Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal avastati elektron ?
  • Mis on elementaarlaeng ?
  • Millistel osakestel, millise laenguga esineb ?
  • Milline on aatomi planetaarmudel ?
  • Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga ?
  • Milles avaldub elektroni lainelisus ?
  • Mis potentsiaali barjäär ja auk ja tunnelefekt ?
  • Milline on tänapäeva arusaam elektronide paiknemisest aatomis ?
  • Mis on Schödingeri võrrand ?
  • Mida näitab perioodilisustabelis periood ja mida näitab rühm ?
  • Mitu elektroni saab maksimaalselt ühes aatomis olla ?
  • Miks kasutatakse elektronmikroskoope ?
  • Mis on kristall ?
  • Mis on võredefekt ?
  • Mis on p ja n pooljuht ?
  • Mis on diood? Millal võimendab/nõrgendab voolutugevust ?
  • Mis on transistoor/kiip ?
  • Mis on kvantsiire ?
  • Millised kvantsiirded annavad eredaid ja millised tuhme spektrijooni ?
  • Mis on luminestsents ja luminofoor ?
  • Mis on spontaanne ja stimuleeritud kiirgus ?
  • Kuidas viimane tekib ?
  • Mis on tava ja tööhõive ?
  • Mis on laser ja mille poolest laseri valgus erineb tavavalgusest ?
  • Milliseid ettevaatusabinõusid tuleb rakendada töötamisel laseritega ?
  • Kus kasutatakse tänapäeval lasereid ?
  • Kui suur on valguse kiirus ja kuidas sõltub taustsüsteemist ?
  • Kuidas sõltub mass kiirusest ?
  • Kus kasutatakse tuumafüüsikat ?
  • Mis kogus surmav ?
  • Mis on kvark, lepton ?
  • Kuidas seotud värvustega ?
 
Säutsu twitteris
  • Millal avastati elektron ? Iseloomusta elektroni.

Elektron avastati 1897 aastal Thomson ’i poolt. Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake.
  • Iseloomusta aatomi tuuma.

1911.aastal avastas Rutherford aatomi tuuma. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike. Enamus aatomi massist on kogunenud aatomi tuuma.

Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne)
  • Milline on aatomi planetaarmudel?

Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid ( planeedid ümber päikese).
  • Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga ?

Spektri joonte paigutuses esineb üldjuhul korrapära, mis väljendub selles, et spektrijooned on koondunud spektraal seeriatesse. Kui elektron liigub kõrgemale orbiidile, siis ta aatom neelab energiat, kui aga elektron liigub madalamatele orbiitidele, siis aatom kiirgub energiat.
  • Bohr ’i postulaadid

I postulaat - Elektronid liiguvad aatomis kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat.
II postulaat- Kui elektron liigub ühelt orbiidilt teisele siis ta vastavalt kiirgab või neelab energiat kvantide kaupa. ( kvant - energia portsjon ) Tekib kiirgusjoon.
  • Milles avaldub elektroni lainelisus?

Kui elektrone lasta ühekaupa läbi kitsa pilu , siis nad paiknevad ruumis teatud korrapära järgi, mis sarnaneb valguse difraktsiooni ribadele st elektron satub osadesse ruumi piirkondadesse suurema tõenäosusega kui teistesse ruumipiirkondadesse seetõttu nim elektroni lained ka tõenäosuslaineteks.

Potensiaalibarjäär on kindlal viisil paigutunud energiaväli, mille ületamiseks läheb vaja osakesel rohkem energiat kui tal tavaliselt on. Potensiaaliauk on see kui osake on ümbritsetud mitmest küljest potensiaalibarjääriga. Tunneliefekt on olukord, kus osakest võib tõenäosusega leida teisel pool potensiaalibarjääri, kuigi puudub energia potensiaalibarjääri ületamiseks
(Nagu pall kausis)
  • Milline on tänapäeva arusaam elektronide paiknemisest aatomis?

Elektronid paiknevad aatomis omal kindlal kihil (omal orbiidil) ning ühel orbiidil saab olla 2n2 arv elektrone (n- kihi number)
  • Nimeta ja iseloomusta kvantarve.

Peakvant arv (n) omab täisarvulisi väärtusi ja tema iseloomustab elektroni kaugust tuumast ja seega määrab elektroni energia taseme.
Orbitaal ehk kõrvalkvant arv, määrab orbitaali ruumilise kuju ja omab täisarvulisi väärtusi.
Magnetkvantarv Me määrab orbitaali orientatsiooni ruumis. Tugevas magnetväljas iseloomustab mingilmääral elektroni kaugust tuumast.

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema #1 Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema #2 Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema #3 Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema #4 Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema #5 Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema #6 Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema #7 Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tarkpeataskus Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
docx
Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid
14
docx
12-klassi kordamisküsimused füüsikas
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
8
doc
Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum
6
docx
Füüsika elektriõpetuse koramine 11-klass
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
29
doc
Põhivara füüsikas
2
docx
FÜÜSIKA KORDAMINE ARVESTUSEKS



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun