50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tarkpeataskus
Õppematerjali autor
aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõdetakse hajumisnurka . Planetaarne aatomimudel 2. teema - Bohri postulaadid Eellugu: aatomiteooria arengus on tähtis osa elektromagnetiliste lainete neelamisel ja kiirgamisel. Kui elektron, liikudes ümber tuuma, kiirgab pidevalt elektromagnetilisi laineid, siis aatomi energiavaru peab vähenema. Aatomi energia vähenemisel peab tiirlev elektron pidevalt lähenema tuumale ja elektriliste tõmbejõudude tõttu kukkuma lõpuks tuuma. Aatom kaotab oma elektronkatte ja koos sellega ka oma füüsikalised ja keemilised omadused.
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng
kristallivõre. Näiteks klaas,pleksiklaas, enamik plastmasse, kumm, 3. isotroopia - aine füüsikaliste omaduste (nt elastsuse ja elektrijuhtivuse) sõltumatus suunast. Isotroopsed on vedelikud, gaasid ja amorfsed ained. anisotroopia - kui vähemalt mõned selle aine omadused sõltuvad suunast. Enamasti kristalse struktuuriga tahked ained 4. Sulamine ja tahkumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub ● Sulamine: neeldub energia, sulatamiseks võetakse ümbruses energiat ● tahkumine: eraldub energia, 5. Aurumine ja kondenseerumine Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub ● Aurumine: vedel → gaas. Energia neeldub: molekulide vaheliste vastastikmõju ületamine, vedeliku pindpinevuse ületamine. ● Kondenseerumine: gaas→ vedel. Energia eraldub: gaasi molekulide liikumiskiirus väheneb 6
Poolustel on jää. Jupiter Kõige suurem Päikesesüsteemi planeet. Läbimõõdult 12 korda suurem kui Maa. 300 korda suurem mass kui Maa. Saturn Väiksem kui Jupiter. Massilt kolm korda väiksem kui Jupiter. Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega. Asteroidid kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti.
See tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spekter optilises osas. Laserkiirgus tekib kui aatomeid sunnitakse sähvatama kooskõlastatult, koherentselt, see on suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 50. Milline on valgus laseri kiirgusvihus? Laseri kiirgusvihus olev valgus on ainusageduslik ja ühevärvuslik. 2. osa ,,Relatiivsusteooria. Tuumafüüsika. Elementaarosakeste füüsika." 1. Millega tegeleb relatiivsusteooria? Relatiivsusteooria jaguneb kaheks: üldrelatiivsusteooriaks ja erirelatiivsusteooriaks. Esimene käsitleb aega, ruumi ja raskusjõudu, teine sirgjooneliste liikumiste mehaanikaga. Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. 2. Milles seisneb kiiruse suhtelisus. Kiiruse suhtelisus seisneb liikuvale objektile vastassuunas vastu liikumises. 3. Milliseid süsteeme nimetatakse inertsiaalsüsteemideks?
Jupiter Kõige suurem Päikesesüsteemi planeet. Läbimõõdult 12 korda suurem kui Maa. 300 korda suurem mass kui Maa. Saturn Väiksem kui Jupiter. Massilt kolm korda väiksem kui Jupiter. Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova – suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova – termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega. Asteroidid – kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti.
peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. 50 KOSMILISED KIIRED 86 % prootoneid 13 % heeliumi tuumi 1 % raskemat tuumi Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus. Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria. 54 Vastastikmõjud looduses Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam
vahega. 2 Niels Hendrik David Bohr s. 7.oktoobril 1885.a. Kopenhaagenis füsioloogiaprofessori peres. Üliõpilasena sai ta 1907.a. Taani Kuningliku Akadeemia kuldmedali vedelike pindpinevise eksperimentaalse uurimise eest, 1911.a. doktoritöö metallide elektronteooriast ( I = e n S v ! ). 1912.a.Manchesteri Rutherfordi juurde, kus seletus aatomi kvantiseerimise kohta. 1921.a. loodi Kopenhaagenis teoreetilise füüsika instituut, kus kujunes välja taani füüsikute koolkond, milles töötasid N.B. assistentidena W.Pauli, W.Heisenberg jt. ning stazeerisid E.Schödingen, L.Landau jt. 1922 Nobeli preemia teenete eest aatomi ehituse uurimisel. Temalt tuumafüüsikas vahetuuma teooria, vastavusprintsiip, täiendusprintsiip, tuuma tilgamudel, tuumade lõhestumise teooria.Tema vend Harald, kes oli hea lektor, seletas : " Mina püüan seletada ettekandes seda, millest ma ka varem olen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid