Vana-Kreeka küsimused ja vastused

Q: Kuidas periodiseeritakse vanakreeka kunsti?

Vastus leiad õppematerjalist: Vana-Kreeka küsimused ja vastused

Q: Kuidas nimetatakse samba osi?

Vastus leiad õppematerjalist: Vana-Kreeka küsimused ja vastused

Q: Millised kolm stiili valitsesid Vanakreeka arhitektuuris?

Vastus leiad õppematerjalist: Vana-Kreeka küsimused ja vastused

Q: Millised kaunistuselemendid on meander munavööt helmisnöör ja palmett?

Vastus leiad õppematerjalist: Vana-Kreeka küsimused ja vastused

Tiirmaa, Liis

Vana-Kreeka küsimused ja vastused (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

3 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas periodiseeritakse vanakreeka kunsti?
Kuidas nimetatakse samba osi?
Millised kolm stiili valitsesid Vanakreeka arhitektuuris?
Millised kaunistuselemendid on meander munavööt helmisnöör ja palmett?

Vastused.

Kirjelda Vanakreeka ühiskonda ja usundit.
Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon . Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Igal polisel (linnriik) oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena , jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev . Majapidamistöid tegid naised ja orjad . Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Muistses Kreekas pidid naised kuuletuma oma isadele , meestele, vendadele ja isegi poegadele . Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30-aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Kreeklaste kehakatteks olid ristkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel . Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes.
Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Haridus oli Kreekas tasuline. Kreeka lapsed läksid kooli umbes 7-aastaselt, kuid mitte kõik lapsed, vaid ainult rikaste kodanike pojad. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks . Vaesemate vanemate lapsed õppisid kodus. 18-aastastele noormeestele hakati õpetama võiluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema kui vaja. Spartas oli kasvatus karmim kui mujal Kreekas. Poisid asusid 7-aastaselt elama sõjaväebarakkidesse, kus nad said mõnikord nii vähe süüa, et pidid seda varastama. Nii loodeti neist kasvatada sitkeid sõjamehi. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Kreeklastel oli mitu jumalat:
Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes.
Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga.
Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga.
Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust.
Athena oli tarkuse , kunsti- ja sõjajumalanna.
Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega.
Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja.
Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga.
Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga.
Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja.
Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad.
Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnistust jumalate valitseja Zeusi raevuhoogudest.
Igal asulal oli oma kaitsejumal või -jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad selleks, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike, teatrietendusi ja mänge. Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime. Paan , loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim. Ta oli saatür - pooleldi mees, pooleldi sokk , inimese ülakeha ja sarvedega. Ta uitas üksildlastel mäenõlvadel, mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest.
2. Kuidas periodiseeritakse vanakreeka kunsti? (nimetus ja aastaarvud )
Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600-480 e.m.a. , milles eristatakse kolme perioodi.
1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a.
2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a.
3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j.
3. Millised on Vanakreeka templi osad? Põhiplaan?
Vana Kreeka templi kuus erinevat põhiplaani.
Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest.
Kandvad osad on:
a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest
b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev.
Kantavad osad on:
a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav , friis ning geison(eenduv garniis)
b) lame viilkatus
Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: sammaste arvud on 6x13 ja 8x17.
Põhiplaan: Sammaste taga asus templi pearuum naos . Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse kuus erinevat templite põhitüüpe(pildil).
Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili: dooria , joonia ja korintose.

4.Kuidas nimetatakse samba osi?
Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel . Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus . Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud.
5. Millised kolm stiili valitsesid Vanakreeka arhitektuuris? Kuidas neid stiile ära tunda?
Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili – dooria, joonia ja korintose stiili. Neid nimetatakse ka orderiteks, kuna erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse. Dooria stiili iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena , kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid . Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged

Nimeta Ateena Akropoli ehitised ja skulptuurid .
Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiilis Akropolis asub Parthenoni tempel. Joonia stiilis on Nike tempel Ateena Akropolis. Akropolis asus ka Erechteioni, Chalkotheke ja Propylaia templid.
Ateena Nike kuju oli erandlikult tiibadeta, et ta ei saaks Ateenast minema lennata . Keset akropoli asus Pheidiase loodud tohutu Athena pronkskuju. Athena kullatud kiivrit ja odaotsa nägid kõik meremehed Pireuse sadamale lähenedes. Parthenoni idaviilu kaunistas skulptuurgrupp Athena sünnist Zeusi peast ja lääneviilu skulptuurgrupp Athena saamisest linna kaitsepühakuks. Templi sisemuses seisis Pheidiase loodud 11 m kõrgune Athena kuju, mille rõivastus oli kullast , käed ja nägu aga elevandiluust .
7. Kirjelda Vanakreeka skulptuuri üldiselt. (materjalid, teemad, liigid)
Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit . Viimast kahte eelistati eriti. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. Arhailisel ajajärgul, mis kestis 7-5 saj e.m.a., on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Kuid kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud ja maani riietes naisefiguurid. Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool , käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus.
5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale , teine jalg on vabaks jäetud.
Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS . Tema on teinud Odakandja (kontrapost).
4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi . Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS . Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd.
Lysippos on kuulsaks saanud oma Kaapijaga. Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid .
8. Kirjelda erinevate stiiliperioodide(arhailine, klassikaline, hellenistlik) skulptuure, määra teose stiil.
Kattub eelneva küsimusega , vastuse saad eelmisest küsimusest.
9. Millised kaunistuselemendid on meander, munavööt, helmisnöör ja palmett ?
Meander on dekoratiivse piirjoonega ehitatud pidevjoon, mille sisse on vormitud kordav motiiv .
Munavööt on munajate lehekujutistega rõhtne ehisliist.
Helmisnöör on dekoratiivne kaunistusmotiiv joonia samba kapiteelil.
Palmett on palmilehesarnane ornament .
10. Kirjelda Vanakreeka vaasimaali( kujutamisviisi areng, teemad, stiilid), määra vaasi stiil.
Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid - jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sama kujuga nõud jäid kasutusele ka hiljem. Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure.
Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed , arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud.
11. Kirelda Vanakreeka kultuuri hellenistlikku perioodi. ( nimetuse teke, erinevus eelnevatest perioodidest, ehitised, maailmaimed)
J. G. Droysen võttis termini „hellenism“ kasutusele XIX saj. alguses tähenduses „orjandusliku antiikühiskonna periood“, mis algas Makedoonia Aleksandri (Suure) vallutustega (334. e. Kr.) ja lõppes 31/30 e. Kr
Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel . See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga. Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem. Sammas kaotas järk-järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga.
Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid , losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid.
Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust.
Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune , nagu meie seda tunneme . Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist:
Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud

Cheopsi püramiid Egiptuses,
Semiramise rippaiad Babülonis,
Artemise tempel Ephesoses,
Zeusi kuju Olümpias,
Halikarnassose mausoleum,
Rhodose koloss ja
Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).

Neist on tänaseni säilinud ainult Cheopsi püramiid.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liis Tiirmaa Õppematerjali autor

Kordamiseks

akropol 7 maailmaimet vaasimaalid skulptuur arhitektuur joonia dooria korintose ühiskonna elu

Sarnased õppematerjalid

docx

Vana-Kreeka kultuur

VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid taval

Kunstiajalugu

doc

Vana-Kreeka

Parthenoni naose friis. u. 438-432 naose friis. u. 438-432 Pheidias. Athena kuju e.m.a. e.m.a. Parthenonis. Rekonstruktsioon. Pheidias. Zeusi kuju Olümpia templis. 440-430 e.m.a. Hävinud tulekahjus 462 m.a.j. Arvutirekonstruktsioon. Vana-Kreeka seitse maailmaimet. Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) Artemise tempel püramiid, taga Cheopsi Efesoses. 550 e.m.a. (algselt 146 m, praegu Semiramise aiad Herostratose poolt 136 m).püramiid. 27.- Babülonis. u. 600 maha põletatud 365 26. sajand e.m.a. e.m.a. Hävinud. e.m.a., peale taastamist

Kunstiajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas.

Kunsti ajalugu

doc

Kreeka kunst

Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eK

Kunstiajalugu

doc

Arhailine ajajärk

ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on

Ajalugu

doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreekl

Kunstiajalugu

docx

Vana-kreeka kokkuvõte

Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2

Ajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk