Vene aeg (1)

KUNST JA SPORT

• 20.saj. Eesti Kunstiselts
  
• rajajad : Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson.
  
• 20.saj. asutati spordiringe(nt. “Kalev” Tallinnas ja “ Tiaara ” Tartus)
  
• 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali- klassikalises maadluses hõbemedal
  
• Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele
  

Vene aeg II:
Isikud:
Carl Schirren – Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor.
Aleksander II – (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest.
Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler – Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust.
Johann Voldemar Jannsen – haridus : Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all.
ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja .
suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi.
suhtumine sakslastesse: Pigem pooldaja, tema eeskujul loodi Saksamaa traditsioone järgides Laulupidu , oli rahulike kokkulepete pooldaja.
panus liikumisse: Ta oli Laulupeo eestvedaja,lõi seltse,lõi 2 ajalehte millega haris eestlasi, Vanemuise loomine.
Carl Robert Jackobson - haridus: J.Cimze seminaris , Peterburis sooritas ülemkooliõpetaja eksami.
ametid: Tormas kooliõpetaja, koduõpetaja suurvürsti tütrele, kirjutas Eesti Postimehele, põllumeeste seltsi president , Sakala väljaandja.
suhtumine kirikusse: oma artikliga kiriku vastane, sõdis ülemäärase usuõpetuse vastu.
suhtumine sakslastesse: alguses hästi tänu emapoolsele mõjutusele oli ta saksa võimus kasvanud, aga samas tahtis baltisakslaste võimu tühistamist ja võitles sakslaste vastu.
panus liikumisse: Sakalaga ajakirjanduse edendamine, edendas majandust, põllumeeste selts.
Jakob Hurt – haridus: Põlva kihelkonnakool , Tartu kreiskool , Tartu gümnaasium ja Tartu ülikooli usuteaduskond.
ametid: Vanemuise selts, Eesti Postimehe lisalehe toimetaja , kirikuõpetaja Otepääl, Aleksandriakooli komitee president.
suhtumine kirikusse: hästi, sai usulise kasvatuse ja ta sai kirikuõpetaja koha, Lutheriusu pooldaja.
suhtumine sakslastesse: pigem halvasti, ta rõhutas Eesti keele õppimist „Meie maal“ kuid otsest vastast temast polnud.
panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne.
August Kitzberg – kirjanik ja vallakirjutaja
Ado Grenzstein – rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja,
Karl August Hermann – ainus rahvusliku vaimu ärkvel hoidja, Postimehe toimetaja, kultuurilise edendamise õhutamine,
Villem Reiman – venestuse vastu võitleja, Kolga -Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija
Friedrich Georg Magnus von Berg – talvekindla „ Sangaste “ kartulisordi aretaja .
Fr. Krull – metallitehase omanik
Fr. Wiegandi – masinatehase omanik
Heinrich Koppel , Villem Reiman , Oskar Kallas – 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära „Postimehe“ ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni
Jaan Tõnisson – revolutsiooniaja „Postimehe“ toimetaja, rahvusliku eneseteadvuse arendaja , hiljem kohtuametnik Venemaal.
Konstantin Päts – Pärnus sündinud, Riia vaimulikus seminaris õppinud, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud ja advokaadina töötanud mees, 1904 .a sai temast Tallinna linnapea .
Aleksander Läte – esimese sümfooniaorkestri asutaja, konservatooriumi haridusega kutseline helilooja .
Miina Härma – komponeerija, esitas ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht.
August Wiera – „Vanemuise“ juht, kes muutis etendused iganädalasteks .
Karl Menning – „Vanemuise“ juhtimise üle võtnud juht 1906.a , Berliinis lavastamist õppinud tüüp.
Teadlased :
Carl Schmidt – füüsikalise keemia rajaja
Alexander Schmidt – verefüsioloogia uurija
Constantin Grewingk – geoloogia ja arheoloogia asjatundja
Werner Zoege von Manteuffel – esimese eduka südameoperatsiooni tegija .
Kirjandus:
Mihkel Veskel, Ado Reinvaldi,Friedrich Kuhlbars ja Lydia Koidula – Rahvusromantilise isamalüürika kirjutajad .
Eduard Vilde – romaanikirjanik, kelle ajalooline triloogia märkis kriitilse realismi õitsengut
Juhan Liiv – luuletaja.
Kujutav kunst:
Johann Köler – portree ja maastikumaalimisele alusepanija
August Weizenberg – marmorisse raiutud portreede tegija
Amadeus Adamson – „Russalka“ looja Tallinnasse , kirjutas realistlike teoseid rannarahva elust.
Kehakultuuris oli maadleja Georg Lurich – keda tundi terves Euroopas
Martin Klein – Esimese olümpiamedali saaja maadluses, hõbeda klassikalises maadluses.
Aastaarvud ja sündmused:
19-ndal sajandil - kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu, sajandi keskel toimus talupoegade iseteadvuse tõus mis kasvas jõudsasti muudatustega maa majanduselus.
1840-1850. - talurahvaliikumised ise põhinesid eesti talurahva naiivsel usul keiser Aleksander II-sse, kes vabastas vene talupojad.
1864. - oli palvekirjade aktsioon mida alustas Adam Peterson koos Johann Köleriga, Sügisel Peterburi läkitatud delekatsioon ei kulgend väga edukalt, Adam Peterson saadeti aastaks vangi.
1866. – kehtestati Uus vallakorraldus, mis oli eestlaste yks olulisim seadus, mis pani aluse „valla poliitilisele elule“ , mille järgi sai võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse.
1857. – hakkas ilmuma Pärnus nädalaleht „ Perno Postimees “
1864. – Kolis Jansen poiss Tartusse ja asutas „Eesti Postimehe“
1865. – loodi mängu- ja lauluselts „Vanemuine“ Janseni ja Lydia koidula algatusel.
18.-20. juuni 1869. – Tartus toimus esimene üldlaulupidu kuhu tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest.
1872. – loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis koondas kõik eesti soost haritlased,aga ka ärksama vaimuga talupoegi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eesotsas kooliõpikutega. Mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele.
1868 – pidas Jakobson „Vanemuise“ seltsis esimese isamaakõne valguse, pimeduse ja koiduajast.
1878. – Hakkas ilmuma ajaleht „Sakala“ mis sai eesti kõige loetavamaks leheks.
1881. – asus troonile Aleksander III ,kes oli piiratud ja tagurlike vaadetega ,tuues sellega eestlaste oludesse suuri muudatusi.
1882 – Tuli Balti kubermange revideerima Manasseini revisjon , kelle ülesanne oli koguda halvustavaid andmeid – kuid neid kogutuid andmeid ja 50 000-ndet palvekirja kasutati venestamise teostamiseks.
1885. – nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Šahhovskoi.
1901. – langes sõjaväkke võetud meeste lugemus 80%-le
1888 – avati Aleksandriakool mille õppekeeleks sai venekeel .
1893 – lõpetati Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus valitsuse korraldusel.
1870 – alustas tegevust Eesti Üliõpilaste Selts kes hakkasid koos käima, selle suurimaks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises.
1884 – õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp .
19-ndal ja 20-ndal sajandil hakati enim ostma talusid päriseks Saaremal ja Põhja-Eestis.
1857 – anvati Kreenholmi puuvillamanufaktuur millest sai üks Eesti suurim ettevõte.
1900-1903. - Tabas Venemaad majanduskriis , mis vähendas tööstuse arengutemposid, kuid teisel kümnendil järgnes sellel hoogne tõus.
1912-1913. – kerkis Tallinnasse 3 sõjalaevatehast Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri ning selle järgnes Eesti kujunemine üheks enamarenenud tööstuspiirkonnaks esimese maailmasõja aastaiks.
1914. – ületas linnaelanike arv 250 000-nde piiri moodustades viiendi kogu rahvastikust.
1902. – Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutati Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib lugeda eesti esimeseks rahvuslikuks pangaks.
1905. - aastal puhkes revolutsioon ,millega vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal
1901 – alustas ilmumist „Teataja“ , saavutati ka eestlaste-lätlaste koostööl valimisvõit Valgas .
1904 – toimusid linnavolikogu valmised , võitis eesti-vene valimisblokk,tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja, sel ajal sai ka Konstantin Pätsist Tallinna abilinnapea.
16. oktoobri veretöö – Oktoobris alanud ülevenemaalinse raudteelaste streigiga ühinesid tallinna töölised, vabrikud seiskusid , suleti ärid, koolides katkestati õppetöö, eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist . Rahvakoosoleku ajal mis toimus Uuel turul avasid hoiatamata tule kohaleilmunud sõjaväeüksused,kes tapsid 94 inimest.
17.oktoobri manifest – Kirjutas alla Nikolai II manifestile, millega lubati kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused,õigus luua poliitilisi organisatsioone.Sel ajal rajas Jaan Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei eestis „Eesti Rahvameelse Eduerakonna“
* Aastad pärast revolutsiooni – olid rahutud toimusid erinevad vastuhakud, Baltimaades kehtestati „kõvendatud valvekord “.
* Tsenseeriti ajakirjandust
* Ainsaks legaalseks poliitiliseks parteiks eestis jäi Jaan Tõnissoni „Eesti Rahvameelne Eduerakond“
Riigiduumad:
1906.a kokku kutsutud I Riigiduumasse valiti 4 eestlast ja 1 venelane .Valitsus ,aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt ja see saadeti enne töö alustamist laiali.
1907- moodustatud teine Riigiduuma saadeti samamoodi laiali ja kehtestati valimisseadus millega või 3ndas ja 4ndas duumas olla 3 baltisakslast ja vaid 2 eesti esindajat. Sellega kukkusid läbi lootused parlamentaarsete reformide teostamisest.
Samamoodi läks 1907 laiali ka Balti kindralkuberneride moodustatud Erinõukogu.
1914.juunis – puhkes Esimene maailmasõda ,mille tulemusel said lüüa ja lagunesid mitmed Euroopa impeeriumid , kuid ka Ida Euroopa väikerahvaste iseseisvumine .
Omariikluse saavutasid soomlased,eestlased,lätlased, leedulased ,poolakad ning tšehhid ja slovakid.
Eestlaste vaatenurk:
Eestlastel polnud vähimatki soovi sõdida, sest nendejaoks oleks mõlema suurriigi võit neile halvasti mõjund.Kui oleks Venemaa võitnud siis oleks võinud tulla uus venestuslaine ja šovinismi tõus.
Kui ,aga oleks sakslased võitnud siis oleks jäänud eestlased baltisakslaste piiramatu võimu alla.
Ainuke hea episood oleks olnud sõja venimine mis oleks mõlemad suurriigid välja kurnanud , ent seeda ei loetud tõenäoliseks.

• Sõja puhkedes asus keskvalitsus kärpima baltisakslaste õigusi.Suleti ajalehed ja organisatsioonid ning hulk opositsioonilisi tegelasi saadeti Baltimaadest välja ja vähendati baltisakslaste mõju riigiasjade juhtimises.
  
• Rahvusliku liikumiste poolt loodi Tallinnasse ja Tartusse sõjatööstuskomiteed, mille ülessandeks sai sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel.Põhja-Eestis moodustati „Linnadeliidu Tallinna Komitee“ ning suurim neist Jaan Tõnissoni poolt loodud „Põhja Balti Komitee“ – mille ülessandeks oli Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine.
  

Sõjasündmused:
Sõjategevus Eestit otseselt ei puudutanud. 1915.a liikusid Saksa väed kiiresti itta hõivates Leedu ja osa Lätist.Lahinguid peeti ka Riia lähistel.
1915 augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad.Operatsiooni käigus millega sooviti hävitada Liivi lahel baseeruv Vene eskaader tulistati ka Kuressaaret ja Pärnut.
Sõjavägi eestis:
Rajati merekindlusi Tallina lahe saartele , rannikule ja poolringina ümber linna. Garnisonis olid 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust.
Suurimad Garnisonid paiknesid Narvas,Tartus,Valgas ja Võrus. 1917.a. alguses oli Eestis üle 100 000-nde suurune Vene sõjavägi.
Mobiliseeriti 100 000 eestlast, kellest langes rindel umbes 10 000 , neist paljud sattusid sõjavangi ja said viga.
1916 – lõpuks oli Venemaa välja kurnatud , majandus ruineeritud ja tooraine ning kütusevarud lõppemas.Sõjavägi demoraliseerus ning üle poole miljoni neist lasid lihtsalt jalga omavoliliselt. See oli ka veneaja lõpp aasta hiljem kuulutas Eesti välja omariikluse ja sama tegid ka paljud teised riigid.