Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine (0)

Rahvuslik liikumine:
Palvekirjade aktsioon.
-1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel.
-Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud.
-1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele.
-9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada.
Uus vallaseadus
-1866.kehtestati uus vallaseadus
-Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu.
-Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel isa nimel.)
-Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsitles.
-Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali.
- Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid .
-Viimaste hulka kuulusid vallamaja , kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele.
-Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks.
1866.a.vallaseadus pani aluse ’’valla poliitilisele elule’’, mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse.
Johann Voldemar Jannsen
-Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks.
-Vändrast võrsunud ( 1819-1890)
-Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone.
-Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama.
-19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit.
-Körberi abiga sai temast Vändra kiriku köster.
-Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine, mille loa taotlemine võttis aega üle kümnekonna aasta.
-1857.a.sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ’’ Perno Postimees ’’
-Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames.
-Ta lootis,et kõik, mis eesti rahvas saavutada võib, peab tulema rahulikust kokkulepest sakslaste ja valitsusega.
-Kirjutistega virgutas ta eestlasi ostma talustid, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest .
-Majanduslikud raskused sundisid teda 1864.a. kolima Tartusse , kus ta asutas uue ajalehe ’’Eesti Postimees’’.
-Tartus saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse, polnud ühtki suuremat üritust, milles ’’papa -Jannsen’’ poleks algataja ,ergutaja, juhi või toetajana kaasa löönud.
-Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tema tütar Lydia Koidula.
- Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. laulu- ja mänguselts ’’Vanemuine’’, mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades: nii rajati Tallinnas ’’Estonia’’, Viljandis ’’ Koit ’’, Võrus ’’ Kannel ’’ ja Pärnus ’’Endla’’.
Esimene üldlaulupidu
-Seoses läheneva priiuse 50.aastapäevaga hakkas ’’Vanemuise’’ selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks.
-Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda.
-Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt.
-Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatliku tööd.
-Ametliku loa saamine venis kahele aastale.
-18-20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest.
-Esinesid üksnes meeskoorid.
-Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ’’ülimalt ohtlikuks’’.
-Algas rongkäiguga ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega.
-Pidu ise leidis aset ’’Ressource’’ seltsi aias ( praegune Tartu ülikooli staadion )
-Peeti isamaalisi kõnesid.
-Esimest korda esines laiema avalikkuse ees noor usuteadlane Jakob Hurt , rõhutades hariduse tähtsust ning manitsedes eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks.
-Eesti koorilaule oli esimese laulupeo kavas veel vähe.
-Lauldi Kunileiu laule ’’Mu isamaa on minu arm’’ ja ’’Sind surmani’’ja ’’Mu isamaa, mu õnn ja rõõm’’, millele Jannsen oli sõnad teinud.
-Laulupeole oli kogunenud lihi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust.
-See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla.
- Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks.
Jakob Hurt
-1870.rahvuslik liikumine jõudis uuele tasandile .
-J.Hurt oli rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks .
-Sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes.
-Kodust sai mees kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha.
-Haridustee kulges sirgjooneliselt : Põlva kihelkonnakool , Tartu kreiskool , Tartu Gümnaasium ning -Tartu Ülikooli usuteaduskond.
-Talle pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle temperamentse tütre Eugeniaga Hurt hiljem abiellus.
-Kõrvuti õpingutega asus ta agaralt osalema rahvuslikus liikumises.
-Siit algas ka süvendatud huvi filoloogia, esmajoones eest rahvaluule vastu.
-Lõi kaasa ’’Vanemuise’’ seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.
-Lausa programmiline oli tema 1870.a.Helmes peetud kõne, milles ta püstitas eestlastele ette ülesande saada suureks vaimult.
-Tema tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine.
-Ta võttis vastu Jannseni pakkumise asuda ’’Eesti Postimehe’’ lisalehe toimetajaks.
-1872.sai ta kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt tugevdas tema ühiskondliku seisundit .
-Siitpeale oli ta praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas.
-Eesti Aleksandrikooli komiteed.
-1860.algul õhutas Holstre Pulleritsu külakoja õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist .
-Selline kool pidi vastama kreisikooli tasemele ja kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese rahaga üles ehitada ja ülal pidada.
-Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid ernditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik.
-Vajalikud summad koguti annetuste teel.
-Selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades, mõnel pool ka abikomiteed valdades.
-Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu.
-1871.tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad eesti ühiskonnategelased : J.Hurt( president ), C.R. Jakobson , J.V.Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt.
-Juba 1874. Oli kogutud nii palju raha,et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla Kaarli-mõisasse.
Eesti Kirjameeste Selts
-Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872. loodud Kirjameeste selts.
-See koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi.
-Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, mille erilist kohta omasid kooliõpikud.
-Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega.
-Seltsi esimeseks presidendiks oli Jakob Hurt, kes osales agaralt kõigis seltsi tegevusvaldkondades.
-Erilist tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsmisele.
-Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872.a. üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani.
Carl Robert Jakobson
-Rahvuslike liikumise radikaalse suuna eesotsas.
-Sündis Tartus, lapsepõlve veetis aga Tormas.
-Pärast J.Cimze seminari lõpetamist Valgas üritas ta töötada kooliõpetajana Tormas,aga kuna tekkisid tülid kohalike mõisnikega siis ta lahkus.
-1863.Jõudis ta Peterburisse, sooritas ülemkooliõpetaja eksami ning sai suurvürsti tütre Olga -Konstantinovna koduõpetajaks.
-Kunstnik Johann Köler tõi ta rahvusliku lliikumise juurde.
-1865.aastal ilmusid tema esimesed kirjad ’’Eesti Postimehes’’, kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusidemeid.
-1868.a.pidas ta ’’Vanemuise’’ seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse -, ja koiduajast.
-1870.pöördus ta tagasi Eesti kindla sooviga hakata põllumeheks.
-Ta ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu ning abiellus 19-aastase maailuduse, Kirbla köstri tütre Julie Thaliga.
-Talutööde kõrvalt kirjutas ta põllumajandusküsimustest üle paarikümne brosüüri, pöörates erilist tähelepanu piimakarjanduse arendamise küsimustele.
-Ta valiti nii Pärnu kui ka Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks.
’’Sakala’’
-1878.a.märtsis ilmuma hakanud ’’Sakala’’ sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks.
-Teravas toonis astus Jakobson ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu.
-Ta pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele,uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste katse saada toetust vene liberaalsetelt ringkondadelt.
-Tema poliitiks toetus eeskätt jõukale talurahvale.
-Tema kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega.
Venestusaeg
-Aleksander III troonile asumine 1881.aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi.
-Kasvavat rahulolematust riigis püüti leevendada usu, keisri- ja isamaa-armastuse süvendamisega, mis tõi kaasa piirimaade venestuse laine.
Venestuse algus Eestis
-Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata.
-Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei sudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumist ’’ vaos hoida’’ saabus 1882.a.Balti kubermange revideerima senaato Manassein .
-Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid.
-Eestlaste ja lätlaste poolt esitati 50000 märgukirja.
-Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopis venestamise teostamiseks.
-Talurahvakohtud kihelkondades kaotati.
-Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid.
Hariduse ümberkorraldamine
-Kõige valusamalt tabas venestamine Eesti hariduselu .
-1887.sai sundlikuks õppekeeleks vene keel.
-Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus.
-Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilastebomavahelises läbikäimises.
-Õpetajad, kes vene keelt ei osanud, vallandati.
- Aleksandrikool , avati 1888.aastal vene õppekeelega.
-Tallinna toomkool, lõpetas venestustingimustes tegevuse hoopis ära.
-1893.viidi vene keelele üle ka Jurjevi ülikool ehk Tartu Ülikool
Õigeusu levitamine
-Eestlaste meelsust üritati muuta õigeusu levitamise teel.
-Eriti innukalt tegeles sellega Sahhovskoi Eesti kubermangus.-
-Üle kogu maa rajati vene õigeusu kirikuid.
-Sahhovskoi asutatud on ka Pühtitsa( Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal.
Eesti ühiskond venestusajal
- Kultuurielu oli venestamise rängaks hoobiks.
-Laulu-ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid ja kerged komöödiad nagu ’’Türgi hobuse muna ehk 15-rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju’’, mille pealkiri kõneleb iseenda eest.
-Ka Eesti Kirjameeste Selts jäi soiku, kuni see 1893.a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati.
-Venestuse eesvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe ’’Valgus’’
1880.a. lõpul asus venestust toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein , nüüd pidas ta kõige tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale.
-Tema ajaleht ’’Olevik’’ püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes.
-Ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetusel -Tartus ilmuv ’’Postimees’’, mis 1891 .aastal muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks.
-Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883.a. Tartus tööd alustanud Hugo -Treffneri eragümnaasium.
Uus rahvuslik tõus
-Rasketele oludele vaatamata jätkus eestimeelne tegevus ka venestusajal.
-Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida.
-Agaralt osaleti 1888.a. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel.
-Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reinman
-Villem Reinman südis Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana, töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga- Jaanis kirikuõpetajana, teda iseloomustab range õiglus ja ausus, talupoeglike ideaalide järgmine, tõsine usk ja aatelisus, temas sai omamood ühenduslüli Hurda ning -Tõnissoni vahel.
-Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts( EÜS).
-Selle suureks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises.
-1884.aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp.
Petserimaa Vene võimu all
-Petseri- ehk Setumaa kuulus keskajast saasik Vene võimu alla.
-Rahvuslikust liikumisest jäi Petserimaa kõrvale.
-Esimesed rahvuslikud seltsid kujunesid alles XX sajandi alguses.
-Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus.
-Tänu sellele jäi siinne rahvas kehvemale elujärjele, mis hakkas paranema alles Eesti Vabariigi ajal.
37.Majanduse areng 1870-1914:
Raudteede rajamine
-Eesti majandusellu tõi suuri muutusi raudteede rajamine.
-1870.a.valmis esimesene Balti raudtee , mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburgiga.
-Uue sajandi algul sai raudteeühendus Tallinnaga ka Haapsalu.
-Ehitati ka kitsarööpmelisi raudteid.
-See ühendas Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga.
- Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka susekubermangudega, samuti Läti aladega.
-Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule.
-Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist.
Põllumajanduse arengusuunad
-Eesti jäi endiselt põllumajanduslikuks maaks, kus 2/3 elanikkonnast oli tegev põllumajanduses.
-Jätkuvalt domineeris mõisamajandus.
-Mõisatest kujunesid suurmajandid,mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu.
1850.alanud talude päriseksostmine jätkus.
-1916.aastaks oli ostetud päriseks 4/5 talumaast, see ei tähendanud sageli talurahva majandusmurede leevendumist, kuna enamik taludest olid ostetud võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust .
-Sajandivahetuselt talumajapidamiste arengut pidurdus, kuna viljahinnad langesid ning teraviljakasvatus ei andnud enam loodetud kasumit.
-Paljud ostutalud läksid seega pankrotti .
-Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus .
-Raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi soodsate hindadega Peterburis, lisaks piimale ja koorele veeti veel juustu ja võid.
-Piimakarja kõrval kasvatati vähesel määral ka rasvasigu ning lihaveiseid.
-Loomakasvatuse tõus esikohale ning viljahindade langus sundis nii mõisaid kui talumajandeid järk-järgult asendama toiduteravilja kasvatamist söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatamisega.
-Jätkus põlluharimise intensiivistumine : hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid.
-Friedrich Georg von Berg -krahv, kes sai kuulsaks talvekindla ’’ Sangaste ’’ rukkisordi aretamisega.
-Külas süvenes sotsiaalne kihistumine .
-XX sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses.
Tööstuse arenemine
-XIX toimus kogu Vene impeeriumis hoogne tööstuslik tõus.
-Eestis laiendati juba varem olemasolevaid tehaseid ning rajati uusi ettevõteid ja terveid uusi tööstusharusid.
-Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus.
-1857.a. Narvas avatud Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus tänu pidevale laiendamisele Eesti suurimaks ettevõteks.( 1880-5000 töölist)
-Tallinnasse rajati Balti puuvillamanufaktuur.
-Järsult kasvas masina-ja metallitööstuse osakaal.Asutati terve rida uusi ettevõteid. Suurimatest elektrimasinatehas ’’Volta’’, vagunitehas ’’ Dvigatel ’’, Fr.Kulli metalli-ja Fr.Wiegandi masinatehas.
-Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus.
-Pikka aega suurimaks tööstuskeskusesks oli Eestis Narva, kuid sajandivahetuseks tõusis esikohale Tallinn.
-Aastatel 1900-1903 Venemaad tabanud majanduskriis , vähendas ajutiselt tööstuse arengutemposid.
-Esimese maailmasõja aastaiks kujunes Eestist Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi.
-Tööstuse kiire areng toimus põhiliselt impeeriumi huvides, arvestamata eriti Eesti enese vajadusi ja võimalusi.
-Sisse tuli vedada nii tooraineid, seadmeid ja kütust kui ka tööjõudu, samas läks enamik valmistoodangust Venemaa turule.
Kaubandus
-Raudteede ehitamine oli oluliseks teguriks välis – ja transiitkaubanduse arenemisel.
-Eriti suur kasu lõikas kaubanduse elavnemisest sadamalinn Tallinn.
-Tallinn jäi tähtsamaks sisseveosadamaks endiselt,kuhu saabusid Euroopast masinad, keemiatooted ja kivisüsi nii Eesti kui ka Venemaa tarbeks.
-Olulisemaks väljaveosadamaks kujunes Pärnus, mille kaudu läks Lääne-Euroopa turgudele Eesti vili, lina ja puit.
-Veelgi enam arenes sisekaubandus.
- Maaelanikud ostsid uusi põllutööriistu, vabrikurõivad ja- jalatsid tõrjusid välja senini domineerinud rahvariided , laialdast kasutamist leidsid petrooliumilambid, aknaklaas, aniliinvärvid.
Linnade kasvamine
-Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise.
-1914.aastal linnaelanike arv 250 000.
-Suurimad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga.
-Muutus linlaste rahvuslik koosseis- eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu.
-Lisaks 12 linnale kujunes sajandivahetusel rida aleveid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.
-Sellisteks linnastuvateks aleviteks olid Jõhvi, Otepää, Põltsamaa, Sindi , Tapa , Türi ja Tõrva.
Ühistegevus
-Sajandivahetusel algas Eestis ühistegevuslik liikumine
-Ajendiks sai piimakarjanduse levik.
-Talupojad hakkasid rajama piimaühistuid, mis hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise eest.Esimene taoline rajati 1898.a. Restu- Antslas.
-Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902 .a. Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu – ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikus pangaks.
-Edaspidi loodi taolisi rahaasutusi kõikjal Eestis ning need andsid tõhusa panuse Eesti majanduselu edendamiseks.
38-39.Eesti poliitiline areng sajandivahetusel.1905.aasta revolutsioon :
Tartu renessanss
-1896.uueks ’’Postimehe’’toimetajaks sai Jaan Tõnisson.
-Ta sündis Viljandimaal taluomaniku perekonnas, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, olles samal ajal Eesti Üliõpilaste Seltsi esimeheks, tegutses mõnda aega ’’Postimehe’’ toimetuses ning asus siis kohtuametnikuna tööle Venemaal.
-Seadis oma tegevuses esikohale rahusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu.
-Püsivasse ja üha teravnevasse konflikti sattus ta baltisakslastega, kes nägid eestlaste rahvustunde tõusus ohtu oma ülemvõimule.
-Ta astus välja baltisakslaste poliitilsele ja majandusliku ainuvõimu vastu nõudes eestlastele seal alal üheõiguslust.
-’’Suures poliitikas’’-Vene impeeriumi, Euroopa ja maailma mastaabis-jäid ’’Postimehe’’ ringkonnad tagasihoidlikeks, pidades liigset ambitsioonikust väikerahvale hädaohtlikuks.
Tallinna radikaalid
-1901.a.tekkis ’’Postimehele’’ võistleja Tallinnas ilmumist alustanud päevalehe ’’Teataja’’ näol.
-Selle asutajaks ja toimetajaks oli Konstantin Päts.
-Ta sündis Pärnumaa taluniku perekonnas,õppis Riia vaimulikus seminaris , lõpetas Tartu ülikooli õiguteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Tallinnas.Ta koondas oma ajalehe ümber noori eesti haritlasi, teiste seas advokaadid Jaan Teemant ja Mihkel Pung, kirjanikud Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare.
-Tallinnlased leitsid,et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu.
-Koostöös venelastega saavutati ka esimene tõsine võit,milleni tartlased polnud küündinud.
-1904.a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja.
-K.Pätsist sai Tallinna abilinnapea.
Sotsiaaldemokraatia kujunemine
-Sotsiaaldemokraatlikud vaaated hakkasid Eestis levima XIX sajandi lõpus ning seda peamiselt kõrgintelligentsi, sh.Tartu ülikooli õppejõudude vahendusel.
-Esialgu ei leidnud teoreetilised seisukohad praktilist rakendamist.
-Praktilise tegevuseni jõuti Eestis osaliselt tänu Peterburi võimumeeste poliitikale.
-XX sajandi algusaastail tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates Eesti linnades- Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Valgas jm.
-Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt, pidades põrandaaluseid salakoosolekuid ning levitades keelatud lendlehti ja kirjandust.
-Esialgu kuulusid eesti sotsialistid internatsionaalsel alusel tegutsevasse VSDTP-sse.
-1903.a.algas aga eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng-Tartus alustas ilmumist ajaleht ’’Uudised’’.
-Lehe üheks toimetajaks ja asutajaks oli Peeter Speek.
-’’ Uudiste ’’ ümber koondusid ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused.
Kriis ühiskonnas
-Sajandi algul sai selgeks, et Eesti ühiskonna kaasajastumist takistavad iganenud poliitilised olud.
-Eestis nagu kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, -ühinemisvabadus jne.
-Suured vastuolud valitsesid maal, kus baltisaksa mõisnike ülemvõim oli jäänud murdmata.
-Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel.
-Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist.
-Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud.
-Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme.
-Kuna aga keskvalitsus selles suunas samme ei astunud , siis võis kara sotsiaalset plahvatust- revolutsiooni.
Revolutsiooni puhkemine
- Teated Verisest Pühapäevast- keisrile palvekirja esitava rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest Peterburis 9.jaanuaril 1905.a- vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal.
-Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi.
-Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga.
-Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestases õppetöö ja ühinedes ülevenemaalise üliõpilaste streigiga.
-Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi.
-Enamiku rahva hulgas valitsesid siiski mõõdukamad vaated.
-Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks sai palvekirjade esitamine võimudele.
16. oktoobri veretöö
-Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised.
-Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse.
-Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid.
-Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt.
-Nõudmiste toetuseks leidis 16.oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek.
-Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule.
-Surma sai 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200.
17.oktoobri manifest
-Hoogustava revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.okt. alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone.
-Saadud järeleandmisi kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis- -Eesti Rahvameelse Eduerakonna( ERE).
-Eestile taotleti rahvusliku enesemääramise õigust ning talupoegade maavalduste suurendamist riigi- ja kirikumaade arvel.
-ERE mõju oli suurim Tartus ja Lõuna-Eestis.
-Peeter Speeki ja Gottlieb Asti eestvedamisel asustati Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus ( ESDTÜ)mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal, eitades VSDTP-sse kuulumise vajadust ning nõudes -Eestile tulevases Vene föderatsioonis autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega.
-17.0kt.manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid.
Rahvaasemike koosolek
-Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti J.Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaaline rahvaasemikkude (esindajate) koosolek.
-Tartusse kogunes umbes 800 saadikut.
-Kui koosoleku algul selgus,et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult.
-Tekkinud lõhet ei suudetudki ületada.
-Peeti kaks koosolekut : mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ’’ Bürgermusse’’ saalis, radikaalid -Teemanti eesistumisel ülikooli aulas.
-Aulakoosoleku otsused olid märksa radikaalsemad: tuli kukutada senine ’’vägivallavalitsus’’ ning luua demokraatlik riik.
-Mõlemad koosoleku otsused kiideti rahva poolt heaks kuid siiski jäi selgusetuks, kuidas neid otsuseid täide viia.
Mõisate põletamine
-Detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekorde üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja tööliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu - Harjumaal kehtestati sõjaseisukord.
-12.dets. suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi.
-Mõisahäärberite sisustus peksti puruks, väärtuslikumad esemed rööviti, hooned põletati maha.
-Toimus peamiselt Põhja-Eestis, eriti Harju-, Järva- ja Läänemaal, aga ka Pärnumaal.
-Kokku rüüstati Eestis 160 mõisat, neist Harjumaal 70.
-Lisaks hävitati ka viinavabrikuid.
40.Esimene maailmasõda
-1914.a.juulis puhkenud Esimese maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine .
-Omariikluseni jõudsid soomlase,eestlased, lätlased, leedulased , poolakad ja slovakid.
Meeleolud sõja alguses
-Eestlased ei tundnud vähimatki soovi sõdida ’’usu, tsaari ja isamaa’’ eest.
-Sõja lõpplahendus ei paistnud pakkuvat Eesti jaoks midagi head.
-Saksamaa võit tähendanuks Eesti minekut baltisakslaste piiramatu võimu alla.
-Rõhutud rahvastele võinuks anda teatud sansse vaid sõja venimine ning mõlema poole väljakurnamine.
-Ent seda võimalust ei loetud sõja algul tõenäoseks.
Rahva omaalgastuslikud ettevõtmised
-Rahvuslikus liikumises toimus sõja-aastail uus elavnemine .
-Tõuke andis mitmete sõjaga seotud organisatsioonide ja asutuste loomine.
-Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust sõjatööstuskomiteed, mille ülesandeks oli sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel.
-Põhja-Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee.
-See ühendus oli loodud Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult käisid seal koos ärksamad rahvuslased , arutades nii päevapoliitilisi probleeme kui ka Eesti tuleviku küsimusi.
-Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes J.Tõnissoni eestvõttel loodud Põhja-Balti Komitee.
-Selle osakonnad rajati üle kogu maa, tema keskkomitee asus Tartus, koondas enda ümber rahvuslikult meelestatud tegelasi.
-Ülesandeks oli Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoonade hankmine ning Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine.
Majanduse olukord
-Sõda tabas raskelt põllumajandust.
-Armeesse mobiliseeriti 30 % talunikest ja 45 % mõisatöölistest.
-See tähendas tööjõu defitsiiti ja paratamatut tootmise piiramist.
-Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkesid maaparandustööd, sordiaretus ja tõuparandus.
-Eesti tööstus oli sõja eel lootnud peamiselt sisseveetavale toorainele.
-Raudteede ülekkormatuse tõttu raskenes toorainete hankimine Venemaalt.
-Enamik ettevõteid läks üle sõjalisele toodangule- mürsud, padrunid , transpordivahendid, mundrid-saapad jne.
-Vabrikute sisseseade vananes, selle uuendamine polnud aga sõjaolukorras mõeldav.
-Halvenes tööjõu kvaliteet : armeesse kutsutud oskustöölisi asendasid endised talupojad, noorukid ja naised.
-Tarbekaupade ja toiduainete defitsiidiga kaasnenud hindade tõus tõi sõja algul ettevõtjatele, äriomanikele ja talupidajatele suuri kasumeid.
Sõjasündmused
-Lätist saabus Eestisse kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, suurendades Eesti majanduse koormatust.
-Põgenikud tuli majutada, kindlustada toidu ja kõige hädavajalikumate tarbeesemetega, leida neile tööd jne.
-Eriti keeruliseks kujunes olukord Lõuna-Eestis, kuhu valgus põgenike põhimass.
-1915.a. augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad.
-Nad tungisid Irbeni väina kaudu Liivi lahte , et hävitada seal baseeruv Vene eskaader.
-Operatsiooni käigus tulistati suurtükkidest Kuressaaret ja Pärnut.
-Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist.
-Selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad, tehes rahva hulgas selgitustööd ning kutsudes inimesi üles jääma kodumaale .
Sõjavägi Eestis.
-Sõja vältel käisidki ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks.
- Kindlustused paiknesid Tallinna lahe saartel ja rannikul ning poolringina ümber linna.
-Intensiivsed kindlustustöid teostati ka Lääne-Eesti saartel ja rannikul, kuhu rajati Muhu väina kindlustatud positsiooni.
- Siingi oli ametis kümned tuhanded töölised ja sõdurid.
-Eesti muutus rindelähedaseks tagalaks.
-Siin paiknesid reservid , siin moodustati, varustati ja õpetati välja uusi väeosasid.
-Suurimad garnisonid paiknesid Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus.
-1917.a. alguses ületas Eestis paiknevate Vene sõjavägede arvukus 100 000 piiri.
Eestlased sõjaväes
-Sõja vältel mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast.
-Neist langes rindel 10 000, suur oli vigastatute arv.
-Paljud sattusid sõjavangi,kust saadi tagasti pöörduda alles pärast maailmasõja lõppu.
-Parandamaks meeste olukorda ning tõhustamaks Eesti kaitset sakslaste võimaliku sissetungi puhuks, tekkis Eestis mõte luua rahvuslikud väeosad.
-Ideed toetasid enamohustatud Lõuna-Eesti tegelased V.Reimani ja J.Tõnissoniga eesotsas, kuna tallinnlased suhtusid sellesse eitavalt.
Kriis jõuab haripunkti
-1916.oli Venemaa väljakurnatuse ja kokkuvarimise äärel.
-Majandus oli ruineeritud, tooraine-ja kütusevarud lõppemas.
-Toiduainete nappus ähvardas näljaga suurlinnu.
-Sõjavägi demoliseerus, sõdurite seas tugevnes üldine sõjatüdimus, üle pooleteise miljoni mehe oli omavoliliselt rindelt lahkunud.
-Uute väeosade loomiseks ei jätkunud relvastust, varustust ega inimesi.
Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele.
-Esimesena kasutasid kujunenud situatsiooni poolakad, kuulutades 5.novembril 1916.a. välja iseseisva Poola riigi taastamise.
-Kõik vajalikud poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariiklused rajamiseks olid Eestis olemas.
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses:
Haridus
-1870.alghariduse alal põhjalikud ümberkorraldused.
-Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks .
-Rajati hulgaliselt uusi koole .
-Laienes õpetuse sisu-üldiseks sai kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamine.
-Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks.
-Kasutusele võeti uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus , arvelaud, seinatahvel, harmoonium.
-C.R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks.
-Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.
-1870.a. asutati uued gümnaasiumid Tallinnas,Narvas ja Viljandis.
-Tagasilöögi andsid haridusele venestusreformid.
-Kohustuslik vene õppekeel, Eesti oludele sobimatud õpikud,umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu.
-1890.a.jätkus hariduse edendamine.
-Üldine kirjaoskuse protsent oli Eestis 1897. 77,7 %
-Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue.
-1906.lubati asutada emakeelseid erakoole( Hugo Treffneri Gümnaasium, Tütarlaste Gümnaasium)
-Esimesed kutsehariduskoolid- merekoolid Narvas ja Paldiskis ning raudtee tehnikakool Tallinnas-loodi juba 1870,aastatel.
-Eestis oli võimalik omandada ka kõrgharidust( Tartu Ülikool, Tartu Eraülikool jpt.)
Teadus
-Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi.
-Esialgu oli nendeks enamasti sakslased: füüsikalise keemia üks rajajaid Carl Schmidt , verefüsioloogia uurija Alexander Schmidt, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja -Constantin Grewingk.
-Alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene rahvusest õppejõudude seas esile nimekad teadlased- sünteetilise kautsuki valmistaja Ivan Kondakov , rahvusvahelise õiguse spetsialist Vladimir Grabar, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle.
-Esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel .
-Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigis doktorikraadi, kuid eesti keele professuuri neil luua ei lastud .
-Alles maailmasõja aastail lisandusid usuteadlane Johan Kõpp, ning meedikud Aleksander Paldrok ja Heinrich Koppel .
Kirjandus
-Proosa oli esialgu luule poolt tagaplaanile surutud.
-Peatselt nägid päevavalgust Jakob Pärna ja Lilli Suburgi jutustused ning 1880. Lisandusid Eduard -Bornhöhe romantilised ajaloolised jutustused.
-XIX sajandi lõpus kandus raskuspunkt poeesialt proosale ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega.
-Silmapaistvaimaiks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde.
-Luuletaja omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg .
-1905.a.astus avalikkuse ette esimene kirjanduslik rühmitus ’’Noor-Eesti’’, mille juhtideks olid -Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik.
Muusika
-Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest.
.Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine.
-Esimesed mitteprofessionaalsed eesti heliloojad olid Aleksaner Kunileid- Saebelmann ja Friedrich August Saebelmann.
-Aleksander Läte asutas 1900.a.Tartus esimese sümfooniaorkestri.
- Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht.
-Sajandivahetusel lisandusid Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt.
-Jätkus laulupidude traditsioon.Suurenes esinejate arv. Meeskooridele ja puhkpilliorkestrile lisandusid sega-, nais - ja lastekoorid ning keelpilliorkestrid.
Kujutav kunst
-XIX sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst.
-Rajajate hulka kuulusid maalikunstnikud Johann Köler, Karl Ludwig Maibach ja Oska Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson.
-Johann Köler pani aluse nii portree- kui maastikumaalile, pöördudes aeg-ajalt ka mütoloodilise ainese juurde.
-Tema töödes põimus realistlik looduse ja inimese kujutamine romantilise meeleoludega.
-Amandus Adamson inspireeris eesti rahvaluule, kuid tema loomingu paremiku moodustasid realistlikud teosed rannarahva elust.
-XX sajandi alguses loodi Eesti Kunstiselts, laienes kajastavate teemade ring- rohkesti viljeleti maastikumaali ja natüürmorti.
-Kasvas professionaalsete kunstnikute pere- Ants Laikmaa , Kristjan Raud, Konrad Mägi, skulptor Jaan Koort.
Kehakultuur
-Algas sajandivahetusel, kui suuremates linnades asutatu spordiringe, tuntumad Kalev ja Taara
-Head tulemused maadluses, mitmeid tundi üle kogu Euroopa.
-1912 esimene olümpiamedal- Martin Klein hõbe klassikalises maadluses.