Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kosmoloogia (0)

1 HALB
Punktid
FÜÜSIKA
MAKROMAAILM
MAA JA TAEVAS
  • Mida tähendab kosmoloogia ? Mida see teadus uurib?
    Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust.
  • Mis on Universum ?
    Universumi all mõistame kõike olemasolevat – kogu maailma.
  • Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum?
    Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana- Kreekast .
  • Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks?
    Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu , kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline.
  • Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest?
    See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust.
  • Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele ?
    Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale.
  • Mida on teada Maa siseehituse kohta?
    Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud.
  • Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust?
    Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid: mandrilaamade triiv, erosioon , vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud.
  • Milline on Maa atmosfäär ?
    Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale.
  • Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit?
    Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast.
  • Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega ?
    Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub .
    Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks.
  • Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on?
    Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist.
  • Mis on Sodiaak ?
    Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas.
  • Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
    Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks.
  • Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine?
    Maa liikumine jagatakse kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga umbes 1 a, pöörlemine ümber oma telje, perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat.
  • Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust.
    Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse.
    Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
  • Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?
    Kui Kuu varjukoonise ots täielikult maapinnani ei ulatu, on päikese serv näha.
  • Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus?
    Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski, varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine.
  • Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki?
    Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta – siis on võimalik kaugused välja arvutada – näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades.
  • Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel?
    Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust.
  • Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides?
    Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse.
  • Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika?
    Infrapuna , ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope.
  • Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine?
    Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid.
    PÄIKESESÜSTEEM
  • Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
    Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi.
  • Loetlege Päikesesüsteemi planeedid .
    Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan, Neptuun , Pluuto
  • Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
    Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed.
  • Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
    Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega.
  • Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
    Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit , ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte.
  • Millised on planeetide orbiidid ? Kuidas nad paiknevad?
    Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas.
  • Iseloomustage Merkuuri liikumist.
    Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane .
  • Iseloomustage Veenuse liikumist.
    Orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas.
  • Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.
    Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe.
  • Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
    Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane.
  • Miks on Kuul näha vaid ühte külge?
    Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega.
  • Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus , atmosfäär)
    Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev.
  • Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
    Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta , vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast.
  • Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
    Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4.
  • Kuidas Jupiter pöörleb?
    Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti.
  • Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
    86% vesinikust, ülejäänud on heelium , ammoniaak, metaan .
  • Kirjeldage Saturni välisilmet.
    Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik.
  • Kirjeldage Saturni rõngast.
    Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu , rõngas pole radiaalselt ühtlane.
  • Kirjeldage Uraani pöörlemist.
    Pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis , pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas
  • Kuidas avastati Neptuun?
    Avastaja J.Le Verrier , püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet.
  • Mis on asteroid ? Kirjeldage asteroidide liikumist.
    Asteroid on Maa tüüpi planeedi sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha .
    Enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel.
  • Mis on komeet ? Kirjeldage komeetide liikumist.
    Komeet ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. Liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult.
  • Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks?
    Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha.
  • Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
    Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. 
  • Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
    Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn.
  • Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
    Ma pöörlemine aeglustub tegelikult. Ööpäeva pikkus kahekordistuks 6 miljardi aasta pärast.
  • Millest tekkisid planeedid?
    Planeedid tekkisid kosmilisest hajusainest. Planeetide massi kasvatavad maale langevad meteoriidid ja komeedid .
  • Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
    Maa tüüpi planeedid tekkisid Päikest ümbritseva gaasi - tolmuketta seesmisest, kivimeid sisaldavast osast. Hiidplaneedid tekkisid gaasi-tolmuketta jääosast.
  • Mis on Oorti pilv?
    Päikese-eelne gaasipilv . Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad. Kaugemas osas on hõre gaas .
    TÄHED
  • Millised on päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
    Maaga võrreldes on Päike läbimõõdult 109 korda suurem.
  • Seletage lauset “Päike on tüüpiline täht”.
    Päike on tüüpiline täht, sest tal esinevad enamiku teiste tähtede omadused: sarnased on mass, läbimõõt, temperatuur ja koostis.
  • Miks näib päikese serv teravana?
    Päikese serv näib teravana kuna nähtav valgus tekib õhukeses kihis (fotosfääris) moodustades serva.
  • Mis on garnulatsioon?
    Granulatsioon on ühtlane,teraline muster Päikese pinnal, mis tekib tänu konvektiivsele liikumisele (energia ülekanne aine voolude liikumisel).
  • Milline on Päikese atmosfäär?
    Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist : kromosfäärist ja kroonist . Need on silmaga näha ainult Päikese varjutuse ajal.
  • Kuidas Päike pöörleb?
    Pöörlemiskiirus on ekvaatoril kiirem ja poolustel aeglasem. Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega ehk erinevad kihid liiguvad erineva kiirusega.
  • Kust saab päike energiat?
    Päike saab oma energia tema keskmes toimuvatest tuumarekatsioonidest.
  • Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni ?
    Päikese sisemuses tekkiv ja eralduv energia jõuab meieni läbides ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel, edasi levib energia konvektsiooni teel ja siis edasi kiirgusena.
  • Mida nimetatakse päikeselaiguks?
    Päikeselaiguks nimetatatakse tumedaid laike, kus temp on ümbritsevast madalam. Nendes kohtades on energiavood takistatud, kuna seal on tugeva magnetväli.
  • Mis on tähesuurus?
    Tähesuurus väljendab tähtede järjestust heleduse järgi. Mida väiksem number, seda heledam täht. (Tähesuurus ei näita mõõtmeid!)
  • Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
    Mida suurem tähesuurus, seda väiskema intensiivsuga ta kiirgab valgust.
  • Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest ?
    Fotograafilised tähesuurused erinevad visuaalsetest sellepärast, et silm näeb kindlaid lainepikkuseid. Fotoaparaat saab aga tuvastada rohkem lainepikkuseid. Fotograafilised tähesuurudes saab jäädvustada kuid visuaalselt näeb inimene lihtsalt oma silmaga.
  • Mis on värvusindeks? Millest see sõltub?
    Värvusindeks on tähe suuruste erinevused tähe poolt kiiratud erinevates spektri piirkondades. Värvusindeks sõltub sellest, millises spektri piirkonnas on tähelt tulnud valgus kõige intensiivsem ehk see sõltub tähe temp ja heledusest.
  • Kuidas leida tähe ruumkiirust?
    Tähe ruumkiiruse leidmisel peab arvestama tähe oma liikumist ja tähe kaugust.
  • Millised on tähtede temperatuurid?
    Tähtede t° on väga erinevad , alates 3000- 50 000 kraadini on pinnatemperatuuri vahemik.
  • Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu.Aga massi?
    Tähe läbimõõtu saab määrata temp ja kiirgusvõimsuse kaudu. Tähe massi saab määrata ainult kaksik või mitmik tähtedel gravitatsiooni seaduse alusel, lähtudes tähtede omavahelisest liikumisest.
  • Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist?
    Tähespektrist saab järeldada spektrijoonte lainepikkuste neeldumisteguri ning joone kuju järgi. Teha järeldusi tähtede ehituse kohta nt: temp, koostise, liikumise suuna, kaksiksuse, pöörlemise, kiirgusvõimsuse jms kohta.
  • Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?
    Hertzsprungi-Russelli diagramm on värvus-heledus diagramm, kus iga tähte tähistab punkt graafikul ja selle järgi saab määrata tähe liiki. See näitab tähtede arvulist jaotust temperatuuri ja heleduse järgi. Seda saab koostada võrrandi abil, mille liikmeteks on tähe mass, kiirgusvõime, temp ja keemiline koostis.
  • Mis on peajada ?
    Peajada on piirkond H-R diagrammil , kuhu on koondatud enamik (90%) tähtedest. See on diagonaalne , tähtedega tihedalt kaetud riba. Sinna kuuluvad stabiliseeritud tähed.
  • Millest tekivad tähed?
    Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbe ajal gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega.
  • Millest sõltub tähe tasakaaluseisund ? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus?
    Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keemilisest koostisest. Selleks peavad tasakaalus olema tähe siserõhk ja raskusjõud.
  • Kuidas tekib tähe kiirgus?
    Tähe kiirgus tekib termotuumareaktsioonide tõttu.
  • Millal muutub täht punaseks hiiuks ? Kirjeldage seda tähte.
    Täht muutub punaseks hiiuks H2-e lõppemisel tähe tuumas. Tähe asukoht H-R diagrammil muutub kuna ta hakkab paisuma ja ta mõõtmed suurenevad, samal ajal kui pinna temp langeb. H2 on põlenud He-iks, edasi põleb heelium raskemateks elementideks.
  • Kuidas lõppeb tähe areng?
    Päikese sarnaste tähtede arengu lõpp: vesinik muundub heeliumiks ja tähed hakkavad paisuma, muutudes punasteks hiidtähtedeks, mis varisevad kokku ja lõpuks saavad neist valged kääbused. Päikesest suuremate tähtede arengu lõpp: 1. võimalus on see, et nad kaotavad oma tasakaalu ja plahvatavad supernoovana ehk kogu tähe aine paiskub laiali ning 2. võimalus on see, et nad plahvatavad noovadena ehk lihtsalt ühe tähe aine kandub teisele tähele üle, kuid tuum jääb alles ja sellest tuumast võib tekkida väga suure tihedusega neutrontäht. Eriti suurte tähtede arengu lõpp: nad võivad kollapseeruda ehk siis kokku variseda mustaks auguks.
  • Millisesse masside vahemikku kuuluvad “normaalsed” peajada tähed?
    Normaalsed peajada tähed kuuluvas masside vahemiku 0,1-50 Päikese massi.
  • Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud?
    See vahemik on piiratud selliste füüsikaliste protsessidega nagu gravitatsiooniline kokkutõmbumine ning termotuumareaktsioonidel vabanevast energiast tingitud siserõhk.
  • Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?
    Päikest loetakse tesie põlvkonna täheks sellepärast, et ta on vana ja pole enam nii stabiilses oelkus, tema koostises on rasked elemendid ning ta paikneb Galaktika äärealal.
    GALAKTIKAD
  • Mis on Linnutee ?
    Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.
  • Kirjeldage meie Galaktikat.
    Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200–400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast – Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel.
  • Kuidas klassifitseerida galaktikaid ? Kirjeldage galaktikatüüpe.
    1) Elliptilised galaktikad – ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad.
    2)Spiraalgalaktikad – kaks või rohkem spiraalharu , mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad , pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tšefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad.
    3)Varbspiraal – keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge “ varras ”.
  • Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant?
    Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
    Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant.
  • Kuidas uuritakse galaktikate dünaamikat?
    Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi.
  • Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust?
    Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa – mõhna.
  • Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates.
    Spiraalsetes galaktikates liiguvad tähed ringjoon -orbiitidel, spiraalharude osas tähtede joonkiirus ühesugune. Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas.
  • Millest ja kuidas tekivad tähed spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates?
    Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates tekivad kosmilise tolmu- ja gaasipilvest gravitatsiooni jõul.
  • Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks ?
    Neid, mille spektris esinevad tugevad emissioonijooned.
  • Mis on kvasarid ?
    Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga.
  • Kuidas tekib sünkrotronkiirgus?
    Sünkrotronkiirgus tekib laetud osakeste pidurdumisel elektromagnetväljas.
  • Kirjeldage galaktikate ruumjaotust.
    Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane, galaktikad on koondunud parvedesse, milles suuremad sisaldavad üle 1000 galaktika.
  • Selgitage mõistet “ universumi kärgstrukuur”.
    Universumi kärgstruktuuriks nimetatakse ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega täidetud kihid ümbritsevad tühje alasid.
    UNIVERSUM
  • Mis on Universum?
    Lõpmatus- millel ei ole lõppu.
  • Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
    Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmatu tee on see, kui igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter.
  • Sõnasta kosmoloogiline printsiip.Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)?
    • Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune.

    • Kosmoloogiline printsiip on veendumus , et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha).

  • Selgita fotomeetrilist (Olbersi) paradoksi .
    Lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtedega ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne tähepinna keskmise heledusega.
  • Kuidas aitab idee paisuvast ruumist vältida paradokse?
    Ruumi paisumine tähendab kõikide vahekauguste sõltuvust ajamomendist, täpsemalt nende ajalist kasvu. See kasv ei ole mingil määral seotud kehade liikumisega, ta peab olema kõigis suundades ühtlane ning soovitavalt ajas muutumatu.
  • Võrrelge statsionaarset ja mittestatsionaarset mudelit.
  • Mille poolest erineb kõver ruum tasasest (eukleidilisest) ruumist?
    Einsteini järgi on tasane ainult tühi ruum. Igasugune ruum, kus on kasvõi kübegi ainet, peab olema kõver, ja see kõverus on igal juhul positiivne. Läbi sirgel mitte asuva punkti saab panna ühe ja ainult ühe antud sirgega paralleelse sirge.
  • Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng?
    Milne 'i mudelis ei paisu ruum, küll aga lendavad selles ruumis laiali galaktikad ja teised kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist.
  • Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest?
    Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust .
  • Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist?
  • Mis on kosmoloogiline horisont?
    Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu suurest, kuid tühjast ruumist.
  • Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus?
    Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja.
  • Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus.
    • Aine eraldumine antiainest
    • Esialgse keemilise koostise teke
    • Vesiniku rekombineerumine
    • Struktuuri kujunemine

  • Mis määrab algaines vesiniku ja heeliumi suhtelise hulga?
  • Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast vesiniku rekombineerumist?
    Kui temperatuur (koos sellega ka elektronide energia) langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia (13,6 eV), jäävad tekkivad aatomid alles ja kogu vesinik muutub plasmast neutraalseks gaasiks.
  • Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)?
    • tiirlemine ümber Kohaliku Grupi masskeskme,
    • liikumine Kohalikus Superparves
    • meid ümbritsevate galaktikate ühine liikumine hüpoteetilise Suure Tõmbaja suunas,
    • liikumine reliktfooni suhtes.

    Kuidas mõõta Maa kiirust absoluutses ruumis?
    • Doppleri efektiga
    • Wien´i seadus
    • Taeva temperatuuri jaotuse reliktfooni mõõtmiste järgi.

  • Mis on antroopsusprintsiip?
    Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja).
  • Vasakule Paremale
    Kosmoloogia #1 Kosmoloogia #2 Kosmoloogia #3 Kosmoloogia #4 Kosmoloogia #5 Kosmoloogia #6 Kosmoloogia #7 Kosmoloogia #8 Kosmoloogia #9 Kosmoloogia #10 Kosmoloogia #11
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anni17 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Astronoomia
    15
    docx

    Astronoomia

    2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma suuremaid osakesi (seetõttu tekkisid mõisted aeg ja ruum), seejuures temperatuur pidevalt langeb.

    Astronoomia ja astroloogia
    Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
    29
    pdf

    Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

    TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-​maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM​-​Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-​Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON-​ ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühe

    Astronoomia ja astroloogia
    Astronoomia kordamine
    9
    docx

    Astronoomia kordamine

    PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplanee

    Astronoomia
    Astronoomia
    15
    docx

    Astronoomia

    mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia ­ Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt ­ Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine.

    Astronoomia
    FÜÜSIKA-astronoomia
    15
    docx

    FÜÜSIKA: astronoomia

    Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks. -17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega taevakeha ei saa olla täiesti tahke: tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk meile

    Füüsika
    Füüsika mõisted
    10
    odt

    Füüsika mõisted

    1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult s

    Füüsika
    Päike-tähed-galaktikad
    3
    doc

    Päike, tähed, galaktikad

    Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ­ ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse a

    Füüsika
    Päike-tähed ja galaktikad
    3
    doc

    Päike, tähed ja galaktikad

    Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ­ ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse a

    Planeetide geoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun