Keskaeg Eestis (4)

KESKAEG
Vana- Liivimaa riigid ja põlisrahvad
Eesti jagati üksikuteks osadeks , mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike.
Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks.
Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik ( 1237 ).
Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks.
Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad.
Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop.
Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis – kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus – kindalaksmääratud naturaalmaks.

Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud

Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast.
1297 toimus V-Liivimaal kodusõda. Riia linn moodustas ühisrinde ordu vastu.
Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid.
1263. tungisid leedulased ordu valdusesse ja põletasid maha Vana-Pärnu.
1270. käisid nad läbi Saaremaa
1242 toimus Pepsi jääl nn. Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast venelaste poolt purustati.
Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. Sakslased omalt poolt olid sunnitud leppima sellega, et nende valluse piiriks jäid Narva jõgi ja Pepsi järv.
Võitlused hoogustusid taas 1320 -ndatel.
Linnade arenemine. Mõõgavendade ordu kutsus 1230 aastal Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest. Linnaõigused sai Tallinn 1248. aastal. Suurt linnalist asulat – Tartut – hakati nimetatama linnana 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn, vasakule kaldale Uus-Pärnu. Haapsalu. XIII said linnadeks Paide ja Viljandi. XIV kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere.
Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür.
Eesti esimene kivilinnus – Otepääö 1224. aastal – kastell -linnus.
Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur . XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika.
Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud.

Jüriöö ülestõus 1343 – 1345

Poliitiline eellugu. 1340 -ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale , kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle.
Ülestõusu algus. Jüripäev 23. aprillil , valiti ülestõusu alguseks. Ülestõusu alustati öösel, mil tapeti vaenlased une pealt. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid; kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster, põletati 28 munka. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust kogu Harjumaa (v.a. Tallinn).
Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole – abipalvetele vastas ordumeister Burchard von Dreilebenile Eestlased soostusid läbirääkimistega Paides 1343 4.mai. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, milles eestalste esindus tapeti.
Ordu pealetung. Lahing Kanavere küla lähedal – eestlased põgenesid soo peale ja lühikese ajaga langes neist 3000.
Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit. 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõvõimu peamist tugipunkti – Pöide ordulinnust. 8 päeva piiramise järel alistuti ja neil jubati linnusest vabalt lahkuda. Kui nad linnusest väljusid, loobiti nad kividega surnuks .
1344 rünnati hästi kindlustastud Karjalat. 1345 algul koondas Liivi ordu väed lõplikuks löögiks.
Kokkuvõte. 1343.a. jüriööl Harjus alanud vabadusvõitlus kestis ligi 2 aastat ja haaras otseselt 3e suurt maakonda. Eesmärgiks oli kaotatud vabaduse taastamine. Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitluse jätk, selle lõppvaatus.

Maarahvas XIV – XVI sajandil

Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Esile tõusis teoorjus. Maarahvas hakkas rõhumisele vastu (ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijatele, asuti mujale elama). Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse haagi - ehk adrakohtunikud .
Adratalupoeg – kõige arvukam kiht (1/2 – 5 adramaad )

Üksjalgade kiht – adratalupoegade nooremad pojad, kellel oli oma talu. Kohustus teha mõisnikule tegu üks jalapäev nädalas.

Vabatalupojad – soodsaim kiht. Tasusid koormisi rahas ja teotööst vabad.
Maavabad – kõrgeim kiht talurahva hulgas; ei kandnud tavalisi talupojakoormisi; pidid sõja teenima feodaali ratsaväes.
Valdavaks põllupidamises sai kolmeväljasüsteem.
Eestlaste vaimuelu . Kujutelma mõjutas muistses vabadusvõistluses nende jumalate allajäämine ristiusu jumalale. Eestlased oli sunnitud täitma katoliku kiriku kombeid. Kohati eestlased jätkasid Taara (ja Uku) austamist. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine . Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed .

Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini

Liivi ordu mõjuvõimu kasv. Taani ei olnud enam suuteline doifma enda käes Eestimaad. 1346.aastal müüs ta Eesti 19000 hõbemarga eest Saksa ordule.
1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel).
Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis (praegune Gdansk Poolas). Otsustati et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Kujunes ka ebasoodsaks et Harju-Viru vasallid nõustasid endale uue privileegi, mis on tuntud Konrad von Jungingeri armukirja nime all – selles laiendati vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit veelgi.
Sisevõitlus kestab. XI sajandil jätkusid V-Liivimaal sisevõitlused
1410 Saksa ordu jäi Grünwaldi lahingus Poola ja Leedu vägedele alla.
1507 võeti vast seadus, millega loobuti talupoegade sõjalisest abist ja eestlastel keelati relvade kandmine.
Välispoliitika. XIV sajandi lõpul hakkas killustunud Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema.
1481 – Moskvo, Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede korraldatud sõjaretk Liivimaale.
Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535
1501 tungiti arvuka väega Venemaale. (Väikse kokkupõrke järel Venelased põgenesid. Kuna eestlasre seal levisid rasked nakkushaigused, pöörduti tagasi.
1502 – Venelaste rüüsteretk
1502 – Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale – Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema.
1503 sõlmiti vaherahu

Linnad ja kaubandus

Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.
Tallinn, Narva, Rakvere – Lüübeki linnaõigus.
Tartu, Viljandil, Uus-Pärnu - Riia linnaõigus.
Vana-Pärnu – piiskopiõigus.
Raad e magistraat – linna võimuorgan. Raadi kuulusid 4 bürgermeistrit, kes moodustasid rae juhatuse. Sündik – tundis hästi seadusi; jurist. Maahärrat esindas rae juures linnafoogt.
Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuse eest hoolitsemine; pidi rakendama abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks ; kaitsma huve suhetes teiste linnade ja maahärradega; kandma hoolt kiriku ja koolide eest; korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnades. Rae kõrval võttis küllaltki aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond . Neist tähtsaimad olid gildid ja tsiunfid.
Kaubandus. Kaupmeeste ühenduseks oli jõukamatel kaupmeestel Suurgild ja eraldunud vallalistel kaupmeestel Mustpeade vennaskond.
Eksport – teravili, kala, karusnahk, ehitis- ja hauakive, lina ja hülgerasva
Import – kalevit, lõuendit, soola, heeringaid, veine , õlut, vürtse, metalliotooteid, luksusesemeid.
Käsitöö. XVI oli Tallinnas ligi 20 tsumfti, mille siseelu kujundas skraa (põhikiri).
Linnade välisilme. Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad linnad piirati kivist ringmüüriga. Vaesem elanikkond elas eeslinnades e agulites.
Linnaelu keskuseks oli turuplats , mida ääristasid väiksed poed . Selle äärde rajati raekoda – tähtsaim ühiskondlik hoone.
Rahvastik . Tallinnas ulatus elanikkond XV sajandil u8000ni. Tartus u6000ni. Kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased.

Katoliku kirik ja usupuhastus

Kirikukorraldus Eesti alal. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks, kui see üldiselt mujal oli.Kõrgeimaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop.
Piiskop oli kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik.
Missa – pidulik jumalateenistus.
Usuelu maal. XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik.
Kloostrid . Ametliku kirikliku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste murgaordude kloostreid. Tsisterlaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kesjusmungaordu, augustiinlaste ordu.
Kloostrid olid oma suurte valdustega nn. kollektiivsed mõisnikud.
Usupuhastus e. reformatsioon. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517aastal Saksamaal. Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine 1523. Kuigi tunnistati Martin Lutheri õpetusi, ei saa me siinseid reformatsioonisündmusi lugeda.

Haridus ja kultuur

Katoliku hariduselu . Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga . Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid . Õpiti peamiselt Saksa ülikoolides.
Luterliku hariduselu ja eestikeelne trükisõna. 1525 trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat eesti keede.
1549 tõlkis Piibli eesti keelde Hans Susi.
Ehitus- kujutav. Ja tarbekunst keskaja teisel poolel. Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja Tallinna kiviarhidektuur. Maalikunst avaldus hästi seinamaalides. Lüübeki meister Bernt Notke suurejooneliseim maal onli “ Surmatants ”. 1520- 1530 algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris.
Russowi kroonika. XVI sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja Balthasar Russow alamsaksakeelse “Liivimaa provintsi kroonima”.