Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on märgamine ja mittemärgamine ?
  • Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega ?
  • Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ?
  • Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia ?
  • Mis on (eba) täpsuspiirang ?
  • Mis on ja potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk ja kus esinevad aatomis ?
  • Milline on tänapäevane arusaam elektronide paiknemisest aatomis ?
  • Kuidas on määratud maksimaalne elektronide arv ühel kihil ?
  • Millal aatom kiirgab, millal neelab energiat ?
  • Mis on pindpinevus ?
  • Millised on erinevused auru ja gaasi vahel ja mis on udu ?
  • Mis on rekristallisatsioon ?
  • Mis on Schrödingeri võrrand ?
  • Mida näitab perioodilisuse tabelis periood ja rühm ?
  • Milles seisneb elektroni lainelisus ?
  • Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi ?
  • Mille poolest erinevad gaas ja aur ?
  • Mis on küllastunud aur ?
  • Mis on tuumareaktsioon ?
  • Mis on poolestusaeg ?
  • Mis on termotuumareaktsioonid ?
  • Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi ?
  • Mis on värvilaeng ?
  • Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine ?
 
Säutsu twitteris
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – (viimane) 6. kursus – 12. klass
1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest.
Vedelik – gaas : Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal.
Vedelik – tahkis : Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus
2. Mis on märgamine ja mittemärgamine?
Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab.
Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju.
3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides .
Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem.
Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.)
Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele.
Soojusjuhtivus – soojuse levik molekulide vastastikmõju tulemusena.
4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited
Amorfne aine – tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur .
5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ?
Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks . Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur. Näiteks tina, mis on üldjuhul pehme ja hõbedane võib madalamal temperatuuril muutuda hallikaks pulbriks.
6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia?
Isotroopia – füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast . Isel. Gaas , vedelik, tahkis. Radioaktiivsus .
Anisotroopia – füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine
7. Kirjelda aurumist (ka mikrotasandil) ja kondenseerumine ; kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus
Aurumine : vedel  gaas. Energia neeldub: energia kulub molekulide vaheliste vastastikmõju ületamiseks, vedeliku pindpinevuse ületamiseks.
Kondenseerumine: gaas  vedel. Energia eraldub: gaasimolekulide liikumiskiirus vähene.
8. Mis on sublimatsioon ja mis on härmatumine ning kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus?
Sublimatsioon on tahkise aurumine ehk üleminek tahkest olekust otse gaasilisse. Härmatumine on gaasilisest olekust tahkesse olekusse üleminek. Sublimatsiooni korral energia neeldub. Härmatumise korral energia eraldub.
Sublimatsioon: tahke  gaas. Energia neeldub: mol vaheliste vastastikmõju ületamine (?)
Härmatumine: gaas  tahke. Energia eraldub: ____________________________
9. Absoluutne ja suhteline õhu niiskus
Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi kuupmeetris õhus.
Suhteline õhuniiskus näitab protsentuaalselt, kui palju on veeauru õhus võrrelduna küllastunud olekuga .
S=hetkeline/küllastunud ehk absoluutne korda 100%
10. Mis on (eba) täpsuspiirang?
Mikromaailmas esinevad ebatäpsuspiirangud st. mikromaailmas on osakest iseloomustavate suuruste paare, mille kumbagi suurust ei saa korra määrata suvalise täpsusega. Suurendades ühe määramise täpsust, väheneb teise määramise täpsus. Nt. energia ja aeg, impulss ja koordinaat.
11. Mis on ja potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk ja kus esinevad aatomis?
Potentsiaalibarjäär on tõke, mille ületamiseks puudub kehal piisav energia.
Potentsiaaliauk on olukord, kus keha on mitmest küljest piiratud potentsiaalibarjääridega.
Potentsiaalibarjääriks on aatomis elektriväljad, elektron on potentsiaaliaugus, kui ta tiirleb täpselt orbiidil.
12. Iseloomusta kvantarve
1) Peakvantarv määrab elektroni kauguse tuumast ehk energiataseme. n
2) Kõrvalkvantarv ehk orbitaalkvandist määrab elektroni orbiidi kuju. l
3) Magnetkvantarv määrab elektroni orientatsiooni
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum #1 Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum #2 Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum #3 Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum #4 Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum #5 Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum #6 Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum #7 Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kalev111 Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt 12. klassi II perioodi füüsika õpetuse arvestuseks.
Teadmisi leiab ainete olekutest, aatomide, tuumareaktsioonide, universumi jms selliseni
Infot leiate: vedeliku, gaasi, tahkise, amorfse aine, isotroopia, aurumise, kondenseerumise, sublimatsiooni, härmatamise, tahkumise, sulamise, õhuniiskuse, täpsuspiirangute, potensiaalibarjaari ja -augu, kvantarvude, elektronide, aatomite, pindpinevuse, elektronide, keemise, Bohri bostulaadide, rekristallisatsiooni, Schrödingeri võrrandi, perioodilisuse tabeli, tunneliefekti, Heisenbergi relatsioonide, Pauli keeluprintsiibi, tuuma koostisosade, tuumalagunemiste, laengu- ja massiarvude, tuumareaktsioonide, tuumapommide, poolestusaja, reaktori, termotuumareaktsioonide, mateeriaosakeste, planeetide, väikekehade, universumi, antiosakese, päikse, kuu mõju, asteroidide, meteoriitide, komeetide, supernoovade, noovade, Suure Paugu jms kohta.

planeedid , univesum , suur pauk , noova , supernoova , komeet , meteoriit , asteroid , kuu mõju , päike , antiosake , väikekehad , mateeriaosake , tuum , tuumareaktor , termotuumareaktsioon , massiarv , poolestusaeg , laenguarv , massiarv , tuuma koostisosad , Pauli keeluprintsiip , Heisenbergi relatsioonid , tunneliefekt , perioodilisuse tabel , Schödingeri võrrand , Bohri bostulaadid , kristallisatsioon , elektronid , vedelik , gaas , tahkis , amorfne aine , isotroopia , füüsika , 12- klass , aurumine , kondenseerumine , sublimatsioon , härmatumine , tahkumine , sulamine , õhuniiskus , potensiaalibarjäär , potensiaaliauk , kvantarv , aatom , pindpinevus , keemine

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
doc
Poska füüsika suuline arvestus
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
10
docx
FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS-2015
4
docx
Vedeliku ja tahkise omadused-tuum ja elektron-laser
26
doc
Füüsika 12kl astronoomia
10
doc
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
29
doc
Põhivara füüsikas



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun