Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"elektronid" - 501 õppematerjali

thumbnail
1
rtf

8. klassi keemia KT

Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 2) Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 3) Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 4) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas. Elektronide laeng on negatiivne ja elektronid asuvad elektronkihtidel aatomituuma ümber. 5) Elektronkiht on ümber tuuma asuv kiht, millel asuvad elektronid. Väliseks elektronkihiks nimetatakse kihti, mis on aatomi kõige välimisem kiht, kus võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Elektronkatteks nimetatakse aatomi tuuma ümbritsevaid elektronide kihte ja elektrone kokku. Elektronpilv on elektronide negatiivse laengujaotustihedus aatomis...

Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrotehnika eksami küsimusi ja vastuseid

n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendata...

Elektrotehnika
167 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest

Lahus: Lahus koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahustumise kiirus sõltub: 1) Segamisest, 2) Lahustatava tahke aine peenestamisest, 3) Temperatuurist. Aine lahustuvus väljendab aine sisaldust küllastunud lahuses. Lahus on lahusti ja lahustunud aine ühtlane segu. Elektronkate: Elektronid : üliväikesed negatiivse laenguga osakesed, mis moodustavad aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. Elektronkate: Aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Elektronkiht: elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. Elektronskeem: aatomi elektronkatte ehitusv väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. Elektronkate koosneb elektronkihtidest. Tuumale kõige lähem on 1. kiht...

Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Aine ehitus

1. AINE EHITUS Aatom koosneb aatomituumast (+) ja elektronkattest (-). Aatomituuma koostisesse kuuluvad prootonid (+) ja neutronid (0). Elektronkatte moodustavad elektronid (-). Elektronide max arvu kihis saab arvutada valemiga 2n2 Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-)...

Keemia
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Aine ehituse alused

k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber ti...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Aatomiõpetuse kujunemine

Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised. 3 Aatomitest üldiselt Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituuma...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektriväli ja elektrilaengud.

Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid . Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis on elektrone liitnud endaga, nimetatakse negatiivseks iooniks, tal on negatiivne elektrilaeng...

Füüsika
92 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte Suurest Paugust

Universum muutus ebastabiilseks ning paisus kiiresti. Miljondik sekund pärast Suurt Pauku tekkisid esimesed meile teadaolevast ainest koosnevad ,,elementaartelliskivid". Veidi hiljem tekkisid esimesed aatomituumad ­ heeliumi tuumad. Universumi jahtudes ja rõhu alanedes ületas aine osatähtsus energias peagi kiirguse oma. Mitmesaja tuhande aasta pärast moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid ning seetõttu Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. Aja jooksul tekkisid Mustade Aukude ümber galaktikad ning neis omakorda tihedad gaasikerad ­ tähed, milles hakati sünteesima rakseid elemente. 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Põhikooli keemia kordamine

Keemia 1. Prootonite, neutronite, elektronide , elektronkihtide arv. C, Ar, Ca, Br Prootonid Neutronid Elektronid Elektronkihid C 6 6 6 2 Ar 18 22 18 3 Ca 20 20 20 4 Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3...

Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Loodusõpetuse 7.klassi tasemetööks kordamine

Massi tähistatakse tähega m. 5) Mõisted: Keha ­ tervislik aine kogum, alates kübemetest kuni kosmiliste objektideni. Aine ­ füüsikas mateeria millest koosnevad kõik kehad. Nähtus ­ kehaga toimuv muutus. Mudel ­ ettekujutus modelleeritavast kehast. 6) Aatomi ehitus ja planetaarmudel. Aatom koosneb tuumast ja elektroonkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Elektroonkatte moodustavad ümber tuuma liikuvad elektronid . Planetaarmudeli järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. 7) Tähised: Vesinik H Hapnik O Süsinik C Lämmastik N Naatrium Na Kloor Cl Heelium He Argoon Ar 8) Molekulid: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsihappegaas CO2 Metaan CH4 Glükoos C6H12O6 Vesi H2O Vingugaas CO 9) Ioonide teke, naatriumi ja kloori ioonide iseloomustus. Aatomitel on omadus loovutada või haarata elektrone...

Loodusõpetus
132 allalaadimist
thumbnail
10
docx

TPT välispraktika individuaalülesanne

Röntgen on 2 pikk ja umbes meeter lai. Röntgeni apparadil on väike uks-aken, mis on tinastatud, et radiatsioon vallale ei pääseks, rohkesti tina on ka apparaadi korpuses. Apparaat töötab järgmiselt: Apparaadi laes on kahe elektroodi vahel volframist hõõgniit, mis pannakse töö ajal kõrgpinge alla, sellel juhul vabanevad sealt elektronid ja seinte peal asetsevate magnetite vahel magnetväli juhib need elektronid volframi sulast plaadi vastu, mille põhjusel sellel plaadil olevad aatomid saavutavad vabad elektronid ja energia salvestamise seaduse tõttu need elektronid vabanevad plaadilt uuesti koos footonitega suurel sagedusel ning need footoni lained ongi radioaktiivsed röntgeni lained. Selle plaadi alla, kust tulemusel vabanevad radioaktiivsed lained pannakse juhtplaat,...

Automaatika alused
26 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Alalisvoolu ahel õppeaines füüsika

1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Siin on välja toodud ahela elektriskeem koos mõõtepunktidega. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada,s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja joudude vastu....

Füüsika
215 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tehnomaterjalide kontrolltöö

Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. Pöörata erilist tähelepanu metallide kasutamisele ja selle muutusele. 2. Metallide ja sulamite liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, keemilise aktiivsuse järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal...

Tehnomaterjalid
167 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nimetu

Seepärast toimub metallioonide taandamine metall elektroodi pinnal, ehk üldisemalt tasakaal metalli ja tema lahuses olevate ioonide vahel on Siin on oksüdeerunud vorm ja on redutseerunud vorm. · negatiivsel elektroodil - metalli kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. II. Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selle...

10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika mõisted gümnaasiumile

3eV) · Dielektrikud - tahkised, milles esinevad vaid täielikult täidetud energiatsoonid, keelutsooni laius on 5....10 eV Aukjuhtivus ­ on aukude siirdumine välise elektrivälja mõjul ühelt alatasemelt teisele pooljuhi valentstsoonis Akseptornivoo ­ on keelutsoonis, valentstsooni läheduses painev energiatase, millele võivad siirdda akseptorlisandi elektronid valentstsoonist Doonornivoo - on keelutsoonis, juhtivustsooni läheduses paiknev energiatase, mille täidavad doonorlisandi elektronid n-pooljuht ­ doonorlisandiga pooljuht ­ enamuslaengukandjateks on välise elektrivälja mõjul juhtivustsoonis liikuvad elektronid p-pooljuht ­ - akseptorlisanidga pooljuht - enamuslaengukandjateks on välise elektrivälja mõjul valentstsoonis liikuvad augud pooljuhtide kasutamine ­ dioodid, raadiod, televiisorid, kiip...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile

Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool ­ elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid ­ metalli aatomi väliskihi elektronid ­ laengukandjad. Juhtivuselektronid ­ valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon ­ suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool ­ laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom ­ juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A....

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Aatomi ehitus ja persüsteem

1) Aatomi 2 osa ja osakesed, tuuma osakesed? Aatomi osad: tuum,elektronkate, Osakesed: prootonid, elektronid , neutronid, Tuuma osakesed: neutronid, prootonid 2) Neutron- Laeng 0, mass 1, tähis n , elektron- laeng -1, mass 0,0005, tähis e , prooton- laeng +1, mass 1, tähis b 3) Perioodi nr näitab elektrokihtide arvu, Rühma nr näitab väliskihi elektronide arvu, Aatomi nr näitab prootonite,elektronite, ja tuuma laengut 5) Peamised elemendid: Õhus- lämmastik,hapnik, Vees- hapnik,vesinik, Inimeses- hapnik,süsinik,vesinik, Maakoores- hapnik, alumiinium,räni , Universumis- vesinik, heelium...

Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Aatomi ehitus

Aatomi ehitus · Sten · 9kl *Üliväike aineosake *Neutraalne *Aatom Joseph John Thomsoni välja töötatud Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest , mis selles liiguvad *Thomsoni aatomimudel Bohri aatomimudeli (Niels Bohr, 1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel *Bohri aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli (Ernest Rutherford, 1911) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone *Rutherfordi aatomimudel Tuum : Prootoni...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Valgusallikas

Ultravioletkiirgus ehk ultravalgus, nähtamatu inimsilmale ning see on inimorganismile väiksemalgi määral kahjulik. Ning ka infrapunakiirgus e infravalgus , osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja teda nimetatakse seetõttu ka soojuskiirguseks.Valgusel on veel mitmeidki toimeid peale soojusliku toime . Keemiline toime ,mille tõttu muutub keemline koostis aineosakestel. Lisaks elektriline toime, see lööb elektronid aatomitest lahti .Ning ka mehhaaniline toime , mis avaldab kehadele rõhku (jõudu). Valguselevimist nimetatakse valguseenergia edasikandumist ning valgus saab levida sirgjooneliselt ( ühtlases keskkonnas ). Valgusvihk on paljude valguskiirte kogum ja valgusvihke võib olla : hajuvaid ­ kiired eemalduvad üksteisest, koonduvaid ­ kiired lähenevad üksteisele ning lõpus lõikuvad , paralleelsed ­ kiirte vahel on kogu aeg ühtlane vahe sees ning liiguvad samas suunas. Valguse...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kvantoptika

1) plancki hüpotees ­ valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaporstjonite, kvantide kaupa, plancki valem ­ E=hf; 2) footon ­ elektromagnetvälja kvant, mis eksisteerib ainult liikudes(pole seisumassi) ning tõestati fotoefekti abil ja selle kineetiline energia on E=mc2; 3) fotoefekt ­ elektroni väljalöömine metallist valguse toimel, mille tulemusel tekib elektrivool (mida intensiivsem valgus, seda tugevam vool); 4) punapiir ­ piirsagedus, mida fotoefekt tekitada suudab, sellest suurema lainepikkusega või sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse ­ õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest. 6) külllastusvool ­ tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus...

Füüsika
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun