„Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“ (0)

II kursus „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“
Teemad
1. Muinasaja allikad ja nende uurimine . Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised , arheoloogilised leiud ), kirjalikud ajalooallikad ( dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17
ainelised( muistised ), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid, rahvaluule ),etnoloogilised(tavad,kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded)
2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur – elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg . Asva kultuur. Rauaaeg . Põlispõllundus, kalmed , linnused . Õpik lk. 18-29
kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust
kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega. Kammipiide laadsete joonte järgi hakati kutsuma kammerkeraamikaks. Asulad endiselt jõgede,järvede ääres. Ka mere ääres,saartel. Elamud ridamisi veekogu poole. Esimesed neljakandilised postidele toetuvad hooned. Jahi ja tööriistade valmistamise oskus paranenud . Küttimise ja koriluse õitseaeg
nöörkeraamika kultuur(venekirveste kultuur)-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved . Hariti põldu ja kasvatati loomi. Õhuke kultuurikiht ja vähe leide . Matusepaigad asulast eemal, kõrgema künka otsas.
iseloomustavad muistised-
metalliaeg-
pronksiaeg-vanem pronksiaeg: metalltööriistad esialgu defitsiitsed, arendati edasi vanu tööriistu. Prooviti imiteerida metalli väljanägemist. Noorem pronksiaeg:muudatused matmises-kivikirstkalmed, laevkalmed(põletusmatus), maahauad
3. Suhted naabritega: idaslaavlased , balti hõimud, viikingid . Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Õpik lk. 30-43
alates keskmisest rauaajast teravnesid suhted naabritege, massiline linnuste ehitamine sai alguse.
idaslaavlased: esialgu olid rahulikud, kuid peale jaroslav targa tartu vallutamist teravnesid. Viikingid vennad, rootsist.
balti hõimud: suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osad segunesid, osad põgenesid. 7.sajandist läti hõimud tahtsid liigutada piire eesti arvelt põhja poole.
4. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Õpik lk. 44-51
valdav osa rahvast olid vabad inimesed, varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. Eraomanduse kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Rikkamatest said kihelkondade-külade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed( lembitu ,lembitu küla).
kihelkonnad moodustasid maakonnad. Oli umbes 45 kihelkonda ja 8 suurt, ning 4 väikest maakonda.
mägilinnus(otepää) ja neemiklinnus (rõuge,lõhavere), rahvasuus linnamäed. Kõige levinumad linnusetüübid. Kalevipoja sängi tüüpi linnus(sinialliku), rajati voortele, kõrge otstega voodi. Ringvall-linnused( valjala ), ümber linnuse kunstlik kõrge vall .
elamutüübiks oli rehielamu , sumbkülad, ridakülad,hajakülad
5. Muinasusundi põhimõisted, rituaalsed toimingud . Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Õpik lk. 52-57
VÄGI-elujõud, karisma , ei samastu füüsilise jõuga. Leidub teatud piirkondades,objektides,elusolendites,inimestes. Kõigil väge erinevalt: meestel rohkem,naistel vähem..täiskasvanutel rohkem,lastel vähem. Väge võib omandada,kaotada,suurendada,vähendada,siirdada ühelt objektilt teisele.
HING- inimese isikupära kandja ja oluline elus püsimiseks.. hinges(hingeõhus) leidub väge nt haigele kohale puhumine.surma korral arvati,et hing lahkub kehast, siirdub putukaisse. Usuti haukatagusesse ellu-hauapanused.
ANIMISTLIK-kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks. Kehtis põhimõte: nagu mina muile, nii muud minule. Kui inimene käitus halvasti, siis võis loodus sama teha.
OHVERDAMINE- eesmärk oli saavutada looduse,jumalate,haldjate, vaimude heasoovlikus. ohverdati pühade puude juures( hiied ,tammed,pärnad,pihlakad) ohvrikivide,ohvriallikate juures. Parim aeg selleks oli pühad,neljapäev,suurte ettevõtmiste eel. Ohvrid olid: palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati: vereohvrid,inimohvrid(lapsed),aineohvrid(toiduained)
hakkas levima laibamatus. Matmine ida-lääne suunas. 12.saj. haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud.
6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89
Vallutustest olid huvitatud – kaupmehed ,katoliku kirik , feodaalid . Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik – 1208- 1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping . 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing – peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid ,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219- 1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine, rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused – sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu.
7. Vana- Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused . Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119
Liivimaa jagunes mitmeks väikseks riigiks – P-Eesti Taani võimu all,Saksa ordu Liivimaa valdused ,Tartu piiskopkond ,Saare-Lääne piiskopkond. Seisused – Rüütelvennad( vormiriietus valge mantel musta ristiga ),poolvennad (käsitöölised-pagarid, sepad jm),preestervennad(toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi).Maapäev-otsus asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvumise poole(maanõukogu).Jüriöö ülestõus – 1343-1345 a. Plaaniti kukutada taanlaste ja sakslaste võim,kuna talurahva olukord halvenes, koormiste kasv ja uute mõisate asutamine. Ülestõusnuteks olid talupojad umbes 10 000 meest.talupojad kaotasid ja alistusid.
8. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Õpik lk. 90-119, 132-135
Läänikorraldus – maad olid jagatud maaisanda poolt läänideks,lääni omanik oli kohustatud toetama sõjaliselt maaisandat,talupojad olid maksukohuslased läänimehe ees,esimese koormisena kehtestati kirikukümnis.Mõisate rajamine-mõsad olid peamiselt rajatud peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine- talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus.
9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid . Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137
linna valitses raad -linnanõukogu, koosnes rikastest kaupmeestest, linn oli käsitöö ja kaubanduse keskuseks. Hansaliit - valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ühendus. Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna.
väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas. Suurgild- kaupmeeste huvide ja kaubateede kaitseks tekkisid need. Gild- kaupmeeste või käsitööliste kutseühing keskajal.
10. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid . Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167
Vaimulikud ordud ja kloostrid – Liivimaal etendasid tähtasimat osa tsistertslased (tegelesid Läänemere ümbruse rahavaste kristianiseerimisega,Tallinnas rajasid mungaordu ) ja dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega paganaid ja teisitimõtlejaid omandasid vennad tavaliselt kohaliku rahva keele), Frantsisklased ja Augustiinlased( ehitasid Piritale kloostri). Haridusolu – toomkoolid (kasvatati tulevasi toomhärrasid),kloostrikoolid(Tallinnas dominiiklaste kool-õpetati ka eestlasi),linnakoolid(anti ilmaliku sisuga õpetust,õppisid kodanike lapsed). Eestikeelse trükisõna algus-Wandrati- Katekismus .
11. Liivi sõda: Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu , käik ja tulemused. 156-161, 168-185
16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, Poola-Leedu, Taani ja Rootsi), kuid Vana-Liivimaa oli endiselt killustatud. Liivi sõda 1558-1583 a. Algas sellega, kui Venemaa hakkas rääkima Tartu maksust mida sakslased kunagi olid venelastele maksnud aga polnud seda enam 50 aastat teinud. Sõja esimene pool 1558- 1560 a Vene-Liivi sõda. Venemaa rüüsteretk Tartu piiskopkonda, 18 juuli langes tartu piiskopkond.1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile.1560 Liiviordu viimane välilahing kus ordu sai lüüa. Sõja teine pool - 1563 -1583 a. Rootsi pidas lahingut poolakatega kes olid olnud taanlastega liidus,suurem osa Eesti alast läks vene võimu kätte. Sõja lõpp – Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu ja Vene-Rootsi pljussa vaherahu
12. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon . Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. Õpik lk. 186-203
Riiklik korraldus – Lõuna-Eesti Poola valduses,kus rootslased lõid 1625 poolakad Lõuna-Eestist välja. Vastureformatsioon – Poolastamise tähtsaimaks eelduseks peeti alade taas katolikuks muutmist .Peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu,1583 Jesuiitide gümnaasium, ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat „Agenda Parva “, milles on kõrvuti palvetega antud osa teksti ka heas lõunaeesti murdes. Russowi kroonika ajalooallikana – kirjeldab eriti detailselt kaasaegseid sõjasündmusi mis on oluline, et teada rohkem sõjast