Atmosfäär
(õhuvöö)
Õhus
leiduvad põhigaasid - Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist
- 78% lämmastikku
- 20.9% hapnikku
- 0.93% argooni
- 0.0375% süsihappegaasi
Lisandgaasid - Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm – parts per million – ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul ]:
- Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O
- Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed
AerosooliosakesedSellised osakesed
võivad olla nii
tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um.
Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse
heitmed , või tekivad õhus.
Atmosfääri aerosooli peamisteks
komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib
põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mis esineb peamiselt SO4-2
ioonidena.
Õhu
füüsikalised omadused - Toatemperatuuril gaasilises olekus
- Värvusetu
- Lõhnatu
- Maitsetu
- Kokkusurutav
- Ei juhi elektrit
- Tihedus p= 1.226 kg/m3 (15C juures)
- Normaalne õhurõhk 760 mmHg
Atmosfääri kihid - Eksosfäär
- Termosfäär kuni 690 km
- Kõrgeim X-15 lennukilend 1963. A. kõrguseni 108 km
- Mesosfäär kuni 85 km
- Stratosfäär kuni 50 km
- Troposfäär 6-20 km
TroposfäärIga km langeb 6*C
temperatuuri, õhurõhk langeb iga km kohta 100 mmHg.
Tropopaus –
muutusi ei toimu.
StratosfäärOsoonikiht (O3)
Tänu
hajuskiirgusele hakkab temperatuur tõusma.
Stratopaus –
muutusi ei toimu, üleminekuala.
MesosfäärTemperatuur
hakkab
langema .
(Ioonosfäär)
Mesopaus
AtmosfäärMaad ümbritsev
gaasiline kiht
Päikesekiirguse skepter
Pealelangeva
päikesekiirguse- elektromagnetiline
lainetuse -
peegeldumine ,
neeldumine ning kiirguse läbilase veekogus.
Päikesekiirgus - Saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena – OTSEKIIRGUS
- Saabub hajutatult (veeaur, tolm, pilved) – HAJUSKIIRGUS
- Otse- ja hajuskiirgus – KOGUKIIRGUS e. summaarne kiirgus
Albeedo - Aluspinnalt tagasipeegelduva kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse.
- Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet.
- Albeedo (ladina sõnast albedo „ valgesus “)
Kiirgusbilanss On maa aluspinnas
neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Positiivne
kiirgusbilanss –
maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat
kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine.
Negatiivne
kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui
juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss
positiivne, talvel negatiivne.
Maakera
kiirgusbilanss on
tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv
kiirgushulk on tasakaalus.
- Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.
- Maa keskmine temperatuur on 15*C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad.
- Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine .
- Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet.
Osoon ehk trihapnik (O3) - Koosneb kolmest hapniku aatomist
- Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas . Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust.
- Keemiliselt aktiivne aine
- Võime neelata ultraviolettkiirgust
Kloroflorosüsivesinikud
CFC
Happevihmad Lämmastiku ja
väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee
happeliseks .
Sudu –
suits ja udu.
Fotokeemiline
sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid heitgaasidest.
KasvuhooneefektHeitgaasid hoiavad tagasipeegelduvat kiirgust, suunavad soojuse jälle
maapinnale.
Kasvuhoonegaasid Veeaur,
süsinikdioksiid,
metaan , lämmastikoksiid, osoon,
freoonid (looduslikud gaasid, kui tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris
suureneb)
Süsihappegaas
e. süsinikdioksiid - Eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%)
- Tekib metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse (11%)
- Eraldub lubja tootmisel (2%)
On tõusnud õhu
ruumalas eelmise sajandi 0.028%-lt protsendilt 0.036%-ni.
Metaan(värvusetu,
lõhnatu, õhust kergem gaas)
- Prügilatest eraldub
- Märgaladelt, riisikasvatustest
- Soodes ja rabades moodustub
Lämmastikoksiidid - Moodustuvad sisepõlemismootorites, autoheitgaasid
- Reaktiivlennukite düüsidest
- Lämmastikväetise lagunemisel mullas
- NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena
Freoonid - Eralduvad aerosoolide
- Külmikute ning külmutussüsteemide
- Õhukonditsioneeride
- Tulekustutusseadmete
- Keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.
Kasvuhoonegaasideks
on ka veeaur, osoon
Kasvuhooneefekt
on looduslik nähtus, ilma selleta oleks Maa keskmine temperatuur
ligi 32* külmem.
Kliimamuutuste
mõju - Rannikualadele (üleujutused, erosioon)
- Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet)
- Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv)
- Põllumajandusele (saagikus, niisutamine)
- Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste levik, saastunud õhk)
- Looduse mitmekesisusele (liigiline koosseis, liustikualad jmt)
Kliima
soojenemise tagajärjed Eestis - Põhiline temperatuuritõus talvel, mitte suvel
- Lüheneb või kaob lumekate
- Suureneb talviste tormide ja udude sagedus
- Ujutatakse ka maismaa-alasid
Üldine
õhuringlus e. tsirkulatsioon
Püsiv
suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside
ümberpaiknemise maakeral.
Õhumass – nim.
tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal
ja millel on sarnased omadused.
Gradientjõud –
tekkinud õhurõhu erinevustest
Coriolisi jõud –
tekkinud Maa pöörlemisest ümber kujuteldava telje
Aluspinna
hõõrdejõud – tekkinud aluspinna lähedases õhukihis ~1km
kõrgusel
Passaadid –
püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraatidelt
ekvaatori suunas
Mussoonid –
püsiv tuulte süsteem, kus tuul puhub pool aastat
merelt maismaa
suunas ja pool aastat maismaalt mere suunas. (mandrite idarannikud)
VT joonist
vihikus
Front – kitsas
eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel.
Soe front –
piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale.
Külm front –
piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla.
Külm front tekib
siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla.
Soojal ajal tekivad
külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja
esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult.
Sooja frondi
lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale.
Tsüklon
–ulatuslik madalrõhuala
Antitsüklon
– ulatuslik kõrgrõhuala
- Tekivad ookeani kohal, liiguvad läänevoolus läänest itta.
- Tsükloni eesosas valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe.
- Tagalas loodest tulevad külmad tuuled.
- Madalrõhualaga kaasas ka sademed.
Antitsüklon
– talvel on ilm pakaseline, suvel päikeseliselt soe, sademeid ei
esine.
Troopiline tsüklon – esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25* põhjalaiuse
vahel ookeani kohal
- Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km
- Paksud rünkasajupilved, keskel sajuvaba ala
- Liikumissuund idast läände
- Tuule kiirus üle 100 m/s
- Nimetatakse orkaanideks või Ida- Aasias taifuunideks
Tornaado ,
tromb - Esineb Põhja – Ameerikas, Euroopas
- Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m
- Liikumissuund suvaline
- Tuule kiirus üle 3-11 m/s (10-40 km/h)
- Nimetatakse trombiks Euroopas
Vesipüks
- esineb vee kohal
Tuulispask
– esineb väike
keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu,
liikumissuund suvaline
Äike –
võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus
Jagunevad:
- Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes
- Frontaalsed – esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal
Hüdrosfäär
Ehk
vesikest .
Magedad veed :
- jõed
- järved
- põhjavesi
- ojad
- sood
- liustikud
Soolased veed:
97% on soolane
vesi.
3% mageveest:
- 68,79% jääkilbid ja liustikud
- põhjavesi 30,19%
- pinnavesi 0,3%
- muu 0,9%
Maailma meri
katab 71% maakera pinnast
Veeringe : - Auramine
- Sademed
- Jõgede äravool
- Põhjavee äravool
Väike ja suur veeringe
Väike veeringe
– esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel
Suur veeringe
– esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel
Veebilanss
– veekogusse või mingile maa-
alale juurdetuleva ja äramineva
veehulga vahe kindlal ajavahemikul
- Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt
- Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt
- Sõltub pinnase omadustest, taimestikust , õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest
Transpiratsioon
vee aurumine
taimede kaudu
- Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel.
- Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumine ja taime liik.
Sademed
- Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus.
- Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett.
- Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana.
- Kaste – õhuniiskusest tekkinud pilvepiisad, mis langevad maale.
MÕJUTAVAD PÕHJUSED - Kaugus ookeanidest ja meredest
- Pinnamood – mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel)
- Auramine – maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt
Jõgede äravool
- Sõltub sademete ja auramise vahekorrast
- Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool
- Jõgede äravoolualad ehk valglad on maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee
MÕJUTAVAD TEGURID - Sademed
- Õhutemperatuur
- Lume sulamine (liustike sulamine)
- Juurdevool lisajõgedest
- Läbivool järvest
- Paisu ehitamine
- Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
On sademe- või
pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja
pragudesse
Põhjavee äravool
jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe
lüli maakera veeringes.
MÕJUTAVAD
TEGURID - Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
- Saju intensiivsus: intensiivsuse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
- Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
- Taimkatte esinemine: taimkate , eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
- Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
- Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
Järv
Kuivamise põhjused - Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks
- Loodusliku tegurina sademetehulga loomulik vähenemine
Pindala
väheneb ja soolsus suureneb - Alates 1960-ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala kahanenud kolmandiku kunagisest.
- Järve soolsus tõusnud.
Araali meri
täna … - Järve soolsus tõusnud 10 promillilt 45 promillini
- Veetase langenud 17 meetrit
- Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning mere alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi
- Järv 5 kuud aastas jääs
- Elanikud kannatavad mageveepuuduse all, põhjavett ei saa juua, kuna see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega.
Maailma meri
TEMPERATUURSõltub:
- Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast
- Sademete hulga ja auramise vahekord
- Hoovustega veotud vee ümberpaigutamine
- Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri
- 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 30-40m sügavusel
VEETEMPERATUUR - Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid
- Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal
- Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal!
- Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi
- Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral.
SOOLSUS - Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate
KESKMINE
SOOLSUS 35 PROMILLI - Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem
- Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike)
Läänemere soolsust vähendab kitsad Taani väinad.
Jõgede sissevool.
Sajab rohkem, kui aurustub .
- Soolsust mõjutavad: sademete hulga ja auramise vahekord, jõgede suubumine, ühendus ookeaniga, mere vanus.
HOOVUSED
- Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk
- Soojad ja külmad
- Liikumise seaduspärasus:
Põhjapoolkeral
päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva.
HOOVUSTE TEKKEPÕHJUSED
- Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – TRIIVHOOVUSED
Läänetuulte hoovus,
- Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale ( kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) – ÄRAVOOLUHOOVUS ( mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre)
- Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre – Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) – TIHEDUSHOOVUS
- KOMPENSATSIOONIHOOVUS – Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani
HOOVUSTE
TÄHTSUS
- Soojusvahetus erinevate laiuste vahel
- Setete transportijad- savi või muda
- Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad)
Rannikud ja rannaprotsessid
VT fail Rannikud.
VT fail hydrosf
MÕISTED, lk 32
Põhjavesi
Põhjaveeks nim
maakoore kivimite ja setete poorides, lõhenedes jm tühikutes olevat
vett
1) Vettkandev kiht – vesi liigub vabalt poorides
2) Vettpidav kiht
– vett mitteläbilaskvad materjalid
INFILTRATSIOON
On see kui osa
veest, mis langeb sademetena maapinnale, ei satu otse vooluvetesse,
vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase.
Vee
liikumiskiirust pinnases mõõdetakse FILTRATSIOONIMOODULIGA –
cm/sek, m/ööpäevas
Põhjavee
liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite
veejuhtivusest
Põhjaveevaru suureneb
Põhjaveevaru väheneb
- Allikate äravool
- Taimede veetarve
- Auramine maapinnalt
- Väljapumpamine
Infiltratsiooni mõjutavad
- Saju kestus-esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis)
- Saju intensiivsus-intensiivse saju korral väike
- Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem
- Taimkate-mets vähendab, sest osa aurab tagasi
- Nõlva kalle-mida suurem seda vähem vett imbub
- Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub rohkem
- Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele, või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul TERMAAL - ehk KUUMAD VEED.
Mineraalvee tekkimine:
Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustuvus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon
400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuuteaeg väga pikk
Põhjaveerežiimi,
eriti maapinnalähedaste kihtide oma, võib mõjutada inimtegevus:
Veetaseme alanemine
Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber ALANDUSLEHTER, kus
sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks
enam mitte.
Põhjaveetaset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel –
võib kujuneda alanduslehter, mis hõlmab sadu km2-d
/Kirde – Eesti/
Veekvaliteedi halvenemine
- Lekkiv reoveetorustik
- Sõnnikuhoidlad
- Prügilad
- Liigne väetiste ja mürkide kasutamine
- Elektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks
- Põlevkivituha transportimine settebasseinidesse
Maailmamajanduse
kujunemine
Tootmisviis on
ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis.
Tootmisviisid
võivad olla :
- Traditsioonilised
- Industriaalsed
Tootmisviiside
järgi võib eristada ühiskondi:
Agraarühiskond / agraarajastu
Industriaalühiskond / industriaalajastu
Infoühiskond / infoajastu
Agraarajastu
Vanim vorm on korilus :
- Inimene on rändava eluviisiga
- Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud
- Pole raha, pole tööstust
- Madala tööviljakusega käsitsitöö
- Pered on nii tootjad kui ka tarbijad
- On levinud praegu vähesel määral Okeaanias , Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud /
Varagraarne tootmisviis
6000-10000 a
tagasi
- Põlluharimine (alepõllundus) ja loomade kodustamine , loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus
- Eelduseks paikne eluviis
- Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes
- Ühiskond üles ehitatud seisuslikult
Hilisagraarne ühiskond
- Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele
- Kasvab põllumajanduse tootlikkus
VT
MAAILMAMAJANDUSEKUJUNEMINE.ppt
Globaliseerumine
Eeldused
- Koloniaalsüsteemi lagunemine
- Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö
- Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine
- Uued side- ja infotehnoloogiad
- Transpordi (eriti lennunduse areng)
- Veo- ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest.
- Riigi kohanemisvõime (kõrge haridustase, pidev koolitus, innovatsioon – tehnoloogiline uurimus- ja arendustöö)
Ohud
- Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus see kõige odavam (oht kapitali väljavooluks)
- Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid
- Globaliseerumisvastased meeleavaldused muutumas rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks (sageli vägivaldsed).
Maailma majanduskeskused, kus toodetakse ja
tarbitakse põhiosa väärtusi
- Põhja- Ameerika, Lääne- Euroopa, Jaapan
- Valdav osa raha- ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja põhja- Ameerika vahel ja siseselt
- Ulatuslikud Aafrika, Sise- Aasia , Ladina- Ameerika alad „suurest majandusest“ eemal, vaestustumas Taga- Kaukaasia ja Kesk- Aasia riigid
- Vaid Lõuna- Korea, Taiwan , Singapur , Hongkong kerkinud arengumaade hulgast välja.
Infoajastu globaalne tööjaotus
- Suureneb ettevõtevaheline tööjaotus, järjest sügavam spetsialiseerumine (ettevõte keskendub vähestele toodetele või toote osadele, üksikule tööoperatsioonile)
- Tooteid valmistatakse eri riike hõlmavas koostöös
- Toodetakse seda, millele on nõudlus ja milleks suhteline konkurentsieelis, muu ostetakse sisse
- Kauba ülekülluse juures suur rõhk reklaamil, müügil (globaalne seep virtuaalmaailmas)
Toote valmistamise etapid
- Tööjaotus ka firmades moodustab ettevõtlusvõrgustiku
Ettevõtluse ruumiline korraldus
- Ettevõtlusklaster e. –kobar on mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnase või seotud kaubagrupi toodangu valmistamisele.
Ettevõtte
paigutust mõjutavad tegurid
Toormele ja
energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest.
- Esmasektori ettevõtted: põllumajandus, metsandus, kaevandustööd.
- Tööstusharudest : metallitootmine, raskemasinaehitus.
- Tooreaine vajadus määrab veokulud , importimisel sisseveosadamad, kuhu kulude kokkuhoiuga koondunud tööstusettevõtted (Rotterdami sadam).
Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad
sinna, kus on oskustöölisi.
- Palju tööjõudu vajavad tootmisharud on tekstiili-, elektroonika-, rõiva- ja jalatsitööstus.
- Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. (Tööjõu maksumust mõõdetakse töötajale makstava tunnitöö tasuga.)
- Madalaimad palgad arengumaades (Kagu- Aasia, Ladina- Ameerika)- oskused vähesed.
- Järjest olulisem tööjõu kvaliteet, tekivad teadusparkide, ülikoolide naabrusesse.
- Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise (kohalik, üleriiklik, rahvusvaheline)
- Kohalik turg – toodang kiiresti riknev , raskesti transporditav või muutuv (ruttu reageerida turu maitsele).
- Turg sõltub ka tarbijate hulgast: selle vähenedes tootmine ümber paigutada.
Erineva suunitlusega ettevõtted
- Aglomeratsioonitööstus –orienteeritud koostööle teiste ettevõtetega, vajab palju erinevaid tugiteenuseid ( pangad , kindlustus…). Suurtes linnastutes, vähenevad transpordikulud – autotööstus.
- Kõrgtehnoloogiline tööstus – infoühiskond, mida iseloomustab uuringute- tootearenduse suur osatähtsus (ülikoolide lähedus). Linnast maale.
- Kapitalimahukas tööstus (paber, mälukiibid)- tootmine väga suurtes tehastes.
Rahvusvahelised
ettevõtted (RVE)
e. transnatsionaalsed korporatsioonid
ÜRO andmeil üle 63 000 RVE.
- RVE –d tegutsevad enam kui ühes riigis, kasutavad ära eri piirkondade loodusvarasid, tööjõudu, majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid.
- Annavad ligi poole maailma tööstustoodangust.
- 75 % kaubandusvahetustest toimub RVE endi vahel.
- Konkurentsi tihenemine maailma turgudel
- Juurdepääs loodusvaradele ja ressurssidele (maagid, põllukultuurid)
- Laienemine uutele turgudele, oma tegevuspiirkonna suurendamine
- Tootmiskulude alandamine (näiteks madalamad keskkonnanõuded, odav tööjõud, soodsad maksud )
- Soov kontrollida teise riigi majandust (tulevikus soov sinna laieneda)
RVE-de peamised tegevusvaldkonnad
- Kõrgtehnoloogia (IT, biotehnoloogia, mikroelektroonika, ravimid , telekommunikatsioonivahendid, uute materjalide tootmine) ravimid- Nycomed; IT- Microsoft ; telekommunikatsioon- NNT, IBM- arvutid jne
-suur risk, ressursimahukas, väga suur kasum.
- Suuremahulised tarbekaubad (autod, koduelektroonika , telerid, külmikud jms.)-General Motors, Ford – autod; Sony , Siemens – elektroonikatooted jne
- Odav tööjõud, osav müügitöö
- Brändikaupade masstootmine ( sigaretid , karastusjoogid , pesupulber , hambapasta, hügieenitarbed.. jms)- Nestle- toiduained; Phillip Morris- sigaretid; Procter& Gamble, Henkel- hügieenitarbed, kodukeemia; Coca Cola - karastusjoogid jne meediareklaam!!
- Üldkujul peakorterid suurlinnades – finantsinstitutsioonide lähedus, oskustöölised – New York , London, Tokyo .
Rahvusvaheline
kaubandus
- Tööstusühiskonna algusaega iseloomustab riigi oma turgu kaitsev poliitika 17.-18. Saj.
- SB tõrjuti kõrvale just USA ja Saksamaa oma tööstust ja turgu kaitsva poliitika tulemusena.
- Turu kaitsmist ilmnes ka 1930. Ja 1970. A., siiani kaitseb oma turgusid Lõuna- Korea, teatud määral ka Jaapan.
Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti
toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet.
- Enamasti kasutatakse selleks tollimakse, s.o. makse, mis nõutakse sisse kaupade eest piiril . Tollid ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad kauba hinda – konkurentsivõime!! Tollid tavaliselt kõrgemad valmistoodangule, madalamad toormele.
- Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang.
- Kaudsed piirangud (tervisekaitse, turvalisuse nõuded..)
- Sisereeglid – tolliformaalsused, dokumentatsioon …
Riiklik ekspordipoliitika soodustab ekspordiks
tootmist, et tagada ettevõtetele suurem tootmismaht , efektiivsus.
- Riigid jagavad finants - ja maksutoetusi, ekspordikrediite ja – garantiisid, loovad ekspordi tootmise ja vabatsoone.
- Kitsendavad võimalike konkurentide võimalusi, kehtestades embargo .
- Embargo – teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld.
- Varasematel aegadel ekspordi soodustamise vahend rahvusvaluuta devalveerimine ( muutis ekspordi odavamaks ).
USA kaubanduspoliitika
- Välishangete määrus võimaldab teha odavat tööd välisriikides, peamiselt Mehhikos ja Ida- Aasias.
- Sellel oluline mõju USA elektroonikatööstusele.
- USA on jõupositsioonilt peale surunud vabakaubanduse, sageli kasutanud tollipoliitikat ja meetmeid oma huvide läbisurumiseks.
Kaubandus rahaga- välismaised otseinvesteeringud
- Välismaine otseinvesteering –välisinvestori rahapaigutus mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse (peamiselt RVE-d, aga ka Taiwan, Lõuna- Korea kontsernid).
- 1938.a. paigutati 66% arengumaadesse – tollastesse kolooniatesse. 1980.a. –osakaal ~25%.
- Suurima osa investeeringutest on saanud Ladina- Ameerika, Kariibi piirkond, Ida – Aasia.
- Kõrgelt arenenud riikidest on RVE investeeringuid enim Kanadas (2/5 töötajatest töötab välisomanduses – peamiselt USA- ettevõtetes. Sealt tuleb ligi pool tööstustoodangust.)
Tänapäeval suunatakse välisinvesteeringud
enamasti teenindussektorisse.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kadz
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid