Hüdrosfäär (0)

Veebilanss  
  Veekogusse  või  mingile  maa- alale   juurdetuleva  ja   äramineva   veehulga  vahe  kindlal 
ajavahemikul 
   Aurumine  
  Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt 
  Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt 
  Sõltub  pinnase  omadustest,   taimestikust ,  õhu  ja  maapinna  niiskusest  ja 
temperatuurist ning tuule kiirusest 
   Transpiratsioon  –  auramine  taimedelt 
  Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel 
   Efektiivsust   mõjutab  temperatuur,  suhteline   õhuniiskus ,  õhu  liikumisest  ja 
taime liigist 
  Sademed 
  Vee  vabanemine  pilvedest kas vedelas või tahkes olekus 
  Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; 
ka hall, härmatis, kaste, udu 
  Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana 
  Sademete  hulk  sõltub:  kaugus  ookeanidest  ja  meredest,   pinnamood   (mäed 
takistavad   niiskete   õhumasside  liikumist  –  rohkesti  sajab  mägistel 
rannikualadel ), auramine (maailmamere pinnalt aurab rohkem kui maismaalt) 
  Jõgede  äravool  
  Sõltub sademete ja auramise  vahekorrast 
  Mida rohkem sajab, seda suurem on äravool 
  Jõgede äravoolualad ehk  valglad  ( valgala ,  jõgikond ) - maa-ala, millest veekogu 
või selle osa saab oma vee 
  Tegurid:  Sademed,   õhutemperatuur ,  lume   sulamine   ( liustikud ),  juurdevool 
lisajõgedest,  läbivool  järvest,   paisu   ehitamine,  vee  tarbimine  (tööstus, 
põllumajandus jne) 
  Põhjavee kujunemine ehk infiltratsioon  
  Sademe- või  pinnavee  imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse 
ja pragudesse 
  Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel 
ühe lüli maakera veeringes 
  Mõjutavad tegurid 
-  Saju kestus – esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis 
hakkab kiiresti  langema , sest pinnasekihid on veega küllastunud 
-  Saju intensiivsus – intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest 
jõgedesse ja järvedesse 
-  Kivimite  poorsus  – mida poorsemad, seda intensiivsem on infiltratsioon 
-   Taimkatte  esinemine –  taimkate , eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest 
osa sademeteveest aurab tagasi õhku 
-  Nõlva  kalle  –  mida  suurem  on  nõlva  kalle,  seda  vähem  vett   imbub  
põhjavette, sest pindmine  valgumine on intensiivsem 
-  Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui 
niiske pinnase korral 
Maailmameri  
  Merevee omadused: 
  Temperatuur  
-  sõltub mere pinna langeva  päikesekiirguse hulgast; sademete ja 
auramise vahekord; hoovustega veotud vee  ümberpaigutamine  
-  Pinnatemperatuur  (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur 
(4 kraadi) 
-   Ookeanides on aasta keskmine  veetemperatuur kõrgem kui 
õhutemperatuur maismaa kohal 
-   Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral 
   Soolsus  
-  Keskmine  soolsus 35 promilli  
-  NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate 
-  Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus 
suurem 
-  Keskmisest madalam soolsus  ekvaatoril  
-  Põhjapoolkera  parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike 
veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul 
-   Läänemeri riimveeline ( soolane  ja mage  vesi kihiti) 
-  Soolsust mõjutab – mere vanus, ühendus ookeaniga, jõgede 
suubumine, sademete hulga ja auramise vahekord 
-  Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu ja  elustikku  
   Hoovused  
-   Ühesuguste omadustega veehulk 
-   Soojad ja külmad 
-  Liikumise seaduspärasus – põhjapoolkeral päripäeva, lõunapoolkeral 
vastupäeva 
Hoovuste  tekkepõhjused: 
-   Püsivalt  ühes suunas puhuvad tuuled – triivhoovused 
-  Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale –  äravooluhoovus  
-  Erineva temperatuuri ja soolsusega vee  kokkupuutealadel  – 
tihedushoovus 
-  Vahemere sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani – 
Kompensatsioonihoovus 
Hoovuste tähtsus: 
-   Soojusvahetus erinevate laiuste vahel 
-  Setete transport (org. aine edasikandjad) 
-  Mõju kliimale 
 
 
 
 
Rannikud  ja rannaprotsessid 
  Rannikute ilme sõltub: 
  ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), 
  geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted ), 
   kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), 
  ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge  rannikuga) 
  veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine- vajumine , lühemal 
perioodil tõus-mõõn). 
  Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: 
   lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), 
  hoovused, 
  merejää, 
  taimed, 
  inimtegevus 
 
  Lained tekivad:  
   tuule 
   maavärina või vulkaanipurske,  
   tõusu-mõõna 
   laevade liikumise tagajärjel 
  Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed 
piklikud leetseljakud  või barrid 
  Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa  liigestavad  pikad kitsad kaugele maismaasse 
ulatuvad sügavad lahed ehk  fjordid  
  Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid 
liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati 
  Rannikutüüp, kus kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalsetest 
kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud 
või silekaljustikud 
  Rannikutüüp, kus rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad 
saarekesed e  laiud  
  Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme 
tõusu tõttu, on veega täitunu 
 
Jõgede toitumine ja veerežiim 
  Lähe – voolu alguskoht  
  Suue - voolu lõppkoht 
   Jõestik  – pea-, lisa- ja harujõed 
  Kallas – maariba, millega piirnevad veekogud 
   Jõesäng  – jõeoru sügavaim osa, kus on pidev vool 
  Valgala ehk  valgla  ehk jõgikond – maa-ala, kust jõed saavad oma veed  
   Veelahe  – kõrgem maa-ala, mis eraldab jõgikondasid 
   Delta  – hargnenud jõesuudmed 
   Vooluhulk  – vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis kuupmeetri kohta 
  Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline 
kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) 
  Jõe langus – lähte ja suudme  vahe (m) 
  Jõed toituvad: 
   Vihmavesi  
  Lumesulamisvesi 
   Lisajõed  
   Põhjavesi  
   Lammorg  – negatiivne lai jõeorg, voolamine toimub sängis 
   Sälkorg ehk  kanjon  – mägine pinnamood, uuristab põhja 
  Moldorg – ümara laia põhjaga org (peaaegu sama, mis sängorg ) 
  Jõesäng ehk  voolusäng  – jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee 
ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle 
   Soot ehk vanajõgi – jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil  
  Jõelooge ehk  meander  – jõeoru kaarjas osa 
  Voolusäng ja sellega seotud protsessid: 
  Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus 
-  Kulutus ehk erosioon  – lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja 
küljeerosioon 
-  Setete transport 
-  Setete kuhjamine ehk akumulatsioon  – delta, kuhjetasandik jõe 
suudmealal  
Põhjavesi 
  Põhjaveeks  nimetatakse  maakoore  kivimite  ja  setete  poorides,  lõhedes  jm  tühikutes 
olevat vett 
   Vettkandev kiht – vesi liigub vabalt poorides 
  Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid 
  Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile  
  Infiltratsioon  –  sademed  või  pinnaseveed  ei   satu   otse  vooluvetesse,  vaid  imbub 
raskusjõu mõjul läbi pinnase 
   Karst  – põhjavee lahustav ja uuristav toime 
  Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas) 
   Põhjaveevaru suureneb 
  Sademevee infiltratsioon 
   Soodest imbumine 
  Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine 
  Põhjaveevaru väheneb 
  Allikate äravool 
  Taimede veetarve 
  Auramine maapinnalt 
  Väljapumpamine 
  Infiltratsiooni mõjutab 
  Saju kestus – esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema 
  Saju intensiivsus – intensiivse saju korral väike 
  Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda suurem 
  Taimkate – mets vähendab, sest osa aurab tagasi 
  Nõlva kalle- mida suurem, seda vähem vett imbub 
  Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub rohkem 
  Kui  põhjavesi  jõuab   suurele   sügavusele  või  on  tegemist   vulkaanilise   piirkonnaga, 
kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal - ehk kuum vesi 
   Mineraalvee  tekkimine 
  Kõrge  temperatuuri  korral  on  ainete  lahustus  vees  suurem  st  tekib  suur 
mineralisatsioon 
  400-500m  sügavusel  paiknev  vee  liikumine  on  väga  aeglane  ning  vee  ja 
kivimite kokkupuute aeg väga pikk 
   Geiser  – periooditi purskav kuumaveeallikas 
  Inimtegevus mõjutab põhjavett 
  Veetaseme alanemine 
-  Suure  veevõtu  korral  kujuneb  kaevu  ümber  alanduslehter,  kus 
sügavamate  kaevude  jaoks  vett  veel  jätkub,  kuid  madalamate  jaoks 
enam mitte 
-  Põhjaveetaset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel – võib 
kujuneda alanduslehter, mis hõlmab sadu km2 
  Veekvaliteedi halvenemine 
-  Lekkiv reoveetorustik 
-  Sõnnikuhoidlad 
-  Prügilad 
-  Liigne väetiste ja mürkide kasutamine 
-  Elektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks 
-  Põlevkivituha transportimine settebasseinidesse 
  Põhjavee kaitse 
  Heitvee  süvalasud  –  mere  põhjas  1-3  m  läbimõõduga  torud,  mis  ulatuvad 
rannast mõne km kaugusele 
  Reovete puhastamine – keemiline (järgijäänud reoaineid hakkavad keemilised 
elemendid  „lahti  uuristama“),  bioloogiline  (bakterite  lisamine,  toituvad 
reoainetest)  ja  mehhaaniline  (korjatakse  välja  suured  jäätmed  –  sõeladega, 
filtreerimine)