Hüdrosfäär (9)

HÜDROSFÄÄR
1. Vee jaotumine Maal, veeringe
* maailmameri ja siseveed – liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood . Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi – 75%, põhjavesi – 24%, ülejäänud – 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris.
* Veeringe – vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi merepinnalt ning langeb ka sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab.
* Maakeral võib magevee tarbimise jagada põhiliselt kolmeks:
1) põllumajandus, u 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks
2) tööstus kasutab u 7% veevarudest
3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest
Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes.
2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures.
* Soolad , mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli. Kõige soolasema veega on Punane meri ja Pärsia laht, kus aurumine pinnalt on suur ning magedat vett pole juurde tulemas, sest jõgesid on vähe.
* Temp. alla 0 kraadi muutub vesi jääks, mille tihedus on väiksem, kui sama temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad. Mida soolasem on vesi, seda madalamal temperatuuril see külmub. 35 promilli soolsusega ookeanivesi külmub temperatuuril -1,9 kraadi. Kuna jää tihedus on vee omast väiksem, ujub jää vees. Mida kõrgem on vee temperatuur ja suurem soolsus, seda vähem suudab vesi gaase endasse haarata.
3. Hoovused
* Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. hoovusteks.
* Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on ülisuur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused seevastu jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat.
* Jaheda vee mõjul on ka õhk rannikul jahedam, millega kaasneb suhtelise õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasademed.
* Püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused, mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis, kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi . Triivhoovused on nt Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovused.
* Samamoodi mõjutavad ookeani pinna taset ka maismaalt merre suubuvad suured jõed ning kestvad ja tugevad vihmasajud ookeanide kohal. Selle tulemusel hakkab vesi kõrgema tasemega kohast madalamasse ära voolama, tekib äravooluhoovus.
* Hoovused tekivad ka erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel .
* Gibraltari väina kaudu tungib Atlandi ookeani kergem vesi pindmises kihis Vahemerre tihedushoovusena. Kui aga ühest kohast tuleb vett juurde, siis peab kusagilt teisest kohast seda ära voolama. Sügavates kihtides liigub vesi ka läbi Gibraltari väina vastassuunas – kompensatsioonihoovusena Vahemerest Atlandi ookeani.
4. Maailmamere reostumise põhjused ja tagajärjed
Põhjused:
* tööstuse ja olmeveo veed juhitakse merre
* põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre
* intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega)
* meresügavustesse maetud mürkained
* kliima soojenemine
Tagajärjed:
* väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis
* vähenevad kalavarud – mõju inimese toidulauale
* mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni
* rannikualad reostuvad, mõju turismile
* vetikate vohamine, oht inimese tervisele
* korallide hävimine
5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju
* Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi .
* Vooluveekogud jagunevad ajutisteks (paar nädalat kuni paar kuud) ning alatisteks (voolavad aasta ringi).
* Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab , seda selgemalt kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil .
Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid:

Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist;

Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus;

Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad infiltreerumisvõime;

Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu.
Veedefitsiidi võimalikud põhjused:

• Suvine madalvesi - sademetehulga vähenemine, kõrgenev aurumine
  
• Talvine madalvesi- maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine
  

Tagajärjed ning majanduslik mõju:

• Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi külmuda
  
• Jõevee vähenemisel väheneb vee hulk, mida saab kasutada põllumajanduses- põuaperioodid
  
• Suurematel jõgedel võib jõevee taseme languse tagajärjel jõgi muutuda ajutiselt laevade jaoks liiga madalaks
  

Üleujutuste võimalikud põhjused:

• Mererannikutel - tingitud merevee ootamatust tõusust rannikule puhuvate tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Kui madalas rannikupiirkonnas paikneb lisaks suure ja veerohke jõe suue , põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul.
  
• Tugevad vihmad
  
• Kiire lume/jää sulamine
  
• Väikestel jõgedel soodustavad üleujutusi linnad, kuna linnade asfalteeritud tänavatelt ja platsidelt ning katustelt voolab vesi kiiresti jõkke põhjustades seega kiire jõevee tõusu.
  

Tagajärjed ning majanduslik mõju:

• Suurte alade üleujutused
  
• Taimede hävimine liigniiskuse tagajärjel- ka põllumajandussaaduste
  
• Võib olla kasulik- viljakat muda ümbritsevatele kallastele kanda, mida saab seejärel kasutada põllunduses
  
• Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele
  
• Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele.
  

6. Põhjavesi
* Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett.
* Maapinna poorsetes kivimikihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja selliseid kihte nim vettkandvateks. Vettkandvad kivimid on nt liiv, liivakivi , lõhenenud lubjakivid .
* Vettkandvad kihid asenduvad vettpidavate kihtidega, so vett mitteläbilaskva materjaliga. Tuntum neid on savi.
* Vesi liigub pinnases seni, kuni kohtub vettpidavat kivimikihti ja jääb sellele püsima. Koha geoloogilisest ehitusest sõltuvalt vahelduvad vettkandvad ja vettpidavad kihid ning seetõttu on põhjavesi maakoores kihilise paigutusega. Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad eri sügavusel asuvad põhjaveekihid.
* Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood , kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt
* Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna merevesi hakkab valguma põhjavette.
* Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse , pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt
* Tagajärjed: joogivee kõlblikkuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:

• Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon , kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud
  
• Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse
  
• Kivimite poorsus : mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon
  
• Taimkatte esinemine: taimkate , eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku
  
• Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine äravool intensiivsem
  
• Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral
  

7. Mere kuhjuv ja kulutav tegevus
Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, kuna sellistel rannikutel ulatub lainetest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest ning lained kaotavad järk järgult energiat. Kohale jõudes on neil vaid setteid liigutav jõud. Kruusa-, veeristiku - ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamast kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid . Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakata veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kui lained jõuavad kaldale mingi nurga all, siis toimub setete pikiränne ehk lained liigutavad setteid mööda randa edasi. Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib sinna kujunema hakata maasäär.
Inimeste mõju rannikule- Kui rajada rannale, kus toimub setete pikiränne, sadam või mõni muu ehitis, mis takistab seda, siis hakkab ühel pool ehitist avalduma lainete kuhjav tegevus ning teisel pool lainete kulutav tegevus.
Rannikualade süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainete kulutavat tegevust.
8. Mõisted
Veerežiim- veetaseme ajaline muutumine
Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved.
Rannaprotsessid - rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid.
Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed.
Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik.
Laugrannik - lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks)
Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul
Valgala ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa
Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette