Nimetu (2)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Kreeka
Referaat geograafiast
Koostaja : Liisi Sepp
Klass: 9b
Juhendaja : Maigi Kärgenberg
Tallinn 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Geograafiline asend 4
Ajalugu 5
Loodus 9
Riigikord 10
Majandus 11
Sümboolika 12
Rahvastik 12
Rahvastik 13
Haldusjaotus 14
Usk 15
Kultuur ja haridus 17
Kokkuvõte 19
Kasutatud kirjandus 20

Sissejuhatus

Käesolev refraat käsitseb lühidalt Kreeka riiki ning selle iseärasusi. Valisin selle riigi, sest ise Kreeta saarel käinuna jäi mul riigist hea mulje ja tahtsin teada, kas ka mandri Kreeka on sarnane või erineb.

Geograafiline asend

Kreeka asub Lõuna-Euroopas, Vahemere kaldal , Balkani poolsaare lõunaosas ning Egeuse , Joonia ja Vahemere saartel.Temast loodes asub Albaania , põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 131 957 km².
Kreeka rannajoone on pikkus on 14 880 km.
Suurimad saared on Kreeta,Euboia, Rhodos ,Lesbos,Chios ja Kefallenia, moodustades 19% riigi pindalast.
Riigi pealinn on Ateena .
Pilt 1.Kreeka asukoha kaart

Ajalugu

Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks – minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril .
Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele . Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega , millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000- 1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal. Seda sellepärast, et seda kirja ei osata lugeda. Seetõttu ei teata ühtki Kreeta valitsejat, seadusi ega midagi sealsest kirjandusest. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos . Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossides endis oli palju erinevaid ruume : luksuslikud vannitoad ja basseinid kanalisatsiooniga, elu- ja kultuseruumid, avarad viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise siseõue. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad lossi majanduskeskusena. Samas võisid lossid olla usukeskused ja kultuspaigad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Lossid olid kindlustamata, mis näitab kreetalaste rahumeelset eluviisi. Naaberrahvastega aga suheldi (egiplastega, eesaasialastega). Ka kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kunstis domineerivad naised. Enam-vähem kindlasti austasid kreetalased jumalannasid.
Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema . Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda . Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod , töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi ( Zeus , Hera , Poseidon ). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr.
Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee . Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas Isthmose maakitsus . Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks.
Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised . Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta ). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema . 8. saj eKr algab kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule .. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha – drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge.
Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda – Peloponnesose sõda.
Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse , kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast . 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased ) pärslased ka maismaal ja Pärsia vägede riismed kihutati Kreeka territooriumilt välja.
Peloponnenose sõda (431-404 eKr). Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased.
4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi – makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku . Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Seejärel läheb tagasi läbi vallutatud alade ja suundub Pärsia vastu. Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt. Aleksander tapab lõpuks Dareiose mõrvari, sest usub, et kes on tapnud oma kuninga, see ei tohiks edasi elada. Edasi suundutakse Kesk- Aasiasse . Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse , kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia ) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid ( polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile.
Hellenismiperiood (323-30 eKr) – kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, Väike-Aasias ja Mesopotaamias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.
Aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Samal ajal polnud Aleksandria ainus kultuuri- ja teaduskeskus: Väike-Aasias sai järjest tähtsamaks Pergamon, Kreekas aga püsis jätkuvalt esiplaanil Ateena.
Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all.
Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond – stoitsism . Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu.
Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes oli mitmekülgne teadlane . Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ( meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik , füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Veel on kuulsad nn Archimedese kruvi ja paljud tema sõjatehnilised seadmed – kivi- ja nooleheitjad.
Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, Aristarchos, aga esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Ta väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega tiirleb ümber Päikese. Paraku ei leidnud tema teooria pooldajaid ja langes varsti unustusse.
Religioonis segunesid kreeka jumalad teiste jumalatega, sest paljud leidsid oma jumalatel ühisjooni kreeka omadega. Hellenismiperioodil sai Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks Isis . Hellenismiperioodi religioon oli seega Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam .

Loodus

Kreeka rannajoon on väga liigestunud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Ligi 80% territooriumist hõlmavad madalad või keskmise kõrgusega mäed: läänes tugevasti karstunud lubjakiviahelikud, idas üksikud kristalsed massiivid , seal hulgas ka Kreeka kõrgeim mägi Olümpos,mille kõrguseks on 2917 meetrit. Viimaste vahel asub ka palju madalikke .
Kreekas esineb sageli maavärinaid ning Thera saarel on tegevvulkaan.
Saartel ja rannikul valitseb vahemereline kliima, keskmine temperatuur juulis 25-27, jaanuaris 4-12ºC. Idas on 400-700,läänes 900-1200 mm sademeid aastas. Sisemaal mägedes on karmim talv ning püsiv lumakate.
Jõed on lühikesed, suuresti kõikuva vooluhulgaga mäestikujõed. Suvel väiksemad jõed kuivavad. Suuremad jõed algavad väljaspool Kreekat. Palju on mägijärvi ja mineraalveeallikaid.
Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Metsad katavad 22% riigi pindalast ja on ulatuslikumad Põhja-Kreekas. Levinumad puud on tamm, pöök, mänd ja nulg .
Maavaradest leidub boksiiti, raua-, tsingi-,mangaanimaaki,kromiiti,püriiti,magnesiiti ja pruunsütt.
Pilt 2.Vaade Olumpose mäele

Riigikord

Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist. Kreeka seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament -Saadikutekoda (Vouli ton Ellinon). 300 parlamendiliikme (välja arvatud 12 riigideputaati) määravad ametisse
poliitilised parteid vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kreeka riigipea on president , kelle valib parlament. President valitakse viieks aastaks ja mitte enam kui kaheks ametiajaks. Riigiseadused kiidab heaks president. 2005. aasta märtsist on Kreeka president Karolos Papoulias. Täidesaatev võim kuulub Kreekas ministrite kabinetile, mille määrab ametisse president. 2004.aasta märtsist on riigi peaminister Costas Karamanlis. Kreeka valitsuse koosseisu kinnitab president, kandidatuuri aga seab üles peaminister.. Riigi tähtsamad parteidon valitsev konservatiividepartei ND, sotsiaaldemokraatlik PASOK, kommunistlikpartei KKE ja vasakpartei Synaspismos.

Majandus

Kreeka on turumajanduslik riik, kus avalik sektor annab u.40% SKT-st. Ligi viiendik tööjõust on võõrtöölised.
Suure osa SKT-st annavad turism, laevandus ja rahandus. Pangandus ja rahandus on hästi arenenud ning on riigi oluline tuluallikas.
Loodusvaradest on levinumad pruunsüsi, boksiit , magnesiit, nikkel , hõbe ja marmor.
Põllumajanduse arengut mõjutavad halb mullastik , sademete vähesus,haritava maa killustatus väikemaavaldusteks ja maaelanike arvu vähenemine. Teisalt võimaldavad need olud kasvatada troopilistest banaanidest kuni parasvöötme tüüpiliste kultuurtaimedeni.
Kreeka on Euroopa Liidu suurim tubaka ja puuvilla tootja, lisaks toodetakse Kreekas ka oliiviõli.
Peetakse veiseid,lambaid, kitsi , sigu, veoloomi ja kodulinde. Kalandus on samuti tähtsal kohal.
Rahaühik on euro (EUR).

Sümboolika

Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm".  Kreeka lipu värvid on sinine ja valge. Sinine sümboliseerib merd ja valge laineid .
Kreeka lipp Kreeka vapp

Rahvastik

Rahvastik

2007. aasta seisuga on Kreeka rahvaarv 11 338 600, keskmine asustustihedus on 86 in./km² ning iive on positiivne. Rahvastikust moodustavad kreeklased 98%, riigi äärealadel elab makedoonlasi,türklasi,albaanlasi ja bulgaarlasi. Kreeka pealinnas, Ateenas, elab umbes üks kolmandik Kreeka rahvastikust.
Kreeka madala elatustaseme ja suure tööpuuduse tõttu rändas aasakümneid rohkesti inimesi välja. Alates 1970.a-te keskpaigast on siseolud tasakaalustunud ning ülekaalu on saavutanud sisseränne. Mujal maailmas elab palju kreeklasi: 2,6-5,6 miljonit, enim on uueks kodumaaks USA, Austraalia , Saksamaa,Küpros,Kanada,Venemaa ja Türgi.
Kreeklased on elanud Kreeka alal u. 4000 aastat.

Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik.

Atika

Ida-Makedoonia ja Traakia

Ípeiros

Joonia saared

Kesk-Kreeka

Kesk-Makedoonia

Kreeta

Lõuna- Egeus

Lääne-Kreeka

Lääne-Makedoonia

Peloponnesos

Põhja-Egeus

Tessaalia

Usk

Vana-Kreeka mütoloogia on kindlasti üks huvitavamaid terves maailmas ja ka ainulaadsemaid.
Olümpia, Kreeka kõrgema mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutluses elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad . Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Apollon oli päikese, -muusika ja poeesia jumal. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma. Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnustust jumalate valitseja Zeusi raevuhoogudest. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad. Igal asulal oli oma kaitsejumal või - jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike, teatrietendusi ja mänge. Paljud kreeka jumalad said hiljem ka rooma jumalateks kuid teiste nimede all. Näiteks Zeus oli Jupiter ja Hera Juno . Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime. Paan loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim. Ta oli saatür - pooleldi mees pooleldi sokk , inimese ülakeha ning soku pea ja sarvedega. Ta ilmutas ennast sageli unenägudes ning ehmatas oma välimusega inimesi. Sellest ka sõna paanika Ta uitas üksildastel mäenõlvadel mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest.
Jumalad:
Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja.
Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.
Hera- Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev . Oli ka alati tohutult armukade , kuna Zeus polnud just truuduse kehastus. Sümboliteks olid lehm ja paabulind .
Hades- Zeusi vend, surnuteriigi jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun.
Poseidon- Zeusi vend, vete ja mere valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
Apollon- kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega.
Artemis- jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera , vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
Demeter- maa- ja viljakusjumalanna . Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega.
Athena- tarkuse jumalanna ja sõdurite ja meeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull.Sellest on ilmselt tulnudki see, et öökulle peetakse tarkadeks loomadeks.
Ares - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga . Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Lihtrahvas teda väga ei armastanud.
Hephaistos - sepatöö jumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur . Ei olnud tihti Olümpose mäel, vaid oma maapealses sepikojas.
Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
Aphrodite-ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.
Helios - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid. Tema saar oli Rhodos.
Hermes - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis . Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.
Dionysos - veini-, viinamarja- ja viljakusjumal . Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga.
Hestia - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna.

Kultuur ja haridus

Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid , et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid . Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks.
Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus , sest preestrid ravisid inimesi.
Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit . Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist.
Euroopa kirjandusest vanim on Kreeka kirjandus.
Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed " Ilias " ja "Odüsseia", mille kirjutas väidetavalt Homeros, kuid mõned teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast.
Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad , näiteks egiptlased , pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast , zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast , poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas.
Kord, kui Archimedes vett täis vanni ronis ja vesi üle vanniääre tõusis, taipas ta, et vannist välja voolava vee hulk on võrdne tema keha ruumalaga. Ta hüüdis: Heureka - ma olen leidnud! See avastus aitas Archimedesel mõista, kuidas kehad ujuvad .
Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid juurdlema inimese käitumise üle ja selle üle, mis on tõde, õiglus, mehisus, hüve ja pahe . Sokratese õpetus ärritas paljusid ateenlasi. Lõpuks mõisteti ta surma, süüdistatuna noorte eksitamises. Sokrates ei ole midagi kirjutanud, kuid tema ideed on meieni jõudnud Platoni ja teiste tema õpilaste teoste kaudu.
Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos , Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik.
Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks.
Kreeka haridussüsteemi reguleerivad mitmesugused seadused ja õigusaktid. Riiklikku hariduspoliitikat viib ellu riiklik haridus- ja usuasjadeministeerium, mis vastutab kogu valdkonna eest. Kreekas kehtib koolikohustus kõigile 6-15-aastastele lastele. Ametlikku haridust iseloomustab kindel nominaalne õppeaeg, kordamise võimalus ja ametliku tunnustusena kooli lõputunnistuse omistamine . Järgmisele tasemele liikumiseks peab õpilane iga taseme lõpus saama diplomi (koolilõputunnistuse, kraadi vms).

Kokkuvõte

Kreeka on väga pika ajaloo, kommete ja sügava usulise rahvaga riik. Kreeka kultuur mõjutab ka tänapäeva kirjandust ja kunsti. Kreeka on üks väheseid, kus on säilinud peaaegu täielikult ühe rahvuseline koosseis. Kreeka on väga huvitav riik ja võimaluse korral soovitan seda külastada.

Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka3.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/loodus.ht m
ENE, 4. köide, Tallinn, trükikoda “Punane Täht”,1972, lk 177
2