Sulustatud mikroosake tohib liikuda ainult teatud kindlate kiirustega, tema kiirus on kvanditud. Kui elektron on sulustatud ruumi, muutuvad tema leiulained seisulaineteks. Kvantarvud nt elektroni asukohta, kus see tuuma suhtes paikneb. Laineomadustega elektron ei saa karbis kunagi paigale jääda, madalaima energiaga on elektron põhiseisundis.3mõõtmelises ruumis määravad leiulained 3 kvantarvu. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulaine olema orbitaallained, s.o tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Selleks peab ringile sobituma täisarv laineid. Orbiidi r, elektroni orbitaalkiirus ja energia vastastikuses sõltuvuses. Elektroni laineomadusest järeldub, et see võib tuuma ümber tiirelda vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiusega rn. Elektron ei kiirga elektromagnetlaineid -Bohri I postulaat; kui elektron hüppab ühelt lubatud orbiidilt teisele, siis elektron kiirgab-II postulaat. Bohri- de Broglie aatomimudel selgitas H
7. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes aatomis. Mida kaugemale elektron läheb seda suurem energia 8. Kvanttingimus (valem tähistused, kuidas arvutada elektroni orbiidi raadiust. statsionaarsete olekute korral on elektroni impulsimoment võrdne täisarvkordse Plancki konstandiga 2r= 9.Kvantarvud(4) Väätused ja mida nad määravad 1)Peakvantarv- täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis. (1,2,3.....) 2)Orbitaalkvantarv- määrab ära orbitaallained mis tekivad elektronide liikumisel ühelt orbiidilt teisele. Tähis:l L=0,1,2,3.....(n-1) 3)Magnetkvantarv(määrab ära elektroni tiirlemis suuna elektronil ml=-l...o...+l 4)Spinn- elektroni pöörlemise suund ümber oma telje. s= 10.Milliste reeglite järgi kihistuvad elektronid aatomis. Sõnasta Pauli printsiip ja energia miinimumi printsiip. 1)Pauli keeluprintsiip- samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega n,l,ml, s, elektroni
tenäosuslaineteks. Heisenburgi määramatuse printsiip: Mida täpsemalt teame, kus oleme, seda ebatäpsemalt oskame öelda, kuhu ja kui õigesti liigume. Elektronide interferents: Difrtraktsioon: tõkete taha paindunud lainete interferents. Potensiaaliauk- Kui kuulike on sulustatud kahe barjääri vahele või tõkestatud igas küljest. Potensiaallibarjäär- pinnavolt, peegeldub barjääril. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulained olema orbitaallained. S.o. tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tuuma ümber tiirelda vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiustega r. 1. Joonlõigule pikkusega L sulustatud elektroni leiulained seiskuvad seisulaineteks pikkusega alfa=2L/n, n=1,2,3. 2. Vastavalt de Broglie seosele alfa=h/mv on kvanditud s.o. hüppeliselt muutuv ka osakese kiirus ja energia, neid määrab kvantarv n. 3.Energia jäävusest tingitult saab
- Potentsiaalibarjäär- pinnavolt, mis takistab kuulikesel veereda üle barjääri. Potentsiaaliauk- kahe barjääri vahel olev auk, mis ei lase kuulil august välja minna. 20. Miks suletud ruumis saab mikroosake omandad vaid kindlaid kiiruse väärtusi? - Piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulained muunduvad seisulainetes. Seisulaine on täisarv, ehk osakese kiirus on kvanditud. 21. Kuidas nimetatakse aatomis tiirlevaid elektronide leiulaineid? - orbitaallained 22. Mida tähendab elektroni seisulaine? Millisel juhul saab see tekkida? - Elektroni statsionaarsetele püsiseisunditele vastavad seisulained. Et ring on otstete, saavad seisulained tekkida ainult siis, kui laine ringeldes end lakkamatult kordab. 23. Miks kindla energiaga elektroni võib liikuda vaid kindlal lubatud kaugusel aatomi tuumast - Aatomis saab elektron tuuma ümber tiirelda üksnes orbiitidel, mille pikkusse mahub täisarv elektroni leiulaineid. 24
suurendatus kujutise elektronläätsed. Mis juhtub piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulainetega? Ta ei levi ruumis edasi, ta on piiratud ulatusega keskkonna võnkuv olek. KÜSI ÜLE Millised on kvantarvud ja mida nad määravad? Kvantarvud on n ehk peakvantarv, l ehk orbitaalkvantarv, m ehk magnetkvantarv ja spinn. Määravad elektroni olekuid. Kuidas on seotud elektroni orbiidid ja elektroni leiulained? Kui elektron tiirleb orbiidil, siis peavad tema leiulained olema orbitaallained. Bohri postulaadid. 1) Statsionaarsete olekute postulaat elektron saab ümber tuuma tiirelda mingil kindlal orbiidil 2) Lubatud orbiitide postulaat ehk kvantreegel elektronil saab olla ümber tuuma tiireldes mitu kindlalt orbiiti, kuid mitte samaaegselt 3) Kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab elektronmagnetilise kvandi. Mis on orbitaal? Elektroni leiutõenäosus. Millised kvantarvud on olemas ja millised on nende tähised
Mis ei lase elektrone aatomist lahkuda? Aatomist ei lase elektrone lahkuda positiivselt laetud tuuma tõmbejõud,mis tekitavad elektronile sügava potensiaaliaugu. 25. Mida tähendan ,,mikroosakese kiirus on kvanditud"? 26. Kas laineomadustega elektron saab karbis paigal olla?. Elektroni põhiseisund . laineomadustega elektron ei saa karbis paigal olla, kuna tema madalam energia pole 0,vaid on E1= ( h2/8mL2) . See ongi elektronid põhiseisund. 27. Mis on orbitaallained? Aatomis tiirlevad elektronide leiulained 28. Millal kiirgab või neelab aatom valgust? Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). 29. Millised kolm kvantarvu määravad elektroni võimaliku seisulaine? peakvant n, kõrval-e orbitaalkvant l ja magnetkvant m 30
Spektroskoop aparaat, mis koosneb skaalaga varustatud pikksilmast ja millega vaadeldakse spektrit Spektrograaf aparaat, kus spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile Spektromeeter aparaat, kus kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks Spektraalanalüüs - aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil Orbitaalkvantarv (l) selle poolest erinevad orbitaallained Magnetkvantarv (m) määrab orbitaalse seisulaine sümmeetriatelje asendi ruumis antud lainetüübi jaoks Spinnkvantarv (s) iseloomustab elektroni kohapeal pöörlemist (väärtused murdarvulised) Metastabiilne seisund pikaajaline seisund, kus elektron ja aatom on ergastatud olekus (10-3 sekundit) Luminestsents valguse toimel tekkinud kiirgus Luminofoor aine, mis kiirgab valgust
tekib külmemissioon. Seda põhjustab kvantmehaaniline tunneliefekt. 24. Mis ei lase elektrone aatomist lahkuda? Elektronid ei saa aatomist lahkuda juhul kui tuum on positiivse laenguga, sest sellisel juhul on tugev tõmbejõud, mis tekitab elektronile sügava potentsiaaliaugu. 25. Mida tähendan ,,mikroosakese kiirus on kvanditud"? Mikroosakese kvanditud kiirus on osakese teatud kindel kiirus, millega ta liikuda saab. 26. Mis on orbitaallained? Orbitaallained on elektroni leiulained orbiidil, ümber tuuma. 27. Millal kiirgab või neelab aatom valgust? Aatom kiirgab või neelab valgust elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele mingi kindla sagedusega elektromagnetilise kiirgusega. 28. Millised kolm kvantarvu määravad elektroni võimaliku seisulaine? Elektroni võimalikku seisulainet määratlevad peakvantarv n, kõrval- ehk orbitaalkvantarv ja magnetkvantarv m. n eristab seisulaineid, mis on moodustunud
Tunnelivoolu muudab tugevalt vahekauguse muutumine. Skaneeritava pinna reljeef ilmub arvuti kuvarile. Tunnelmikroskoobi abil saab näha üksikaatomeid Järgmisel slaidil on kujutatud grafiidi kristallvõre tunnelmikroskoobi abil. Grafiidi kristallvõre tunnelmikroskoobis. Elektronilained aatomi orbiidil. Elektroni leiulained hoitakse aatomi juures elektriliste tõmbejõudude poolt. Kui elektron tiirleb orbiidil, siis peavad tema leiulained olema orbitaallained. Nii peavad orbitaallained sobituma orbitaalringile täisarvuliselt. Bohri aatom. Elektron saab tuuma ümber tiirelda vaid kindlatel orbiitidel. Vastava seose tuletas intuitiivselt Taani füüsik Niels Bohr, kes sellel ajal ei teadnud midagi elektroni lainelistest omadustest. h mvr = n 2
Bohri aatomimudel · Elektroni leiulained püsivad aatomis elektriliste Bohri postulaadid.tõmbejõudude mõjul. ·Elektronid Kuna elektron saab olla võivad aatomis nn.ainult liikuda Orbiidil, siis kindlatel Kuna seisulained on seotud lainepikkuse ja peavad ka statsionaarsetel leiulained olema orbiitidel. Sellisel orbitaallained. orbiidil liikudes võnkuva keha joonmõõtmetega, siis saab elektron elektron ei kiirga. · Orbiit püsida on suletud ainult kindlatelkindla pikkusega kaugustel (raadiusegajoon. Elektroni üleminekul orbiitidel) tuumast. suurema energiaga orbiidilt ·väiksema Seega energiaga saab igale orbiidile orbiidile aatomsobituda vaid
Energia pidevuse ja diskreetsuse sõltuvus potentsiaalist Energia spekter on pidev siis, kui potentsiaal on positiivne, diskreetne siis, kui potentsiaal on negatiivne. 55. Elektroni kvantarvud aatomis. Nende võimalikud väärtused Peakvantarv n eristab seisulaineid, mis on moodustunid keralaineist (radiaalselt levivast lainest, ringlained). Selle kvantarvu väärtuseks võib olla suvaline positiivne täisarv. Määrab energiataseme. Orbitaalkvantarv l määratleb orbitaallained, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber läbivaist laineist. Kuna l on seotud elektroni tiirlemisega, määrab ta ühtlasi elektroni orbitaal-impulsimomenti (pöördeimpulsi) L. Orbitaalkvantarv iseloomustab elektroni liikumishulga momentdi absoluuväärtust. l-ist oleneb orbiidi kuju l=0, s- orbitaal, l=1, p-orbitaal, l=2, d-orbitaal, l=3, f-orbitaal. Väärtuse on diskreetsed ja täisarvkordsed. Magnetkvantarv ml määrab orbitaallainete tiirlemistelje (impulsivektori L )
annaabi.ee 
