Vana-Kreeka kultuur, skulptuur, maalikunst (0)

Sisukord
Lehekülg 1 Sisukord
Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a
Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a
Lehekülg 4 Kunst -Ehitusmälestised
Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur , Maalikunst
Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst
Lehekülg 7 Teater
Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus
Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles
Lehekülg 10 Sport - Olümpiamängud
Lehekülg 11 Jumalad
Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus
VANA-KREEKA KULTUUR
Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama . Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased .
Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks.
11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena , jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad.
Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist  vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar , kus pere jumalaid austas, ning kaev . Majapidamistöid tegid naised ja orjad . Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Muistses Kreekas pidid naised kuuletuma oma isadele , meestele, vendadele ja isegi poegadele . Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30-aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda.
Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kreeklaste kehakatteks olid ritkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks . Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid.
8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena . mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes.
Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Haridus oli Kreekas tasuline . Kreeka lapsed läksid kooli umbes 7-aastaselt, kuid mitte kõik lapsed, vaid ainult rikaste kodanike pojad. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks . Vaesemate vanemate lapsed õppisid kodus. 18-aastastele noormeestele hakati õpetama võiluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema kui vaja. Spartas oli kasvatus karmim kui mujal Kreekas. Poisid asusid 7-aastaselt elama sõjaväebarakkidesse, kus nad said mõnikord nii vähe süüa, et pidid seda varastama. Nii loodeti neist kasvatada sitkeid sõjamehi. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal.
VANA-KREEKA KUNST
Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa – krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks – baas, tüves ja kapiteel . Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas . Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria , joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem , kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid .
Kreeka ehitusmälestised
Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. ( Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud – karüatiidid.
Vanakreeka skulptuur
Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud –kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised . 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks ( Skopas , Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst )
Vanakreeka maalikunst
Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt , punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus . 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles .
Hellenistlik kunst
4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise – Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu – komposiitkapiteel . Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid , saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama . Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus , Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg.
VANA-KREEKA TEATER
Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana .
Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra , mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee . Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale . Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis . Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja . Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna . Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süžeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos („Oresteia“) ja Sophokles („Kuningas Oidipus“) Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile.
VANA-KREEKA FILOSOOFIA ja TEADUS
Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest . Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales , kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron – meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos , kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest – aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem . Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos “Historia” keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund – sofistika . Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted “hea ja halb” on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine , asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda , ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon (427-347 eKr), kes asutas oma filosoofide kooli – Akadeemia. Platon pani oma teosed kirja dialoogidena, kus peategelaseks oli Sokrates. Platon leidis, et vooruse mõistmiseks on tähtsaim ideede õpetus.
Tema arvates oli kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted – ideed, mis on muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega kombatavad asjad on üksnes nende ajalikud ja ebatäiuslikud koopiad. Kõige olulisemaks oli hüve idee. Platon esitas ka oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mida juhivad võimekad inimesed filosoofid, kes pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate juhtnööridele. Platoni arvates oli olemasolevatest riikidest ideaalilähedane Sparta. Platoni põhiteoseks on dialoog „Riik“.
Aristoteles (384-322 eKr) seevastu ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kõige olulisemad olid Aristotelese saavutused loogika vallas. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend. Ideaalseks pidas Aristoteles sellist riiki, kus kodanikuõigused kuuluksid eeskätt keskmise jõukusega elanikkonnale. Riigi eesmärgiks oli tema arvates tagada oma kodanikele õnnelik elu. Selleks tuli hoiduda äärmustest ja leida aristokraatia ja demokraatia vahel kuldne kesktee. Aristotelese peateosteks olid „Metafüüsika“ ja „Eetika“. Ta asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.
VANA-KREEKA SPORT
Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke - ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika – olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus.
Olümpiamängud
Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud.Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses.Kõige varasem võistlusala – staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus , rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise , kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr – seda hakati kasutama aja arvestamiseks – sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed. Mängude häirimatuks toimimiseks oli kehtestatud olümpiarahu, mis keelas relvade kandmise Olümpias ja võistlejate või külaliste Olümpiasse tuleku takistamise
Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale . Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi riigileus läbi lüüa
VANA-KREEKA JUMALAD
Tuntuim Kreeka jumal Zeus on sündinud kahe titaani Rhea ja Kronose liidust. Zeus oli Kronose noorim poeg. Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna).
Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena ( tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna ), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal . Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos..Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole pöörduti paiaaniga, Dionysose poole ditürambiga.
Kasutatud kirjandus
http://gymn.paide.ee/personal/kunstiajalugu/kreeka.html
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.ht m
http://www.annaabi.com/download.php?matid=57900
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuvote_karoliinekorol.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka
http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf
http://www.google.ee/images/old-greece
http://www.annaabi.com/vana-kreeka-m23129.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud
Raamat: Inimene Ühiskond Kultuur 1 osa
13