Astronoomia (0)

mAstronoomia konspekt

Õpik lk 3-24

Kosmoloogia uurib universumit.
Universumi all mõistame kõike olemasolevat .
Ajalooline ülevaade
1. Primitiivne kosmoloogia – Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad.
2.Klassikaline maailmapilt – Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka)
3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber
4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno . Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi ( galaktikaid ) maailmas.
5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega.
Astronoomia liigendus
1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine.
2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril.
3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle ehituse ja arenemise kohta

Maa

Maa atmosfäär u 20 km.
Raadius u 6000 km
Tihedus u 5520 kg/m3
Maa pinnavormid on seletatavad mandrite liikumisega.
Maa võimaliku siseehituse kohta saame infot maavärinate levimist jälgides.
Maa atmosfäär erineb teistest planeetidest ja erinevusi saab seletada elusorganismide ja vee olemasoluga.
Maa olek pole muutunud viimase kolme miljardi aasta jooksul.
Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu.

Taevas

Öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumine on kooskõlas tevakehade liikumisega.
Jälgides taevakehade liikumist, püüdsid inimesed ennustada maapealseid muutusi. Sündis aja- ja kalendriarvestus.
Esimesteks verstapostideks taevas olid muistsetel kalendritegijatel kuu ja päike.
Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks jaotati taevas tähtkujudeks.
Päikese teed tähistab 12 tähtkujust koosnev sodiaak ( loomaring ).
Aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes kaheteistkümneks võrdseks osaks.
Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega.

Maa liikumine

Maa liikumine koosneb tiirlemisest ümber päikese, pöörlemisest ümber oma telje ja pretsessioonist(25725 aastat).
Pretsessioon https://et.wikipedia.org/wiki/Pretsessioon
Pöörlemine koos tiirlemisega määravad ööpäeva, tiirlemine ja pretsessioon aasta pikkuse.
Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru sideeriliseks.

Planeedid ja tähistaevas

Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad.
Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.
Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus , Jupiter , Marss, Saturn , Merkuur.

Varjutused

Saaros - 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik .
Kuu võib varjutada ka tähti.

Astronoomiainstrumendid

Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta.
Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse.
Kosmosesse viiakse teleskoobid , et saada kätte maa atmosfääris neelduvaid kiirguseid.

Lk 24 küsimused

8.Mida on teada maa ehituse kohta?- Pealt on tahke, tuum on tahke ja vahepeal on vedel/ poolvedel .
9.Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?-Laamade liikumine.
10. Milline on maa atmosfäär?- Süsihappegaasi on väga vähe elustaimede ja ookeanide tõttu. Hapniku olemasolu.
13.Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega ?-Maa liikumine.
20.Mis põhjustab planeetide silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?- Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.
21.Kirjeldage kuu ja päikesevarjutust
23.Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?-Täiskuu
24.Millise kuu faasi ajal toimub päiksesevarjutus?- Noorkuu
27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?- Siis kui kuu täisvari jõuab maale.
28.Kuidas tekib poolvari?Selgita poolvarjulist kuuvarjutust.- Suur kerakujuline valgusallikas tekitab poolvarju(või kaks valgusallikat). Kuu heledus väheneb.
29.Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus?- Ei

2. Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi kuulub Päike, üheksa suurt planeeti(ilma pluutota 8) ja hulgaliselt väikekehi.
Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas.
Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete koos.
Planeedid(v.a Pluuto ) liiguvad ringilähedastel orbiitidel , samas suunas ja peaaegu samas tasandis.
Planeedid tiirlevad ümber päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.
Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.
Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas
Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.
Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas.
Planeedid jagunevad kahte gruppi algul neli väikest ja tihedat siis neli suurt väikese tihedusega planeeti.
Neli esimest planeeti Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. Neli välimist planeeti moodustavad hiidplaneetide rühma(Jupiteri). Nad on tunduvalt suuremad ja väikse tihedusega.
Kepleri seadused
1.Planeedi liikumistee( orbiit ) on ellips, mille fookuses on Päike.
2.Planeedi raadiusvektor(lõik päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad .
3.Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.

Maa tüüpi planeedid

Merkuur on esimene maa tüüpi planeet. Atmosfäärita ja kõige väiksem neljast maa tüüpi planeetidest. Rauarikas tuum kuna on magnetväli.
Veenus on teine. Lähim planeet maale. Pöörlemine tiirlemisele vastassuunas ja pöörlemine aeglane. Umbes maa suurune, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud. Magnetväli puudub.
Merkuur ja veenus on siseplaneedid(asuvad maast päikese poole).
Siseplaneedi nurkkaugust päikesest nimetatakse elongatsiooniks.
Maa on kolmas maa tüüpi planeet. Maast alates on planeetidel kaaslased. Maa kaaslase kuu tihedus on 3340 kg/m3(suhteliselt väike). Kuul magnetväli puudub. Kuud on näha ainult ühe külje pealt, kuna kuu tiirlemine on sama kiire, nagu pöörlemine.
Marss, neljas. Mõõtmetelt üsna väike. Läbispaistev atmosfäär ja pinnadetailid. Marsil vehelduvad aastaajad. Esimene välisplaneet(Maast kosmose poole).Marss on väga sarnane maale. Väike õhurõhk. 2 kaaslast (Phobos ja Deimos)

Hiidplaneedid

Pärast marssi tuleb palju tühja maad ja siis suurte planeetide piirkond.
Esimene on Jupiter. Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Heleduselt jääb Veenuse järele(Veenus kõige heledam). Tihedus tunduvalt väiksem kui maal. Vesiniku ja Heeliumi suur osakaal. Jupiteri suured kuud(Io, Europa, Ganymedes, Callisto ). Jupiteri atmosfääris palju vesiniku. Jupiter kiirgab infrapuna . Jupiteril ka rõngad. Magnetväli tugev. Enamik kaaslasi ekvaatori tasandil. Jupiter pöörleb kiiresti.
Saturn, teine. Sarnane jupiteriga aga pisut väiksem. Kaalub 30% jupiterist. Saturnil hästi nähtavad rõngad. Saturn on kõige lapikum. Ekvaatorist ja pooluselt tõmmatud diameetrid suhtuvad 10:9. Magnetväli on olemas. Suuri kaaslasi 10 pluss 8 väiksemat keha.(Suuremad kaaslased Rhea, Titan , Japetus). Enamik kaaslasi ekvaatori tasandil.
Uraan . Palja silmaga nähtav aga raskesti. Uraanil rõngad. Suuri kaaslasi viis. Kõik ekvaatori tasandil. Uraani ekvaator peaaegu risti orbiidi tasandiga. Tahke tuum. Magnetväli.
Uraani telg .(Pildil)
Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. Asukoht arvutati välja. Kaaslasi on 2:Triton ja Nereis. Kolm nõrka rõngast.
Pluuto-pole hiidplaneet, piklik orbiit, väike. Pluuto kaaslane Charon .
Kuiperi vöö-neptuunist edasi olev ala, kus on plaju kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnaseid objekte.

Päikesesüstemi väikekehad

Asteroidid on marsi ja jupiteri vahel maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad. Ebakorrapärase kujuga, enamasti orbiidid ringikujulised. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massist. Asteroidid tiirlevad enamasti planeetidega samal tasandil. Asteroidid enamasti rauast ja kivimitest .
Komeedid (sabatähed) on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Komeedid koosnevad veest ja süsinikust. Veel on ka hapniku ja teisi kergeid elemente. Komeedid tiirlevad igasugusel tasandil ümber päikese ja orbiidid ulatuvad väga kaugele.
Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoore võib näha iga õhtu selge ilma korral.
Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks.

Päikesesüsteemi stabiilsus

Maa pidurdub vaikselt kosmilises tolmus ja kaotab energiat(väga väike energiakadu ).
Pöörlemine pidurdub kuu tõttu(iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit.)
Minimaalne kaugus, kus saab kaaslane eksisteerid on Roche’i piir.
Päikesesüsteem on üleüldiselt stabiilne.

Päikesesüsteemi teke

Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest. Keskse tähe olemasolul valguse rõhk ja kosmiline kiirgus lükkavad gaasipilve laiali. Väiksemate tähtede korral on tõenäoline, et gaasirõngas jääb tähte ümbritsema. Sellest rõngast tekivad planeedid.
Udukogud koosnevad peamiselt vesinikust. Veel on seal ka heeliumi, süsinikku ja teisi maal tuntud elemente.
Kosmilise tolmu koostis teadmata.
Planeedid telivad kolmest ainerühmast- gaas (vesinik, heelium ), jää(hapnik,lämmastik,vesi) ning kivi(raud, mangaan ja räni).
Maa rühma planeedid tekivad Päiksest ümbritseva gaasi tolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast.
Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt heeliumist ja vesinikust.
Planeetide kaaslased tekivad koos planeetidega.
Ketta välisosad on seni hajusas olekus.
Oorti pilv- Päikese eelne udupilv väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite .

Tähed

Päike on oma omaduselt tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapantu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta.
Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.(150 miljonit km).
Päikesel ei ole kindlat pinda ja tihedus sisse minnes suureneb.
Fotosfäär-valgust tekitav sfäär(päikese pind)
Fotosfäärist kõrgemale jääks Päikese „atmosfäär“, mis koosneb kahest kihist -kromosfäär ja kroon.
Kromosfäär- punane sähvatus vahetult enne päikesevarjutust
Kroon-ebakorrase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber.
Fotosfäärist alla jääb sisemus.
Päike saab energia tuumareaktsioonidest.(vesinikuaatomite tuumade ühinemiseks heeliumi tuumadeks). See reaktsioon vajab suurt temperatuuri ja suurt rõhku, seetõttu toimub sügaval päikese sisemuses. Peale seda kandub energia päikese pinale footonite vahetuse teel(kiirguslik ülekanne).
Päikese laigud on 1000k madalama temperatuuriga. Järelikult peab miski energiavoogu seal takistama. Laikude juures on tugev magnetjõud ja see arvatavasti takistab konvektsiooni . Laikude juures purskab välja aineid, mis võivad lenduda kosmosesse. Enamik läheb tagasi päiksesse. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid(magnettormi) ja atmosfäärihelendust(virmalisi).
Päikese aktiivsusperiood on 11 aastat. Iga 11 aasta tagant on rohkem laike kui tavaliselt.

Tähtede vaadeldavad parameetrid

Tähed erinevad üksteisest heleduselt ja värvilt.
Heledust mõõdetakse tähesuurustes. Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. Ühe tähesuuruse vahe erineb 2,51 korda.
Värvus. Mida kuumem täht seda sinisem see on. Jahedamad tähed on punased.
Kaugus ja Liikumine. Tähe asukoht ja liikumine ruumis määratakse koordinaatide,parallaksi ja omaliikumise abil.
Omaliikumine- Osa tähti muudab asukohta jäädavalt.

Taevakehade kauguse määramine

Taevakeha kauguse määramine toimub parallaksi abil. Parallaks tähendab kõrvalekallet. Vaadatakse taevakeha kahest erinevast kohast ja joonistatakse kolmnurk. Tavaliselt on nurgad alla ühe kraadi. Ühikuna kasutatakse parsekit. Parsek- kaugus, mis vastab objekti aastaparrallaksile üks kaaresekund.
Fotomeer – seade, mille abil saab määrata tähe poolt Maal põhjustatud valgustatust.

Doppleri efekt

Keha eemaldudes on lained väljavenitatud ja keha vaatleja suunas tulles surub kokku kaineid.
Eemaldudes on keha punasem ja lähemale tulles sinisem.

Tähtede füüsikalised parameetrid

Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu.
Mass. Saab leida siis, kui tähel on kaaslane. Siis saab leida Newtoni gravitatsiooniaseaduse läbi.

Spektraalsed karakteristikud

Kõige rohkem informatsiooni tähtede kohta saame spektrianalüüsist.
Tähti liigitatakse nende spektri järgi.
Neeldumisspekter koosneb tumedatest neeldumisjoontest.
Joonte lõhustumine määrab magnetväla tugevust.
Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab pöörlemist. Tekib punanihe ja sininihe

Tähtede füüsika

Hr diagramm(Hertzsprungi- Russelli diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele.
Peajada diagrammil on piirkond, kus on 90% tähtedest.

Tähemudel

Täht koosneb peaaegu ideaalsest gaasist ja on kerakujuline. Raskusjõud e gravitatsioon tõmbab gaasi kokku. Gaasi rõhk hoiab tähte kokku kukkumast(Raskusjõud tõmbaks muidu tähe kõik keskele). Kuna täht kiirgab valgust, tekib tasakaalustavaks jõuks ka valguse rõhk. Tuumareaktsioonide avastamine seletas ära suure kiirgusvõime. Täht kuumeneb kokkutõmbumise käigus(täht tõmbub kokku kuna kaotab vaikselt energiat, kuna vesinik hakkab otsa saaama ja energiat jääb vähemaks.) Kõigepealt on täht punane, siis muutub valgeks ja jääb stabiilseks kümneks miljardiks aastaks ja asub peajadal. Kui vesiniku hulk tähes langeb veerandini, hakkab heledus kiirelt kasvama.

Ühe tähe elulugu

Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest.
Kosmoses on gaas hõre ja jahtudes see tõmbab vaikselt kokku. Mida tihedam on gaas seda kiiremini jahtub.
Hakkavad tekkima gloobulid e väikesed kerakesed.
Kokkutõmbumise käigus hakkab gaasikera keskosa soojenema. Tähe tekkimist ei näe kohe, kuna külm gaasipilv jääb ette. Mida suuremaks muutub keskne tihend (gloobul), seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks pilv paisub. Lõpuks saabub moment, kui keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus satub maailmaruumi.(Hayashi piir-tähe sünnimoment).
Peale sünnimomenti kiireneb tähe kokkutõmbumine ja temp. tõuseb. Kui pilv, millest täht tekib ei ole sfääriline(pöörlemise korral pooluste kohal), siis jääb suur osa gaasist rõngana tähte ümbritsma. Täht jätkab edasi kokkutõmbumist kuni temperatuur on piisavalt suur, et alustada vesinikuaatomite ühendamist.
Vesiniku muutub heeliumiks ja heelium hakkab mingi hetkel kokku tõmbuma ja moodustab väga tiheda tuuma.
Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiuuks.
Kõik heeliumist raskemad elemendid on tekkinud tähtedes.
Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad alata ka teised reaktsioonid, näiteks heeliumi süntees süsinikuks ja süsinik rauaks. Energiat annavad need väha ja kui täht sinnamaani jõuab, ei ole ta punaste hiidude seas enam kaua. Täht tõmbub tasapisi kokku ja muutub valgeks kääbuseks. Valge kääbus läbimõõt on võrreldav maa omaga , aga tihedus on miljon korda suurem maa omast. Selline täht kiirgab vähe aga kestab kaua.
Suuremate tähtede(päiksest umbes 5 korda suuremad) evolutsioon on tormilisem. Suur täht ei stabiliseeru, vaid plahvatab supernoovana. Ainult supernoova käigus tekivad rauast raskemad elemendid. Suuremad tähed plahvatavad, kuna nad on raskemad ja saavad sünteesida raskemaid elemente. Raua tekkimisel täht lõpeb.
Kui gaasipilvest tekkiv gaasikera mass on liiga suur, ei teki stabiilset olekut ja tekib hoopis mitmiktäht.
Pruun kääbus on täht, mis saavutanud piisavat temperatuuri,et sünteesida vesinikust heeliumi. Kiirgab vähe ja temp madal.

Galaktikad

Tähesüsteemi, milesse kuulub päike koos oma planeetidega, nimetatakse galatikaks.
Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba. Näha pimedamal sügisööl. Seal asub palju nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. Tähtede tihedus kasvab järsult Linnuteele lähenedes.
Meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv – halo.
Päike ei ole meie galaktika keskel(u 8,5 kPv kaugusel keskpunktist.)
Taevas on teleskoobiga näha veel taolisi udupilvi, nagu Linnutee.
Tänapäeval on teada, et need udukogud koosnevad tähtedest(tänu paremate teleskoobide kasutuselevõtule).
Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt.
Spiraalsete galaktikate ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad.
Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V = H*r Hubble konstant on 75 km/s/mPc

Pindheledus, värvus, koostis

Spiraalsed ja varbspiraalsed ja kprrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Eliiptilistes galaktikates gaas ja tolm tavaliselt puudub.
Galaktikade värv on kollakasvalge.
Galaktikate koostis: Tähed jagunevad keemiliselt kahte rühma. Esimene ketta populatsioon on koostiselt sarnane päiksega ja sisaldab kõikvõimalike tähti ning täheparvi. Teine sfääride populatsioon,kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhna tähed(Galaktika mõhn asub galaktika keskel).
Spiraalgalaktikate tolm,gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa – mõhna.

Galaktikate teke

Galaktikad tekivad hajusast gaasipilvest.
Gaasi kokkutõmbumisel võivad hakata tekkima gaasikobarad, millest saavad tähed,enne kui ketas jõuab kujuneda.(Elliptiline galaktika)
Teiste galaktikate juures tekib kaks rühma, tähepilv ja gaasiketas. Tekib galaktika.

Aktiivsed galaktikad ja kvasarid

Kvasarid –vanad galaktikatuumad. Pärinevad varasest universumist ja on maast ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur.
Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas.
Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt.
Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast.

Galaktikate ruumjaotus

Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse.

Universum

Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest.
Kosmoloogoline printsiip – Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune.
Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga.
Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga.
Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne täispinna heledusega.
Termodünaamiline paradoks- temperatuur peaks olema ühtlustunud
Gravitatsiooniline paradoks – Universum peaks olema juba kokkutõmbunud enda raskuse tõttu
Kosmoloogiline mudel - universumi arengut kirjeldav füüsikalis-matemaatiline teooria.

Einsteini-Friedmanni kosmoloogia

Üldrelatiivsusteooria järgi peab ainet ja energiat sisaldav ruum olema positiivse kõverusega.See tähendab, et tal võib vaatamata lõpmatule ulatusele olla lõplik mass ja ruumala.
Vahemaa, mille valguskiir on läbinud Universumi tekkest saadik, nimetatakse horisondiks. Sellest kaugemal pole Universum vaadeldav.