreid ja koolmeistreid talurahvakoolidele.
Tartu Ülikool – Avati 1632a. See oli põhjamaade teine ülikool, milles algul õppisid rootslased , hiljem baltisakslased .

Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud?

B.G.Forselius – Asutas esimese õpetajate seminari , oli selle juht ja pidaja .
Heinrich Stahl – Koostas esimese eesti keelse grammatika õpiku.
Johan Skytte – Oli Liivimaa kuberner, kes asutas Tartu Ülikooli

3.Iseloomusta vennastekoguduste liikumist ja selle mõjusid.

Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas. Vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudused ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, moodustasid oma kogudusi, ehitasid palvemaju ja valisid endale innukamate palvevendade seast jutlustajaid. Vennastekogudustes pandi suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust ja püüti ka ise kirjutada.
Selle mõjud – vähenes kuritegevus , mõnes paigas kadus see sootuks. Tehti usinamalt tööd, oldi kõlbelisemad. Koos vennastekogudusega levis kirjaoskus . Samas hävitati vanad ehted , ohvripaigad, keelati ära peod, torupillimäng, kirevad riided, lõbustused. Eestlane oli tumedates riietes tõsine inimene. Masendav .

4. Milline oli Baltikumi valgustajate tegevus?

Nende tegevus oli õpetav, hariv. Talupoegi õpetati kasvatama puu-ja juurvilja , marju, tegema nendest hoidiseid, moosi. Levitasid raamatuid, moodustasid lugemisseltse. Nende poolt tuli kaitsepookimine rõugete vastu. Välja anti ajakiri tervishoiust.
A.W.Hupel – Osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Kirjutas mitmeid teoseid kohalikest, andis välja esimese tervishoiuteemalise ajakirja.

5. Mida nõudis Browne 1765a. patent?

Browne oli iirlasest kindralkuberner.
See patent puudutas ainult Liivimaad. Mõisad olid kohustatud koole avama ning lapsed pidid õppima lugema. Lugemisoskus tehti kohustuslikuks .

6.Eestikeelne piibel, väljaandjaks Anton Thor Helle.

1739a. anti välja esimene eestikeelne piibel . Piibli väljaandmine venis kuna vaieldi, mis keeles see välja anda, kas Põhja-Eesti või Lõuna-Eesti keeles.
Ilmalikeks trükisteks olid juturaamatud ja kalendrid(väikesed raamatud)