Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, raudtee, tõnisson, kunst, jannsen, revolutsioon, raudteed, hurt, kõrv, asti, rahvaluule, köler, jätkus, armee, volikogu, kirikuõpetaja, pärnus, laulupidu, jakobson, venestuse, palvekirja, oktoobri, tooraine, lisandusid, palvekirjade, vallaseadus, vändra, postimees, algatusel, agaralt, koondas, valgas, leheks, manassein, aleksandrikool1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles
Kõik taluperemehed, ka talurentnikud lisaks kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".
üheõiguslust seisustega eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes · Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866. a- sellega vabanes vallavalitus ja vallakohus mõisniku kontrolli ja eeskoste alt · kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu · kõigeim võim- vallavolikogu · valla eesotsas-vallavanem · vallseadus pani aluse poliitikale Johann Voldemar Jannsen · 1819-1890 · pärit Vändrast · oma leht- 1857 ,,Perno Postimees" · tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864. a rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine" Esimene üldlaulupidu · Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuine" taotlema laulupeo korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias
Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi. suhtumine sakslastesse: Pigem pooldaja, tema eeskujul loodi Saksamaa traditsioone järgides Laulupidu, oli rahulike kokkulepete pooldaja.
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus
Problee-mid Vene riigis · "suur poliitika" on väikerahvaste-le ohtlik · Eesmärkide nimel sekkuda "suurde poliitikasse" · Pooldati demokraat-likku vabariiki · pooldati parlamentaar-set monarhiat · Edu võib saavutada liidus Vene · Nõuti õigusi vähemus-rahvustele demokraatidega 2. 1905.aasta revolutsioon a) Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeelsus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada senist saksa ülemvõimu vene omaga. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 1857.aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestalsi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864.aastal kolis Jannsen Tartusse,kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades.
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R
1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna. Liivimaa kubermangu kihelkonnad olid aktiivsemad, sest olid jõukamad. Huvitusid kultuurist.
19.sajandi lõpul toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevast paberist. Narva ja Tallinna kõrval hakati tööstusettevõtteid rajama ka väiksematesse kohtadesse. Kundas ja Aseris- tsemenditehased. Üle eesti rajati väiksemaid tellise-ja lubjatehaseid ningi villa-, jahu- ja saeveskeid.20sajandi alguseks oli vabrikutööliste arv kasvanud 4x rohkem võrreldes poole sajandi taguse ajaga. (27 000) Linnastumine 1870 valmis Paldiski-Peterburi raudtee. 20sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus v.a Kuresssaare -Laiarööpmeline, kitsarööpmeline Suurenes kaubavahetus- Raudteevõrgu väljaehitamne ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, mis kiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamist. Sellega avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Laienes ka sisekaubandus, vajati tarbekaupu ja toiduaineid.
19. sajandi alguses sätestati 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool. Püsiv talurahvakoolide võrk hakkas kujunema pärast talurahva seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. 19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk. Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg) Pilet 6
hakkas ilmuma eestikeelne ajaleht "Perno Postimees" Johann Woldemar Jannseni toetusel. "Perno Postimees" oli mõeldud eelkõige rahva harimiseks, kuid selle kõrval arendas ka aktiivselt eestluse propagandat ning rahvuslik iseteadvus hakkas laiematesse hulkadesse kanduma. Üheks suurimaks teeneks tema poolt tuleb lugeda aluse panemist "Vanemuise" laulu- ja tantsuseltsile, kus harrastati koorilaulu, peeti kõneõhtuid ja pidusid. Selle üheks aktiivsemaks tegelaseks kujunes Jakob Hurt. Lisaks oli Jannsen seotud ka esimese eesti põllumeeste seltsiga, mille presidendiks ta valiti. Jannsen oli liialt baltisaksa mõjude all ja tema panus jäi paljus n ö teoreetilisele tasandile, teda ja tema perekonda loetakse nn Balti orientatsiooni kandjaks. Teine inimene, kes olulisem rahvusliikumise algperioodil oli Carl Robert Jakobson. Ta alustas ajakirjandusliku võitlusega eesti rahvakooli uuendamise eest ja eestlaste saksastamise vastu, mis muutus õigepea poliitiliseks võitluseks
Liiguti aina edasi eestlaste rahvuslik-territoriaalse autonoomia suunas. Eesti rahvuslased lootsid balti aadli ja tsaarivõimu süvenevale konfliktile. Mida enam tugevnes Saksamaa, seda enam kahtlustati balti aadlit separatismis. Kavas oli tühistada Baltimaade aristokraatlik autonoomia, laiendada Balti provintsidesse vene omavalitsus-, kohtu- ja politseisüsteem. Enamik reforme 1880. Aastate lõpul ka teostati, kuid karm survereziim ei pidanud kaua vastu. 1905. aasta revolutsioon vallandas rahvaste poliitilise ja rahvusliku enesemääramise idee võidukäigu. Eesti rahvuslasi innustasid 19. Saj keskpaiku ja teisel poolel edukad rahvuslikud liikumised mitmetes Euroopa maades. Lootustsisendavaks eeskujuks ja ideaaliks sai naabruses asuv, sama Venemaa koosseisu kuulunud Soome, kellel ometi oli oma konstitutsioon ja eestlaste arvates tõeline autonoomia. Imeteldi soomlaste edukat põllumajandust ja kultuuri kõrget taset. 1860.
Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jannsen asutas ajalehe ,,Perno Postimees" (1857), asutas Tartus ajalehe ,,Eesti Postimees". Tänu temale sai alguse püsivalt ilmuv ajakirjandus eestis. Jannsen proovis eesti elu edendada rahumeelselt. Ta andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest ja korraldas erinevaid üritusi
Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas. Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. Volikogu pidi määrama ka kulutused – teede korrashoid, koolid, vallamaja, õpetaja palk, vallavaesed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Vallaseadus pani aluse „valla poliitilisele elule”, mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857 – Perno Postimees. Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Lootis, et kõik mis eesti rahvas saavutada võib peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Kirjutistega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees. Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine
aastal välja eestikeelse piibli tervikväljaande. Algas ilmaliku jutukirjanduse avaldamine, ilmus esimene maarahva kalender, kus oli õpetussõnu ning jutud. 1766. aastal andsid Hupel ja Petri välja esimese eestikeelse ajalehe " Lühhike öppetus" Eestikeelne perioodika e. Ajakirjandus 19. sajandil; eestikeelseid lehti tekkis aina juurde. · O.W Masing andis välja "Maarahva nädalalehe" ning Kreutzwald " Maailm ja mõnda". · 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma "Perno Postimeest". Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist. Ühtluskooli põhimõtte kehtestamine ja uue eestikeele grammatika koostamine; · 1843. aastal koostas Kuusalu pastor Ahrens uue eesti keele grammatiga( aluseks oli põhjaeesti keskmurre) · Maakohas - Vallakool ning sellele järgnes kihelkonnakool · Linnas - Algaste oli elementaarkool ning sellele järgnes kreiskool.
Millised võimalused andis eestlastele 1863. aasta passikorralduse seadus? Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 2 kuuks kuni 2 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Hoogustas väljarõngamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. 13. Iseloomusta 3 ärkamisaja tegelase osa rahvuslikus liikumises. - Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). Ta oli laulupeo peaorganisaator, rajas laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Kirjutas palju ajalehte, et harida rahvast. - Jakob Hurt (1839-1907). Oli Eesti Kirjameeste Seltsi president, laulupeol peasõnavõtja. Alustas rahvaluule ja vanavara kogumisega. - Carl Robert Jakobson (1841-1882). Kirjuas häid õpikuid. Jakobsoni kolm isamaalist kõnet. Rajas näidistalu Kurgjale, andis välja ,,Sakalat". 14. Kes olid ja millega läksid kultuuriajalukku Cimze Läti pedagoog ja muusik
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri
Tekstiilitööstuse tähtsam ettevõte oli Narva Kreenholmi Manufaktuur. Olid ka Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud. Tallinna puuvillamanufaktuur. Kõige kiirema tõusu tegi masina- ja metallitööstus. Kohaliku tooraine kasutamine tootmises: savist tehti telliseid, lauanõusid; liivast tehti klaasi; puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa. 3. Balti raudtee, raudteede tähtsus. Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga. Tänu raudteele suurenes kaubavahetus, inimeste liikumine hõlbustus ning raudtee äärde tekkisid uued asulad. IV Vaimuelu 1.Tartu Ülikooli taasavamine ja selle tähendus. Tartu ülikool taasavati 1802 a. , õppetöö toimus saksa ja ladina keeles, üliõpilasteks olid enamasti baltisakslased, kuid seal õppis ka välismaalasi ja vene noormehi.
mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. NikolaiII 1894-1917; jätkas üldjoontes oma isa poliitikat, ei kavandanud reforme ja ümberkorraldusi, 1905.aastal toimus Venemaa revolutsioon, 1905. aasta 17. oktoobril ilmus NikolaiII manifest, millega lubati rahvale kindlustada demokraatlikud vabadused, laiendada valimisõigust ning anda kokkukutsutavale Riigiduumale õigus osaleda seaduste väljatöötamisel 2. Pärisorjuse kaotamine Venemaal. 1861. aasta märtsis kirjutas AleksanderII alla kauaoodatud päriorjuse kaotamise manifestile. Ligikaudu 23 miljonile talupojale anti isiklik vabadus. Talupojad said õiguse omada kinnisvara,
Jannseni perekonna algatusel loodi 1865.a ,,Vanemuine''. Esimene üldlaulupidu-Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses JannsenEttevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani"Jakob Hurt-Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluules. Hurt
1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Majanduslikud raskused sundisid Jannseni kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Esimene üldlaulupidu. 18.-20
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.1.5.Suurmärgukiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.2 20. sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 3.2.2. 1905. aasta revolutsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 3.2.3. Esimene maailmasõda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 3.2.4. Tartu Rahukonverents . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 1
taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas
4.Töö allikaga. 5. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (täpne toimumisaeg)- 18.-20. juuni 1869 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp (aasta) 1884 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu -1904 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus- 27.november 1905 Eesti Rahva Muuseumi asutamine- 1909 6. Nimetage rahvusliku liikumise kolm tähtsamat juhti 1860.-1880.aastatel. J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson 7.Mis soodustas Eestis uute vabrikute ja asulate rajamist? Raudteede ehitamine, invseteeringud tööstusse 8.Kes aretas talvekindla ,,Sangaste" rukkisordi? Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg 9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel? Tekstiilitööstus 10.Eesti suurim tööstuskeskus 20.sajandi alguseks. Tallinn 11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga 12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad
valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, valla eesotsas seisis vallavanem. 5. See oli kirjutatud lihtsas, piltlikus ja rahvapärases jutustusviisis. See pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. 6. Tähistati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 7. Hariduse väärtustamine 8. Hurt osales agaralt kõigis seltsi tegevusvaldkondades ning tegi erii suure töö ära eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel. 9. Enajeekse rahvahariduse edendamine. Rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine. 10. kes olid rahvusliku liikumise juhid ja nende tähtsamad tegemised? -J.V.Jannsen(1819-1890): asutas `Pärnu Postimehe (1857) Eesti Postimehe (1864) vanemuise seltsi. Organiseeris esimest üldlaulupidu
varumine, nekrutikohustuse jaoks varustuse hoolitsemine 4) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised · Mõisakoormised Teotöö (nädala- ja abitegu) · Riiklikud koormised Pearaha ja nekrutiandmine · Kogukondlikud koormised Teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jne 11.Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine · Seati sisse neljaastmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal ja elementaarkool linnas 2) Kihelkonna kool maal ja kreiskool linnas 3) Gümnaasium 4) Ülikool · Õpetajate ettevalmistamiseks: 1) elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamine seminar Tartus 2) Kihelkonnakoolide ettevalmistamine Valgas J. Cimze seminar 2) Tartu Ülikool taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö, õppejõud W
Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks oli I üldlaulupidu 1869. aastal, mille eestvedajaks oli Johann Voldemar Jannsen. See üritus toimus Tartus ning seal esinesid ainult meeskoorid. Sellel on väga suur tähtsus, sest see oli esimene sellise ulatusega maarahva kogunemine ühte paika. Laulupeo eelduseks oli 1860-ndatel aastatel moodustatud suur hulk laulu- ja mänguseltse, millest kuulsaim on 1865. aastal Tartus moodustatud "Vanemuine". Loomulikult oli laulupeo ümber palju kõneainet: oli nii pooldajaid kui ka vihaseid vastaseid. Jakobsoni kolm isamaakõnet (1868, 1870) tekitasid samuti palju kõneainet. Neis
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets
peamiselt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis halvast olukorrast välja tulla. Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja- Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster. Vastutus läks mõisnikele, kes sellest just vaimustuses polnud(kuigi oli ka erandeid), nende meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima.
loodusteadustele ning tütarlastegümnaasiumid. ·Tagasilöögi andsid venestusreformid. Vene õppekeel, sobimatud õpikud, umbkeelsed õpetajad. ·Maale loodud 5-aastased ministeeriumikoolid võimaldasid anda põhjalikumat haridust. ·Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906. a. lubati asutada emakeelseid erakoole. ·Rajati uusi kursehariduskoole kommerts-, kaubandus-, õmblus-, ja põllutöökoole lisaks senistele merekoolidele ning raudtee tehnikakoolile. ·Kõrghariduse omandamist pakkusid Tartu Ülikool, Tartu Veterinaariainstituut, Mihhail Rostovstevi Tartu Eraülikool ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemad Naiskursused. ·1914. a. Õppis Tartu Ülikoolis üle 400 eestlase. Eestlastest said lisaks pasoritele nüüdsest ka juristid, insenerid, arstid, keeleteadlased, ajaloolased. · Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi.
vöörmünder, nõiaprotsessid, Bengt Gottfried Forselius, Piiskopimõisa seminar 1684, Liivimaa maapäeva otsus 1687, Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630, Tartu ülikool -15. okt.1632, Johan Skytte) *Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda- toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus *Konstitoorium- kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal . Kindralsuperintendent- vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Vöörmünder- maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid- nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. *Bengt Gottfried Forcelius- õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja
annaabi.ee 
