Füüsika 12kl (0)

1. Tahkise ehitus ja ülekandenähtused tahkistes
molekulide vahel on tugev vastastikmõju, mille tõttu molekulid paiknevad 
korrapäraselt moodustades kristallstruktuuri
Ülekandenähtused:
1) soojusjuhtivus - tavaline omadus, toimib hästi (molekulide vastastimõju 
tulemusena. Kõrge ja madala temperatuuri vahe);
2) difusioon - võimalik ainult kristallstruktuuri lõhkumisel (ühe aine molekulide 
tungimine teise aine molekulide vahele);
3) konvektsioon (ainevoolud ei teki) 
4) sisehõõre (tahkes kehas ei saa mingi keha selles liikuda) puuduvad.
2. amorfne aine - on sellised tahked ained, millel puudub korrapärane kristallstruktuur ehk 
kristallivõre. Näiteks klaas,pleksiklaas, enamik plastmasse, kumm, 
3. isotroopia -  aine füüsikaliste omaduste (nt elastsuse ja elektrijuhtivuse) sõltumatus 
suunast. Isotroopsed on vedelikud, gaasid ja amorfsed ained.
    anisotroopia - kui vähemalt mõned selle aine omadused sõltuvad suunast. Enamasti       
kristalse struktuuriga tahked ained   4. Sulamine ja tahkumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane 
kulub  ●  Sulamine: neeldub energia, sulatamiseks võetakse ümbruses energiat
● tahkumine: eraldub energia,  5. Aurumine ja kondenseerumine Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks 
viimane kulub ● Aurumine: vedel → gaas. Energia neeldub: molekulide vaheliste 
vastastikmõju ületamine, vedeliku pindpinevuse ületamine. ● Kondenseerumine: gaas→ vedel. Energia eraldub: gaasi molekulide 
liikumiskiirus väheneb 6. Millest sõltub aurumise kiirus -   vedelikust, temperatuurist, vedeliku vaba pinna  suurusest ja õhu liikumiskiirusest vedeliku kohal
7. Sublimatsioon ja härmatumine Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks 
viimane kulub ● Sublimatsioon - üleminek tahkest olekust gaasilisse. Sublimatsiooni korral  energia neeldub. ●  Härmatumine - gaasilisest olekust tahkesse. Härmatumise korral energia  eraldub. 9. Mis on keemine ja keemistemperatuur ● Keemine - aurumine kogu vedelikust. Vedeliku sees tekivad gaasimullid, mis  paisuvad ja tõusevad pinnale. ●  Keemistemperatuur on rõhuga võrdelises seoses. 10. Mis on absoluutne ja relatiivne õhuniiskus – ülesanne ● Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi kuupmeetris õhus.
● Suhteline õhuniiskus näitab protsentuaalselt, kui palju on veeauru õhus  võrrelduna küllastunud olekuga. S=hetkeline/küllastunud ehk absoluutne korda 100% 11. Mis on udu - aur, kus on hakanud toimuma auru kondenseerumine ehk gaasilisest 


olekust vedelasse minek
12. Mille poolest erinevad gaas ja aur 13. Mis on küllastunud aur -   aur sellisel temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja  kondenseerumine on tasakaalus.
14. Millest koosneb aatom - prootonitest ja neutronitest 
15. Millal avastati elektron ja iseloomusta elektroni -  Elektron on negatiivse  elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake. Avastati 1897. aastal, Thomson.
16. Planetaarne aatomi mudel -  Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum  (prootonid, neutronid), mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Ühel kindlal 
orbiidil liikudes elektron ei kiirga ega neela energiat.
17. Bohri postulaadid -  Bohr sõnastas oma postulaadid: 1. Elektronid liiguvad kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat ehk 
valgust.
2. Elektron võib liikuda ühelt orbiidilt teisele ja siis ta kas kiirgab või neelab valgust.
18. Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi -  Orbiiti vahetades kiirgab  (madalamale) või neelab (kõrgemale).
19. Millline on tänapäevane arusaam elektronide paiknemisest aatomis - 
20. Milles avalduvad elektroni lainelised omadused -  Kui elektrone lasta ühekaupa  läbi kitsa ala, siis elektronid ei paikne ruumis ühtlaselt, vaid mõnes ruumi piirkonnas 
on elektrone rohkem kui teises piirkonnas ja tekkiv pilt sarnaneb lainete interferentsi 
pildiga.
21. Heisenbergi relatsioonid -  Heisenberg on sõnastanud määramatuse  printsiibi(täpsuspiirang), mille järgi on võimatu korraga määrata elektroni või mõne 
muu osakese impulsi ja asukohta kui tahes suure täpsusega.
22. Potentsiaalibarjäär ja-auk -  ● Potentsiaalibarjäär - on piiratud ruumiosa, milles viibimiseks peab osakese  potentsiaalne energia olema oluliselt suurem kui naaberruumiosades. ● 23. Tunneliefekt -   Mikromaailmas on aga "seinade" ehk potentsiaalibarjääride  läbimine võimalik.
24. Elektronmikroskoop- miks kasutatakse ja nimeta liike
25. Pauli keeluprintsiip -  Ühes ja samas aatomis ei saa olla mitut ühesuguste  kvantarvudega elektroni. See annab et ühel kihil saab olla 2n2 elektroni.
26. Kui palju mahub elektrone aatomisse - 
27. Mida näitavad periood ja rühm -  Periood näitab kui palju on elemendil  elektronkihte. A-rühma number näitab elemendi väliskihil olevate elektronide arvu. B-
rühma elementidel on tavaliselt 2 elektroni väliskihil
28. Iseloomusta kvantarve -
  1) Peakvandist sõltub elektroni kaugus tuumast. n 2) Kõrval- ehk orbitaalkvandist sõltub elektroni orbiidi kujul
3) Magnetkvantarv määrab elektroni orientatsiooni ja tugevas magnetväljas 
iseloomustab elektroni kaugust tuumas. m
4) Spinn iseloomustab elektroni enda magnetomadusi.


Nende 4 kvantarvu abil iseloomustatakse elektroni paiknemist ja liikumist. Elektroni 
kaugust ja mis pidi ta orbiidil liigub.
29. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? -  ● p- pooljuht -  enamik laengukandjaid on positiivse laenguga.
● n- pooljuht - enamik laengukandjaid on negatiivse laenguga. Sisaldavad  doonorlisandeid ehk doonoreid. ● pn-siire - pooljuhtiva ainetüki piirkond, kus üks juhtivuse tüüp asendub  teisega.  Juhtivuse tüüpi määravateks laengukandjateks ehk enamus-
laengukandjateks on n-alas elektronid. 30. doonor ja aktseptor. -  Pooljuhi elektrijuhtivust suurendavad lisandid ehk teise aine aatomid.
31. Diood? -  on kahe elektroodiga (katood, anood) elektronseadis, millel on  ühesuunaline elektrijuhtivus.
32. Transistor? -   pooljuhtseadis, mille abiga saab elektrisignaale sisse ja välja  lülitada, muundada ja võimendada.
33. Kiip? -    integraallülitus on väga väikesele pooljuhtivast ainest plaadile koondatud  elektroonikalülituste kogum.
34. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist ? - 
35. Mis on LED e valgusdiood ? - 
36. MIllal diood võimendab ja millal alandab  voolutugevust? - 
37. Iseloomusta tuuma ja selle koostisosasid -  ● Tuum on 99,95% aatommassist.
● Kihilise ehitusega.
● Koosneb prootonitest ja neutronitest.
● Prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest.
● Ainult kolmest erineva tugeva vastastikmõju laenguga e. värvilaenguga  kvarkidest. 38. Iseloomusta tuumajõudusid -  ● Tuuma hoiab koos tuumajõud
● Tuumajõud ei sõltu osakese laengust. Need mõjuvad sama tugevalt kõigile  nukleonidele. ● Tuumajõud on väga palju tugevamad kui elektrilaengute vahelised jõud.
● Tuumajõud on väga väikse mõjuraadiusega. 39. Mida näitavad laenguarv ja massiarv -  ●  Laenguarv, mis näitab prootonite arvu tuumas, mis on ka järjekorranumbriks  perioodilisustabelis. ● Massiarv  on nukleonide koguarv ehk prootonite ja neutronite arvude summa. 40. Mis on isotoop -   ühe ja sama keemilise elemendi teisendit, millel on erinev  neutronite arv. Teisisõnu, elemendi isotoobid on sama laenguarvuga (ehk sama 
järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis), kuid erineva massiarvuga.   41. Mis on radioaktiivsus -  nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist  tuumadest.
42. Iseloomusta radioaktiivsuse liike


43. Mis on poolestusaeg -  Poolestusaeg on aeg, mille jooksul pooled antud isotoobi  tuumad lagunevad. 44. Kirjelda tuumade lõhustumist -  Tuumade lõhustumine võib olla iseeneslik, kuid  eriti hästi tekib kui tuumale langeb neutron. Lõhustumise käigus tuum laguneb 
kaheks enam-vähem võrdseks kildtuumaks ja vabaneb tavaliselt paar kolm neutronit.
Lõhustumisega kaasneb alati ka energia vabanemine.
45. Kriitiline mass ja kui suur on see U-235 jaoks - 
Kriitiline mass on ainekogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ehk 
lõhustuminetoimub kogu aine ulatuses hetkeliselt ja vabaneb suur hulk energia - 
toimub plahvatus. 
Nt: kui U235 on 50kg, toimub lõhustumine.
46. Kirjelda tuumapommi ehitust -  Tuumapommis on lõhustuv aine mitmes osas. Iga  osa mass on väiksem kui kriitiline mass. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja 
kogumass ületab kriitilise massi ning toimub plahvatus.
47. Kirjelda reaktori ehitust -  Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist,  mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub 
lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. 
Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite 
liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise 
toimumi
48. Mis on termotuumareaktsioonid -  Sünteesireaktsioonid ehk  termotuumareaktsioonid on kergete tuumade ühinemine raskemateks tuumadeks. 
Termotuumareaktsioon toimub temperatuuril vähemalt 10 miljonit kraadi.
49. Kirjelda termotuumapommi ehitust -  Termotuumapommis liituvad liitium ja  deuteerium ehk raske vesinik.
50. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi -  Tuumareaktsioone kasutatakse  metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse 
kindaks tegemiseks
52. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad -  Kiirguse mõõtmiseks  kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. 
Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. 
Ühik Gy - grei
Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv - siivert
53. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav - 
Äge kiirguskahjustus - massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt.
Krooniline kiirgustoime - väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni 
järgselt.
0,5 siiverti - tulevad näidustused
54. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine -  ● Antiosake on samade omadustega nagu talle vastav põhiosake, ainult  vastandmärgiga / vastandlaenguga. ● Annihileerumine on nähtus, kus antiosake ja talle vastav osake kohtuvad,  mille tulemusena mõlemad kaovad ja järgi jääb puhas energia.


55. MIks on prooton positiivne ja neutron neutraalne - 
56. Mis on kvark, lepton - 
57. Mis on vaheosake ja nimeta –iseloomusta -  Vaheosake on osa, mis vahendab  mingit tüüpi vastastikmõju. Näiteks gluuon vahendab tugevat vastastikmõju. Pii-
meson koosneb u- või d-kvargist (või antikvargist).
58. Iseloomusta Maad, selle siseehitust ja atmosfääri -  ● 3. planeet.
● Ainus Päikesesüsteemi planeet, kus on elu.
● Raadius 6400 km.
● Kivimiline planeet.
● Atmosfääris: ~79% lämmastikku, 20% hapnikku.
● Pöörleb natuke alla 24 tunni; tiirleb natuke üle ühe aasta.
● Aastaajad, sest tiirleb ümber Päikese 66-kraadise kalde all.
● Telg laperdab - 27000 aastat. 59. Iseloomusta planeete ja väikekehasid - 
60. Astronoomiline ühik - 
61. Iseloomusta Kuud ja selle mõju Maale -  Maal on 1 looduslik kaaslane Kuu.  Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiirusega kui ta tiirleb ümber Maa umbes 27 
päeva. Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, 
sest ta on Maale nii lähedal. 
Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi.
62. Iseloomusta Päikest ja selle aktiivsusilminguid - ● Päikesesüsteemi täht.
● Keskmise suurusega täht.
● Heledaim maal nähtav täht.
● Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel.
● Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Eluiga umbes poole peal.
● Päikese aktiivsusest tekivad Maal magnettormid.
● Päikesel on loited - väljapurskuvad gaasijoad Päikese pinnal.
● Protuberantsid on Päikese pinnal olevad plahvatused. 63. Iseloomusta päikesesüsteemi -  
64. Mis on galaktika ja iseloomusta meie kodugalaktikat - 
65.Mis on universum ja kui vana ja suur see on -  Universum on maailmakõiksus,  kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis 
sisaldab kogu ainet ja energiat. Universum on umbes 13, 7 miljardit aastat vana.
66. Suur Pauk ja sellel järgnev valgusaasta -  Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus  umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Universum hakkas kujuteldamatult tihedast 
olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia Universumi alguseks. 
Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruum is, vähemalt mitte selle 
tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest 
singulaarsusest.
67. Põhilised erinevused Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide vahel - 
68. MIlline on universumi struktuur - Kärgstruktuur -   galaktikatest, nende parvedest ja  superparvedest moodustuvat suuremastaabilist kärge
69. Kus me asume universumis -