Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918) (0)

37. Majanduse areng 1870-1914
Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks
Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine
1870 – Balti raudtee

• laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa -Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru-Pihkva; Tallinn-Haapsalu)
  
• kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide- Tamsalu )
  

Põllumajandus – mõisamajandus
Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted
Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus
Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus
Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus)
Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste”
Süvenes sotsiaalne kihistumine
XX saj alguseks kujunes maapuudus
Tööstuse arenemine
        Tekstiilitööstus
                1857 – Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur
        Masina- ja metallitööstus
                Elektrimasinatehas “Volta”
                Vagunitehas “Dvigatel”
                Fr. Krulli metallitehas
                Fr. Wiegandi masinatehas
                Raudtee Peatehased
        Paberitööstus
                Tallinna ja Räpina tehas
                Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus
                E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas
                Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik
        Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn
        Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud
1900-1903 Venemaa majanduskriis        
Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond
1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri)
Kaubandus
raudteed oli kaubanduses väga tähtsad
kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam
oluline väljavesadam oli Pärnu
arenes sisekaubandus
Linnade kasvamine
toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele
suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga
muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal
kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt)
Ühistegevus
selle ajendiks oli piimakarjanduse levik
talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas)
1902 . Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon
Tartu renessanss

• 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann
  
• Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941)
  
• Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl-August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein
  
• Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu
  
• Tõusis tüli emakeelse koolihariduse nõudmisest nendega, kes pooldasid venestamise sihil asutatavate ministeeriumikoolide loomist
  
• Tõnisson sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid ohtu oma võimule eestlaste rahvustunde tõusu tõttu
  
• Eesti keeles rääkimine muutus tavaliseks
  
• Vaesematele kihtidele ei pööratud tähelepanu
  
• Kujunes rahvusliku liikumise radikaalsem tiib
  

Tallinna radikaalid

• 1901 hakkas ilmuma päevaleht “ Teataja ”, asutaja Konstantin Päts (elas 1874 -1956)
  
• Esikohale seati majanduslik ja poliitiline võitlus
  
• 1904 linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja
  
• Pätsise sai Tallinna abilinnapea
  

Sotsiaaldemokraatia kujunemine

• Sotsiaaldemokraatlikud vaated hakkasid leivma XIX sajandi lõpis ja seda peamiselt Tartu ülikooli õppejõudude vahendusel
  
• Praktilise tegevuseni jõuti tänu Peterburi võimuste poliitikale
  
• XX sajandi alguses tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates linnades: Tallinas, Tartus, Narvas, Pärnus
  
• Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt
  
• 1903 hakkas Tartus ilmuma ajaleht “Uudised”, üks asutaja Peeter Speek
  

Revolutsiooni põhjused Vene impeeriumis

• astuolud
  
• Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905
  
• Rahvuslikud vähemusrahvusi püüti venestada
  
• Usulised konfliktid: õigeusk teiste usundite vastu
  

Revolutsiooni algus Peterburis

• 1905. a algul vallandati Peterburi tehasest palju töölisi
  
• Vaimulik Gapani juhtimisel moodustati tsaarile palvekiri, sellele koguti üle 200 000 allkirja
  
• 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II)
  
• 9.01 e. “verine pühapäev”, u 100 inimest hukkus
  
• Algasid protesti streigid
  
• Palvekirja ei tahetud vastu võtta, rahvas aeti laiali
  
• Eestis streikisid vabrikutöölised, mõisa sulased e mõisa moonokad, üliõpilased ja osa gümnasiste (ka KG, juht Viktor Kingissepp)
  
• Tsaarile koostati massiliselt palvekirju
  

16. oktoobri veretöö

• ülemaailmse raudteelaste streigiga liitusid ka Tallinna töölised
  
• seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad
  
• koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse
  
• vabrikutööliste hulgad tänavatel - lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid
  
• 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul
  
• suri 94 inimest, vigastatuid üle 200
  

17. oktoobri manifest

• alla kirjutatud Nikolai II poolt
  
• lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma
  
• lubati kindlustada rahvale kodanikuvabadused
  
• J. Tõnisson rajas novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelne Eduerakond
  
• Peeter Speek, Gottlieb Asti - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus
  
• tulemuseks Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid
  

Rahvaasemike koosolek

• kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad
  
• Tartusse tuli kokku umbes 800 saadikut
  
• tekkis lõhe Tõnissoni ja Teemanti pooldajate vahel - peeti maha kaks koosolekut, üks ühe, teine teise mehe eestvedamisel
  
• mõõdukamad (Tõnissoni pool) tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat
  
• nõuti - demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale jne
  
• radikaalsemad (Teemanti pool) tahtsid kukutada senist vägivallavalitsust ja luua demokraatlik vabariik
  
• keelduti - maksude maksmisest, kroonuteenistusse minekust
  
• taotleti rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale
  
• otsuste täideviimine jäi selgusetuks
  

Mõisate põletamine

• koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid
  
• kuulutati välja “Velise vabariik” ja “Mõisaküla vabariik”
  
• üldstreik - detsembri alguses Tallinnas
  
• keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased, Harjumaal kehtestati sõjaseisukord
  
• 12.detsembril suundusid relvastatud töölised mitme salgana mõisaid rüüstama
  
• kokku rüüstati Eestis 160 mõisat
  

Karistussalgad

• kogu maal kehtestati sõjaseisukord
  
• tegutsesid V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad
  
• eriti kurikuulsaks sai K. von Sieversi salk
  
• sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega
  
• tühistati järeleandmisi, suleti erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine
  
• paljud 1905. a juhtivtegelased pidid terrori eest välismaale põgenema
  

Poliitilised olud pärast revolutsiooni

• üle 2000 erineva vastuhaku
  
• 1908 kaotati Baltimaades sõjaseisukord, mis asendati “kõvendatud valvekorraga”
  
• keelatud - streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud
  
• keelatuiks jäid revolutsiooniaegsed ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone
  
• ainus legaalne eesti erakond - Eesti Rahvameelne Eduerakond (juhtis J. Tõnissoon)
  
• enamlased - tegelesid illegaalselt
  
• 1913 - eestikeelne enamlik töölisajaleht “Kiir”, toimetas Jaan Anvelt
  

Riigiduumad

• rahvaesindus - Riigiduum
  
• valiti Eestist 5 saadikut, nende seas üks venelane
  
• baltisakslased jäid esinduseta
  
• valitsus ei võtnud duumat tõsiselt - esimene duuma saadeti laiali
  
• 3. juuli 1907 saadeti ka teine Riigiduuma laiali
  
• kehtestati senisest palju reaktsioonilisem valimisseadus
  
• Baltimaade kindralkuberneri juures moodustati Erinõukogu, mis läks laiali, kuna ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove
  
• eestlased saavutasid edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil, baltisakslaseid tõrjuti tagaplaanile
  

40. Esimene maailmasõda - 3. august 1914- 18. nov. 1918

• Sõdijad: Keskriigid( Sm, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antand (Inglismaa, Pr, Vm)- 75% maailma elanikest.
  
• Patriootlikud meeleolud- mingi vabatahtlikult (mitukümmend tuhat eestlast) vene sõjaväkke.
  
• Vene inmeeriumis palju baltisakslaseid vabastati kõrgetest kohtadest, paljud kohad said eestlased ja lätlased.
  
• Modustati vabatahtlikud organisatsioonid sõjaväelaste ja nende perede toetamiseks.
  
• Majandus rakendati sõjaväeteenistusse- pm kõik vabrikud pühendusid ainult sõjatarvetele jne…- puudus tarbekaubatele
  
• Tööjõu puudus- võeti tööle naisi ja alaealiseid. (18-40 aastased mehed sõjaväes)
  
• Sõjaväkke võeti enamus hobuseid, talude olukord läks halvaks ja raskeks- olukorda leevendasid saksa sõjapõgenikud- paigutati taludesse.
  
• Inflatsioon - säästud kaotasid väärtuse
  
• Sõjatööstuskomitee- ettevõtetele jagati tellimusi ja tooraineid.
  

1915 SUVI-

• Sm pealetung idarindel- rindejoon Daugava jõe ääres ja Riia linnani.
  
• Eesti rindelähedane piirkond
  
• Merel Sm sõjalaevastik- Tulistati Kuressaaret ja Pärnut- “Waldhof” pommitati ära.
  
• Eesti ettevõtete teisaldamine Vmle- sinna veeti ka kultuurivarasid (Taru ülikooli varad - laborite sisustus ja kunstikogud)
  
• Tallinna ja Paldiski ümbruses rajati Peeter Suure merekindlus (3 rida kaevikuid ja kuulipilduja)
  
• Kaitseliini varustas raudtee.
  
• 1917 okt- sm tegi dessandi Saaremaale, hõivasid Saaremaa ja Muhu- vm ei osutanud vastupanu.
  
• 1917 a. alguses ületasid vene vägede arvukus 100 000 piiri.
  
• Sõja vältel mobiliseeriti 100 000 eestlast vene vägedesse, umbes 10 000 neist surid.
  
• Eesti kaitseks ja sm võimaliku sissetungi kaitseks tekkis mõte luua Eestis rahvuslikud väeosad, kuid 1917 a. jäi see ikkagi teostamata.
  
• 1916. a lõpus oli vm sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarimise äärel .
  
• Majandus oli ruineeritud, tooraine lõppemas, toiduainete nappus ohustas nälga suurlinnadele ning inflatsioon põhjustas raha probleeme.
  
• Sm põrkus tugevneva opositsiooni vastuseisule.
  
• Vm nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvastele.
  
• Esimesena kasutasid kujunenud situatsiooni poolakad, kuuludes 1917.a 5 nov. välja iseseisva Poola riigi taastamise.
  
• Samalaadsed ideed Soomes ja Baltimaades.
  
• Kõik vajalikud poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariikluse rajamiseks olid Eestis kõik olemas.
  

41. Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
Haridus

Loodi palju üldharidus koole

õppekavad ühtlustati, enam polnud vaja teha vahepealseid eksameid

õppekava laiendati, uued õppeained algkoolis (maateadus, ajalugu, rehkendamine, turnimine, võõrkeeled- saksa, vene)

suur tähelepanu õigekirjal (grammatika)
Kooliastmed:
algkooli 1. aste- külakool, vallakool (maal)
elementaarkool (linnas)
algkooli 2. aste- kihelkonna kool (maal)
kreiskool (linnas)
3. aste- gümnaasium(3. aastat)
riiklikud- progümnaasiumid (4-5. aastat)
era- loodi sinna, kus riigigümnaasiume polnud, õppekeel enamasti vene
Teadus

peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu ülikool (töötas palju rahvusvahelise mainega teadlasi- enamasti sakslased)

seoses venestusega lahkus palju sakslasi ja algas teadustegevuse mõõnaperiood

alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene rahvusest õppejõudude seas esile nimekad teadlased

esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel

eestlasi sattus vähe ülikooli õppejõudude sekka. Eesti keele lektori kohal töötas traditsiooniliselt eestlased. Neist Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigi doktorikraadi

Alles maailmasõja aastail lisandusid usuteadlane Johan Kõpp ning meedikud Aleksander Paldrok ja Heinrick Koppel

tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadusele- need alad arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutusele (Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts)

Eesti Kirjanduse Selts kutsuti ellu 1907. aastal, ülesandeks eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine

ajaloo vallas tõusis EKS-i kõrvale 1909. aastal J. Hurda mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum - muuseumi koondati eesti rahva aineline ja vaimne maavara (tarbeesemed, rahvarõivad, ehted, kunstiteosed )
Kirjandus

Eesti rahvusliku kirjanduse areng  sai alguse rahvusromantilisest isamaalüürikast, milles Lydia Koidula kõrval oli oma osa Mihkel Veskel, Ado Reinvaldil ja Friedrich Kuhlbarsil

ilmusid eesti esimeseddraamateosed

Proosa oli esialgu luule poolt tagaplaanile surutud (‘’Tasuja’’)

XIX sajandi lõpus kandus raskuspunkt poeesialt proosale ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega- Silmapaistvaimaks romaanikirjutajaks Eduard Vilde

luuletajana omandas tuntust Juhan Liiv, draamas August Kitzberg

murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, milavalikkuse ette astus esimene kirjanduslik rühmitus ‘’Noor-Eesti’’- juhtideks Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik

nende lipukiri ‘’Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!’’ väljendas vajadust vabaneda saksa ja vene ühekülgsusest kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel
Muusika

Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest

Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine

Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniorkestri

Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht

Laulupidude traditsioon jätkus. Suurenes esinejate arv. Mitmekesistus repertuaar.
Teater

Eesti teatri sünniks loetake 24. juuni 1870. a.

’’Vanemuist asus juhtima August Wiera 1878. a.

Ta moodustas kindlakoosseisulise trupi, muutis etendused iganädalaseks

Kutselise teatrini jõudis ‘’ Vanemuine ’’ 1906. a., mil teatrijuhi töö võttis üle Karl Menning

Sajandi lõpus jõudis Eestisse ka film - esialgu rändkinode lühietenduse näol

Esimeseks eesti soost filmimeheks oli forograaf Johannes Pääsuke
Kujutav kunst

19. saj. teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst . Rajajate hulka kuulusid: Johann Köler, Karl Ludwig Maibach, Oskar Hoffmann jne.

Johann Köler pani aluse nii portree- kui maastikumaalile, pöördudes aeg-ajalt mütoloogilise ainese juurde

Ka Amandus Adamsoni inspireeris eesti rahvaluule, kuid tema loomingu paremiku moodustasid realistlikud teosed rannarahva elust

20. saj. alguses arenes kunstielu kiiresti: asutati rida ateljeekoole, korraldati kunstinäituse, loodi Eesti Kunstiselts.
Kehakultuur

Süstemaatilisem tegelemine kehakultuuriga algas Eestis sajandivahndusel, mil suuremates linnades asutati spordiringe’

Alguses tegeleti jalgrattasõiduga, millele hiljem lisandus pallimängud, kergejõustik, veespordialad ja raskejõustik

Silmapaistvaid tulemusi saavutasid eestlased maadluses

Georg Lurichi, Aleksander Abergi ja Georg Hackenschmidti tunti mitte ainult Vm-l, vaid terves Euroopas

Martin Klein tõi 1912. a. Eestisse esimese olümpiamedali - hõbeda klassikalises maadluses