Väetusplaan (0)

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Väetusplaan
Kursuse töö
Juhendaja : Avo Toomsoo
Tartu 2015

Sisukord

SISSEJUHATUS 3
1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS 4
2.KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 7
2.1Lubiväetiste kasutamine 7
2.2Orgaaniliste väetiste kasutamine 8
2.2.2. Orgaaniliste väetisnormide planeerimine 9
2.2.3.Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 10
2.3. Lämmastik -, fosfor - ja kaaliumväetiste kasutamine 11
2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil 11
2.3.2.Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil 13
2.3.3.Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine 14
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18

SISSEJUHATUS

Palandiku talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld . Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus . Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele.
Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis- mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus . Väetusplaanis tuuakse välja planeeritavad põllumaa külvikorra väljade väetisnormid, andmise ajad ja viisid. Samuti käsitletakse väetiste varumist, säilitamist, transporti ja muldaviimise tehnoloogiat puudutavaid küsimusi .

KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS

Tabel 1. Külvikordade skeem
Välja nr, 5 ha
Aastad
2015
2016
2017
2018
2019
2020
1
Kaer
Lutsern
Kaer
Lutsern
Kaer
Lutsern
2
Lutsern
Kaer
Lutsern
Kaer
Lutsern
Kaer
3
Aed- maasikad
Aed-maasikad
Aed-maasikad
Põldhein
Põldhein
Põldhein
4
Põldhein
Põldhein
Põldhein
Aedmaasikad
Aedmaasikad
Aedmaasikad
Külvikorravälju on talus kokku neli ja iga välja suurus on 5 ha. Tabelis 1 on esitatud külvikordade süsteem aastani 2020. Peamiseks elatusallikaks on aedmaasikad, eelnevalt on väljal kasvatatud haljasväetisena põldheina, mis on sisse küntud. Seejärel viljeletakse samal kasvukohal kolm aastat järjest maasikaid ning huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks pannakse sinna uuesti kasvama põldhein. Tähtsuselt teisel kohal on kaerakasvatus, mis vaheldub esimesel ja teisel väljal lutserniga, mille eesmärgiks on samuti muuta huumusbilanss optimaalseks. Lutserni kasvatatakse naabertalu hobustele söödaks.
Tabel 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus
Välja pindala (ha)
5
Mulla liik
LPg
Lõimis
sl, ls2
Lõimisevalem
k°_1sl60-90/k°_1ls_2
Huumushorisondi tüsedus (cm)
23-25 (24)
Huumusesisaldus Hu (%)
2,2-2,6 (2,4)
pHKCl
> 5,6 (5,8)
Boniteet (hp)
40-45
Lubjatarve
3,7 t/ha
P tarve
P-2; 20...45 mg/kg
K tarve
P-2; 51...90 mg/kg
Mg tarve
35...65 mg/kg
Veerežiim
ülavesi, ajutine liigniiskus
Suurkivisus
Palandiku talu põllud asuvad pruunidel näivleetunud muldadel, mis on gleistumistunnustega. (Tabel 2) Mulla mehaaniliseks koostiseks on nii saviliiv kui ka keskmine liivsavi, mullas esineb nõrgalt korest. Kergest lõimisest on põhjustatud mulla struktuuriagregaatide vähene vastupidavus, mis tingib omakorda olukorra, kus intensiivsete sademetega moodustub mullale koorik . Lõimis on kahekihiline : ülemine on kaks astet kergema lõimisega kui alumine. Nende kihtide erinevus tekitab kevaditi ja sügiseti ajutist ülavett, mille mõjul muutub huumushorisont toorhuumuslikuks, mullas muutuvad tingimused anaeroobseks, künnihorisondi õhustatus on häiritud ning toimub gleistumine . Lisaks piirab ülavesi veel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, sest mullad ei soojene piisavalt intensiivselt ning põllutööd lükkuvad nädala või paar edasi.
Huumuskatte poolest on gleistunud näivleetunud mullad madalama kuni keskmise huumusesisaldusega (huumust 2,2-2,6%), huumusesisalduseks on võetud keskmiselt 2,4%, üldlämmastiku sisaldus on 0,11-0,14%. Huumushorisondi tüsedus on mullas 23-25 cm, arvutustehetes on arvestatud selleks 24 cm. Gleistunud kahkjate muldade huumuskatted on nõrgalt happelised (pHKCl > 5,6) või ka neutraalsed, külvikorraväljade muld on happesusega 5,8. Profiili alumise osa happesuse määrab lähtekivim , milleks on antud juhul punakaspruun moreen , seega on tegu mõõdukalt kuni nõrgalt happelise mullaga. Liikuva alumiiniumi sisaldus on nendel muldadel 20-30 mg kg-1, mis ei limiteeri saagi produktiivsust.
Boniteedilt on gleistunud näivleetunud mullad põllumaana üle keskmise viljakad , eriti pärast kuivendamist. (40-45 hindepunkti, IV hindeklass) Esimene tootmissuund on marjakasvatus - aedmaasikad. Teisalt on talus oluline ka teraviljakasvatus. Kasvatatakse kaera, mille kasutussobivus mullaga on kümnepallisüsteemis maksimaalne. (10) Peale selle kasvatatakse lähedalasuvale loomakasvatustalule söödaks lutserni ja põldheina. [1]

KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM

Lubiväetiste kasutamine

Lubajatarbe planeerimiseks kasutatakse lubjatarbe kaarti, selle järgi on LPg mullale vaja anda 3,7 t/ha. Viimane lupjamine toimus aasta tagasi, kui lubjati kogu põllu alla kuuluv maa-ala suuruses 20 ha. Põhikultuurideks olevad aedmaasikas ja kaer taluvad hästi ka nõrgalt happelist mulda, kuid söödaks kasvatatava lutserni viljelusväärtuse suurendamiseks on vaja põldi lubjata. Seega vajavad lupjamist ainult esimese ja teise külvikorraväljad, kus kasvatatakse ka kaera. Uus lupjamine on planeeritud selle aasta sügiseks. Lupjamiseks kasutatakse puutuhka, sest see sisaldab lutsernile kõiki vajalikke mikroelemente – B (keskmiselt 123 mg/kg), Cu (70 mg/kg), Mo (19 mg/kg). Kui Eestis pole puutuha kasutamisele piiranguid seatud, siis näiteks Taanis lubatakse puutuhka kasutada maksimaalselt 5 t/ha viieaastase perioodi jooksul. Ka väetusplaani koostatavale põllule planeeritakse seda võimalikult väikestes kogustes, kuigi täielikult pole võimalik väetise kahjulikku mõju vältida.
Kui puutuhk puutub kokku veega, siis on tulemuseks väga aluselise pHga KCl, seetõttu on ettevaatusabinõud seda kasutades kohustuslikud. Selleks tuleb kohe pärast puutuha mulda viimist seda segada. Lubja väetisnormi tasub anda pigem osade kaupa, et mulla pH tõus ei oleks liiga järsk. Lubjaväetise annus antakse mulda sügisel, sest kevadel andes muudaks see mulla liiga leeliseliseks ja segaks taimede kasvu.
5 ha suuruse maalapi neutraliseerimiseks kuluv lubiväetise norm:
Kahele väljale on kokku vaja lupja panna 86 t. Lubiväetiste norm on planeeritud anda seitsme aasta jooksul, lutserni välja väetatakse igal sügisel 6,1 t puutuhaga. Kuna lutserni kasvatatakse kahel väljal, siis on lubiväetise norm kaks korda suurem ehk 12,2 t. [2]

Orgaaniliste väetiste kasutamine

Orgaanilise väetise tootmine
Palandiku talus loomakasvatust ei viljeleda, seetõttu on vaja orgaanilist väetist muul moel saada. Nimelt ostetakse seda naabertalust, sest neile sõnnikut niipalju ei kulu, kuna nad tegelevad eelkõige tõuaretusega, mitte põllumajandusega. Vastutasuks kasvatatakse taimekasvatustalus loomadele söödaks lutserni.
Naabritalus on 25 hobust (25 lü) ja 4 varssa (2 lü). Kokku on 27 loomühikut. Sügisel ja suvel on loomad väljas rohumaal, külmema ilma puhul, samuti talvel-kevadel tallis. Loomadele kasutatakse allapanuks põhku, kuid lausa 35% sõnnikust jääb karjamaale.
Sõnnikut veetakse välja vähemalt kord nädalas sõnnikuhoidlasse, mis on ehitatud vastavalt nõuetele loomakasvatustalu vahetusse lähedusse, kuid eemale elamust. Virtsa jaoks on eraldi hoidla madalama sektsioonina.
Esmalt selgitatakse välja, kui palju toodavad loomad orgaanilist väetist.
Loomadelt saadav tahesõnnik:
Sõnnik t = lü * 10...12
27*11= 297 t
Loomade toodetud sõnnikuhulk aastas:
t
Sõnnikut on väetamiseks 193 t, mis on väetamiseks täiesti piisav.
Loomakasvatuse intensiivsus:
Hobusekasvatustalu suurus kokku on 30 ha, talli suurus on 0,2 ha. Seega on loomakasvatuse intensiivsus talu maal 1 lü/ha.

2.2.2. Orgaaniliste väetisnormide planeerimine

Talus vajavad orgaanilisi väetisi aedmaasikad, kaer ja lutsern, aastas kokku 15 ha.
Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit. Sel meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel. Selleks selgitan välja, kui palju on saab talu kasutada sõnnikut ja kui suured on väetist vajavate kultuuride kasvupinnad (ha). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetistarbe koefitsenti (Km).
Tinghektar = ha*Kt*Km
Valemit kasutatakse väetisnormi arvutamiseks ühe tinghektari kohta.
Tabel 4. Väetisnormide arvutamine tinghektari meetodil
Kultuur
Pindala ha
Kt*
Ting-ha

x t/ha
Kaer
5
0,7
3,5
193/8,5=23
11,2
Aedmaasikad
5
1
5
16
Kokku
20
2,4
8,5
23
27,2
Tabeli nr 4 neljandas lahtris toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kaera puhul on see 3,5 ja aedmaasikatel 5. Kasutadaolev keskimine sõnnikunorm on 23. Tabelist selgub, et aedmaasikate planeeritav väetisnorm 16 t/ha, see tähendab, et 5 ha tuleb panna 80 t väetist. Kaera väetisnorm on 11,2 t/ha ehk viiel hektaril 56 t, kokku on sõnnikut vaja 136 t.

Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia

Orgaanilise väetise käitlusetapid sõnniku saamisest kuni mulda jõudmiseni on järgmised: hoiustamine hoidlas, laadimine hoidlast laoturisse, vedu põllule ja viimaseks laotamine. Palandiku talus kasutatakse kõikide kultuuride väetisena käärinud põhusõnnikut. Hoidla ja põllu vahemaa ei ole eriti suur, seetõttu kasutatakse otseveoga tehnoloogiat. Talus kasutatakse orgaanilise väetise laotamisel poolripplaoturit, mis on tahalaotusega, sõnnik küntakse 4 h jooksul maasse.
Sõnniku ühtlast laotamist raskendab selle mitmesuguse koostis, kusjuures kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult kiiresti (vähemalt 12 h jooksul), et ammoniaak ei lenduks ja taimetoiteelemendid ei väheneks.
Peamised nõuded, mille täitmist jälgitakse sõnniku laotamisel:

sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi;

sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane.
Aedmaasikaid väetatakse paar kuud enne taimede istutamist ehk sügisel enne maa külmumist. Teraviljakasvatuses antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim.
Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov).

Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine

2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil

Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). Selle eesmärgiks on tagada fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel varude parem kasutamine. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju (Ov).
Mineraalväetiste normi (x) arvutamine lihtsustaud bilansi meetodil:
x= St x Km – Ov (kg/ha)
Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide ( Xn) arvutamiseks leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfor- ja kaaliumväetiste normide omad (xp ja xk).
Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamise koefitsienti esimesel kasutusaastal.
Nt. Orienteeruvalt viime 1 tonni kvaliteetse tahesõnnikuga mulda esimesel aastal omastatvaid toitaineid järgmiselt: N- 1,25 kg; P- 0,4 kg ja K –2,5 kg; järelmõjuna arvestatakse esimesel aastal N- 0,5 kg; P- 0,2 kg ja K- 0,6 kg.
Põldhein ei vaja mineraalväetisi.
Ov= Üld N * sõnnikut t/ha * otsemõju %-des
Tabel 5 Palandiku talu lämmastikväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Välja nr
Kultuur
Ha
Huumus %
Loodetav saak, t
Km
St kg/ha
Org. väetist t/ha
Ov kg/ha
X (St*Km-Ov)
Vajadus kokku kg
1
Kaer
5
2,4
7
1,0
210
11,2
17
193
965
2
Lutsern
40
1000
0
2
998
4990
3
Aed-maasikad
10
100
16
9
91
455
Kokku
15
27,2
6410
Tabel 6 Palandiku talu fosforväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Välja nr
Kultuur
Ha
Huumus %
Loodetav saak, t
P tarve
Km
St kg/ha
Org. väetist t/ha
Ov kg/ha
X (St*Km-Ov)
Vajadus kokku kg (x*ha)
1
Kaer
5
2,4
7
P -2
1,3
42
11,2
7
48
240
2
Lutsern
40
120
0
0,6
155,4
777
3
Aed-maasikad
10
40
16
3
37
185
Kokku
15
27,2
1202
Tabel 7 Palandiku talu kaaliumväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil.
Välja nr
Kultuur
Ha
Huumus %
Loodetav saak, t
K tarve
Km
St kg/ha
Org. väetist t/ha
Ov kg/ha
X (St*Km-Ov)
Vajadus kokku kg
1
Kaer
5
2,4
7
K-2
1,3
168
11,2
27
191
955
2
Lutsern
40
800
0
2,4
798
3990
3
Aedmaasikad
10
30
16
14
25
125
Kokku
15
27,2
5070
[3]

Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil

Lämmastikväetiste planeermiseks saab kasutada väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost ruutvõrrandina.
Yx=Y0+bx-cm2
Yx – saak väetisnormi x kasutamisel
Y0 – saak väetamata põllult
B ja c – kordajad , mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest.
Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel.
Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletise abil :
Yx’ = b – 2cx
Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täindav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x suhtes): xmax =
Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetisnormidega, siis leitakse ka majanduslikult optimaalne väetisnorm (xmaj), määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad.
Kui lutserni ja põlheina agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm tuli 0, siis järelikult ei saa olla nendel ka majanduslikult optimaalset väetisnormi ja need tuleb jätta väetamata.
xmaj =
P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad
ce – enamsaagi koristamise kulud
ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta

• Agronoomiliselt maksimaalne lämmastikväetisnorm 1. külvikorraväljale, kus kasvatatakse kaera:
  

Xmax =
Majanduslikult põhjendatud lämmastikväetiste normid:
Xmaj:
kg/ha

• Agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm 2. külvikorraväljale, kus kasvatatakse lutserni:
  

Kordajad b ja 2c on võrdsed 0ga, mistõttu on ka xmax = 0 Sellest järeldub, et lutserni ei ole vaja mineraalväetistega väetada.

• Agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm 3. külvikorraväljale, aedmaasikatele:
  

Aedmaasikate lämmastikväetise normide arvutamiseks on võetud puuvilja saagifunktsioonikordajad (b=20,0; 2c=0,133).
xmax =
Xmaj:
kg/ha
Agronoomiliselt maksimaalset ja majanduslikult tulusat lämmastikväetisnormi 4. külvikorraväljale ei leita, sest seal kasvavat põldheina ei väetata.

Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine

Lämmastikväetiste planeerimine

Lämmastikväetiste hulga leidmine:
Lämmastiku norm - 100%
X kg/ha – 46%
Tabel 8. Lämmastikväetised
Põllu nr
Kul Kultuur
Ha
Ha
(N)
Lämmastikväetiste
Kg/ha
Kokku kg
Väetise liik
Kg/ha
Andmise aeg ja viis
1
Kaer
5
193
965
Karbamiid (N 46%)
89
Kevadel, külvi ajal, paiklikult
2
Lutsern
998
4990
459
Kevadel, enne külvi
3
Aedmaasikad
91
455
42
Suvel, peale koristamist
Kokku
15
590

Kaaliumväetiste planeerimine

Kaalium hulga leidmine:
kaaliumi norm kg/ha - 100%
X kg/ha – 40% (oleneb P sisaldusest)
Tabel 9. Kaaliumväetised
Põllu nr
Kultuur
Ha
(P)
Fosfor väetiste
Kg/ha
Kokku kg
Väetise liik
Kg/ha
Andmise aeg ja viis
1
Kaer
5
48
240
Kaaliumsulfaat (K 40%)
19
Sügiskünni alla
2
Lutsern
155,4
777
62
Kevadel, enne külvi
3
Aedmaasikad
37
185
Topeltsuperfosfaat (P 20 %)
7
Paar kuud enne istutamist
Kokku
15
88
Fosfori hulga leidmine:
Fosfori norm kg/ha - 100%
X kg/ha – 50% (oleneb P sisaldusest)

Fosforväetiste andmine

Tabel 10. Fosforväetised
Põllu nr
Kultuur
Ha
(k)
Kaalium väetiste
Kg/ha
Kokku kg
Väetise liik
Kg/ha
Andmise aeg ja viis
1
Kaer
5
191
955
Kaaliumkloriid (K 50%)
109
Sügiskünni alla
2
Lutsern
798
3990
399
Kevadel, enne külvi
3
Aedmaasikad
25
125
436
Paar kuud enne taimede istutamist
Kokku
15
944

Mikroväetiste planeerimine

Mikroväetiste vajaduse leidmise aluseks on võetud Väetamise ABC-s olev tabel lk 15. Selle järgi on kaeral suur Mn, Cu tarve, vastavalt 1 kg/ha, 4 kg/ha.
Mikroväetiste hulga leidmine:
väetistarve kg/ha - 100%
X kg/ha – 25,5% (oleneb elemendi sisaldusest)
Mikroväetised
Tabel 11. Mikroväetised
Põllu nr
Kultuur
Ha
Mikroelement
Väetise liik
Norm kg/ha
Andmise aeg ja viis
1
Kaer
5
Mn, Cu
Mangaansulfaat (25,5%), Vasksulfaat (22%)
0,255; 0,88
Juureväline väetamine , kevadel
2
Lutsern
B, Cu
Boorhape (17,5%), Vasksulfaat (22%)
0,35;0,88
kevadel
3
Aedmaasikad
Phosfik 3-27-18 (B 0,01, Cu 0,02, Fe 0,02, Mn 0,02, Mo 0,001, Zn 0,02)
2-3
Kevadel, juurte sissekakastmine istutamisel, 15 min
Kokku
15
6,23

KOKKUVÕTE

Lubjaväetisnorm Palandiku talu põldudele, mis on pH-ga 5,8, on vajalik ainult nendel väljadel, kus kasvatatakse lutserni. Teised kultuurid lubjaga väetamist ei vaja, neile sobib ka nõrgalt happeline muld. Kokku on väetisnorm on 43 t, puutuhaga neutraliseerimine on jaotatud seitsme aasta peale. See tähendab, et sügisene annus ühele väljale on 6,1 t. Kuna lutserni kasvatatakse kahel väljal, siis on annus kaks korda suurem ehk 12,2 t.
Lutserni ja kaera väetatakse käärinud põhusõnnikuga 11,2 t/ha. Aedmaasikate väetamiseks kulub 16 t/ha orgaanilist väetist, aga põldheina ei väetata. Seda ostetakse naabrilt, kes kasvatab hobuseid. Laotamistehnoloogia on otseveoga, selleks kasutatakse poolripplaoturit, mis on tahalaotusega. Laotamise kestvus on maksimaalselt 4 tundi. Probleemne on see, et on vaja eraldi tehnikat virtsa ning sõnniku laotamiseks . Teiseks murekohaks on lämmastikukadu tahesõnnikuga suurem kui näiteks vedelsõnnikuga.
Mineraalväetisi antakse ainult neile kultuuridele, mis on tuluallikaks ehk kaer ja aedmaasikad. Lämmastik- ja kaaliumväetiste tarve oli suurem aedmaasikal ning fosforväetiste tarve kaeral. Majanduslikult põhjendatud lämmastikväetise norm kaerale on 38 kg/ha ja aedmaasikal 137 kg/ha. Kõige suuremaks probleemiallikaks võib olla aedmaasikate üleväetamine lämmastikuga, sest see vähendab saagikust mitu korda ja võib soodustada hahkhallitusse nakatumist. Teisalt alandab mineraalväetiste kasutamine omahinda ning nende kasutamine ei ole alati põhjendatud. Lisaks kulutatakse liigväetamisel ülearu raha, samas kui saak ei suurene täiendavalt antud 1 kg väetise kohta. Samas võib üleväetamine põhjustada ka selliseid keskkonnaprobleeme nagu põhjavee saastumine .

KASUTATUD KIRJANDUS

Järvan, M, U. 2010. Muldade lupjamine. Trükk AS Rebellis. 116

Kõlli, R. Lemetti, I. 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus. Tartumaa. 121

http://www.haifa-group.com/files/Knowledge_Center/Articles/CRF-for-strawberries-Updated.pdf