Vastus leiad õppematerjalist: 12. klassi kordamisküsimused füüsikas

12. klassi kordamisküsimused füüsikas (1)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millega tegeleb mikrofüüsika?
Mis on elementaarlaeng?
Mis on joonspekter?
Mis on elektronvolt selle arvuline väärtus?
Mida peab aatomiga tegema et ta saavutaks kõrgema energiataseme?
Mis on interferents?
Mis on difraktsioon?
Millest järeldub et elektronid omavad laineloomust?
Kuidas on omavahel seotud interferents ja difraktsioon?
Mis on lainetamine?
Mis on tõenäosuslained?
Mis on leiulained?
Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika?
Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang?
Milles see seisneb?
Mis on potentsiaalibarjäär?
Mis on potentsiaaliauk?
Mis võivad tekitada potentsiaalibarjääre mikromaailmas?
Mis on tunneliefekt?
Milles seisneb alfalagunemine?
Mis ei lase elektrone aatomist lahkuda?
Mida tähendan mikroosakese kiirus on kvanditud"?
Mis on orbitaallained?
Millal kiirgab või neelab aatom valgust?
Millised kolm kvantarvu määravad elektroni võimaliku seisulaine?
Milline on tõrjutusprintsiip mikroosakestele?
Millest sõltuvad elementide keemilised ja füüsikalised omadused?
Millal tekib ioonside?
Kuidas on aatomidioonid paigutunud kristallides?
Kuidas kujunevad dielektrikud ja pooljuhid?
Mida nimetatakse keelutsooniks?
Mida nimetatakse valentsitsooniks?
Kuidas saab tsoonide järgi eristada pooljuhti dielektrikust?
Miks on metallid suurepärased elektrijuhid?
Miks dielektrikud ei juhi voolu?
Mis on juhtivustsoon?
Kuidas on see võimalik?
Mis on sisefotoefekt ehk fotojuhtivus?
Milline pooljuhi juhtivuse tõstmiseks lisatav lisand on doonor milline aktseptor?
Mis on transistor ja milleks seda kasutatakse?
Kuidas võnguvad kvantsiirde jooksul elektronid aatomis?
Miks osad spektrijooned on heledamad kui teised?
Mis on luminestsents?
Mis on luminofoor?
Millised kolme liiki siirded on võimalikud kvantsüsteemi energiatasemete vahel?
Mis on spontaanne kiirgus?
Mis on sundkiirgus?
Mis on laser Kuidas tekib laserkiirgus?
Milline on valgus laseri kiirgusvihus?
Millega tegeleb relatiivsusteooria?
Milliseid süsteeme nimetatakse inertsiaalsüsteemideks?
Kuidas sõltub valguse levimise kiirus vaatleja liikumise kiirusest?
Mida tähendab mõiste aegruum?
Millist nähtust nimetatakse aja dilatatsiooniks?
Milline on suurim võimalik kiirus vaakumis?
Millest on tingitud pikkuse kontraktsioon?
Kuidas oleneb mass kiirusest?
Mida nimetatakse aatomnumbriks?
Mida nimetatakse massiarvuks?
Mida nimetatakse elemendi isotoopideks?
Millist jõudu nimetatakse tugevaks vastastikmõjuks?
Miks püsib tuum koos?
Millal on tuum stabiilne?
Mida nimetatakse radioaktiivsuseks?
Millal on tegemist -radioaktiivsusega?
Milles seisneb -lagunemine?
Mida nimetatakse poolestusajaks?
Mille poolest erineb tuumareaktsioon keemilisest reaktsioonist?
Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks?
Mida nimetatakse kriitiliseks massiks?
Kuidas saavad päike ja tähed oma energia?
Miks on päike püsiv?
Mis on neeldumisdoos?
Mida mõõdetakse biodoosiga?
Milline kiiritus doos on inimesele ohtlik?
Millised on kiiritushaiguse tunnused?
Mis on leptonid ja kvargid?
Millest koosnevad prooton ja neutron?
Mis on värvilaeng?
Millised osakesed põhjustavad tugevat millised nõrka vastastikmõju?
Mida uurib kosmoloogia?
Mida on teada Maa sise-ehituse kohta?
Milline on Maa atmosfäär?
Mis on tähtkuju?
Milleks neid vaja on?
Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine?
Mis on planeedid?
Milleks kasutatakse teleskoopi?
Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?
Millised on selle rühma tunnused?
Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Mis on asteroid komeet meteoor meteoriit?
Millest tekkisid planeedid?
Kust saab Päike energiat?
Mis on tähesuurus?
Mis on värvusindeks ja millest see sõltub?
Kuidas saab hinnata tähe läbimõõtu?
Millest tekivad tähed?
Kuidas tekib tähe kiirgus?
Kuidas lõppeb tähe areng?
Mis on Linnutee?
Kuidas liiguvad tähed spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates?
Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks?
Mis on kvasarid?
Mis on Universum?
Mis on kosmoloogiline mudel?
Mis on antroopsusprintsiip?

12. klassi kordamisküsimused.
1.osa „ Aatom , molekul, kristall “

Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika
Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega ( prootonid , elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga ( aistingud ja tajud).

Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng ?
Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19

Mis on joonspekter ?
Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir .

Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab.
Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid.

Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus?
Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron , läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. eV = 1,60 * 10^-19 J

Mida peab aatomiga tegema, et ta saavutaks kõrgema energiataseme? Miks?
Aatomi kõrgema energiataseme saavutamiseks on vaja aatomit ergastada, et tal oleks mida välja kiirata.

Kas aatomid saavad vastu võtta igasugust energia hulka? Põhjenda.
Ei, aatomid saavad energiat vastu võtta vaid kindlate osade kaupa. Kõik neelatavad energia kogused peavad jääma kindlate energiatasemete vahedele.

Mis on interferents ? Mis on difraktsioon ?
Interferents on kahe või enama ühesuguse lainepikkuse kokkujooks , mis tekitab uue lainemustri. Difraktsioon on aga nähtus, mille puhul laine paindub ümber takistuste.

Kirjelda lühidalt, millest järeldub, et elektronid omavad laineloomust?
Elektronid siirduvad energiatasemete vahel, mida kajastavad spektrid , niisiis peaksid elektronid olema seisulainete olekus, milleks peavad need omama laineloomust. Seda iseloomustavad ka interferentsi ja difraktsiooni katse, sest kõrvutades valguse kaksikpilu-interferentspilt elektronkimbu kaksikpilupildiga on sarnasus silmnähtav. Seetõttu saab väita, et elektronilained on olemas.

Kuidas on omavahel seotud interferents ja difraktsioon?
Interferentsi ilmumisel peab olema ka difraktsioon. Difraktsioon on tõkete taha paindunud lainete interferents.

Mis on lainetamine?
Lainetamine on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Näiteks veelaines lainetab veepind , helikeskkonnas keskkonna tihendus jne.

Mis on tõenäosuslained?
Tõenäosuslained on elektroni tõenäolised tabamused tajurplaadi pinna mingil osal. Need lained ei levi mingis materiaalses keskkonnas.

Mis on leiulained ?
Leiulained on mikroosakeste leiutõenäosust määravad lained, mis leitakse psii-funktsiooni välja arvutamisel.

Elektroni lainepikkuse valem, tähis ja ühik.
λ = h/p = h/mv λ – (leiu)laine pikkus, meeter (m)
h – Plancki konstant, džaul-sekund (J-s)
p – elektroni impulss , kilogramm /sekund (kg/s)
mv = p – seisumassiga osakeste impulss

Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika?
Kvant- e lainemehaanika on mikromaailma mehaanika , see uurib osakeste liikumise korpuskulaarseid ja lainelisi aspekte .

Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb?
Mikromaailma täpsuspiirang seisneb osakesi iseloomustavate suuruste paarides. Paljudel juhtudel ei saa paarides kumbagi suvalise täpsusega määrata. Niisiis kui suurendada üht määramise täpsust, siis kaotame alati teise täpsuses. Seda piirangut ei ole võimalik kõrvaldada, see oleneb otseselt osakeste laineloomusest.

Mis on potentsiaalibarjäär? Mis on potentsiaaliauk ?
Potentsiaalibarjäär on mingile kehale ettetulenev piirang, mille puhul kas kiirus väheneb või üldse negatiivseks muutub, näiteks mägi kärule. Potentsiaaliauk omakorda on kahe tõkke või barjääri vaheline ava, kuhu keha peatuma jääb, näiteks nõgu veele .

Mis võivad tekitada potentsiaalibarjääre mikromaailmas?
Mikromaailma potentsiaalibarjäärideks võivad olla elektriväljad, kui nende tugevus jaotus ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist, näiteks positiivne tuum elektronidele.

Selgita, mis on tunneliefekt ?
Tunneliefekt on mikroosakeste lainelisusest tekkinud kummaline efekt, mille korral lõpliku kõrgusega barjääril ulatub leiulaine ka barjääri sisse ja osake saab selle ületatud.

Milles seisneb alfalagunemine ?
Alfalagunemiseks nimetatakse aatomituumade üht radioaktiivset lagunemise viisi, mis on tunneliefekt.

Elektronmikroskoobi tööpõhimõte?
Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Seejärel tekivad objektist suurendatud kujutise elektronläätsed. Elektronmikroskoop suurendab uuritavaid objekte sadu kordi tugevamini kui valgusmikroskoop .

Rastermikroskoobi tööpõhimõte.
Rastermikroskoobiga teravustatakse elektronkiir elektronläätsedega objekti pinnale mikrotäpiks. Rida-realt hakkavad kallutuspoolid hälvitama kiirt üle terve objekti pinna. Selle mikroskoobi suurendused ei küüni elektronmikroskoobi omadeni, kuid annab sügavusteravuse ja kujutised tunduvad ruumilised .

Tunnelmikroskoobi tööpõhimõte.
Tunnelmikroskoobi puhul skaneerib objekti pinda üliteravaks söövitatud metallteravik. Selle seadme põhimõte meenutab veidi merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi abil. Teraviku viimisel objektile väga lähedale hakkab sellest kiirgama elektrone ja tekib külmemissioon. Seda põhjustab kvantmehaaniline tunneliefekt.

Mis ei lase elektrone aatomist lahkuda?
Elektronid ei saa aatomist lahkuda juhul kui tuum on positiivse laenguga, sest sellisel juhul on tugev tõmbejõud, mis tekitab elektronile sügava potentsiaaliaugu.

Mida tähendan „mikroosakese kiirus on kvanditud“?
Mikroosakese kvanditud kiirus on osakese teatud kindel kiirus, millega ta liikuda saab.

Mis on orbitaallained ?
Orbitaallained on elektroni leiulained orbiidil, ümber tuuma.

Millal kiirgab või neelab aatom valgust?
Aatom kiirgab või neelab valgust elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele mingi kindla sagedusega elektromagnetilise kiirgusega.

Millised kolm kvantarvu määravad elektroni võimaliku seisulaine?
Elektroni võimalikku seisulainet määratlevad peakvantarv n, kõrval- ehk orbitaalkvantarv ℓ ja magnetkvantarv mℓ. n eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist. ℓ määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevatest lainetest. mℓ määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis.

Mis on spinn ?
Spinn on neljas kvantarv, mis vastavalt joonte kahestumisele võib omada ainult kahte väärtust +1/2 ja -1/2.

Milline on tõrjutusprintsiip mikroosakestele?
Tõrjutusprintsiip on printsiip, millega on kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga.

Millest sõltuvad elementide keemilised ja füüsikalised omadused?
Elementide keemilised omadused sõltuvad lihtainete laenguomadustest, kui ühel ainetest on elektrone ülearu või puudu siis need siirduvad ühelt ainelt teisele üle. Neid seostab ioonside.
Füüsikaliste omaduste põhjal asetuvad elektronid ühisesse leiulainesse. Tõrjutusprintsiibist tingituna on eeltingimuseks kummagi elektroni spinni vastassuunalisus.

Millal tekib ioonside? Millist sidet nimetatakse kovalentseks ehk homeopolaarseks?
Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide omavahelisel tõmbumisel, mis nad seostab. Kovalentne ehk homeopolaarne side on vastassuunalistest spinnidest tekkinud elektronpilve tiheduse tasakaalustus.

Kuidas on aatomid/ ioonid paigutunud kristallides ?
Kristallides paigutuvad aatomid/ioonid kindlas järjekorras ja moodustavad väga tiheda ruumvõre.

Kuidas kujunevad dielektrikud ja pooljuhid ?
Dielektrikud ja pooljuhid kujunevad mittemetallides, kus aatomite kõrgeimal hõivatud tasemel on kaks vastasspinnidega elektroni ja täitub kristalli kõrgeim hõivatud tsoon.

Mida nimetatakse keelutsooniks? Mida nimetatakse valentsitsooniks?
Keelutsoon on vahemik, mis ei omanda energiaid elektronide laineomaduste tõttu. Valentstsoon on kristallaatomite väliskatte elektronide ehk valentselektronide tsoon.

Kuidas saab tsoonide järgi eristada pooljuhti dielektrikust?
Pooljuhte eristab dielektrikutest keelutsooni laius. Kui see tsoon on suhteliselt kitsas on tegu pooljuhiga, kui lai siis dielektrikuga.

Miks on metallid suurepärased elektrijuhid? Miks dielektrikud ei juhi voolu?
Metallide pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatasemeid ehk energia kasvuruumi. Sellepärast ongi nad head elektrijuhid. Dielektrikutel on tühjas juhtivustsoonis palju energiaruumi, kuid seal pole elektrone, mida see väli liikuma saaks panna. Seetõttu ei juhigi nad voolu, vaid on isolaatorid .

Mis on juhtivustsoon ? Kas pooljuhid juhivad elektrit? Kuidas on see võimalik?
Juhtivustsoon on keelutsoonile järgnev täitmata tsoon. Pooljuhis olevad elektronid on küllalt energeetilised ja hüppavad soojusenergiast tulenevalt üle keelutsoonide juhtivustsooni. Kuna juhtivustsoonis on palju vabu alatasemeid, siis saab väli elektrone kiirendada ja tekitada elektrivoolu. Sellest tulenebki nende võime osaliselt elektrit juhtida.

Kirjelda aukjuhtivust?
Aukjuhtivus on valentsitsooni elektronide võime täita valentstsooni auke, mis on tekkinud elektronide siirdumisel valentstsoonist juhtivustsooni. Näiteks kristallis haarab ioniseeritud aatom kaotatud elektroni asemele naabri oma, see omakorda järgmise jne. auk on positiivse laenguga ja triivib vooluallika negatiivse vooluse poole.

Mis on sisefotoefekt ehk fotojuhtivus?
Sisefotoefekt ehk fotojuhtivus on täiendavate voolukandjate vabastamine pooljuhis valgustamise abil, aga ainult siis kui footonite energia ületab keelutsooni laiuse .

Milline pooljuhi juhtivuse tõstmiseks lisatav lisand on doonor , milline aktseptor?
Doonor on pooljuhi elektrone loovutav lisand ja aktseptor on aukjuhtivusega pooljuhi lisand.

Mis on transistor ja milleks seda kasutatakse?
Transistor on kahe dioodi ühend, kusjuures dioodidel on ühine p-poole või n-poole. Transistor on aktiivseadis, mis võimendab elektrisignaale, teeb ümberlülitamisi, genereerib elektrivõnkumisi jm. Kui kaks transistorit ühendada saab kahe tasakaaluseisundiga lülituse, kus üks juhib ja teine mitte.

Mis on kiip ?
Kiip on integraal - ehk terviklülituste komplekt, mis on pooljuhtplaadike, millesse lisatud suur hulk imepisikesi transistoreid koos takistite, kondensaatorite jm. Üks kiip moodustab terve võimendi, generaatori või koguni elektronarvuti protsessori.

Kuidas võnguvad kvantsiirde jooksul elektronid aatomis? Kui kaua kvantsiire kestab?
Kvantsiirde jooksul võnguvad elektronid ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvest teise. Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe. Täpsuspiirangut saab joonte laiuse järgi hinnata ja sellest tuleneb, et see on suurusjärgus 10-9-10-8 sekundit.

Miks osad spektrijooned on heledamad kui teised?
Mõned spektrijooned on heledamad kui teised, sest selle energiaga footoneid kiiratakse tihemini kui teisi. Kõige eredamaid jooni annavad siirded , mis lähtuvad lühiealistest seisunditest.

Mis on luminestsents ? Mis on luminofoor?
Luminestsents on helendus , mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine , vaid teised mõjutused. Sellist valgust kiirgavaid ehk luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks. Luminofoorid on paljud orgaanilised värvained, ka väikeseid lisandhulki sisaldavad anorgaanilised ained.

Millised kolme liiki siirded on võimalikud kvantsüsteemi energiatasemete vahel?
Kvantsüsteemi energiatasemete vahel olevad siirded on spontaanne kiirgus, stimuleeritud kiirgus ehk sundkiirgus ja neeldumine .

Mis on spontaanne kiirgus? Mis on sundkiirgus?
Spontaanne kiirgus on elektroni naasmisest omale tasemele tekkiv footoni aatomi kiirgus. Sundkiirgus on footoni poolt tekitatud sunnitud kiirgus, kus teine sama energiaga footon kiiratakse.

Mis on laser ? Kuidas tekib laserkiirgus?
Laser on valguskvantgeneraator, mis on indutseeritud omadustel põhinev seade. See tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spekter optilises osas. Laserkiirgus tekib kui aatomeid sunnitakse sähvatama kooskõlastatult, koherentselt, see on suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni.

Milline on valgus laseri kiirgusvihus?
Laseri kiirgusvihus olev valgus on ainusageduslik ja ühevärvuslik.
2. osa „ Relatiivsusteooria . Tuumafüüsika. Elementaarosakeste füüsika.“

Millega tegeleb relatiivsusteooria?
Relatiivsusteooria jaguneb kaheks: üldrelatiivsusteooriaks ja erirelatiivsusteooriaks. Esimene käsitleb aega, ruumi ja raskusjõudu, teine sirgjooneliste liikumiste mehaanikaga. Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul.

Milles seisneb kiiruse suhtelisus .
Kiiruse suhtelisus seisneb liikuvale objektile vastassuunas vastu liikumises.

Milliseid süsteeme nimetatakse inertsiaalsüsteemideks?
Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse erinevaid taustsüsteeme, mis kirjeldavad kehade liikumist.

Kuidas sõltub valguse levimise kiirus vaatleja liikumise kiirusest?
Mingi teatud kiirusega liikuv keha liigub kõigis inertsiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega.

Mida tähendab mõiste aegruum ?
Aegruum tähendab punkti liikumist ajas ja ruumis.

Millist nähtust nimetatakse aja dilatatsiooniks?
Aja dilatatsioon on suurtel kiirustel aja aeglustumise protsessid, mis näivad paigalseisvale vaatajale aeglustunutena.

Milline on suurim võimalik kiirus vaakumis ?
Suurim võimalik kiirus vaakumis on valguse kiirus.

Millest on tingitud pikkuse kontraktsioon ?
Pikkuse kontraktsioon on marsruudi lühenemine kiiruse kasvamise alusel.

Kiiruste liitumise valem relativistlikus mehaanikas .
Sest klassikalise valemi u’ = u + v järgi tekiks kiiremad kiirused kui kõige kiirem kiirus valguse kiirus.

Relatiivsusteooria postulaat.
Pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu.

Kuidas oleneb mass kiirusest?
Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise liikumisega.

Aine ja energia jäävus seadus.
Keha energia ja seisuenergia summa vastastikuse muundumise võimalus.

Kirjelda tuuma ehitust. Prooton . Neutron .
Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma mõõtmed on ligi 100 000 korda väiksemad kui aatomil. Tihedus on tuumal väga suur. Prooton on tuuma tähtsaim osake, sest nende arv määrab keemilise elemendi. Prootoni mass on ligi 2000 korda suurem kui elektronil , elektrilaeng on võrdne kuid vastasmärgiline. Prootoni laeng on positiivne. Tuuma massi suurendajateks on neutraalse laenguga neutronid . Neutron on veidi suurema massiga kui prooton ja leidub tuumas üldiselt samas koguses. Prootonite ja neutronite A = Z + N nimetatakse tuuma massiarvuks.

Mida nimetatakse aatomnumbriks? Mida nimetatakse massiarvuks?
Aatomnumber on laenguarv ehk laeng tuumal. Massiarv on tuuma prootonite ja neutronite koguarv .

Mida nimetatakse elemendi isotoopideks?
Elemendi isotoopideks nimetatakse erinevate massiarvudega kuid sama järjekorranumbriga tuumi.

Millist jõudu nimetatakse tugevaks vastastikmõjuks? Miks püsib tuum koos?
Tuumajõud, mis mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt kutsutakse ka tugevaks vastastikmõjuks. Selline tuum püsib koos tänu tuumajõule.

Millal on tuum stabiilne? (Millised tingimused peavad olema täidetud?)
Üldiselt saab tuuma stabiilseks pidada kui selle energia on minimaalne, prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdses koguses.

Mida nimetatakse radioaktiivsuseks?
Radioaktiivsus on tuuma stabiliseerumise käigus tekkinud eralduvad kiired osakesed.

Millal on tegemist γ-radioaktiivsusega?
Gamma radioaktiivsusega on tegu kui ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab gamma-kvandi. Tegu on kõige ohtlikuma kiirgusega.

Milles seisneb β- lagunemine ? Milles seisneb α-lagunemine?
Beetalagunemine on neutroni muutumine prootoniks või vastupidi, mille käigus kiirgub beetaosakesi. Alfalagunemine on tuuma lagunemisprotsess, mille käigus massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra.

Mida nimetatakse poolestusajaks?
Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus.

Mille poolest erineb tuumareaktsioon keemilisest reaktsioonist?
Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid.

Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks?
Ahelreaktsioon on ühe ja sama reaktsiooni jätkumine naaberaatomitel.

Mida nimetatakse kriitiliseks massiks?
Kriitiline mass on suure ainekoguse neutronite uut lõhustuvat neutronit esilekutsuv neutron, paljunemistegur on võrde ühega ja kord alanud reaktsioon jätkub muutumatu kiirusega.

Kirjelda lühidalt tuumareaktori töö põhimõtet?
Reaktor toodab suurel hulgal mitmesuguseid radioaktiivseid isotoope, need kogunevad kütuse massis, kust nad vajaduse korral peale töötsükli lõppu eraldatakse. Tuumareaktoreid kasutatakse kui intensiivse neutronkiirguse allikaid teadusliku uurimistöö, materjalide ja detailide sisestruktuuri vaatlemise ja isotoopide tootmise tarbeks.

Kuidas saavad päike ja tähed oma energia? Miks on päike püsiv?
Päikese ja tähtede energia on termotuumaenergia. Päikese sisemuses toimuvad reaktsioonid annavad sellise soojushulga, et see saab püsida miljardeid aastaid. Päikese konsistentsi kuulub põhiliselt vesinik . Kuna seal ei leidu rasket vesinikku, siis see ei plahvata vesinikupommina. Samuti ei toimi seal elektronide tuumajõud ja vastastikmõju on nõrk, mis annab seletuse Päikese püsivuse kohta. Suuremates tähtedes ja nende arengu lõppstaadiumis toimub ka teistsuguseid tuumareaktsioone, seal tekib heeliumist raskemaid tuumi kuni raua tuumadeni.

Nimeta tuumafüüsika rakendusi?
Tuntuim tuumafüüsika rakendus on kasuliku energia tootmine, lisaks elektrijaamadele kasutatakse seda ka laevadel ja kosmoseaparaatides. Tuumareaktorite abil toodetavaid erinevate keemiliste elementide radioaktiivsed isotoobid on leidnus kasutamist tehnikas, tootmises, meditsiinis ja teaduses.

Mis on neeldumisdoos ? Selle ühik.
Neeldumistoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks on grei (Gy).

Mida mõõdetakse biodoosiga? Selle ühik.
Biodoosiga mõõdetakse erinevaid bioloogilist toimet omavaid kiirguseid.

Milline kiiritus doos on inimesele ohtlik? Millised on kiiritushaiguse tunnused?
Inimesele on ohtlik röntgeni- ja radiaktiivne kiirgus. Kiiritushaiguse tunnused ilmnevad juba doosil 0,5…1 Sv. Need on päikesepõletust meenutavad naha kahjustused. Kui doos muutub suuremaks , siis areneb silma katarakt , väheneb vere puna- ja valgeliblede hulk. Doosi 4 Sv puhul esineb 50% isegi surmajuhtumeid. Samuti tekitab kiiritus vähki ja geneetilist defekti.

Kirjelda lühidalt nelja vastastikmõju liiki.
Esimene vastastikmõju on gravitatsioonijõud, mis on kõige nõrgem. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Teiseks on elektromagnetiline vastastikmõju, mis on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele, nii aatomite kui ka makrokehade vahel mõjuvad jõud on seotud just selle vastastikmõjuga. Kolmas on tuumajõud. Need esinevad prootonite ja neutronite vahel ja väga lühikese mõjuraadiusega. Viimane on tugev vastastikmõju, mis hoiab kvarke koos ja nõrk vastastikmõju, mis on tuhandeid kordi nõrgem kui elektromagnetilised jõud, kuid palju tugevamad kui gravitatsioonijõud.

Mis on leptonid ja kvargid ?
Leptonid on nõrga vastastikmõju osakesed. Kvargid on nõrga ja tugeva vastastikmõju osakesed.

Millest koosnevad prooton ja neutron?
Prootonid ja neutronid koosnevad kolmest kvargist.

Mis on värvilaeng?
Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mis jaotub põhiliselt kolmeks: punane, sinine ja roheline.

Kirjelda antiosakesi. Mis on mesonid ?
Antiosakesed on elementaarosakeste vastasosakesed, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga. Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne. Antiosakeste omadused ja käitumine on analoogilised vastava osakesega. Mesonid on kõik eriti kiiresti lagunevad kvargid, mis on seotud omaenda antikvargiga.

Millised osakesed põhjustavad tugevat, millised nõrka vastastikmõju?
Tugevat vastastikmõju osutavad gluuonid ja nõrka vastastikmõju osutavad väga massiivsed vaheosakesed.
3. osa „ Kosmoloogia “

Mida uurib kosmoloogia?
Kosmoloogia uurib Universeumit, sest sõna kosmoloogia tähendab maailmaõpetust.

Millega tegeleb astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika, planetoloogia , galaktikate füüsika ja kosmoloogia?
Astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ja taevakaartide koostamisega .
Taevamehaanika uurib taevakehade (planeetide) liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril.
Astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende arengu ja ehituse kohta.
Planetoloogia uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteem objektide ehitust.
Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme.
Kosmoloogia uurib Universeumi, s.t kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi.

Mida on teada Maa sise-ehituse kohta?
Maa siseehitust tuletatakse maavärinate levimise järgi. Ristlained kaovad maakera sisemuses, mis tähendab, et Maa tuum on vedel, kuid see on vaid hüpotees, sest vedelik ei magneetu. Maakoore all asub tahke u 2900 km paksune kiht, mis moodustub raua ja magneesiumi mineraalidest. Selle all omakorda on vedela aine kiht, umbes 2200 km paksune, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast. Kõige all aga suure rõhu tõttu tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedel kiht. Tuuma suurt rauasisaldust peetakse ka Maa magnetvälja põhjuseks.
Maa sisemus pole rahulik, vaid pidevas liikumises. Selle tõestuseks saab tuua mandrite triivi, maavärinad ja vulkaanipursked .

Milline on Maa atmosfäär?
Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast, siin on vesi ja elusolendid. Maal on palju vaba hapnikku, siin on ka vulkaaniline tegevus ja sellest tekib gaasiline süsihappegaas.

Mis on tähtkuju? Milleks neid vaja on?
Tähtkuju on vanaaegne ajamõõtmise ühik, nende vajalikkus seisneb teeleidmises. Tähtede abil tehti kindlaks asukoht ja teepikkus .

Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
Tähtede asend on püsiv, sest vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ja kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis.

Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine?
Maa liikumine jagatakse kolmeks: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber tiirlemistasandi ja telje pretsessioon orbiidi suhtes.

Mis on planeedid ?
Planeedid on rändavad tähed, Maa sarnased ja samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad.

Kirjelda Kuu ja Päikese varjutust.
Kuu ja Päikese varjutused on kolme taevakeha sattumine ühele joonele. Esimesel juhul jääb Kuu Maa varju ja teisel juhul jääb Päike Kuu varju.

Milleks kasutatakse teleskoopi?
Teleskoop on astronoomiainstrument, millega suurendatakse vaadeldavat kauget objekti. Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pinnalt ja määrata täpset vaatesuunda Maa suhtes.

Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptun ja Pluuto . Lisaks nendele veel ka mõnituhat väikeplaneeti – asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased (Kuu, Io), meteoorset ainet.

Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Maa tüüpi planeedid on Veenus, Merkuur ja Marss.

Kirjelda lühidalt Merkuuri, Veenust ja Marssi .
Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim, oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev ( ajavahemik Päikese kahe kulminatsiooni vahel) – 176 Maa-päeva – on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Arvutused näitavad, et kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta).
Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline, Veenus pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiiditasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub.
Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on Maa orbiidist piklikum kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii nagu nad ruumis paiknevad näeme, et nende vaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni 100 miljoni kilomeetrini.

Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
Jupiter on esimene ja kõige suurem planeet. Veenuse järel kõige heledam täht ning inimestele ammusest ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning 2,5 korda enam kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tiirlemisperiood on ligi 12 aastat.

Kirjelda lühidalt Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni.
Jupiter on kõige suurem planeet Päikesesüsteemis. Jupiter paistab teleskoobis heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed, need on Jupiteri suured kaaslased. Planeedi pind muutub tihti ja tuntuim detail on Suur Punane Laik. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik . Maa-rühma planeetidega võrreldes on tihedus tunduvalt väiksem.
Saturn on üsna sarnane Jupiterile, kuid pisut väiksem. Orbiit on nagu Jupiterilgi keskmiselt ümmargune. Pöörleb umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Muide – ainult tänu sellele kaldele me rõngast näemegi. Kaks korda Saturni-aastas ehk iga 14,5 Maa aasta järel asetub rõngas servaga Maa poole ja kuna ta on väga õhuke muutub nähtamatuks. Saturn on kõige lapikum planeet, sest on kõige väiksema tihedusega.
Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ja Päikesest poole kaugemal. Põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid selliseid on taevas palju, sellepärast jäi tema liikumine vanaaja astronoomidele märkamatuks. Tüüpiline hiidplaneet kuju, tiheduse ja keemilise koostise poolest. Pinnadetaile on raske eristada.
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest. Mõõtmetelt väga lähedane Uraanile. Sarnane on ka välimus, Neptuuni kaugus Päikesest on 3 korda suurem kui Saturnil, sellega rikub ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Üks kaaslastest tiirleb vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast.

Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Pluuto on teistega võrreldes väikeplaneet.

Mis on asteroid , komeet , meteoor , meteoriit?
Asteroid on Maa tüüpi planeetide sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Komeet ehk sabatäht on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha.

Millest tekkisid planeedid?
Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajusainest. Planeedid on tekkinud erinevatest gaasilistest ainetest.

Kirjelda Päikese ehitust, liikumist, atmosfääri.
Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit, mass 1,99 * 1030 kilogrammi, temperatuur 5800 K, kiirgusvõimsus 3,9 * 1026 W. Päike paistab heleda teravalt piiritletud kettana, millel on mõnikord näha tumedaid piirkondi. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb. Päike on gaasiline keha, tal ei ole kindlat pinda. Aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes, seda näeme õhukeses kihis – fotosfääris. Fotosfäärist kõrgemal on Päikese „atmosfäär“, mis koosneb kromosfäärist ja kroonist .

Kust saab Päike energiat?
Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest – vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks.

Mis on tähesuurus?
Tähesuurus on tähtede järjestus heleduse järgi.

Mis on värvusindeks ja millest see sõltub?
Värvusindeks on füüsikaline värvuse hinnang, mõõtes tähe heledust erinevates spektripiirkondades ning määrates tähesuuruste erinevused.

Kuidas saab hinnata tähe läbimõõtu? Massi?
Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Massi saab hinnata kaksiktähtede gravitatsiooniseaduse abil.

Millest tekivad tähed?
Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest.

Kuidas tekib tähe kiirgus?
Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides.

Kuidas lõppeb tähe areng?
Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni , et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada - noovad /supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid.

Mis on Linnutee ?
Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba, millesse kuulub Päike oma planeetidega.

Kirjelda meie Galaktikat.
Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas , mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv- halo .

Kuidas liiguvad tähed spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates?
Spiraalsetes galaktikates tiirlevad tähed ümber galaktika keskme , kuid konstantse nurkkiirusega. Elliptilistes galaktikates on vähe tahtedevahelist ainet ja need koosnevad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas.

Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks?
Aktiivsed galaktikad on seyferti galaktikad, markarjani galaktikad, kvasarid .

Mis on kvasarid?
Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga .

Kirjelda galaktikate ruumjaotust.
Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Me ei näe galaktikaid Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis on üle 13 000 galaktika.

Mis on Universum ?
Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat.

Sõnasta kosmoloogiline printsiip.

Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga.

Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga.

Mis on kosmoloogiline mudel? Võrdle statsionaarset ja mittestatsionaarset mudelit.
Kosmoloogiline mudel on Universumi arengut kirjeldav teooria, mis jaguneb statsionaarseks ja mittestatsionaarseks. Statsionaarne mudel nõuab paisuva ruumi korral aine ja energia teket (juurdevoolu). Mittestatsionaarne mudel rikub kosmoloogilist printsiipi: Universumil on algmoment ja ta ei tarvitse olla lõpmatu ulatusega.

Mis on antroopsusprintsiip?
Antroopsusprintsiip on inimese ja Universumi kokkuvõte.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 102 allalaadimist

12-klassi kordamisküsimused füüsikas #10

12-klassi kordamisküsimused füüsikas #11

12-klassi kordamisküsimused füüsikas #12

12-klassi kordamisküsimused füüsikas #13

12-klassi kordamisküsimused füüsikas #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

leedyice Õppematerjali autor

12. klassi füüsika - kosmoloogia, aatom, molekul, kristall ja relatiivsusteooria, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika

Sarnased õppematerjalid

docx

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

· Millal avastati elektron? Iseloomusta elektroni. Elektron avastati 1897 aastal Thomson'i poolt. Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake. · Iseloomusta aatomi tuuma. 1911.aastal avastas Rutherford aatomi tuuma. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike. Enamus aatomi massist on kogunenud aatomi tuuma. · Mis on elementaarlaeng? Millistel osakestel, millise laenguga esineb? Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne) · Milline on aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese). · Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga? Spektri joonte paigutuses esineb

Füüsika

docx

Astronoomia

mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hilj

Astronoomia

doc

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum

FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon ühe aine molekulide

Füüsika

doc

Poska füüsika suuline arvestus

FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine mole

Füüsika

docx

Füüsika 12kl

1. Tahkise ehitus ja ülekandenähtused tahkistes molekulide vahel on tugev vastastikmõju, mille tõttu molekulid paiknevad korrapäraselt moodustades kristallstruktuuri Ülekandenähtused: 1) soojusjuhtivus - tavaline omadus, toimib hästi (molekulide vastastimõju tulemusena. Kõrge ja madala temperatuuri vahe); 2) difusioon - võimalik ainult kristallstruktuuri lõhkumisel (ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele); 3) konvektsioon (ainevoolud ei teki) 4) sisehõõre (tahkes kehas ei saa mingi keha selles liikuda) puuduvad. 2. amorfne aine - on sellised tahked ained, millel puudub korrapärane kristallstruktuur ehk kristallivõre. Näiteks klaas,pleksiklaas, enamik plastmasse, kumm, 3. isotroopia - aine füüsikaliste omaduste (nt elastsuse ja elektrijuhtivuse) sõltumatus suunast. Isotroopsed on vedelikud, gaasid ja amorfsed ained. anisotroopia - kui vähemalt mõned selle aine omadused sõltuvad suunast. Enamasti kristalse struktuuriga tahked ained 4. Sulami

Elektriõpetus

docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirjeldab mõnda liikumist

Füüsika

doc

Kosmoloogia

FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna üht

Füüsika

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA- on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS-1pc=3,26168 valgusaastat TUME AINE- a ine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadeag. Tumeainet ei saa otsselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. TUME ENERGIA- on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universiumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universiumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. ASTEROID-Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Astronoomia ja astroloogia

Rohkem sarnaseid