Eesti ajalugu 1 (0)

Q: Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ajalugu 1

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus?

Eesti ajalugu I
Suulise arvestuse küsimused
2016/ 2017
1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur – aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised .
2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine ( matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused . Külad (külatüübid) ja elamud .
3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid.
4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana.
5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused . Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega .
6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu.
7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised .
8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid .
Eluolu linnas.
9. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid Eesti aladel. Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused).
10. Reformatsioon Eestis. Katoliku ja luteriusu tunnused ja erinevused. Haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus (2 konkreetset näidet).
11. Liivi sõda. Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu , käik ja tulemused, dateering .
12. Eesti ajaloo allikad – milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega , b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks. Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus?

Arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur – aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised.

Vanemasse kiviaega kuuluvat asustust pole Eestis tuvastatud, sest keskmise kiviaja eel valitses Eestis jääaeg, mis võimalikud varasema asustuse jäljed kustutas.
Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr[2] tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi.
Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (sealhulgas Peipsi järve ja Pärnu jõe) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest.
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr. Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kunda kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika , mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta.
Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur. Esimest, varasemat, on tihti seostatud soomeugrilaste asumisega Eestisse, teist aga baltlaste (indoeurooplaste) asumisega Läänemere äärde. Nende kultuuride aegne keraamika oli Narva kultuuri aegsest peenekoelisem, kammkeraamika kultuurile oli iseloomulik kammipiide jälgi meenutavate vajutusjälgede esinemine savinõudel, nöörkeraamika aegsetele savinõudele jäeti mustreid ilmselt nööri abil.
Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks , sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid, mida ilmselt tööriistadena ei kasutatud. Nöörkeraamika kultuuri ajal tihenesid Eesti ala elanike suhted naaberalade, eriti Skandinaaviaga.

Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud.

Pronksiaeg võimaldas inimestel hakata valmistama sulamist tööriistu ja muid tarbeesemeid. See omakorda tähendas, et inimesed hakkasid valmistama rohkem kui ainult enda jaoks. Käsitöö eraldus põlluharimisest- mehe osakaal peres tõusis. Kuigi kuningad sõna tänapäevases mõttes muinasaja lõpu Eestis puudusid, oli see sõna tollal juba kasutuses, tähistades ilmselt lihtsalt pealikke. Muinasaja lõpul oli Eestis ka ilmne varanduslik ebavõrdsus, ülikud elasid tihti küladest väljaspool paiknevates suurtaludes, mida kutsuti ilmselt mõisateks. Suure osa moodustasid vabad maaharijad . Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik- kivikirstkalmed.
Haudade suurus, matmiskombed ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. ( Rauast relvad, pronksist ja hõbedast ehted , hõbemündid) Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid” teist ilma” rõõmurikkaks ja muretuks paigaks.
Muinasaja lõpus oli Eesti jagunenud 8 suurema ja veel mitme väiksema maakonna vahel, kus keskjuhtimist ilmselt ei olnud, vaid iga kihelkond valitses ennast ise. Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mida juhtusid kihelkondade vanemad ja mis sõlmisid rahu või sõdis oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval , Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. - haldusjaotus – kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja-, Lääne-Eesti), ridaküla (Peipsi ääres), hajaküla (Lõuna-Eesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel (Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused
Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestis teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. 12. sajandil kerkivad siin-seal väga suured ja tugevasti kindlustatud linnused, mille müüride vahele mahtus elama terve väike küla. Muutused linnuste ehituses kajastavad ilmselt ümberkorraldusi ühiskonnas. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral (pelgupaiklinnused). 11-12 saj. tekkisid võimsad linnused. Neid ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Tolle aegne linn tähendas linnust või kindlust. Nt. Saaremaa ja Läänemaa maalinnad ; mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Suurim maalinn asub Harjumaal – Varbola jaanilinn.

Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid.

Tähtsal kohal usund (tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha). Püha – seletamatu, müstiline, aukartust ähvardav. Muinasaja vältel muutus Eesti elanikke usund tugevalt. Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge teati objektides, paikades, taevas (viimase puhul nt äike), sõnades (nõidumine, sõnadega ravimine). Inimesi, kellel oli taoline vägi olemas nimetati tarkadeks või nõidudeks. Loomadel oli vägi küündes, karvades ja hammastes (neid kanti kaelas). Inimesel oli vägi peas, veres, südames, juustes (vaenlastel raiuti pea otsast, rebiti süda rinnust ; noortel tüdrukutel lõigati abiellumisel juuksed lühikeseks). Loomade väge püüti omastada juues nende verd või süües nende siseelundeid. Nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimesed tegid halba loodusele, siis võis see kätte maksta. Looduobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Loodust peeti omataoliseks. Muinaseestlased ei pidanud ennast looduse valitsejana. Vees, maas , metsas ja kodus olid omad vaimud, haldjadKoduhaldjaid austati ja kostitati, neid peeti väikejumalateks. Nt T. õnn, Peko , Taara, Uku. Eestlastel oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid nn kõrgjumalaid – see oli eetlaste usundi eripäraks. Vaimude , jumalate ja haldjatega oli vaja hästi läbi saada, selleks ohverdati neile ande. Ohverdamiseks olid kindlad paigad (hiied, puud, kivid jne). Pühadeks puudeks olid tammed, pärnad. Hiiepuu alla ei lastud isegi loomi. Ohvrikivid olid õõnestatud kas looduslikult või kunstlikult. Ohverdamiseks püha päev oli neljapäev. Ennustati tegevuste tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende juures ohverdada.
Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt. 11.saj levis labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas. 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi. 1070.a määras Bremeni peapiiskop Adalbert Läänemere maade rahavste piiskopiks munk Hiltinuse, kes ei saanud hakkama eestlaste ristiusustamisega ja loobus titlist. 1167 .a pühitseti Eesti piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kellel oli abiline Nicolause. Nad külastasid Eestit arvatavasti 1170.a. Uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult . Hendriku kroonikas nimetatakse isegi mõningaid kristlikke eestlasi. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.saj algul oli eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina.

4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana.

Liivimaa ristisõja põhjused.Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada omavaldusse siinsed kaubateed . Nad aktiviseerisid oma tegevustLäänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenessellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega.Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, etlõpetada nende rüüsteretke oma aladel.Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku janiimoodi laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas väljaristisõja. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvadjäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- jaläänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimineka peaaegu paratamatu.Euroopa maata meestest aadlikud püüdsid endale vallutustekaudu valdusi saada.

Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale.
Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa….
Ümera lahing – jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema.
1227.a. talv – Sakslased otsustasid suurt sõjakäiku Saaremaale. Mindi üle jää. Muhu alistati lahinguga , Valjala ilma lahinguta.

Eestlaste lüüasaamise põhjused.

Ülekaal oli vaenlasel

Relvastus oli eestlastel kehvem.

Venelased ei pidanud oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi.

Polnud ühtset suurt juhti.

Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud.
- Põhjus: 1.Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega; 2.Lisaks sakslastele tuli võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga . Vallutussõdu toetas rooma-katolikukirik; 3.Vallutajad olid head diplomaadid; 4.Venelased ei pidanud kokkulepetest kinni; 5.Ordurüütlid kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat; 6.Sõda kestis pikka aega. - Tagajärg: 1.Eestlased langesid kiiresti, nad ei suutnud vastu hakata; 2.Eestlasi jäi järjest vähemaks ja uut sõjaväge polnud peale tulemas, vastastega poldud võrdsed; 3.Liivlasi, eestlasi ja latgaleid ässitati üksteise vastu üles; 4.Halvendatud olid eestlaste kavandatud ühised ettevõtmised; 5.Eestlased pidid end võitluste käigus täiendama, mis võttis aega; 6. Kurnas rahvast, puudu tuli elavjõust. Vana-Liivimaa jagunemine muistse vabadusvõitluse järel!
MUISTSE VABADUSSÕJA TAGAJÄRJED
HENRIKU LIIVIMAA KROONIKA
Henriku Liivimaa kroonika (ld Henrici Chronicon Livoniae), 1224–27 kirjutatud kroonika, mis käsitleb liivlaste, latgalite ja eestlaste ristiusustamist ja võõrvõimudele alistamist umbes 1184 –1227; selle ajajärgu Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas. Tugineb peamiselt Henriku ja tema lähikondlaste isiklikele mälestustele, püüab õigustada Liivimaa vallutamist ristiusustamisega. Kroonika on faktirohke ning hoolimata tendentslikkusest valdavas osas usaldusväärne. Originaalkäsikiri ei ole säilinud, vanim ärakiri (nn Codex Zamoscianus) pärineb 14. sajandist.

5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega.

Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuuluv hertsogkond). Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud.
Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi valduseks. 13. sajandi keskpaigast kuni 1346. aastani eksisteeris 6 sellist ala:

Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond,
Saksa ordu Liivimaa haru valdused ,
Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda, Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu.

Sisepoliitikat iseloomustasid 4 seisuse (piiskopid, ordu, vasallid, linnad) pinged ja kodusõjadki. Vasalkond oli tekkelt erisugune. Taani kuninga ja piiskoppide vasallid koondusid rüütelkondadesse (Taani vasallid võib-olla enne 1250 . aastat). 14.–15. sajandil samastus vasall rüütliga, 15. sajandi lõpul hakati nimetama rüütlit aadlimeheks. Vasalkonnad ilmutasid tihti poliitilist iseseisvust, nad saavutasid läänide pärimisõiguse laiendamise naisliinile ja suguvõsa kõrvalmeesliinidele (Põhja-Eestis 1397, Tartu piiskopkonnas 15. sajandi keskel, Saare-Lääne piiskopkonnas u 1524 ). Liivimaa Ordu kui sõjaliselt tugevaim taotles hegemooniat ning ei respekteerinud Riia peapiiskoppi. 1297 –1492 kestis ordu, Riia linna ja Riia peapiiskopi vaenus . 1298 ründas ordu Saare-Lääne ja 1396 Tartu piiskopkonda. Kuid ordu oli ka peamine koondav jõud, kelle eestvõttel loodi 1304 seisuste konföderatsioon ja 14. sajandi II poolel seisustepäevad, millest 1422 kasvas välja Liivimaa maapäev. Maal langesid etnilised piirid kokku seisuslike ja sotsiaalsetega: feodaalid olid sakslased, talupojad eestlased; saksa talupoegade immigratsiooni ei olnud, eestlased ei saksastunud, kuigi saksa kultuuri mõju oli tugev. Talurahva põhimassist (külakogukonna ühismaid kasutavatest adratalupoegadest) eristusid vabatalupojad (vabakirja valdavad sõjateenistuslased, mõisa ametimehed ja raharenti maksvad talupojad) ning vähese maaga (üksjalad, vabadikud jms) ja maata (sulased) talupojad. Mõisade kasvuga kaasnes teoorjuse kasv – 16. sajandil normaaltalult 3–6 teopäeva nädalas. Mõisamajanduse ja teoorjuse kasvu seletatakse tavaliselt Lääne-Euroopa viljaturu virgutava mõjuga, eriti 15. sajandi lõpust alates. Talurahva õiguslik olukord halvenes: 14. sajandi lõpul hakkas tekkima sunnismaisus , 15. sajandi sunnismaistati adratalupojad (feodaalid sõlmisid pagenute väljaandmise lepinguid), 16. sajandi I poolel kogu talurahvas , tekkis pärisorjus. Pagenute väljaandmise küsimus oli 15. ja 16. sajandil linnade (eriti Tallinna) ja mõisnike vaheliseks tüliobjektiks.
Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent 1420 . aastatel tekkis ühtne maapäev (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes 15. sajandi jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäev on toimunud Valgas ja Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev. Maapäeval kujunes välja neli erinevat kuuriat (seisuste kogu):

prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad),
Liivimaa ordu (Liivi ordu maameister ja olulisemad käsknikud),
vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste rüütelkondade esindajad) ja
linnad (enamasti ainult suurte linnade: Tallinna, Tartu ja Riia esindajad).

Poliitilises elus pingestusid 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses suhted venelastega. See oli aeg, mil Venemaa hakkas Moskva survel endisest osastisvürstiriikide konglomeraadist muutuma ühtseks riigiks. Moskva suurvürstid liitsid oma maadega teisi vene vürstiriike, 1480 . aastal vabanesid venelased lõplikult 13. sajandil suure osa Venemaast vallutanud tatarlaste -mongolite võimu alt. 1478 . aastal vallutas Moskva Novgorodi feodaalvabariigi ja 1510 . aastal Eesti alaga vahetult piirneva Pihkva vürstiriigi. 1494 . aastal lasi Moskva suurvürst Ivan III sulgeda Hansa kaubakontori Novgorodis. Andes otsustava hoobi Hansa idakaubandusele, tõi suurvürsti korraldus ühtlasi kaasa Eesti linnade, eelkõige Tallinna ja Tartu tähtsuse vähenemise transiitkaubanduses.
Samal aastal sai Saksa Ordu Liivimaa haru meistriks Wolter von Plettenberg , kes suutis koondada Vana-Liivimaa jõud edukaks võitluseks edasi tungivate venelaste vastu. 1501. aastal alanud sõda, mida ajalookirjanduses on nimetatud Plettenbergi sõjaks, kulmineerus 1502. aastal lahinguga Smolino järve ääres, kust vene vägi oli sunnitud taanduma. Sõjaline edu stabiliseeris Liivimaa suhted Moskvaga mitmeks aastakümneks: 1503. aastal sõlmitud vaherahu pikendati edaspidi iga mõne aasta tagant kuni Liivi sõja alguseni .
Plettenbergi poliitika peamine eesmärk oli maa kaitsmine välisvaenlaste, esmajoones venelaste eest, mistõttu ta püüdis vältida sisetülisid ning otsida uusi meetodeid kaitsevõime parandamiseks. Selleks toetati muuhulgas vabatalupoegade seisuse tekkimist, osalt selleks, et kasutada seda sõjapidamises. Teisalt võis Plettenbergi ajal märgata ka talupoegade seisundi halvenemist. Kui 1501.–1502. aasta sõja ajal venelastega oli orduväes veel palju talupoegi, siis 1507. aastal keelati talupoegadel relvade kandmine.
Pärast Plettenbergi surma 1535. aastal ei õnnestunud järgmistel ordumeistritel siselahkhelisid enam ära hoida. Üldine tähelepanu maa kaitsevõime säilitamisele nõrgenes ning Liivi sõja puhkedes olid kohalikud maahärrad eelseisvateks sündmusteks halvasti ette valmistatud. Oma osa selles oli ka orduriigi iseärasustel. Kui teistel Saksa Ordu aladel oli ordu struktuur 16. sajandi alguseks muutunud ning osalt kokku sulanud ilmalike institutsioonidega, siis Liivimaal püsis see struktuur edukalt oma keskaegsel kujul, st. suhteliselt killustatud komtuurkondade ja foogtkondade süsteemina. Niisugune võimukorraldus osutus tsentraliseeritud naaberriikide kõrval aegunuks nii poliitilises kui ka sõjalises mõttes.

Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu.

Jüriöö ülestõus, talurahvaülestõus Eestis 1343–45, eestlaste katse olukorras, kus päevakorrale oli tõusnud Taanile kuulunud Põhja-Eesti võõrandamine, kukutada sakslaste ja taanlaste võim. Ülestõusu ajendasid talurahva olukorra pidev halvenemine, koormiste kasv ja mõisade asutamine. Põhjused – Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Ülestõus – 1343-1345. Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud . Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu – kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. – läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat. 18, 19 mai jõudsid kohale Rootsi väed, kes ka kohe tagasi pöördusid. Tallinna lahingus pöördusid eestlased soisele alale , mis aga ei aidanud…langes kiiresti 3000 meest.

Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised.

Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus maad on jagatud maahärrade ( senjööride ) poolt läänideks (feoodideks)
lääni omanik ( läänimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu , endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid
alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid.
Eestlaste kohustused

kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang)
hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam)
kirikukümnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse preestri ülalpidamine
teotöö (e. mõisategu) - mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega)
vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma)
sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes.
. osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne
Talurahva õiguslik seisund Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda.

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks . Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus
18

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Heelika18 Õppematerjali autor

Kokkuvõte Eesti ajaloo kursuse materjalist.

Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis Kunda kultuur kammkeraamika kultuur nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur

Sarnased õppematerjalid

docx

„Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“

Õhuke kultuurikiht ja vähe leide. Matusepaigad asulast eemal, kõrgema künka otsas. iseloomustavad muistised- metalliaeg- pronksiaeg-vanem pronksiaeg: metalltööriistad esialgu defitsiitsed, arendati edasi vanu tööriistu. Prooviti imiteerida metalli väljanägemist. Noorem pronksiaeg:muudatused matmises-kivikirstkalmed, laevkalmed(põletusmatus), maahauad 3. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Õpik lk. 30-43 alates keskmisest rauaajast teravnesid suhted naabritege, massiline linnuste ehitamine sai alguse. idaslaavlased: esialgu olid rahulikud, kuid peale jaroslav targa tartu vallutamist teravnesid. Viikingid vennad, rootsist. balti hõimud: suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osad segunesid, osad põgenesid. 7.sajandist läti hõimud tahtsid liigutada piire eesti arvelt põhja poole. 4

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

.............2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167..................................

Ajalugu

pdf

Eesti ajalugu arvestus

Paikne ev. Lõuna- Soome, ~4000 a eKr Savinõud kaunistati Püstkojad. Eesti, kammi mustriga Surnutele kaasa Põhja- nuga, ehted, Läti merevaigukujud

Ajalugu

docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

eestlased ristida. Kui Meinhard suri, saadeti tolle aegsesse Liivimaale Berthold, kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku pöörata. Sel hetkel üritati seda heaga. Siis määrati ametisse piiskop Albert, kellel õnnestus liivlased ära ristida. Piiskop Albert rajas 1201 Riia linna. Riia linnast sai Eesti/Läti vallutamise keskus. Samuti rajas Albert kiriku, kuhu ta koondas sõjamehi. 1202-1206a Läti vallutamine. Alates 1208 Eesti vallutamine. EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS: I periood(1208-1212)- tähtsaim sündmus Ümera lahing. 1212 lõppeb sellega, et sakslased lüüakse välja. II periood(1212-1215)- 1217 Madisepäeva lahing, ühtlasi Lembitu surm. 1219 taanlased vallutavad Tallinna. Tallinn- Taani linn. 1220 rootslased Lihula all, vallutasid selle. Koos saarlastega piirasid lihulased Lihula linnuse ümber ja põletasid selle ~5000 rootslasega maha. III periood(1220-1227)- 1224 Tartu langemine

Ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

senise positsiooni või sulandus uude valitsevasse kihti. Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust

Ajalugu

doc

AJALOO SUULINEARVESTUS

AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti  Rootsi Lääne-Eesti  Taani Lõina-Eesti  Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15

Ajalugu

Rohkem sarnaseid