Astronoomia arvestuse kordamisküsimused (0)

TÄHTSAMAD MÕISTED  KOSMOLOOGIA- ​maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut)  UNIVERSIUM ​- ​Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade  ja nähtuste kogum.   TÄHTKUJU- ​Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava  tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud 
hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist.   SODIAAK- ​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed.  TROOPILINE AASTA- ​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.   GRAVITATSIOON- ​  ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni  mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni 
väljas ühesugune.      
   KEPLERI SEADUSED-  I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses 
asub Päike  II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse 
pindala  III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja 
Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega        TÄHESUURUS- ​  ​taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust.            DOPPLERI EFEKT- ​ kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus  lüheneb.  


       SUUR PAUK-  ​paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees.    ASTRONOOMILINE ÜHIK- ​  ​pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest.  Mõjupiirkond:Päikesesüsteem.       PARSEK- ​kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü  moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 10 ​16​ m = 3,26168  valgusaastat = 2,062648 · 10 ​5​ a.ü.  VALGUSAASTA-  ​on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly.  PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS- ​1pc=3,26168 valgusaastat  TUME AINE- ​  ​aine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude  taevakehadeag. Tumeainet ei saa otsselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei 
ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu.  TUME ENERGIA- ​  ​on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab  suurema osa Universiumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on 
Universiumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist.  
 
ASTEROID- ​Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri  seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.  
KOMEET- ​Päikesesüsteemi äärealadelt pärinevad väikesed taevakehad, mis koosneb peamiselt  jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest.  
 
METEOOR- ​Maa atmosfääri satuunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus.   
METEORIIDID- ​planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha)  jääk.  
 
OORTI PILV- ​Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Tema siseosa moodustavad komeeditaolised  jääst ja gaasist kehad, kaugema osa aga hõre gaas.  
  GRANULATSIOON- ​ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel.  


TÄHESUURUS- ​taevakeha näivat heledust väljendav arv.   VÄRVUSINDEKS- ​Määratud tähesuuruste vahe.   PEAJADA- ​Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik  tähtedest.   PÄIKESELAIK- ​ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam  piirkond Päikese nähtaval pinnal.   ASTRONOOMILINE ÜHIK ​-   ​pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.  SUPERNOOVA ​- ​ on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus  kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.  
RELIKTKIIRGUS-  ​on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.   MILLINE TAEVAKEHA  ON PÄIKE?-  ​Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.    
TÄHT ​- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera.  LINNUTEE-  ​Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav  valgus.   HUBBLE’I SEADUS- ​on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate  punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr  KVASAR- ​Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate  omaga.   UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR- ​Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad.  Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur.   KUIPERI VÖÖ ​ -​on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab  kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisiga taevakehi.  
AASTA PARALLAKS ​-​nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi kesmine raadius.    
 
            TÄHTSAMAD KÜSIMUSED  Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? 


*Tähistaeva katkematus, liikumine  *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine  Milleks on tähtkujusid vaja?  Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist.   Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine?  *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil  *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33’ nurga all oleva telje  *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber  Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust.   Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohem kui 360*, et Päike 
vaatleja suhtes jälle kulmineeriks.   Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?  Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise.   Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust.  Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta 
kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, niiet 
nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna.   Kuuvarjutuse ajal kaab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks.  Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile.   Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?  Täiskuu ajal.  Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus?  Noorkuu ajal.     Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?  Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha.   Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? 


Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedis-asteroidist, sadakond 
perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadma koguses meteoorsest ainest-„tolmust“, mis 
Maa atmosfääri sattudes tekitab le taeva lendleva tulejuti – langeva tähe.     Loetlege üheksa suurt planeeti  Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun    Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?Millised on selle rühma tunnused?  Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.   Iseloomulikud omadused:  *Suur tihedus  *Suhteliselt väikesed  *Aeglane pööremisperiood    Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma?Millised on selle rühma tunnused?  Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun  Iseloomulikud omadused  *Väike tihedus->koosnevad peamiselt gaasidest  *Suhteliselt suured  *Kiire pöörlemisperiood  Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?  Pluuto on piklikum võrreldes teiste suurte planeetidega. Ta on palju väiksem kui ülejäänud suured 
planeedid.   Millised on planeetide orbiidid?Kuidas nad paiknevad?  Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused 
paiknevad kindla seaduspärasuse järgi.   Miks on Kuul näha vaid üht külge?  Me näeme koguaeg Kuu ühte külge, sest Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiiresti kui ta tiirleb 
ümber Maa.  


Kirjelda asteroidide liikumist.   Enamik asteroide tiirlebMarsi ja Jupiteri orbiitide vahel.   Kirjelda komeetide liikumist.   Ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapäraest liikuva uduliguna. Komeedid 
tiirelevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas.     Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?  Maa rühma planeedid tekivad Päikesest ümbritseva gaasitolmu ketta sesmisest, raskeid elemente 
sisaldavast osast  Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist.   Seletage laused“Päike on tüüpiline täht.   Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Omadustelt kesmine täht.   Miks näib Päikese serv teravana?  Selle oluklorra tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis(fotosfääris)    Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?  Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele  Millest tekivad tähed?  Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest.   Kirjelda meie galaktikat.   Meie kogu tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedesgt ja 
gaasitolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest 
koosnev, ääre suunas hõrenev pilv – halo.   Kuidas klassifitseerida galaktikaid?  1.Elliptilised- pmmarguse või pikliku kujuga, nende heledus vääheneb ühtlaselt serav suunas.   2. Spiraalsed- võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa 
keskelt pisut paksema „värtnani“  3.Varbspiraalsed  4.Korrapäratud 


Kirjeldage spiraalse galaktikate ehitust.   Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad, tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on 
spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Asume pöörleva ketta sees.   Selgitage mõistet“Noored ja vanad tähed“  Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb 
vanadest tähtedest koosnevat kerajatkeskosa-mõhna.   Kirjeldage galaktikate ruumijaotust.   Ühtlane;galaktikate piiri ei ole,. Galaktikad, galaktikaparvad ja nendevahelised tühikud, mille vahel 
paiknevad galaktikad.   Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?  Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmata tee on see, kui 
igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter.    
 
Millistest jõududest sõltub tähe tasakaaluasend? 
sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses  
tasakaalus? Siserõhk peab tasakaalustama gravitatsiooni. Sisemistest kihtides kiirgunud  
valgus neeldus välimistes kihtidest, sealt kiirgunud valgus veel omakorda väljaspool ja nii  
edasi kuni pinnani.  
 
Mis on reliktkiirgus? 
Universiumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. 
      Arvestustöö  
Hiidplaneedid: 
Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad 
valdavalt erinevatest gaasidxest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on 
vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja 
gaasidest tuum.  
1)Jupiter- ​ Jupiter on suurim planeet. Jupiteri mass on Maast 318 korda suurem. Asub  Päikesest 5 korda kaugemal kui maa. Tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteril on 4 
suuremat kaaslast. Jupiteri planeedi pinnal on nn. Suur Punane laik. Planeet on kiire 
pöörlemise tõttu üsna lapik. Koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Jupiteril on tugev 
maaväli.  


2)Saturn- ​Väiksem kui Jupiter. Orbiit on nagu Jupiteril keskmisest ümmargusem, kalle  ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurem. Saturni eripäraks on kolmest osast koosnev 
rõngasw. Saturn on kõige lapikum, kuna väiksem tihendus tähendab ka nõrgemat 
raskusjõudu. Suuri kaaslasi on 10.  
3)Uraan-  ​esimene“ teleskoobiplaneet“. Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga.  Uraan on põhimõtteliselt palja silmaga nähtav. Tüüpiine hiidplaneet nii kuju, tiheduse kui ka 
keemilise koostise poolest. Suuri kaaslasi on 5.  
4)Neptuun-  ​kuulus oma avastusloo poolest. Neptuun on lähedane Uraanile. Läbimõõt 0,96,  mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui 
Saturnil. Neptuunil on 2 kaaslast. Üks kaaslane- Triton liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele 
kui tiirlemisele vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast.  
 
PÄIKESEVARJUTUS ​ – Tekib, kui Kuu läheb Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese  täielikult. On olemas ka poolikud päikesevarjutused, sel juhul on pool päikest näha. 
Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga vaadata.  
KUUVARJUTUS ​- Tekib täiskuu ajal, kui Maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale  tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke 
kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul. Osalisi võib näha sageli 
 
Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? 
Kuuvarjutus saab toimuda ainult täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb 
Kuule.  
Millise kuufaasi ajal toimud päikesevarjutus? 
Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. Tekib, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu 
varjab Päikese täielikult.  
 
VALGUSAASTA-  ​Vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta ligikaudseks  väärtuseks võetakse sageli umbes 0,3 parsekit.  
PARSEK-  ​kaugus, millele vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund.   LINNUTEE ​- tähtede kogum koos sinna juurde kuuluvate planeetide süsteemidega.   TÄHESUURUS ​- suurus, mis iseloomustab tähe heledust.   KOMEET-  ​Päikesesüsteemi äärealadelt p aiknev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest  süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest.  
KUIPERI VÖÖ ​ -on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab  kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisiga taevakehi.  
AASTA PARALLAKS ​-nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi kesmine raadius.   ASTEROID-  ​ehk väikeplaneet on väike planeedisarnane tevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele  vastavalt orbiitidel ümber Päikese.  
 
Milline taevakeha  on PÄIKE?-  ​Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.    
EKVAATORIL OLEV INIMENE NÄEB PÕHJANAELA HORISONDIL! 
INIMENE PEAB OLEMA EKVAATORIL, ET NÄHA KÕIKI TÄHTI! 
 


Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti. Alates Päikesest on nad järgmised: Merkuur, Veenus, 
Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.  
 
Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? 
Päikesesüsteem koosneb 9 suurest planeedist, päikesesüsteemi väikekehadest- komeet, asteroid 
meteoorkeha, tähtedest, täheparvedest, udukogust, tähesüsteemidest(tähtede jäänused, tolm, 
tumedast ainest) 
 
Millist taevakeha nimetatakse täheks? 
Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera.  
 
 
Astronoomiline ühik-   ​pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.  Supernoova- ​ on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab  hetkeliselt miljoneid kordi.  
1 parsek ​- kaugus, mis vastab ühele kaaresekundile. (0,1 kaaresekundile aga 10 pc)   
Miks on kuul näha vaid ühte külge? Kirjelda kuidas Kuu ja Maa üksteise suhtes liiguvad? 
Kuu pöörleb oma telje ümber sama kiiresti kui ta tiirleb ümber Maa.  
Universiumi kärgsüsteem-  
Võrdle Maa tüüpi planeetide atmosfääre- 
Kirjelda üht võimalikest tähe evolutsiooni variantidest. Millest sõltub tähe evolutsiooni kulg? 
Millistest jõududest sõltub tähe tasakaaluasend? 
Mis on reliktkiirgus? 
Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?  
Mis tõestab tumeda aine olemasolu universiumis 
Mis on sodiaak? 
 
 
Suulised küsimused   8. Mida on teada maa sise-ehituse kohta?  V:  Maa tihedus on 5520 kg/m3. Järelikult on Maa sisse kogunenud raskemad mineraalid.    Maavärinate levimine. Maa sisemus on vedelas olekus, kuna ristlained ei levi sinna.   1) Maakoore all asub tahke, u 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks. Mantel   koosneb Fe ja Mg sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus.   2) Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb niklisisaldusega Fe-st.   3) Kõige all on jällegi tahke tuum. Tahkes olekus on see tänu suuremale rõhule.  9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?  * Mandrite triiv * maavärinad * vulkaanipursked  10. Milline on Maa atmosfäär? 


Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide   olemasoluga.  Maal on vaba hapniku suur hulk  ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil).  13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?  Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise.   20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?  Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.  21. Kirjeldage kuu-ja päikesevarjutust.   Päikesevarjutus: Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike   nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks,   et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Et Maa on Kuust suurem, pole tema   täielik kadumine Kuu varju võimalik. Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa   pinnani, tekitades täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal   (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) mõne minuti vältel; Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult   varjutatud Päikest.   Kuuvarjutus:  kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu   punaseks, sest atmosfäär hajutab rohkem siniseid kiiri ja murrabpunaseid.   Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike (on valgusallikas), Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui   sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest   ning omavahelisest kaugusest.  23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal (Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes   tasandis, toimuks see iga täiskuu ajal)  24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu.   27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?  Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale,   päikeseketta serv on aga näha. (Kui Kuu asub varjutuse ajal Maast kaugeima punkti läheduses)  28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust.  Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast ( viirutatud osa varjukoonuse   joonisel). See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus.   Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju – siis varjutust nagu polekski (varjujoont   täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine.  


29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus?  Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri 
seadused –   Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised:  1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed.  2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike.    3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate   pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27  Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem   heledus. Astronoomia põhivara lk 7.  Doppleri efekt –  Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui   valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja   vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60  Suur Pauk –   Astronoomiline ühik  – Päikesesüsteemi taevakehade omavahelisi kaugusi mõõdetakse tihtipeale   astronoomilistes ühikutes. Üks astronoomiline ühik on võetud ligikaudu võrdseks Päikese ja Maakera 
vahelise   kaugusega ehk ligi 150 miljoni kilomeetriga. Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne 
lühend AU)   on astronoomias kasutatavpikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.  Parsek – Parsek (tähis pc) on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 
nurgasekundi ehk   sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.  1 pc = 3,08572 · 10^16 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 10^5 a.ü.  • 
Kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile 1 kaaresekund. Parsek ja kiloparsek on tavalised ühikud   tähtede kauguste kirjapanekul; galaktikate kaugusi mõõdetakse megaparsekties. Õ. Lk. 57  Valgusaasta – teepikkus, mille valgus läbib ühe aastaga, liikudes valguse kiirusel. Levinud   populaarteaduslikes käsitlustes  Parseki ja valgusaasta seos – astronoomid kasutavad rohkem parseki mõistet: 1pc= 3,26 va  Ülesannete kogu; suuliselt.  27.1 Väidetakse, et üks tähtkuju on meist 5 korda kaugemal kui teine. Kas see väide võib-olla õige? 


V:  Mõistel „kaugus tähtkujuni“ puudub sisu, sest eri tähtede kaugus Maast võib olla väga erinev.  27.2 Miks ei näe Maal päeval tähti, kosmoses on aga tähed nähtavad samaaegselt Päikesega?  V: Atmosfäärist vaatleja silma langeva hajunud päikesevalguse tõttu.   27.7  Milline tabelis 21 toodud tähtedest on a) kõige suurema, b) kõige väiksema heledusega?   V: Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. A)   kõige suurem heledus on Siiriusel; kõige väiksem heledus on Reegulusel  27.8 Riigeli tähesuurus on 0,1, Veega oma 0,05. A) Kumb neist tähtedest paistab taevas heledamana?   Veega B) Kas on õige väita, et üks neist tähtedest saadab Maale kaks korda enam valgust kui teine? Ei   ole, sest näivheledus ei ole võrdeline tähesuurusega  27.10  a) Millises kohas Maal ei ole nähtav ükski taeva lõunapoolkera tähtedest? põhjapoolkeral  b) Millises kohas on vaadeldavad kõik tähed? ekvaatoril  27.11 Millises kohas Maal näeb vaatleja V tähe ööpäevast teed taevasfääril nii, nagu see on kujutatud   joonisel 27.2? a) Põhjapoolusel b) lõunapoolusel c) ekvaatoril d) põhjapoolkeral mingil laiusel  27.30 Miks päikese kõrgus keskpäeval aasta jooksul muutub?  27.31 Miks ei ole tähekaardil märgitud planeetide asukohti?   28.14 Milliseid järgmistest nähtustest võib vaadelda Kuul: a) meteoorid, b) komeedid, c) varjutused,  d) virmalised, e) vikerkaar  28.15 Millist nähtust näeb Kuul viibiv astronaut  siis, kui Maal on kuuvarjutus? Päikesevarjutust  28.17 Täna on täiskuu. Kas homme võib esineda päikesevarjutus? Ei või   28.33 Millised joonisel 28.3 kujutatud tehiskaaslase orbiidid ei ole võimalikud?  29.2 Millised järgmistest nähtustest on seotud otseselt Päikese aktiivsusega:  a) öö ja päeva vaheldumine  b) virmalised;  c) ionisatsioon kõrgemates sfäärides  d) tõusud ja mõõnad  e) magnettormid?  29.8. Tähed on erineva värvusega: Siirius on valge, Betelgeuse punane ja Kapella kollane.  a) võrdle nende tähtede pinnatemperatuure. Kõige kuumema pinnaga on Siirius, kõige jahedamaga   Betelgeuse  b) kas ka planeetide värvuse järgi võib otsustada nende temperatuuri üle? Ei 


PÄIKESESÜSTEEM. Küs. Lk. 51  1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem?  V: Päikesesüsteemi kuulub 8 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti – asteroidi, sadakond   perioodilist komeeti („sabatähte“), planeetide kaaslased ja teadmata koguses meteoorset   ainet, „tolmu“, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti – langeva   tähe.  3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Neli esimest   planeeti kuuluvad Maa rühma. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed.   4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma   tunnused? Neli välimist planeeti moodustavad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma. Nad on   tunduvalt suuremad ja väiksema tihedusega.   5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto on piklik ja ülejäänud planeetidega   võrreldes on tema orbiit tugevasti kaldu ning sarnasem komeetide kui planeetide omale;   teiseks on ta väga palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki   mõnevõrra väiksemaid objekte.   6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu   samas tasapinnas ja praktilised ringikujulised. Nende raadiused suurenevad kindla   seaduspärasuse järgi.   7. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri ja Veenust? Lk 29  Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim eemaldumine Päikesest (kuni 28kraadi)   langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja   taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Kevadel saab Veenus ja Merkuuri   vaadelda mitu tundi pärast päikese loojumist, sügisel loojuvad nad Päikesega samal ajal   (Veenus 1,5 h pärast Päikest)  8. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Merkuuri liikumine orbiidil on ebaühtlane. Aeglane   pöörlemine  9. Iseloomustage Veenuse liikumist. Veenus pöörleb väga aeglaselt, see toimub tiirlemisele   vastassuunas. Orbiit ringikujuline.  10. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.  Mõõtmetelt väga sarnane Maaga, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga.  Veenuse  


atmosfäär on Maa omast ligi 100 korda tihedam, koostises domineerib CO2, ülejäänu on   lämmastik. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.   11. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Veenuse tahke, ülikuum (480) pind asub pilvekihist   60 km allpool. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad   kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla   aktiivsed. Meteoriidikraatreid vähe.   12. Miks on Kuul näha vaid ühte külge?  Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega.  13. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi   vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem.  14. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär)  Sarnasus: pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3,   telje kalle 4 %; läbipaistev atmosfäär  Sarnased detailid (polaaralade lumeväljad, tumedad „mered“ ekvaatori lähedal, atmosfääris   aeg-ajalt ilmuvad pilved); pinnavormid (jõesängid, kaldaastangud) Marsi orbiit on Maa omast   piklikum   Erinevused: Atmosfäär hõre, rohkem süsihappegaasi. Pind kaetud kiviklibuga, elutud   tasandikud. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaai, hulganisti   meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned „mered“ – tasase pinnaga madalikud.   Polaarmütsid – õhuke kiht härmatist. Hapnik puudub.   15. Mida on teada elust Marsil? Hapnik kui elu indikaator puudub. Bioloogilised testid on andnud   negatiivsed tulemused.  16. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? * Phobos tiirleb u 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb   ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi, Marsi taevas liigub ta läänest itta,   vastupidiselt Päikesele. Teine, Deimos, on 20 000 kõrgusel, tema tiirlemisperiood on vaid   pisut pikem Marsi-ööpäevast.   17. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem kui kõik ülejäänud   planeedid kokku. Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvat väiksem   – see näitab kergemate elementide, eelkõige H ja He suurt osakaalu, mida kinnitab ka   spektraalanalüüs.  18. Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, selletõttu on ta üsna lapik.  Pöörlemisperiood sõltub  


geograafilisest laiusest. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti.  19. Iseloomustage Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Kust on andmed pärit? Mõõtmed võrreldavad   Kuuga – detailiderohke tahke pind.   20. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, vulkaanipursked.   21. Europa – pind sile, detailivaene (külmunud ookean).   22. Ganymedes ja Callisto – „jääkoor“ on paksem, näha ka meteoriidikraatreid. Pärit   kosmosejaamalt Voyager.   23. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86 % vesinikku. Ülejäänud on He, keemilisi elemente   nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega ka ülejäänud osa planeedist.   24. Kirjeldage Saturni välisilmet.  Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu.   Kõige lapikum Päikesesüsteemi planeetidest. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid   väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad.  25. Kirjeldage Saturni rõngast. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema   kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Ta on väga õhuke.   26. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan –   Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis – on ümbritsetud valdavalt   lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga.27. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani telje 
kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on 8 kraadi, seega   ei pöörle Uraan Päikese tiirlemisega samas suunas (nagu kõik teised), vaid sellega peaaegu   risti (orbiidil „lamades“). Planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus).   28. Kuidas avastati Neptuun? Tema asukoha arvutas 1846.a välja prantsuse matemaatik   J.Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi   gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier´ poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa   astronoom J.Galle – ühesõnaga; Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi.  29. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?  Triton, üks   massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui   tiirlemisele vastassuunas.   30. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes   suhteliselt suur. Tinglikult võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks.   31. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Neptuuni orbiidist väljaspoolt on hulgaliselt  


planeetideks koondumata ainet.  32. Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt   väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapäsed, orbiidid on valdavalt   ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite.   33. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.  On   ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti.  Lk. 43 õp  34. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi   äärealadelt.  See, mida taevas näha, on temast purkusb ja päikesevalguses helenduv gaas.   Koosnevad valdavalt veest; vähemal määral on C, O. Orbiidid on piklikud.  Koguarv 2-3   miljonit hinnanguliselt.  35. Kirjeldage komeetide liikumist. Nad ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis   ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikese lähenedes kasvab „sabatäheks“ – heleda   uduse peaga ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes   tasandites ning suvalises suunas.   36. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks?  Meteoor – Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Neid   võib näha igal öösel, 3-5 tunnis.  Meteoriit – maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. Et taevakivist saaks meteoriit,   peab ta Maale jõudma ja üles leitama (sulamisjälgedega meteoriit on teistest kividest hästi   eristatav). Kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks.   Üle 90% Fe, O, Sn, Mn.   37. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?   • Põhjuseks, mis määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise, on gravitatsioon.   • Meteoorse aine pilv, millest maa peab endale teed murdma   • Teiste planeetide ja oma kaaslaste grav.väli   38. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Gravitatsioonivälja tuevuse kahanemine välja allikast   eemaldumisel.  Loodelised jõud tulevad mängu siis, kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik.   Loodete tekel Maal seostatakse Kuu külgetõmbega.   39. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean   mingi tasakaalulise, Kuu suunas väljavenitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga  


maapealne „venitus“ maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist   takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävad mandrid-saared. 40. Mis on pretsessioon? 
Kuidas see tekib?  Vurri liikumise teooriast aga teame, et   ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi   tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse   pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga)  41. Millal tekkisid planeedid?   42. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?  1. Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid   elemente sisaldavast osast  2. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist  43. Mis on Oorti pilv? Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Selle siseosa moodustavad   komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema aga hõre gaas. Tänu suurtele mõõtmetele   võib selle mass olla väga suur.  TÄHED  1. Millised on päikese mõõtmed maaga võrreldes?  Päikese mass on 330 000x suurem kui Maa mass.  109 Maa läbimõõtu.  2. Seletage lauset „päike on tüüpiline täht“.  Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Omadustelt keskmine   täht.   3. Miks näib Päikese serv teravana? Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse   tekkimine suhteliselt õhukeses (u 400 km pakuses) kihis. Seda nimetatakse fotosfääriks   (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga.  4. Mis on granulatsioon? Tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit – nn.   Granulatsiooni.  5. Milline on päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist – kromosfäärist ja kroonist.  Kromosfääri   paksus on paar tuhat km, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese   kustumist; kroon  - ebakorrapärase kujuga helendus varjutatud päikeseketta ümber – ulatud   kohati kahe Päikese läbimõõdu kaugusele.  6. Kuidas päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 päeva, pooluste lähedal kuni  


10 päeva pikem. Liigub oma ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb täistiiru u 200 mln aastaga.  7. Kust saab päike energiat? Päike saab oma energiat termotuumareaktsioonidest. H   muundumisel He-ks vabaneb 0,7% massist energiana. See toimub sügaval Päikese sisemuses,   kuna see ühinemisreaktsiooi nõuab kõrget t* ja suurt rõhku.   8. Kuidas jõuab päikese sisemuses tekkib energia meieni? Tuumas vabanenud energia levib   pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude – konvektsiooni teel.  9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on   ümbritsevast üle 1000 K madalam.  Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui   ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist.   10. Mis on tähesuurus? Vt eespool.   11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/  nõrgemale tähele.   12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on   fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. 13. Mis on värvusindeks? Millest 
see sõltub? Värvusindeks on erinevates spektripiirkondades   määratud tähesuuruste vahe.  Sõltub tähe pinnatemperatuurist?  14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe   kaugus ning vaatesuunaline kiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri   efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamik neist on   alla 100 km/s.   15. Millised on tähtede temperatuurid? Temperatuuri saab leida tähe kiirgusvõimsuse abil; tuleb   ka oletada, et kiirguse spektraalne jaotus vastab musta keha spektrile.   16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi? Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri   ja kiirgusvõime kaudu. Massi leidmine on keeruline, v.a juhtudel, kui tähel on kaaslane.   Kaksiktähtede masse saab hinnata gravitatsiooniseaduse abil.   17. Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Lk. 64.  • Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist  • Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist  • Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust   Tähtede suur mitmekesisus; on spektreid, kus jooned puuduvad, aga ka spektreid, kus pidev  


alusjoon on vaevu aimatav; 90% ainest on H, 9% on He ning 1% rasked elemendid (tähtede   kaupa üsna suured erinevused)  18. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?  Iga tähte tähistab punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklassi ja absoluutne tähesuurus.   Värvus-heledus diagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust t* ja heleduse järgi.  19. Mis on peajada? Peajada on piirkond HR-diagrammil, kuhu on koondatud enamik (90%)   tähtedest.  20. Millest tekivad tähed? Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi-ja tolmupilvest.   Tähe evolutsioon:  Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Et külm gaas jahtub aeglaselt, võtab   täheteke palju aega. Kui suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud,   pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda   kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad väikesed tihendid. Need on nn.gloobulid.   Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb; teda ümbritseb külma gaasi pilv ja   varjab kiirgust. Mida suuremaks kasvavad gloobulid, seda tugevamaks muutub kiirgus ja   suuremaks muutub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab   pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi.  21. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses   tasakaalus? Siserõhk peab tasakaalustama gravitatsiooni. Sisemistest kihtides kiirgunud   valgus neeldus välimistes kihtidest, sealt kiirgunud valgus veel omakorda väljaspool ja nii   edasi kuni pinnani.   22. Kuidas tekib tähe kiirgus? Vt eespoolt. Lisaks: kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline,   toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning suur osa gaasist jääb rõngana tähte ümbritsema.   23. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Vesiniku lõppemisel tuumas täht   paisub, muutudes punaseks hiiuks.   24. Kuidas lõpeb tähe areng? Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad tähed tasapisi kokku, muutudes   lõpuks valgeteks kääbusteks (tihedus suur, Maa mõõdud umbes). Selline täht kiirgab vähe,   võib elada veel mlrd aastaid. Suuremad tähed aga võivad üldse plahvatada. Parimal juhul   viib plahvatus ära väliskihid, halvemal juhul kohu täht =noova, supernoova. Kui plahvatusi ei toimuks, 
jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada  


ei „jääd“ ega „kive“, elusorganismidest rääkimata.  Kompaktseteks objektideks (valged   kääbused, neutrontähed, mustad augud) muutunud aine on „mängust väljas“.   25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad „normaalsed“ peajada tähed? Kui mass on üle 100   Päikese massi, siis tähte ei teki. Samuti, kui mass on alla 1/10 Päikese massist, siis ka ei teki   (pruun kääbus tekib)   26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui mass on liiga suur, siis tekivad   mitmiktähed. Kui mass liiga väike, siis sisetemperatuur ei tõusegi vajaliku 10 mln kraadini, t   on liiga madal, näha neid ei ole. Pruunid kääbused.   27. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Vt eespoolt küs 24 + juba ammu enne päikese   ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses   valmistati eluks vajalikke keemilise elemente. Vähemalt osa massiivsemaid tähti pidi olema   selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetanud.   28. Tähe aastaparallaks on 0,07 kaaresekundit. Kui kaua tuleb valgus sellelt tähelt meieni?  D=1/p; 1/0,07=14,3 pc => 46,6 ly  29. Milline on tähe absoluutne tähesuurus kui ta paistab meile viienda suuruse tähena ja tema   aastaparallaks on 0,02 kaaresekundit? Väike m=5; p=0,02. D=1/0,02= 50 pc  m-M=5logD-5=  M=m-5logD-5  M=5-5log50-5  M=8,5  GALAKTIKAD  1. Mis on linnutee?  Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana –   Linnuteena.  2. Kirjeldage meie galaktikat.  Meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke,   umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc, mida   ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, ääre   suunas hõrenev pilv – halo.   3. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe.  1) Elliptilised (E)  Ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suuas.  


2) Spiraalsed (S)  Võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa,   keskelt pisut paksema „värtnani“  3) Varbspiraalsed (SB)    4) Korrapäratud (IR)   4. Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Lk 82  Galaktikate kauguse määramise kõige universaalsem ja enam kasutatud meetod.  „Kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektrii pikalainelise, punase otsa poole.   Nihke suurus „õige“, laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline   galaktika kaugusega“.  H, 75 või 100 km /(s*Mpc) põhivara lk 54. Universumi iga   väljendab Hubble´i konstandi pöördväärtus.5. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. 
Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad: tähed neis   liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus   kõikjal ühesugune.  Asume pöörleva ketta sees.  6. Selgitage mõistet „noored ja vanad tähed“. Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed  paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat   kerajat keskosa – mõhna.   Galaktikate teke – saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel.   Elliptilise galaktika teke – sarnane tähe sünniga; spiraalgalaktika – planeedisüsteemi   kujunemisega. Aeg on pikem, kuna mastaap suurem. Tekib 2 populatsiooni : tähepilv ja   gaasiketas (tähed stabiliseeruvad kiiresti; ketta areng võtab kauem aega).  7. Mis on kvasarid? Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne   heledus on võrreldav galaktikate omaga.  Universumi vaadeldud kaugeimad objektid on   kvasarid (3-10 mlrd ly). Paljudelt kvasaritelt lähtusid valgus – ja raadiokiirgus enne ps   tekkimist. Ps vanus on 5 mlrd ja galaktika vanus 10 mlrd a.   8. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. – ühtlane; galaktikate „piiri“ ei ole. Galaktikad,   galaktikaparved ja nendevahelised tühikud moodustavad kärje-või käsnataolise ruumilise   struktuuri. Tänapäeva suurim kataloog sisaldab üle 2 mln galaktika.  9. Selgitage mõistet „universumi kärgstruktuur“. Galaktikate ruumjaotus – seda nim.  


Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks – on korrapäraste tühikute süsteem,   mesilaskärg.  Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad.  10. Kasutades Hubble´i seadust, leidke galaktika kaugus, kui tema spektris paistab   ioniseeritud kaltsiumi K-joon (393 nm) lainepikkusel 405 nm. Hubble´i konstandi   väärtus on 100 km/ (s*Mpc) v=Hr  11. Kui kiiresti eemaldub meist kvasar, mille spektris paistab vesiniku joon La (lainepikkus   =121,6 nm), lainepikkusel 425, 6 nm?  12. Milline oleks selle kvasari absoluutne heledus, kui ta on näha 17. Suurusjärgu tähena?  UNIVERSUM   1. Mis on universum?  2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?  3. Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)?  4. Milline on universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus?  5. Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus.  6. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alls pärast H rekombineerumist?  ≈ Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest,  komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest.  ≈ Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,  Neptuun.  ≈ Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega  ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind.  ≈ Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt  suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda.  ≈ Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on  tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning  otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks.  ≈ Planeetide orbiidid ​ on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.  ≈ Merkuuri ja Veenust saab jälgida kas pärast päikseloojangut madalal läänetaevas või enne  päikesetõusu madalal idataevas. Soovitatavalt seda teha kevadel või sügisel.  ≈ Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane. 


≈ Veenus ​ pöörleb väga aeglaselt ning tema orbiit on ringikujuline. Veenus on tiheda  atmosfääriga ning kogu ulatuses kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenusel on tahke,  ülikuum pind asub pilvekihist 60 km allpool, seal on nii madalamad alad kui ka mägised  piirkonnad.  ≈ Kuu pöörleb oma telje ümber sama kiiresti kui ta tiirleb ümber Maa. Seetõttu näeme me  alati Kuu ühte külge.  ≈ Marss on näha vaid kord kahe aasta tagant. Sünoodilist aastat - aega, mis planeedil kulub  täisringi tegemiseks Maa taevas - loetakse välisplaneetidel vastasseisust vastasseisuni ja  selle leidmiseks on lihtne valem.  Maa  Marss  Sinakas-roheline  Punakas, ebatasane maapind  Orbiit on ümaram kui Marsil  Orbiit on piklikum kui Maal, pöörleb 
samal kombel kui Maa  Ookeanid, süvikud, mäed, lumeväljad  polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" 
ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt 
ilmuvad pilved  Osoonikiht  Läbipaistev atmosfäär    ≈ Marsil ei ole elu, kuna seal ei ole hapniku ega vett.  ≈ Marsil on kaks kaaslast: suurem, Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast  ja liigub taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos,  on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem  Marsi-ööpäevast.  ≈ Jupiter pöörleb päris kiiresti. Jupiteri neli peamist kuud on IO, EUROPA,  GANYMEDES, CALLISTO, neid iseloomustab kosmiline külm, kosmiline vaakum,  Jupiteri lähedus ja jää. Avastas Galilei 1610. aastal. Jupiteri atmosfääri  moodustab  vesinik 86%. Ülejäänust on enamus heeliumit ja teisi keemilisi ühendeid (ammoniaak,  metaan ).  ≈ Saturnil on läbipaistmatu pilvkate, ta on lapikum kui Jupiter ning teda ümbritsevad  rõngad. Saturni rõngas koosneb sadadest võikestest rõngadest, mille koostisesse kuulub 


jääd, metaani ja ammoniaaki. Saturni kaaslaslane Titan on ümbritsetud lämmastikuga  ning seetõttu on tema tihedus võrreldav hiidplaneetide tihedusega.  ≈ Uraani pöörlemistelje tasand asub enam-vähem tema orbiidi tasandil.   ≈ Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti  järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet.  ≈ Triton on ainus suur kaaslane, mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele  vastupidises suunas.  ≈ Pluuto ja Charoni omavaheline kaugus on 19600 km, see leiti interferomeetriliselt.  Charoni tiirlemisperiood 6,4 päeva on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma  telje, seetõttu Charon nagu ripuks kogu aeg ühe ja sama Pluuto punkti kohal.  ≈ Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad.  Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.  ≈ Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Nende orbiidid on  piklikud ja nad tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas.  ≈ Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud  kosmilist osakest.  ≈ Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha.  ≈ Planeetide liikumist kujundab gravitatsioon.  ≈ Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha  gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja  mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või  madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike.  ≈ Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast  eemaldumisel.  ≈ Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest  hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude  foonil.  ≈ Oorti pilv ​ on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000  astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest.  ≈ Päike on Maast 330 000 korda raskem ning tema läbimõõt võrdub 109 Maa  läbimõõduga.  ≈ Päikese kohta käivad kirjapandud omadused, kehtivad ka kõikide tähtede kohta. 


≈ Nähtav valgus tekib suhteliselt õhukeses kihis, seetõttu näib Päikese serv teravana.  ≈ Granulatsioon on ühtlane teraline muster Päikesel (mustad plekid).  ≈ Päikese "atmosfäär", koosneb kahest kihist -- kromosfäärist ja kroonist.  ≈ Päikese pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva  pikem.  ≈ Päike saab energiat termotuumaprotsessidest.  ≈ Päikese sisemuses tekkiv energia paiskub sadade tuhandete kilomeetrite kaugusele.  ≈ Päikese laik kutsub maal esile magnettorme ning virrmalisi, selgesti on eristav 11-aastane  periood.  ≈ Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem  number, seda tuhmim täht.  ≈ Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse.  Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi  kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on  inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks.  ≈ Värvusindeksi saame värvust füüsikaliselt hinnates, selleks mõõdetakse tähe heledust  erinevates spektripiirkondades, määratakse vastavad tähesuurused ning nende erinevused  annavadki indeksi.  ≈ Tähe läbimõõtu saab määrata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu, massi aga  kaksiktähe-gravitatsiooni kaudu.  ≈ Värvus-heledusdiagramm (Hertzsprung-Russelli, HR-diagramm). Iga tähe asukoht  graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele.  ≈ Peajada vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tähe tuumas  toimub vesiniku süntees heeliumiks.  ≈ Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel gaasi- ja tolmupilvest.  ≈ Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus  välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv  varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub  kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv  kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb  maailmaruumi. –  ​TÄHE KIIRGUS  ≈ Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. 


≈ DOPLERI EFEKT - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja  suhtes.  ≈ Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) –  kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede  kaugus).   1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü.  ≈ ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS –  ​M= ​m+5-5logp    ≈ Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga.   1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240  astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit,  mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga.  ≈ Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks.  Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana –  Linnuteena.  ≈ Meie Galaktika on spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksunetähtedest ja  gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc.  ≈ Galaktikate kaugusi saab määrata tsefiidide, täheparvede või dünaamilisel meetodil.  ≈ Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt  vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.   Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc)  ≈ Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav  galaktikate omaga.  ≈ Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja  kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Galaktikate ruumjaotus -- seda nimetatakse  Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks -- on korrapäraste tühikute süsteem. Nagu  mesilaskärg.  ≈ Universum ​ (lad. 'kõiksus'), makrokosmos, maailmakõiksus. Universumi ehitust ja arengut  kirjeldatakse teoreetiliselt aegruumi mõiste ning selle meetriliste ja topoloogiliste  omaduste najal, sh lõpmatuse kujutelma kaudu. 


≈ Aja ja ruumi lõpmatus on matemaatiliselt igast esemest kaugemal on näha galaktikaid;  igast sündmusest on varem toimunud sündmusi.  ≈ Printsiibi mõte on kirjeldada lõpmatut selle lõpliku osa kaudu. See on võimalik vaid siis,  kui eeldada, et meile kättesaamatu osa on kättesaadavaga sarnane.Meie Universumi  praegune temperatuur on 2,7 K ning minevikus oli temperatuur ∞.      a) Gravitatsioon ​ on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi  teineteise poole.  b) Kepleri seadused ​ kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust  on:  1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike.   2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.  3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate  pooltelgede kuubid.  T 22 T 21 = r3 2 r3 1   c) Tähesuurus ​ iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem  number, seda tuhmim täht.  d) Dopleri efekt ​ - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.  e) Suur Pauk ​ oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum  hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse  kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus  olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja  aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.  f) Astronoomiline ühik ​ (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa  keskmise kaugusega Päikesest. Astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit,  1 aü = 1.5 x 10  ​11​m.  g) Parsek (pc) ​ – kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse  kirja tähtede kaugus).   1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. 


h) Valgusaasta ​ on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga.   1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240  astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit,  mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga.  i) Tumeaine ​ ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda  tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus  tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu  nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.  j) Tumeenergia ​ on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis  moodustab suurema osa Universumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult  gravitatsiooniliselt, see on Universumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat  paisumist. Selle olemasolule viitab tõik, et Universumi geomeetria on tasane (k=0), kuid  vaadeldava aine energiatihedus pole selleks piisav.  k) Noova ​ -​ muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 10–15  tähesuuruse võrra (10 4–10 6 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul)  endine väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus  täht.  l) Supernoova ​ -​ termotuumareaktsioonide tagajärjel evolutsiooni katastroofilisse faasi  jõudnud täht, mis ootamatult süttib üliheledana, nn uue tähena – noovana,  kusjuures heledus võib suureneda rohkem kui 20 tähesuuruse võrra.  m) Kvasar ​ - ​Galaktika​-väline objekt, tavalisest ​galaktikast​ heledam ​valgus-​ ja raadiokiirguse  allikas; arvatavalt tekkimiusjärgus olev galaktika.  n) Must auk ​ - ​füüsikas​, ​astronoomias​ ülisuure ​gravitatsioonipotentsiaaliga​ ülikompaktne  taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse.