Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Päike on üks meie galaktika (Galaktika ehk Linnutee galaktika) tähtedest. Kogu Päikesesüsteem, sealhulgas Maa, on Linnutee galaktika osa. Arvatakse, et enamiku, tõenäoliselt isegi kõigi galaktikate keskmes aktiivses galaktikatuumas on ülimassiivne must auk. Linnutee galaktikas arvatakse ülimassiivne must auk asuvat objektis Sagittarius A* Galaktika keskmes umbes 26 000 valgusaasta kaugusel Päikesesüsteemist. Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitatud nende nähtava kuju järgi. Kõige tavalisemad on elliptilised galaktikad, mis on ellipsikujulised. Spiraalgalaktikad on spiraalharudega ketta kujulised. Korrapäratud
Võnnu Keskkool GALAKTIKATE TEKE Füüsika referaat Autor: Ragne Poks Klass:12 Juhendaja: Tiit Viileberg Võnnu 2012 Sisukord Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb galaktikate teket. Töö eesmärk on ülevaate andmine galaktikate tekkimisest.Galaktikad koosnevad tähtedest, tolmust ning gaasist. See kuidas nad tekkisid oli veel kümme kuni viisteist aastat tagasi ebalev.Nad on väga keerulise ehitusega ning galaktikaid saab ka liigitada. On olemas elliptilised galaktikad, spiraalsed galaktikad ning ebaregulaarsed galaktikad.Galaktikaid liigitatakse ka suuruse järgi, näiteks kääbusgalaktikad ning massiivsed galaktikad. Galaktikate teke
TÄHTEDE JA GALAKTIKATE TEKKIMIE JA ARENG Füüsika Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................... Tähtede teke.................................................................................................................................. Galaktikate teke.............................................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus
tähtede kogumit, mis hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks. Andromeeda Udukogu Meie lähim naabergalaktika on Andromeeda Udukogu. Udukogud ja galaktikad 19. sajandi lõpuni peeti selliseid helenduvaid moodustisi udukogudeks. Alles 20. sajandi alguses ülivõimsate peegelteleskoopide kasutuselevõtuga hakati neid "lahutama koostisosadeks" ja nimetama galaktikateks. Galaktikate ruumijaotus Universumis ei paikne galaktikad ühtlaselt kogu ulatuses, vaid esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti. Joonise servani on 500 miljonit valgusaastat. Universum kui ajamasin Universum on kui ajamasin, mida kaugemale vaatad, seda nooremaid objekte näed. Tänan tähelepanu eest!
............10 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................................11 2 Galaktikad Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikate tüüpide mitmekesisust põhjustab tekketingimuste ja evolutsiooni eripära. Galaktikate evolutsiooni määravad koostistähtede evolutsioon, tähtede tekke intensiivsus ning ümbruskonna mõju (galaktikate omavahelised põrked, gaasi juurdevool või väljapuhumine galaktikaparvedest).Galaktikad kui tähesüsteemid avastati aastail 1850-1950. Umbes siis algasid ka klassifitseerimiskatsed. Kuna galaktikad pole selgepiirilised objektid, siis klassifitseerimist mõjutab kujutise sügavus
tähtedest ja tähtedevahelisest ainest. Mõhn- Galaktika tsentraalne mõhn on piirkond mida moodustavad vanemad tähed Halo on enam vähem sfääriline komponent, mis koosneb vanadest tähdedest ja peaaegu ei sisalda gaasi ja tolmu. 21. galaktikad ei paikne ühtlaselt, vaid on kogunenud parvedesse, kihtidesse, ahelatesse. 1) LOKAALNE RÜHM- linnutee + 30 lähimat galaktikat , ligikaudu 1 Mpc (suurus) 2) VIRGO PARVE - sisaldab ligikaudu 2500 galaktikat , ligikaudu 3 Mpc 3) LOKAALNE PARVE 22. galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega
2. Spiraalharud- noored, heledad tähed, spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Päikese kaugus galaktika tsenrist on 25 000 valgusaastat. 3. Tolm, udukogu, mis varjab tähtede valguse meie eest ning poolitab pikkupidi galaktika. 4. Halo- keraspilved, mis ümbritsevad galaktikat. 5. Galaktika tsenrtis asub tõenäoliselt ,,must auk". Valgust ei kiirga, hoopis neelab. On mootoriks, mis kogu süsteemi keerlema paneb, nim. ka Universumi ,,solgitorudeks". Galaktikate klassifikatsioon: I Spiraalsed galaktikad- ehitus ja liikumine selline, nagu Linnutee galaktikas. Selgesti eristatavad spiraalharud ja mõhn. II Elliptilised galaktikad- sarnanevad ellipsile. Spiraalharud puuduvad. Tähed liiguvad korrapäratult ja kiirused tsentri suunas suurenevad. III Varbspiraalsed galaktikad- ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab nn. varras(?) IV Korrapäratud galaktikad- neil ei ole konkreetset kuju.
olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse oda uurib astronoomia ajalugu. Esi- ja varajase ajaloo arheoloogilisi leide tõlgendab astronoomia valguses paleoastronoomia. Et astronoomia tegeleb kosmoloogia raames ka universumi tekke, ajaloo ja lõpu küsimustega, on ta seotud teoloogia ning filosoofiaga. Universumi kärgstruktuur mõjutab otseselt galaktikate arengut Astronoomia üks huvitavamaid ja senini lahendamata probleeme on galaktikate tekkimine. Galaktikad, mida on Universumis rohkem kui Linnutees tähti, on peamised ehituskivid Universumis. Ometi ei ole veel lõplikult selge, kuidas morfoloogiliselt erinevat tüüpi galaktikad täpselt tekivad ning mis protsessid mõjutavad galaktikate evolutsiooni. Mõistmaks galaktikate arengut uurisid Elmo Tempel ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt,
Galaktika Elva Gümnaasium 12 A Lii Konts Üldinformatsioon On gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteemid. Koosnevad tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ning tumedast ainest. Neid on igas suuruses. Suurus varieerub kümnest miljonist tähest kuni saja triljoni täheni. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Arvatakse, et enamike galaktikate keskmes asub suur massiivne must auk. Galaktikate jagunemine kuju järgi Elliptilised galaktikad: Neis on vähe tähtedevahelist aine, uusi tähti tekib harva, koosnevad enamasti vanadest tähtedest ja arvatakse, et on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Spiraalgalaktikad: Selliste galaktikate keskmises osas asuvad tihedalt koos vanemad tähed, spiraalharud tiirlevad ümber galaktika keskme konstantse nurkkiirusega.
Linnutee ehk Galaktika Kristiine Salumäe 9.h Sisukord Mis on linnutee? Galaktika Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Udukogude uurimine ja eristamine Galaktikate jagunemine kuju järgi Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus - see tähendab, et linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.
Meie asume Maakeral. Maakera asub Päikesesüsteemis. Galaktikad on erineva suurusega, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte. Galaktika võib koosneda mitmentest tähesüsteemist. Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber. Galaktikaid võib liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi, võib liigitada ka suuruse ja ka kuju järgi. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre. Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Meie naabergalaktika on Andromeeda. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe, kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas. Teised galaktikad · Eliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga ja on sarnane tähe sünniga. · Spiraalgalaktikad on lamedad ja kettakujulised. Kettal on tavaliselt heledad harud.
Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris.Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi.
Kool TEEMA referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Asutus, aasta SISUKORD LINNUTEE.............................................................................................................................. ...2 TEISED GALAKTIKAD............................................................................................................3 GALAKTIKATE KLASSIFIKATSIOON..................................................................................4 DÜNAAMIKA......................................................................................................................... ...5 PÖÖRLEMISKÕVER JA MASSIJAOTUS...............................................................................6 PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS....................................................................................7 AKTIIVSED GALAKTIKAD JA KVASARID..
Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: esiteks ainena ( tähtedel plasma, gaas, kosmiline korpuskulaarkiirgus, planeetidel tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna ) ja teiseks väljadena ( elektromagnet ning gravitatsiooniväli ). Arvutused näitavad, et suur osa ( ca 90% ) ainest võib olla nähtamatu. Niinimetatud nähtamatu aine ( selgelt varjatud massi ) olemasolu selgitamisel on suuri teeneid Eesti TA akadeemikul Jaan Einastol. Galaktikate teke Nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika - õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib
päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Kõige universaalsem ja enam kasutuatud viis galaktikate kauguse määramiseks. 6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi 7
Peeter Tenjese inauguratsiooniloeng: ,, Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates´´ Peeter Tenjes on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika ja keemia teaduskonna ning omandanud austronoomiadoktori kraadi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud galaktikate austronoomia struktuuridega. Tundengeid õpetades tundis huvi, kas tudengid said aru millest ta rääkis. Peeter Tenjes väidab, et austronoomid on väga õnnelikud inimesed. Austronoomiat võib nimetada täppisteaduseks. Galaktikad: Üheks galaktika näiteks oleks linnutee. Galaktikate heledused kõiguvad äärmiselt tugevalt. Galaktikate kujud ja liikumised varieeruvad. Lisaks varieerub veel tähtede koostis. Erinevates galaktikates on erineva vanusega tähti. Galaktikate ketas ajaga suureneb
Seda on Universumis siiski väga vähe. · Teise olulise osa moodustab tume aine, mida on viiendiku jagu. · Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Varjatud aine · Need 2 ainet on inimkonna jaoks salapärased ning nendest teatakse vähe. · Teadlased on veendunud, et see on olemas aga kindlat kinnitust sellele pole veel leitud. · Tume aine on aine, mida me ei oska siiani kuidagi näha, ent otsestest galaktikate omavaheliste liikumiskiiruste mõõtmistest tuleneb, et kusagil peab peituma mass, mis liikumist mõjustab. · Tumedaks kutsutakse neid ained seetõttu, et neid pole teleskoopidega otseselt võimalik vaadelda. Avastamine · Esimesena viitas tumeda aine olemasolule füüsik Albert Einstein, eelmise sajandi alguses, kes küll ei suutnud selle olemasolu tõestada. · 1933. aastal püüdis Sveitsi astrofüüsik Fritz Zwicky tõestada tumeda aine olemasolu.
Kiviõli 1. Keskkool Galaktika Referaat Koostas : Kadi Uustalu Kiviõli 2009 Sisukord 1. Üldine tutvustus 2. Galaktikate teke 3. Kuidas liigitada galaktikaid · Elliptiline · Korrapäratu · Spiraalne 4. Linnutee 5. Galaktikate liikumine 6. Gaas ja tolm galaktikates 7. Kasutatud allikad 1. Üldine tutvustus Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei häiri kedagi , nad eksisteerivad teisi segamata . Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust . 2. Galaktikate teke
Homogeensuse puudumine toob kaasa isotroopsuse puudumise (anisotroopia), isotroopsuse puudumine aga ei pruugi kaasa tuua homogeensuse puudumist. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes: Kosmoloogilise printsiibi rangem versioon, nn täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne kosmoloogiline printsiip, nõuab ruumilise homogeensuse kõrval ka ajalist homogeensust. Selle printsiibi kohaselt ei mõjuta aeg (Universumi vanus) galaktikate, tähetüüpide jne esinemist. Lähedastel objektidel peavad seetõttu olema samad omadused nagu vaadeldavatel kaugetel objektidel, mis on tänapäeval käibiva teooria kohaselt palju varasemad. Seda versiooni toetasid algselt statsionaarse seisundi teooria esindajad (teiste seas Hermann Bondi ja Fred Hoyle). Selle teooria kohaselt tagab homogeensuse uue aine pidev ilmumine Universumisse. Tänapäeval pole täielikul kosmoloogilisel printsiibil enam erilist tähtsust.
Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit(3.26 valgusaastat) ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris. Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi.
Tumeaine Siim Pening 12 h PG Tumeaine on astronoomias ja kosmoloogias aine, mis avaldub gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Galaktikast suuremate struktuuride vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest. Tumeaine olemasolu postuleeris esimesena 1934. aastal Fritz Zwicky, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes. Tuntuim Eesti tumeaineteadlane on Jaan Einasto. Tumeainet ei ole võimalik harilike meetodite ja mõõtmisvahenditega "näha" Tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest Tumeaine aitab seletada barüonaine kuhjumist galaktikateks Tumeaine koosneb WIMP-ist weakly interacting massive particle ( nõrga vastasmõjuga massiivsetest osakestest). Tumeaine, olgugi et oluline osa kosmosest, on jätkuvalt inimese jaoks
Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Arvatakse, et enamiku, tõenäoliselt isegi kõigi galaktikate keskmes aktiivses galaktikatuumas on ülimassiivne must auk. Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitakud nende nähtava kuju järgi. Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika. Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 – 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle
Koostaja: Evely Auger 9.B klass Saku 2010 SISUKORD KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID?.............................................................................................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?................................................................7 KOKKUVÕTTE.........................................................................
GALAKTIKAD Katrin Olhovikov 12. klass Galaktikate liigid · Elliptilised galaktikad · Spiraalsed galaktikad · Ebaregulaarsed galaktikad Lisaks "tavalistele" galaktikatele... · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi
kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83%Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934. aastal Fritz Zwickylt, kes pakkus selle välja, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes, kus tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad, gravitatsiooniliäätsedning kuuma gaasi jaotus galaktikates ja galaktikaparvedes. Praeguse arusaama järgi on tumeaine valdavalt mittebarüoniline, nõrgale vastastikmõjule alluv massiivne elementaarosake, mida ei eksisteeri standardmudelis.
Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim Galaktikaks/Linnuteeks. Linnutee 98% tähtedest, läätsekujuline, d=30000 pc ja paksus 2500 pc. Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks varbspiraalseteks ja korrapäratuteks. Elliptilised- liiguvad tähed kaootiliselt, gaas ja tolm puuduvad. Spriaalsed ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Hubble'i seadus- kaugete galaktikate kiirused suurenevad võrdeliselt nende kaugusega vaatlejast: V=H*r, H(t) Hubble'i konstant, mis sõltub ainult ajast, ei sõltu ruumipunktist (H0)=75 km/(s*Mpc). Spiraalsete galaktikate ehitus hajusainet palju, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika
T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks?
T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks?
külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused.
Praeguse arusaama kohaselt eksisteerib nii tihe aine üksnes musta auguna. Lisaks suurele heledusele on kvasaril veel mitmeid huvitavaid omadusi: heleduse kiire muutumine, tugev raadio-, röntgeni- ja gammakiirgus, kummalised spektrijooned. Osa neist omadustest avalduvad ka kvasaritest tunduvalt tagasihoidlikumatel objektidel: Seyferti galaktikatel ja raadiogalaktikatel. Murrangu kvasarite mõistmisel ongi toonud eeldus, mille kohaselt kõigi nende galaktikate puhul toimub samalaadne protsess, üksnes avaldumisvormid on erinevad. Astronoomid iseloomustavad neid nähtusi ühise nimetusega: aktiivsed galaktikatuumad. Ehkki üldpilt hakkab tasapisi selginema, on teadlased kvasarit käivitava mehhanismi täielikust mõistmisest veel väga kaugel. Ning mis kõige tähtsam - peasüüdlane ehk must auk ise on veel tabamata. Raadiogalaktikad ja raadiotähed
Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon. Tuntakse kolme erinevat liiki galaktikaid. 1) Spiraalsed galaktikad nende ehitus ja tähtede liikumine on selline, nagu Linnutee galaktikas. Lisaks on spiraalgalaktika ka meile kõige lähemal asuv Andromeeda udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad.
Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon. Tuntakse kolme erinevat liiki galaktikaid. 1) Spiraalsed galaktikad nende ehitus ja tähtede liikumine on selline, nagu Linnutee galaktikas. Lisaks on spiraalgalaktika ka meile kõige lähemal asuv Andromeeda udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad.
Tume mateeria Kosmoloogias ja astronoomias tuntakse tumedat mateeriat ainena, mis ei kiirga fikseeritavat valgust või teisi elektromagnetilisi kiirguseid. Seetõttu seda ei ole näha teleskoopidega, kuid on kindlalt olemas, sest selle gravitatsioon mõjutab objekte, mida saab vaadelda. Usutakse, et tume mateeria koosneb 83 % ainetest universiumis ja 23 % massi energiast. 1933. aastal postuleeris Fritz Zwicky tumeda mateeria, et võtta arvesse kadunud massi galaktikate ja galaktikate klastrite orbiidi kiiruses. On ka teisi tähelepanekuid tehtud tumeda mateeria kohta, mis hõlmavad galaktikate pöörlemiskiirust ning kuuma gaasi temperatuuri jaotust galaktikates ja klastrites. Laialdaselt usutakse, et tume mateeria koosneb uutest, karaktiseerimata subautomaarsetest osakestest ja tänapäeval teevad tugevaid pingutusi osakeste füüsikud, et leida see osake. Väike osa tumedast mateeriast võib olla barüone tume mateeria. Need on astronoomilised kehad,
Esimesed galaktikad pidid sündima kohe pärast suurt pauku. On vaja gravitatsiooni, et moodustada tähti, kuid on vaja üüratult rohkem gravitatsiooni, et moodustada tervet galaktikat. Esimesed tähed moodustusid kõigest 200 miljonit aastat pärast suurt pauku, seejärel gravitatsioon tõmbas nad kokku, ehitades esimesed galaktikad. Esimesed galaktikad moodustusid umbes miljard aastat pärast universumi algust. Tähed moodustasid kogumikud, mis arenesid galaktikateks, millest moodustusid galaktikate kogumikud, mis järjest suurenesid kuni moodustusid hiiglaslikud galaktikad, mida me tänapäeval universumis vaatleme. Galaktikad võivad ka omavahel kokku põrgata ja ühineda ühtseks galaktikaks. Enamasti oli sellist nähtust näha varajases universumis, kus väiksed galaktikad ühinesid moodustamaks suuremad galaktikad, nagu me tänapäeval näeme. Ka meie galaktika on ühinenud ja arvatavasti teeb ka seda veel vähemalt korra tulevikus. See aga tähendaks
alaseid töid hinnatakse füüsikaauhinna kõlvuliseks. See oli aga juba paar kuud peale Hubble'i surma ning Nobeli auhinda ei anta kunagi välja postuumselt. Edwin Powell Hubble suri peaajutrombi tõttu. Tema abikaasa Grace ei pidanud talle matuseid ega avaldanud kunagi, mida oli teinud Hubble'i maiste jäänustega. Arvatakse, et Hubble'i soov oli kas olla maetud tähistamata hauda või saada tuhastatud. 1961. aastal avaldati postuumselt Hubble'i teine raamat "Hubble'i galaktikate atlas". Siiani on kuulus Hubble'i ütlemine: "Varustud viie meelega, uurib inimene Universumi enda ümber ja kutsub seda seiklust teaduseks." Hubble'i nimi anti ka NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ühistööna valminud kosmoseteleskoobile, mis pildistab kaugeid tähti, udukogusid ja galaktikaid. Hubble'i auks on tema järgi nimetatud ka üks 1955. aastal avastatud põhivöö asteroid ning üks 81-kilomeetrise läbimõõduga kraater Kuul. 1999
on, seda kiiremini ta meist eemaldub.Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.Suure Paugu teooria on tänapäeva teaduslikus kosmoloogias valdav teooria Universumi varajasest arengust. 2 Ta põhineb sellel, et vaadeldavat galaktikate üksteisest eemaldumist, ehk siis universumi paisumist, saab üldrelatiivsusteooria abil ekstrapoleerida ajas tagasi universumi varajase oleku suunas. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub.Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940
astronoomia.ee Astrofüüsika on üks astronoomia kolmest harust. See uurib taevakegadelt tulevaid kiirgusi ja teeb sellest järeldusi nende(taevakehade) ehituse ja arenemise kohta. Uuringuteks on loodud Tartu Observatooriumi astrofüüsika osakond, kuhu kuuluvad: 1. Tähefüüsika töörühm 2. Teoreetilise astrofüüsika töörühm 3. Teleskoopide töörühm Objekti järgi jaotub astrofüüsika neljaks: 1. Planetoloogia 2. Tähtede füüsika 3. Galaktikate füüsika 4. Kosmoloogia Kosmoloogia-pärit sõna vanast kreekast, tähendab maailma õpetust-kosmoloogia uurib universiumit. Tartu Observatooriumi on loodud ka kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad: 1. Kosmoloogia töörühm 2. Galaktikate füüsika töörühm 3. Andmeside töörühm Kuulsamad astrofüüsikud eestis: Ene Ergma Ernst Öpik (1893-1985) Tõestas,et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid.Määras esimesena ligikaudse kauguse
Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil 5. Tähti iseloomustavad parameetrid, tähesuurused, nende tähendus 6. Tähtede spektriklassid, mida näitavad. Tähtede suuruse järgi taotamine 7. Tähtede tekkimine ja evolutsioon. Supernoova, must auk, neutrontäht 8. Hubble`i seadus ja konstant
Varbspiraalsed Aktiivsed galaktikad 12. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus : Kõik galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega, kusjuures eemaldumiskiirus sõltub galaktika kaugusest. lähemal väiksem kiirus kaugemal suurem kiirus Hubble'i konstant Näitab kui kiiresti paisub maailmaruum me elame paisuvas universumis maailm on tekkinud Suure Paugu tagajärjel 75-100 13.Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikad moodustavad galaktikate parvi. Galaktikate parved moodustavad omakorda kärjetaolisi struktuure. 14.Mis on Universum? Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 15.Milline on Universumi praegune temperatuur?Milline oli ta minevikus? 1965. a
Einsteini järgi on tasane ainult tühi ruum. Igasugune ruum, kus on kasvõi kübegi ainet, peab olema kõver, ja see kõverus on igal juhul positiivne. Läbi sirgel mitte asuva punkti saab panna ühe ja ainult ühe antud sirgega paralleelse sirge. 8. Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Milne'i mudelis ei paisu ruum, küll aga lendavad selles ruumis laiali galaktikad ja teised kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 11. Mis on kosmoloogiline horisont? Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe (muidugi relativistlike valemite kohaselt) lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu
Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe Kvasarite spektrid,kus hästituntud spektrijoonte lainepikkus on kasvanud
Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. Kuidas uuritakse galaktikate dünaamikat? Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad
1933. aastal püüdis Sveitsi astrofüüsik Fritz Zwicky tõestada musta aine olemasolu. Esimesed tumeda aine teemalised artiklid ilmusid 1974. aastal, üks neist Eesti autoritelt ( Einasto, Kaasik, Saar ). Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti astrofüüsik ja akadeemik Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. 2007. aastal anti J
SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT - Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE - Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE'I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ - on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Liigitamine ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani) spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab nende moondumist ja võib kaasa tuua gaasi ja tolmu vahetuse kokkupõrge toimub, kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ja mõlemal on piisav impulss, et mitte ühineda kokkupõrke tulemusena võivad tekkida uued tähed Galaktika nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat
tolmuribasid sisaldav moodustis. Spiraali otsad on ühenduspunktis varvaga risti, ulatudes varasematel tüüpidel (SBa, SBb) mõnikord sellest isegi üle. Alamklassid moodustatakse samal põhimõttel kui tavalistel spiraalidel. Sarnaneb spiraalsele galaktikale, kuid temast läheb üks varras läbi. · Korrapäratud galaktikad, mida on näha ainult lõunapoolselt poolkeral, nimetatakse Suur ja Väike Magalhäesi Udukogu. 4. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Samasugune ehitus nagu meie galaktikal (Linnuteel), sest see on samuti spiraalgalaktika: · Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk ,,Universiumi solgitorud"). · Tsentri ümber asub galaktika mõhk, mille paksus on umbes 1 kpc. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama).
Heleduse muutumise amplit. on 7-14 tähesuurust. Noovadena plahvatavad vaid väga kuumad ja mõõduka heledusega tähed. 6. Linnutee · Miljardite kaugete Linnutee galaktika tähtede ühtesulav valgus, mis mood. meie öises taevas heleda vöö. · Linnutee uurimist alustas G.Galilei 1610 ja jätkas William Herschel 18. saj. · Heledaim osa Linnuteest asub Amburi tähtkujus · Meie lähigalaktikad on Andromeda udukogu, Suur ja Väike Magalhaes. 7. Galaktikate liigid · Ehituse järgi: 1) elliptilised- koosnevad vanadest tähtedest. Jagatakse omakorda 3-ks: I. Seyferti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. II. Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. III. Kvasarid. 2) spiraalilised- ... 3) korrapäratud- Suur ja Väike Magalhaes
4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. 3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle ehituse ja arenemise kohta Maa Maa atmosfäär u 20 km. Raadius u 6000 km
300 valgusaasta kaugusel Maast. Teadlased oletavad, et need mustad augud on varajase universumi kvasarite jäänused. Teadlaste arvates võib leiduda ka veel suuremaid musti auke, kui seni leitud. Arvatakse ka, et eriti suured mustad augud on tekkinud ilmselt aukude liitumisel ning augud saavad ka suureneda ümbritsevaid tähti ja gaasipilvi neelates. Viimaste aastate jooksul on astronoomid teinud ka kindlaks, et enamik kui mitte kõik galaktikad sisaldavad oma tuumas musta auku. Suuremates galaktikate keskmes asuvad ka suuremad mustad augud. Seni on leitud 63 hiigelsuurt musta auku, mis asuvad galaktikate südames.
Astornoomia Teadus mis uurib taevakehi, nende paiknemist ja liikumist ruumis (universumis). Astronoomia objekt- planetoloogia(uurib planeete); tähtede füüsika(uurib tähti); galaktikate füüsika(uurib tähesüsteeme nt linnutee); kosmoloogia(teadus universumi arenemisest ja tekkimisest). 4.ajajärku: 1)primitiivne inimesed ei liikunud, elasid seal kus elasid, maa oli lame ketas mida kattis kuppel. 2)klassikaline maailmapilt laevad, osati navigeerida, maa oli keskpunktiks. 3)lõpmatu universumi maailmapilt päike keskel 4)relativistlik maailmapilt Uurimissuunad: 1)ruumiline uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist.
annaabi.ee 
