Hüdrosfäär Powerpointi esitlus (0)
Esitatud küsimused
- Millises piirkonnas on auramine suurem?
- Millised tegurid veel mõjutavad sademete teket?
- Miks sajab järgmistes kohtades palju?
- Miks Läänemere soolsus on väike?
- Miks Punase mere soolsus on suur?
- Millises meres on soolsus suurem ja miks?
- Millal on suurvesi ja miks?
- Mis on soot kuidas tekib?
HÜDROSFÄÄR
Soolane 97,2%
Mage 2,8%
MAGE VESI
· Pinnavesi 77,8%
· Põhjavesi 22,0%
· Mullavesi 0,2%
PINNAVESI
· LIUSTIKUD 99,36 %
· JÄRVED JA JÕED 0,61%
· ATMOSFÄÄR 0,03%
VEE VIIBEAEG
· Biosfääris 1 nädal
· Atmosfääris 1,5 nädalat
· Jõgedes 2 kuud
· Mullas 2 nädalat1 aasta
· Soos 110 aastat
· Järvedes 10 aastat
· Liustikes 1000 aastat
· Meredes ja ookeanides 4000 aastat
· Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat
VEERINGED
ATMOSFÄÄR
auramine sademed auramine sademed
MAAILMAMERI MAISMAA
VEEBILANSS
Veekogusse või mingile maa
alale juurdetuleva ja
äramineva veehulga vahe
kindlal ajavahemikul
Väike ja suur veeringe
· Veeringed
· Väike veeringe · Suur veeringe
esineb esineb nii mere kui
maailmamere ja maapinna kohal
selle kohal asuva asuva õhkkonna
õhkkonna vahel. vahel.
Väike veeringe
· VÄIKE VEERINGE
Veeaur Sademed
Maailmameri
v
Suur veeringe
e
e
· Suur veeringe
r
i Veeaur
Sademed
n
Veeaur
g Pinnavesi
e
Põhjavesi
Maailmameri
AURAMINE
Sõltub
Pinnase omadustest
Taimestikust
Õhu ja maapinna niiskusest
Temperatuurist
Tuule kiirusest
Too näide kuidas need mõjutavad auramist!
AURAMINE
· Millises piirkonnas on auramine suurem?
Ekvaatoril ookeani kohal või mandril?
Parasvöötmes ookeani kohal või troopilises
vöötmes ookeani kohal?
SADEMED
· Kaugus ookeanidest ja meredest
· Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside
liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel)
· Auramine maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt
Millised tegurid veel mõjutavad sademete teket?
SADEMED
· Miks sajab järgmistes kohtades palju?
Amazonase madalik
PõhjaAmeerika idarannik
Aafrika kagurannikul
PõhjaAmeerika looderannik
Himaalaja lõunanõlvadel
MEREVEE OMADUSED
· TEMPERATUUR
sõltub
Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast
Sademete hulga ja auramise vahekord
Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine
Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest
neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi
atmosfääri
2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja
neeldumine lõpeb 3040m sügavusel
VEETEMPERATUUR
· Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem
kui sügavamad kihid
· Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa
kohal
Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui
õhutemperatuur maismaa kohal!
Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi
Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui
lõunapoolkeral. Miks?
Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel
ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas
1015 kraadi külmem kui Arktikas)
SOOLSUS
Merevee mineraalses koostises on enam kloriiderohkem
NaCl (78%) , sulfaate,
ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat)
Keskmine soolsus 35 promilli
Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja
ka soolsus suurem
Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju,
auramine väike)
Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on
soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike
sulavete mõjul
SOOLSUS
Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused
selgelt 200 m paksuses pinnakihis
Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes
2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt
vahemikus 34,635 promilli
Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on
keskmisest suuremsoolsus põhjas väheneb ja
laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem
soolsus suureneb!
SOOLSUS
· Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu
elustikku; see on suurem 3540 promillise
soolsuse korral ja väiksem 515 promillise
soolsuse korral
· Mere soolsust mõjutavad
sademete hulga ja auramise vahekord
jõgede suubumine
ühendus ookeaniga
SOOLSUS
· Miks Läänemere soolsus on väike?
· Miks Punase mere soolsus on suur?
· Millises meres on soolsus suurem ja miks?
Läänemeri või Norra meri
Punane meri või Mehhiko laht
Araabia meri või Barentsi meri
HOOVUSED
· Hoovus on ühesuguste omadustega
veehulk
· Soojad ja külmad
· Liikumise seaduspärasus:
Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral
vastupäeva
HOOVUSED
HOOVUSTE tekkepõhjused
· Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuledTRIIVHOOVUSED
Läänetuulte hoovus,
· Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale
(kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi)
ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre,
Läänemerest Põhjamerre)
· Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel
( Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam
ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS
· KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest
kihtidest Atlandi ookeani
Hoovuste tähtsus
· Soojusvahetus erinevate laiuste vahel
· Setete transportijad savi või muda
· Planktoni transport (orgaanilise aine
edasikandjad)
· Mõju kliimaleTULETA MEELDE!
Mere kuhjav ja kulutav tegevus
rannikul RANNAPROTSESSID
· Kulutav tegevus järskrannikul
Lained jõuavad rannikule suure energiaga
kujunevad kulutusrannad
Pankrannik murrutuspank, murrutuskulbas ja
murrutuslava
Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal
sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse
eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile
RANNAPROTSESSID
· Kuhjav tegevus laugrannikutel
Tekivad kuhjerannad
Rannavallid
Rannabarridveealused vallid
Maasääred
TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST
RANNIKUTELE!
MAAILMAMERE REOSTUMINE
· Põhjused
Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre
või jõgedesse
Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu
Intensiivne laevaliiklusõnnetused
tankeritega
Meresügavustesse maetud mürkained
Kliima soojenemine
MAAILMAMERE REOSTUMINE
· Tagajärjed
Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis
Vähenevad kalavarud
Mõju inimese toidualauale
Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni
Rannikualad reostuvadmõju turismile
Vetikate vohamine
Korallide hävimine
MAAILMAMERE KAITSE
· 1970.a merekaitse üldlepingeesmärgiks
on merekeskkonna reostamise
vähendamine rannikult ja laevadelt merre
lastavate reoainetega
· 1974.a Läänemere konventsioon
· Ramsari (1971.a.) rahvusvahelise
tähtsusega märgalade konventsioon
(Matsalu alates 1975)
JÕGEDE ÄRAVOOLU
MÕJUTAVAD TEGURID
· Äravoolu mõjutavad
Sademed
Õhutemperatuur (auramine)
Lume sulamine ja liustike sulamine
Juurdevool lisajõgedest
Läbivool järvest
Paisu ehitamine
Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus)
HÜDROGRAAFI iseloomustus
· Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga,
veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi
muu ajavahemiku jooksul.
· Hüdrograafi joonistamiseks võetakse igapäevased või
pikaajalised andmeid veehulga või veetaseme
muutumise kohta. Püstteljele paigutatakse vastavate
mõõtühikute (kuupmeeter sekundis või sentimeeter)
skaala ja rõhtteljele ajaühikute skaala.
· Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu
aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.
MÕISTED
· Lähe
· Suue
· Jõestik
· Valgla e. äravooluala maaala millelt jõestik saab
oma vee
· Vooluhulk vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes
sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis)
· Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema
aja jooksul kui sekund
· Veereziim jõe veetaseme ajaline muutus
Mõisted
· Jõe langus lähte ja suudme vahe
· Jõe lang jõe langus mingil kindlal jõe
lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti
vaheline kõrguste vahe jagatud
vahemaaga (m/km)
Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre
300 m juures. Jõe pikkus on 15 km.
Arvuta langus ja lang!
Jõgede toitumine
· Vihmaveest
· Lumesulamisveest
· Lisajõgedest
· Põhjaveest
Millal on suurvesi ja miks?
Kongo Jangtse
Indus Jenissei
Volga
Rein
VOOLUSÄNG ja sellega seotud
protsessid
Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus
jaguneb:
· Kulutus e. erosioonlammorg, sälkorg,
moldorg; põhja ja küljeerosioon
· Setete transport
· Setete kuhjamine e. akumulatsioondelta,
kuhjetasandik jõe suudmealal
Jõeorud ja jõesäng
· LAMMORG
· SÄLKORG e. kanjon
· MOLDORG
Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa,
milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi
väljub jõesängist ning uputab lammi üle
SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud
siseveekogu, endine looge lammil
VOOLUSÄNG ja sellega seotud
protsessid
· Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul
· Mis on soot, kuidas tekib?
· Nimeta jõgesid, millel on kujunenud
ulatuslik delta
PÕHJAVESI
Põhjaveevaru suureneb
Sademevee infiltratsioon
Soodest imbub
Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine
Põhjaveevaru väheneb
Allikate äravool
Taimede veetarve
Auramine maapinnalt
Väljapumpamine
PÕHJAVESI
· Vett läbilaskev kiht liiv, kruus
· Vettkandev kiht
· Vettpidav kiht savi
· Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale
· Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas
· Arteesia vesi surveline põhjavesi
· Mineraalvesi mineraalsooli sisaldav põhjavesi.
Värskas pumbatakse 460 m sügavusest
Tee joonis põhjavee tekke kohta!
PÕHJAVESI
Infiltratsiooni mõjutavad
Saju kestusesimestel päevadel suureneb kuid siis
hakkab langema (pinnas vett täis)
Saju intensiivsusintensiivse saju korral väike
Kivimite poorsusmida poorsemad seda suurem
Taimkatemets vähendab, sest osa aurab tagasi
Nõlva kallemida suurem seda vähem vett imbub
Pinnase niiskuskuiva pinnase korral imbub rohkem
Infiltratsioon on sademetevee imbumine pinnasesse!
PÕHJAVESI
· Nimeta riike kus on probleeme puhta
joogiveega
· Millistel riikidel võib tekkida konflikt ühise
vee ja veeenergia kasutamisel?
· Millistes Eesti piirkondades esineb
probleeme puhta joogiveega?
PÕHJAVESI
· Reostus
Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse,
pinnasesse
Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal
väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest
Transpordireostusteede soolatamine, õnnetused teedel
bensiini sattumine pinnasesse
Olmereostus
PÕHJAVESI
· Alanemine
Suur veevõtt
Pikk kuivaperiood
Kaevanduspiirkondades põhjavee
väljapumpamine
PÕHJAVEE KAITSE
· Heitvee süvalasudmere põhjas 13m
läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast
mõne 12 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe,
Pärnu, Haapsalu, Kuressaare)
· Reovete puhastamine keemiline,
bioloogiline ja mehhaaniline
Mõisted
· Veereziim
· Maailmameri
· Rannaprotsessid
· Rannavall, järsk ja laugrannik
· Jõgede äravool
· Valgla (jõgede äravoolualad)
· Infiltratsioon
Kaardinomenklatuur
JÕED
REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE,
HUANGHE, INDUS, GANGES,
MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO
JÄRVED
SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA,
KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR
JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA
KAARDINOMENKLATUUR
· MERED
LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST
MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI,
· LAHED
MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI
· KANALID
PANAMA, SUESSI, KIELI
· VÄINAD
TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS,
DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI
SAARED JA POOLSAARED
· SAARED
SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS,
SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA,
KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA,
JAAVA, KALIMANTAN, UUSGUINEA, JAAPAN, UUS
MEREMAA
· POOLSAARED
SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE,
BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDOHIINA,
KOREA, LABRADORI
KORDAMISKÜSIMUSED
· Vee jaotus Maal (protsendid)
· Suur ja väike veeringe
· Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused
· Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid
· Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima
kujundamisel
· Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall,
rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas
· Maailmamere reostumise põhjused, mõju veeelustikule, inimesele,
majandustegevusele, keskkonnale
· Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud
põhjused, tagajärjed
· Põhjavee kujunemine; infiltratsiooni mõjutavad tegurid
· Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed
Õpetajale tehtud powerpointi esitlus hüdrosfääri kohta (hindeks sain 5-e) . Kõik mis seondub hüdrosfääriga. Väga kasulik esitlus, on ka kordamisküsimused kontrolltööks ja lisaküsimused slaididel. Palju mõisteid.
Sarnased õppematerjalid
![Hüdrosfäär]()
12
pdf
Hüdrosfäär
Veebilanss
Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal
ajavahemikul
Aurumine
Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt
Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt
Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja
temperatuurist ning tuule kiirusest
Transpiratsioon – auramine taimedelt
Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel
Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja
taime liigist
Sademed
Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus
Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett;
ka hall, härmatis, kaste, udu
Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana
Sademete hulk sõltu
![Hüdrosfäär]()
10
docx
Hüdrosfäär
kõikumisest tingitud veevaesed ja veerohked perioodid.
Õppis Tartu Ülikoolis, seejärel Müncheni ülikoolis. Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme,
liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas
mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist.
Geograafia GE3 Hüdrosfäär
1. Vee jaotus Maal 2. Suur ja väike veeringe
Soolane 97,2% Väike veeringe Ookeanidel aurustunud
Mage 2,8% vesi langeb ookeani tagasi
o Pinnavesi 77,8% Suur veeringe Ookeanil aurustunud vesi,
Jää ja liustikud 99,36% mis jõuab maismaale
Järved 0,61% 3
![Hüdrosfäär]()
4
docx
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär
Vee jaotus maal:
Magevesi 3% muu 0,9% jõed2%
Soolane põhjavesi 30,1% sood 11%
(ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87%
97% ja
liustikud 68,7%
Veestik jaguneb:
MAAILMAMERI: SISEVEED:
Ookeanid Liustikud
Mered Jõed
Järved
Sood
Põhjavesi
Veeringe lülid
· Sademed
· Auramine
· Jõgede äravool
· Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine
Veeringed
· Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel
Ookean-atmosfäär-ookean
· Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean
Veebilanss
Veekogudesse või teatud maa-alale juurdetuleva ja ärami
![Hüdrosfäär]()
3
docx
Hüdrosfäär
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss.
Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja
temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed
äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi
jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal:
Soolane 97,2% Mage 2,8%
MAGE VESI
· Pinnavesi 77,8%
· Põhjavesi 22,0%
· Mullavesi 0,2%
PINNAVESI
· LIUSTIKUD 99,36 %
· JÄRVED JA JÕED 0,61%
· ATMOSFÄÄR 0,03%
· Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline
iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus
(ööpäevas, aastas).
· Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest.
· Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline seaduspärasus
![Hüdrosfäär]()
2
rtf
Hüdrosfäär
HÜDROSFÄÄR
Osa Maast ,mis on täidetud veega.
23.Vee jaotumine Maal:
Maailmameri katab 71% maakera pinnast.
Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04%
Veeringe:
Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna
tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale.
Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui
veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu.
Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist
ning tuule kiirusest.
Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast.
Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning
moodustub põhjavee.
Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige
lihtsamini veebilansi abil.
24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused:
Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev.
Põhjapoolkera
![Hüdrosfääri konspekt]()
2
odt
Hüdrosfääri konspekt
Hüdrosfäär ehk vesikest.
Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee:
maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee.
Soolane 97,2 %
Mage 2,8 %
Pinnavesi 77.8%
Põhjavesi 22,0%
Mullavesi 0,2%
Pinnavesi:
Liustikud 99,36%
Järved ja jõed 0,61%
Atmosfäär 0,03%
Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega.
Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel.
Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast.
Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse:
-perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre
- sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus
maailmamerega puudub.
Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse
Mõjutavad pinnase omadused:
lõhederikkus (lubjakivi)
õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi)
imamisvõimelisus (turvas)
karst - vee lahustav, uuristav toime
![Hüdrosfäär]()
5
doc
Hüdrosfäär
HÜDROSFÄÄR
1. Vee jaotumine Maal, veeringe
* maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu
planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97%
kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene
kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena
sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%:
60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris.
* Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel.
Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb
atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku
sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved
ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa-
või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest
veeringet. Väikese veeringe korral auru
![Hüdrosfäär-konspekt]()
4
docx
Hüdrosfäär, konspekt
HÜDROSFÄÄR
· looduses eriline roll
· teiste sfääridega läbi põimunud:
atmosfääris veeaur
litosfääris ja mullas põhjavesi
organismide koostises vesi
· veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri
Veeringe maal
· sademed
ookeanide pinnalt aurunud vesi:
- suurem osa langeb sademetena sinna tagasi
- osa kandub õhuvooluga maismaale
- mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on
sademeterohke ala
maismaalt auranud niiskus:
- osa langeb sademetena maha maismaa kohal
- vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse
· auramine
veeringe teiseks lüliks
toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt
sõltub:
- pinnase omadustest
- taimestikust
- õhu ja maapinna niiskusest
- temperatuurist
- tuule kiirusest
· jõgede äravool
sõltub sademete ja auramise vahekorrast
mida rohkem sajab, s
Meedia
Kommentaarid (0)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 49 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
plixx300
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid