Hüdrosfäär (0)

Sarnased õppematerjalid

49

ppt

Hüdrosfäär Powerpointi esitlus

HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · VÄI

Geograafia

15

docx

10. KLASSI GEOGRAAFIA

· Tuule kiirus üle 3-11 m/s (10-40 km/h)  · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks - esineb vee kohal Tuulispask ­ esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike ­ võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: · Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes · Frontaalsed ­ esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe: · Auramine · Sademed · Jõgede äravool · Põhjavee äravool Väike ja suur veeringe

Geograafia

4

docx

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon ­ sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale juurdetuleva ja ärami

Geograafia

9

doc

VETEVÕRK

26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses

Geograafia

13

docx

HÜDROSFÄÄR- kordamine

HÜDROSFÄÄR 1. jõgede äravoolu mõjutavaid tegurid: Ilmastikutingimused, eriti sademed st saju hulgast, kestusest, intensiivsusest ja sellest, kuidas sademed valgla (maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab) piires jaotuvad. Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef- valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, valgla taimkate, muld, maakasutus 2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat

Hüdrosfäär

5

doc

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed ­ liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi ­ 75%, põhjavesi ­ 24%, ülejäänud ­ 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe ­ vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral auru

Geograafia

10

docx

Hüdrosfäär

kõikumisest tingitud veevaesed ja veerohked perioodid. Õppis Tartu Ülikoolis, seejärel Müncheni ülikoolis. Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme, liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist.  Geograafia GE3 ­ Hüdrosfäär 1. Vee jaotus Maal 2. Suur ja väike veeringe Soolane 97,2% Väike veeringe ­ Ookeanidel aurustunud Mage 2,8% vesi langeb ookeani tagasi o Pinnavesi 77,8% Suur veeringe ­ Ookeanil aurustunud vesi, Jää ja liustikud 99,36% mis jõuab maismaale Järved 0,61% 3

Hüdrosfäär

14

docx

Hüdrosfäär

1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)