Venestusaeg ja rahvuslik liikumine (1)

AJALOO ARVESTUSTÖÖ
§1-2 Rahvuslik liikumine
XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega.
Poliitiline olustik

• taheti kaotada Balti erikord
  
• Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer
  
• venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist
  
• „Põlisrahvaste õiguse kaitsmine“-sellega loodeti eestlased venestada
  

Palvekirjade aktsioon

• 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale.
  
• Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist
  teoorjuse kaotamist
  üheõiguslust seisustega
  eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes
  
• Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi
  

Uus vallaseadus

• uus vallaseadus 1866. a- sellega vabanes vallavalitus ja vallakohus mõisniku kontrolli ja eeskoste alt
  
• kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu
  
• kõigeim võim- vallavolikogu
  
• valla eesotsas- vallavanem
  
• vallseadus pani aluse poliitikale
  

Johann Voldemar Jannsen

• 1819-1890
  
• pärit Vändrast
  
• oma leht- 1857 „ Perno Postimees “
  
• tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt
  
• kolis tartusse ja 1864. a rajas „Eesti Postimehe“
  
• Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 „ Vanemuine “
  

Esimene üldlaulupidu

• Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas „Vanemuine“ taotlema laulupeo korraldamist
  
• toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus
  
• pidu leidis aset „Ressource“ aias
  
• peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda astus ette Jakob Hurt , rõhutades hariduse tähtsust
  
• Lauldi: „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“ ning „Mu isamaa, mu õnn ja rööm“
  
• Laulupidu kasvatas eestlastes ühtsuse tunnet ja andis jõudu tulevikuks
  Jakob Hurt
  
• Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907
  
• Sündis Põlva lähedal Himmastes
  
• Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna
  
• eestlastele: saada suureks vaimult
  
• puudus oma ajaleht, hakkas „Eesti postimehe“ lisalehe toimetajaks
  
• 1872- kirikuõpetaja Otepääl
  

Eesti Aleksandrikoolis komiteed

• Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist
  
• Raha koguti annetuste teel
  
• 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson ,Jannsen, Kreuzwald, Köler
  
• 1874 . a osteti koolile maja Kaarlimõisasse
  

Eesti kirjameeste selts

• Loodi 1872. aastal
  
• põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara
  
• esimene president : Jakob Hurt
  
• EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani
  

Carl Robert Jakobson

• 1841 -1882
  
• Sündis Tartus
  
• 1886 . a pidas Vanemuises oma esimese isamaalise kõne valguse-,pimeuse-ja koiduajast
  Selles jagas ta eesti ajaloo kolme suurde põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg, mitmesaja-astane orjapõlv ning koiduaeg
  

• 1878. a oma ajaleht „Sakala“
  
• astus vastu mõisnikele ja kirikuõpetajatele
  
• Vene valitus sulges mõneks ajaks Jakobsoni lehe
  
• Liigne enesekindus viis Jakobsoni vastuollu seniste mõttekaaslastega
  

Suur lõhe

• Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid suured lahkhelid
  
• Hurt astus välja Sakala kaastööliste seast
  
• Lahkus eestist ja läks Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks
  
• Lahkhelid olid ka Jakobsoni ja Jannseni vahel
  
• 1881. a sai Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
  
• 1882.a aastal suri Jakobson- see aga ei toonud tülidele lõppu
  
• Puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel
  
• Rahvuslik liikumine läks vastu alanud venestusajale
  

§3-Venestusaeg
Manasseini revisjon

• koguti üle 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste üle
  
• selle alusel hakati venestamist teostama
  

Ümberkorraldused Baltikumis

• 1885. aastal uued kindralkubernerid(Riiga Zinojev ja Tallinna Šahhovski)
  
• igale poole vene ametnikud sakslaste asemel
  
• ametiasutustesse vene keel
  
• talurahvakohtud kaotati
  
• maakondadesse seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid tööd
  
• Tartu Ülikool nimetati ümber Jurjevi Üliooliks
  
• õppekeeleks vene keel
  
• kirjaoskuse langus
  
• Aleksandrikool avati vene keelsena
  
• õigeusu levitamine
  

Venestamise aktiivsed läbiviijad

• Venestamise eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882. aastal Tallinnas ajakirja „Valgus“
  
• Venestamist asus toetama ka Ago Grenzstein -eesti rahva lähenemine venemaale. Tema ajakiri oli „ Olevik “, see rääkis kasudest, mis saab eestane venestudes. Sõdis laulupidude vastu ja oli tänulik Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemise eest.
  

Rahvustliku liikumise ärkvelhoidjad

• Karl Albert Hermann- tema toimetusele jäi „Postimees“-ainus eesttikeelne leht.Kultuurilise edenemise õhtuamine. Suur tähtsus oli 1884. aastal Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine-sinna asus õppima palju eestlasi.
  
• Villem Reimann-pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele
  
• 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp
  

§4-Majandust puudutavad probleemid
Raudteede ehitamine

• 1870. aastal- Balti raudtee , ühendas Paldiski sadamat Peterburiga.
  
• Peatselt avati Tapa -TArtuVAlga-Riia ning Valga-Võru- Pihkva liin
  
• sajandivahetusel-kitsarõõpmeline raudtee
  
• Soodsad võimalused kaubavahetusele
  
• Arenes sisekaubandus, uued tööstusettevõtted
  

Põllumajanduse arengu suunad

• mõisamajandus-mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tavis ning kasutasid palgalist tööjõudu
  
• talude päriseksostmine-1916. Aastaks oli eestis päriseks ostetud 4/5 talumaast. Enamik taludest oli ostetud võlgu
  
• piimakarjakasvatus -raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi. Piimakarja kõrval kasvatati ka sigu ja veiseid
  
• põlluharimise intensiivistumine- hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid
  
• sotsiaalne kihistumine -domineeris iseseisvate väikepõllumeeste kiht. XX sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemis Eesti põllimajanduses
  

Tööstuskeskused

• juhtivaimaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus- Kreenholi Manufaktuur
  
• masina-ja metallitööstus- elektrimasinatehas „Volta“, vagunitehas „ Dvigatel “
  
• paberitööstus
  
• tööstuskeskus-tallinn
  

Kauandus ja linnad

• tähtsaim sisseveosadam.-Tallinn
  
• väljaveosadam-Pärnu
  
• arenes sisekaubandus
  
• tööstuse areng ja sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise.
  
• 1914. aastaks üle 250 000 linnades
  
• suuremad linnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Valga
  
• muutus rahvuslik koosseis-eestlasi rohkem
  
• Lisaks 12 linnale kujunes rida aleveid:Jõhvi, Otepää, Põltsamaa, Sindi ,TApa,Türi ja tõrva
  

Ühistegevus

• ühistegevuse ajendiks piimakarjanduse levik
  
• rajati piimaühistud
  
• Tarvitajate ja majandusühistute kaudu sai hankida tööstuskaupu tavalisels odavamalt
  
• seotati ühiselt kalleid pöllutööriistu
  
• 1902. aastal Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu ja Hoiuühisus- esimene eesti rahvuslik pank
  

§5- Rahvusliku lähenemise tõus
Tartu liberaalid

• Häälekandja-Postimees
  
• eestvedaja -J. Tõnisson
  
• kultuurilised tegelased- Kitzberg , Hindrey, P. Põld
  
• teotajaskond-rahvuslikult meelestatud haritlased
  
• probleemis ühiskonnas-venestamine, saksastamine
  
• probleemid vene riigis-suurvene rahvuslik surve väikerahvastele kujunes ohtlikuks
  

Tallinna radikaalid

• häälekandja- Teataja
  
• eestvedaja- Konstantin Päts
  
• Kultuuritegelased-Jaan Teemant, Eduard Vilde , Tammsaare
  
• teotajaskond-noored haritlased, talupojad, linnakodanikud
  
• probleemid ühiskonnas-majanduslik olukord, sakslased !
  
• Probleemid vene riigis-tahtsid koostööd demokraatlikel alustel Venemaaga
  

Rahvuslikud sotsiaaldemokraadid

• Häälekandja-Uudised
  
• eestvedaja-Peeter Speek
  
• kultuurilised tegelased-Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast
  
• toetajaskond -töölised,noored haritlased
  
• probleemid ühiskonnas-demokraatlik vabariik kehtestada!!
  
• probleemid vene riigis-vähemusrahvuslikud õigused
  

§8-Kultuur sajandivahetusel
Haridus

• vallakoolid muudeti kohustuslikuks
  
• uued õppevahendid-maakaardid,gloobus,harmoonium,tahvel, arvelaud
  
• tuntuks said Jakobsoni õpikud
  
• keskharidus-gümnaasiumites
  
• tagasilöök haridusele-venestamine
  
• kirjaoskus vene kubermangu suurim-77,7%
  
• esimesed kutsekoolid- merekoolid
  

Teadus

• seoses venestusega lahkus palju sakslastest õpetajaid ja tulid asemele venemased
  
• 1907. a- Eesti Kirjanduse Selts
  
• 1909. a- Eesti Rahva Muuseum
  
• 1905. a- Noor Eesti selts
  

Jakobsoni kolm isamaa kõnet
Esimene kõne
Esimeses kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse - ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi.
Teine kõne
Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest.
Kolmas kõne
Kolmandas kõnes "Nõia usk ja nõia-protsessid" (1870) kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku.